3-13-1468/3

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-1468 Määruse kuupäev

1. juuli 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi P.G. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 04.03.2013 lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse nr 1020460294 õigusvastaseks ja tühiseks tunnistamiseks, tühistamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks. RESOLUTSIOON
2. Tagastada P.G. