Uus menetlus tsiviilhagi osas riik ( Maksu- ja Tolliamet) versus Aadu Jaansoo Süüdimõistetu Aadu Jaansoo Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Hlebnikova Vandeadvokaat Sven Sillar Kaitsja ringkonnaprokurör Juhindudes KrMS § 306, 310 lg 1 , 311, 312, 313 p 10, 12 ja 13, kohus Otsustas: Maksu- ja Tolliameti tsiviilhagu summas 432827 eurot rahuldada täielikult. Välja mõista Aadu Jaansoolt tsiviilhagi katteks 432827 eurot Maksu- ja Tolliameti kasuks. Menetluskulud jätta süüdimõistetule kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ehk hiljemalt 13.09.2013 Rita 2 Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast mil kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja möödumusel alates kohtuotsuse kättesaadavusest ehk 01.10.2013 juhul, kui ükski menetluspool ei ole kohtuotsuse peale apellatsiooni esitanud. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Menetluse käik Viru Maakohtu 15.11.2010 otsusega mõisteti A. Jaansoo süüdi KrK § 1481 lg 2,10 järgi (
lg 1) ja
lg 1 järgi (
lg 2), mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida otsustati
Jaansoo ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. A. Jaansoo süüdistuses
MS § 199 lg 1 p 2 alusel kriminaalmenetlus aegumise tõttu. Sama maakohtu otsusega rahuldati osaliselt Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu) tsiviilhagi summas 6 772 271 krooni ning mõisteti A. Jaansoolt välja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu) kasuks 5 772 271 krooni. Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2011 otsusega jäeti Viru Maakohtu 15.11.2010 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Riigikohtu 17.08.2011 otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-57-11 tühistati Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2011 ja Tartu Maakohtu 15.11.2010 otsused A. Jaansoole mõistetud karistuse osas, samuti osas, millega rahuldati osaliselt Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi A. Jaansoo vastu. A. Jaansoole mõisteti
K § 1481 lg 2,10,
lg 2) järgi karistuseks vangistus 6 kuud ning jäeti see
Lisaks saadeti kriminaalasi A. Jaansoo vastu esitatud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi lahendamist puudutavas osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Muus osas jäeti Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2011 otsus muutmata. Kassatsioon rahuldati osaliselt. Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2011 kohtotsusega rahuldati Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitatud tsiviilhagi summas 432 827 eurot. Aadu Jaansoolt mõisteti Eesti Vabariigi (maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks välja kuriteoga tekitatud kahju summas 432 827 eurot. Riigikohtu 25.05.2012 otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-54-12 tühistati Tartu Ringkonnakohtu 21.12.2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-5750. Kriminaalasi Aadu Jaansoo vastu esitatud Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) tsiviilhagi osas saadeti uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. Viru Maakohtu menetluses on kriminaalasi Aadu Jaansoo vastu esitatud tsiviilhagi osas. Viru Maakohtu 15.11.2010 ja Tartu RK 18.03.2011 jõustunud kohtuotsustega tuvastatud kuriteo faktilised asjaolud 3 Kohus arvates on vajalik ja tähtis määratleda, millised faktilised asjaolud on käesolevaks ajaks jõustunud kohtuotsustega tuvastatud ehk mille üle ei ole vaidlust ( kuigi süüdimõistetu ei ole jätkuvalt kohtute poolt tehtud järeldustega nõus ja vaidlustab jõustunud kohtuotsustega tuvastatud faktilisi asjaolusid). Nimelt, on Tartu RK 18.03.2011 kohtuotsusega k 4 lk 174 ja Viru Maakohut 15.11.2010 kohtuotsusega k 4 lk 135-138 on tuvastatud, et kogu süüdistusaktis näidatud maksualases kuriteos süüdistuse maht on kohtuliku arutamise käigus täielikult kinnitust leidnud. Maakohus tuvastas, et toodetud ja müüdud kanamunad ei olnud kõik kajastatud raamatupidamises, samuti maksis xxx „ Kohus tuvastas, et tehinguid xxx, mille kohta äriregistris andmed puuduvad, ei kajastatud xxx raamatupidamises. Arvete hulgast on nii füüsiliselt välja võetud kui ka arvutist arvete registrist on xxx sularahas laekunud arved kanamunade müügi eest. Sularahalaekumiste kohta peeti kaustikuid, millised on käesolevas kriminaalasjas asitõendiks tunnistatud ja milliseid on kohus vaadelnud. Kaustikus on iga summa ees number, mis vastab arve numbrile, millega xxx viidud kanamune. xxx xxx kanamunade müügist saadud sularahast on viidud panka, osa raha on kasutatud xxx xxxd töötajatele nn ümbrikupalkade (lisatasude) maksmiseks ning osa raha on antud Aadu Jaansoole. Väljastatud summade kohta peeti arvestust, kuid arvestust ei säilitatud. xxxxxxxxx on käibedeklaratsioonides esitanud ajavahemikul xxx valeandmeid, jättes deklareerimata osa tegelikust käibemaksuga maksustatavast käibest, milleks oli kanamunade müük xxx Selle tulemusena oli tasumisele kuuluv käibemaksusumma väiksem käibemaksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast käibemaksusummast kokku 3 244 837 krooni võrra. Perioodil 2001.a. juulist kuni 2004.a. aprillini xxx laekunud sularaha summas 10 039 620.95 krooni väljamaksmise osas puuduvad raamatupidamise algdokumendid. Seega ei ole ka teada konkreetseid kuupäevi, millal väljamaksed tehti, on vaid teada, et väljamaksed on toimunud nimetatud perioodil igakuuliselt nii xxx töötajatele nn ümbrikupalga maksmiseks kui ka Aadu Jaansoole endale väljamaksete tegemiseks, mistõttu on loetud maksustamisperioodiks aprill xxx mil kõik nimetatud perioodi väljamaksed kokku summas 10 039 620.95 krooni on tehtud. Selle tulemusena jättis xxx deklareerimata ja riigieelarvesse tasumata tulumaksu 3 527 434 krooni. Deklareerimata jäetud tulumaksusumma on saadud kui 10 039 620.95 krooni on enne 0,26 korrutamist jagatud 0,74-ga (tulumaksu määr 26/74).“ Samuti tuvastas maakohus, et tulenevalt ÄS § 306 lg 1 ja § 307 lg 1 juhtis Aadu Jaansoo AS xxx tegevust, esindades äriühingut kõigis õigustoimingutes. Vastavalt ÄS § 306 lg 4 oli Aadu Jaansoo kui juhatuse ainuliikme kohustuseks korraldada xxx raamatupidamist. Sellest kohustusest lähtuvalt pidi Aadu Jaansoo järgima, kuid ei järginud talle süüdistuses konkreetselt süüksarvatud maksuseaduste sätteid. Lisaks on maakohtu poolt tuvastatud, et xxx kanamunade müügist saadud tulust, s.o. ühelt ja samalt varjatud rahavoolt, jättis xxx esmalt deklareerimata käibemaksu ja pärast sama raha kasutamist töötajatele lisatasude maksmiseks ja ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemiseks, jättis xxx deklareerimata tulumaksu. Kohtu arvates on sellest tulenevalt põhjendatult kuriteo koosseisulise tagajärje tuvastamisel liidetud erinevatel maksustamisperioodidel ja erinevate maksude lõikes xxx poolt riigile laekumata jäänud maksusummad. Süüdistatav Aadu Jaansoo tegutses kavatsetult pika aja jooksul xxx) eesmärgiga jätta riik teatud osas erinevatest maksuseadustest tulenevalt seaduslikust maksulaekumisest ilma. Tema kuritegelik käitumine algas KrK kehtivuse ajal ja lõppes
kehtivuse ajal. Aadu Jaansoo käitumises on kohus tuvastanud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, leidmata õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ülalmainitud asjaolusid ei ole käesolevas kriminaalmenetlus (tsiviilhagi osas) võimalik vaidlustada. 4 Seega, kohtuliku arutamise käigus oli tuvastatud süüdimõistetu tegu, selle õigusvastasus, samuti on kahju tekitamise fakt ja põhjuslik seos kahju tekitaja teo ja saabunud kahju vahel. Tsiviilhagi ja selle sisu Kokkuvõtlikult on tsiviilhagi avalduse andmed järgmised. Maksu- ja Tolliamet esitas 16.04.2009 Viru Ringkonnaprokuratuurile tsiviilhagi Aadu Jaansoo vastu kahju hüvitamise nõudes (originaal III, lk 51-53). Maksu- ja Tolliamet on esitanud * maksuarvestuse 19.12.2007 (II, lk 74-102), Nende dokumentide põhjal on hageja / kannatanu positsioon järgmine. Eesti Vabariik palub Aadu Jaansoolt välja mõista kuriteoga tekitatud kahju summas 432 827 eurot. Deklaratsioonides valeandmete esitamise tõttu on xxx poolt jäänud riigieelarvesse maksudena laekumata kokku 6 772 271 krooni / 432 827 eurot. Perioodi juuni 2001 - aprill 2004 käibedeklaratsioonidel valeandmete esitamise tõttu on laekumata käibemaks 3 244 837 krooni / 207 382,88 eurot. Perioodi aprill 2004 tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil valeandmete esitamise tõttu on laekumata tulumaks 3 527 434 krooni / 225 444,12 eurot. Perioodil juuni 2001 kuni aprill 2004 oli xxx, sh käibevara piisav, et tasuda tekkinud maksukohustus. xxx omanduses olid kinnistud, mille jääkmaksumus 2002. aasta majandusaasta aruandes oli 10 885 996 krooni, 2003 ja 2004 omandati veel kolm kinnistut. Äriühingu omandis olid sõidukid, mille jääkväärtus 2002. aasta majandusaasta aruandes oli 500 285 krooni. Sularaha laekumised juulist 2001 kuni aprillini 2004 olid 20 429 620,95 krooni. Perioodil september 2003 - aprill 2004 oli varjatud maksukohustus kokku 4 244 247 krooni. Sularaha laekumised samal perioodil olid 4 699 116 krooni, mis katab täielikult varjatud maksukohustuse. Samal perioodil olid alles kõik kinnistud ja sõidukid. Aeg, mil maksuhaldur sai siduvalt teada varjatud maksukohustusest, on 17.09.2007, kui MTA uurimisosakonna Ida talitus esitas maksuhaldurile maksuarvestuse koostamise taotluse. Sel hetkel oli AS Tamsalu Veskid muutunud maksejõuetuks (pankrot oli välja kuulutatud, varad müüdud, majandustegevust enam ei toimunud) ja maksunõue oli muutunud täies ulatuses väärtusetuks. Kui riik oleks deklaratsioonide esitamise ajal e juuni 2001 - aprill 2004 olnud teadlik AS Tamsalu Veskid maksukohustusest, oleks maksuhalduril olnud võimalik vastav maksuvõlg sisse nõuda, kuna ainuüksi äriühingu käibevara väärtus sularahas katab maksunõude suuruse. Seega on kahju suurus 432 827 eurot. Perioodil juuni 2001-juuni 2002 on nõude aluseks tsiviilkoodeksi § 448 lg 1. Perioodil 01.07.2002 kuni aprill 2004 on nõude aluseks VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7. Maksu- ja Tolliamet on esitanud veel xxx maksevõime analüüsi 11.11.2011 (IV, lk 246-255), * teesid 15.11.2011 (IV, lk 259-261). Nende kahe viimase dokumendi puhul märgib kohus, et tegemist ei ole tõendiga KrMS § 63 mõttes, vaid tsiviilhageja esitatud seisukohtadega, mis on vormistatud teesidena ja analüüsina, et kohtul oleks parem ülevaade tsiviilhageja poolt arutamisele pakutud asjaoludest. Samuti märgib kohus, et tsiviilhagi lahendamisel ei ole intresside teema aktuaalne, kuigi Riigikohtu 17.08.2011 kohtotsuse p 18.1 on käsitletud intresside tuvastamise teema, sest tsiviilhagis ei ole intresside summa väljamõistmiseks esitatud. Kohtuliku arutamise käigus on 5 kannatanu esindaja kohtule täiendavalt kinnitatud, et kannatanu soovib mõista süüdimõistetult välja põhivõla mittemaksmisega tekitatud kahju. Enne tsiviilhagi sisulist lahendamist väljendab kohus oma seisukohta kohtuliku arutamise käigus tekkinud probleemile, samuti lahendab kaitsja taotluse kohaldada tsiviilhagile aegumist. Mõistliku menetlustähtaja ületamise probleem Kohtuistungil esitas kaitsja taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks mõistliku menetlustähtaja ületamise tõttu. Prokurör andis arvamuse, et tsiviilhagi osas ilmselt on võimalik jätkata kriminaalmenetlusega, sest ebamõistliku menetlusajaga on arvestatud Riigikohtu 17.08.2011 kohtulahendi tegemisel ja karistuse mõistmisel, tsiviilhagi osas on menetlemine jätkuvalt võimalik. Tegelikult on kohus samataolise taotluse ära lahendanud eelistungijärgselt tehtud kohtumäärusega uusi argumente ei ole kaitsja kohtule esitanud. Samuti ei ole kohus kohtuliku arutamise käigus uusi mõistlikku menetlustähtaega puudutavaid andmeid tuvastanud. Kohus jääb 09.10.2013 kohtumääruse väljendatud seisukoha juurde ( lk 101-102 k 5). Kohus leiab, et kaitsja esitatud taotlus kriminaalmenetluse (tsiviilnõude osas) lõpetamiseks ebamõistliku menetlustähtaja tõttu tuleb jätta rahuldamata ja seda järgmisel põhjusel. Ekslik oleks seisukoht, et kriminaalasja menetlemise ebamõistlikku tähtaega saaks kompenseerida üksnes kriminaalmenetluse lõpetamisega. KrMS § 306 lg 1 p 6-1 kohaselt on kohus kohtuotsuse tegemisel kohustatud kaaluma ( ja seda NB! ilma poolte taotluseta) karistuse kergendamist kui on tuvastatud menetluse mõistliku tähtaja ületamist. Seega on ekslik kaitsja seisukoht, et Riigikohtu 25.05.2012 kohtuotsuse tegemisel ei saanudki kohus hindama mõistliku menetlustähtaja jätkuvat rikkumist, sest kassatsiooni teises ringis ei ole seda keegi taotlenud. 17.08.2011 kohtuotsuse p-st 12 tuleneb, et nii ringkonnakohus kui ka Riigikohus on pädevad hindama menetlustähtaja mõistlikkust sõltumata sellest, kas maakohus või kohtud on selles küsimuses seisukoha võtmeid. Maakohus tõdeb, et antud kriminaalasjas on menetluse mõistlikkuse küsimus on juba lahendatud, rikkumine on Riigikohtu 17.08.2011 kohtuotsusega tunnistatud ja rikkumisele on vastavalt seadusele lõplikult reageeritud (vt 17.08.2011 otsuse p 16.1- „A Jaansoni õiguste rikkumine tuleb heastada talle mõistetud karistuse kergendamisega“). Tunnistades isiku õiguse rikkumist, pidas Riigikohus piisavaks heastada õiguse rikkumist karistuse kergendamisega, samas tunnistades hilisemas 25.05.2012 kohtuotsuses, et kriminaalmenetlus tsiviilnõude osas on võimalik jätkata maakohtus. Kohus tuletab meelde, et KrMS § 274-2 alusel on kriminaalmenetluse lõpetamine kohaldatav kahe tingimuse esinemisel: mõistliku menetlusaja jooksul ei ole võimalik asja lahendada (see fakt on juba lõplikult tuvastatud) ja õiguse rikkumist ei ole võimalik muul viisil kui lõpetamisega heastada. Kohus leiab, et puudub üks lõpetamise alustest, nimelt õiguse rikkumise heastamise võimatus. Õiguse rikkumise heastamine antud kriminaalasjas on võimalik. Seda enam, et õiguse rikkumine on juba heastatud karistuse kergendamisega. Täiendavalt märgib kohus, et ei ole ühtegi mõistliku alust arvata, et ebamõistlikku menetlustähtaega kriminaalmenetluses saaks ja tuleks lisaks karistuse kergendamisele kompenseerida kriminaalmenetluse lõpetamisega tsiviilhagi osas. Sellist võimalust ei ole Riigikohus antud kriminaalasja kahekordsel läbivaatamisel isegi maininud. Vastupidi tsiviilhagi on saadetud uuele arutamisele maakohtule. 6 Sellest tulenevalt leidis kohus protokollilise määruses ( kohtuistungi protokoll), et kaitsja taotlus mõistliku menetlustähtaja ületamise kohta tuleb jätta rahuldamata. Samale seisukohale jääb kohus ka pärast seda, kui kriminaalasjas on kohtulik arutamine läbi viidud. Tsiviilnõude aegumine Kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et tsiviilnõue on aegunud. Tema põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. TsÜS kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. 26.04.2005 esitas pankrotihaldur U. Uxxxv politseile kuriteokaebuse (k 1 lk 5-7). Pärast seda on kuriteokaebuse materjalid ja kriminaalasja materjalid rändasid ühelt menetlejalt teisele. Sellel ei ole aga tähendust, sest riik politsei näol sai kriminaalasja aluseks olevatest faktilistest asjaoludest teada 26.04.2005. tsiviilhagi on esitatud 16.04.2099, seega 3 aastat alates teada saamisest on tsiviilhagi esitamise ajaks oli möödunud. Kaitsja ja süüdimõistetu tuginevad nõude aegumisele. Kannatanu esindaja leidis, et maksualases kuriteo lahendamisel esindab riiki seaduse alusel Maksu- ja Tolliamet. Amet sai kahjust teada septembris 2007 k 2 lk 70-71, kui maksuhaldurile oli esitatud taotlus maksuarvestuse tegemiseks. Kohus ei nõustu ülaltoodud seisukohtadega järgmiste põhjustel. Vastab tõele, et TsÜS § 25 lg 2 järgi on juriidiliseks isikuks Eesti Vabariik, mitte aga tema asutused. Riigiasutustel ei ole õigusvõimet TsÜS mõttes. Samas riik osaleb õigussuhetest mitte abtrakse mõiste vaid oma asutuste kaudu. Igal asutusel on oma ülesanded ja pädevus, mis on sätestatud seadusega. Nimelt, Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lg 1 alusel kehtestatud Maksu- ja Tolliameti põhimääruse §-st 7 p 2, 13 nähtub, et amet menetleb maksuasju, esindab oma pädevuse piires riiki kohtus. Seega, riigi ja riigiasutuse vahel on esindatava ja esindaja suhe. Kohus peab võimalikuks osutada TsÜS õ 123 lg 1 sättele, sellega kehtestatud põhimõttele, et kui tehingu õiguslikud tagajärjed sõltuvad sellest, kas isik teadis teatud asjaolusid või pidi teadma, siis tuleb nende asjaolude hindamisel lähtuda esindaja, mitt4 esindatava isikust. Järelikult, hindamisel, millal sai kannatanu ( riik ) teada talle tekitatud kahjust, tuleb lähtuda riiki kui kannatanu esindava ameti teadasaamisest, mitte aga huvitatud isiku poolt politseile kuriteokaebuse esitamisest. Kas kahjust sai teada Maksu- ja Tolliameti üks või teine osakond ( uurimus- või kontrollosakond), ei ole kahju saabumisest teadasaamise seisukohalt tähendust, sest riiki esindab oma pädevuses Maksu- ja Tolliamet, mitte tema osakond. K 1 lk 158-159 Riigiprokuratuuri määrusega on 19.01.2007 vastu võetud menetluslik otsus edastada kriminaalasja materjalid uurimisalluvuse järgi Maksu- ja Tolliametile osas, mis puudutas maksualase kuriteo toimepanemist. K 1 kriminaalasja kaanel on märge, et kriminaalasja anti Maksu- ja Tolliameti menetlusse 17.04.2007. Järelikult sai Maksu- ja Tolliamet riigi esindajana teada võimalikust kahjust 17.04.2007. Tsiviilhagi esitati 16.04.2009. Seega ei ole nõue aegunud. Ülaltoodust lähtudes, jätab kohus kaitsja taotluse rahuldamata. nõude aegumise kohaldamiseks Kaitsja ja süüdimõistetu seisukohad tsiviilhagi kohta Süüdimõistetu ega tema kaitsja ei ole tsiviilhagile sisulise vastuväiteid esitanud. 7 Kaitsja väitis kohtuliku arutamise käigus, et Riigikohtu 17.08.2011 lahendist on välja loetav see, et kohtuliku arutamise käigus ei ole kahju tuvastatud ning madalamad kohtud ning Riigikohus on selles osas kohtutega nõustunud. Maakohus leiab, et selline kaitsja väide on väär. „Ei ole tuvastatud kahju“ ja „on tuvastatud, et kahju pole saabunud“ on erineva tähendusega väljendid. Riigikohtu nimetatud lahendi p-st 18.2 ja 18.3 loeb maakohus välja, et uuel arutamisel tuleb kohtul tuvastada kahju suurust, kuna varasematest lahenditest ei nähtu, miks kahju täpset summat ei olnud võimalik tuvastada. Riigikohtu seisukohta tuleb maakohtu arvates tõlgendada ka selliselt, et juhul, kui kohus tuvastab, et isik oli maksejõuetu, siis tuleb võtta seisukoht, kas on riigile kahju tekitatud, arvestades isiku maksejõuetust ( vt Riigikohtu otsuse punkt18.3). Kohtu seisukoht tsiviilhagi kohta Maakohtu arvates on tsiviilnõude lahendamisel ning kahju suuruse kindlakstegemisel põhitõendiks Maksu- ja Tolliameti poolt tehtud maksuarvestus k 2 lk 74-102, mis sisaldab käibe- ja tulumaksu arvestust. Nimetatud dokumendis on Maksu- ja Tolliamet põhjalikult ja loogilisesd järjekorras toonud asjakohase seadusandluse, millest tuleneb ja millel põhineb isiku maksukohustus. Kohus ei pea vajalikuks koormata kohtuotsust maksunduse ala kehtivate seaduste sätete ümberkirjutamisega. Maksuarvestuse aluseks olevad faktilised andmed kattuvad Viru Maakohtu ja Tartu RK varasemate kohtuotsustega tuvastatud faktiliste asjaoludega, et alates juuni 2011 kuni aprill 2004 jättis xxx, mille juhatuse liige A. Jaansoo, deklareerimata osa maksustatavast käibest, nimelt kanamunade müügist, samuti jättis maksmata tulumaksu sularahas tehtud väljamaksetest, kuna osa kanamunade müügist saadud sularahasummast oli välja makstud töötajatele ümbrikupalgana. Maakohus kordab kohtupraktikas väljakujunenud seisukohta, mille järgi ei ole maksuvõla väljamõistmine võimalik tsiviil- ega kriminaalmenetluses. Küll aga võib riik nõuda hüvitist sellise kahju eest, mis seisned riigi maksunõude reaalväärtuse vähenemises. Nõue on käsitletav deliktiõigusliku kahju hüvitamise nõudena, mille materiaalõiguslik alus tuleneb tsiviilõigusest. Kohus kvalifitseerib riigi poolt A. Jaansoo vastu esitatud nõuet TsK 448 lg 1 ja VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 7 järgi. Maksunõude väärtuse vähenemisest tuleneva kahju suuruse kindlakstegemiseks tuleb (Riigikohtu 17.08.2011 lahend p 18.1):
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.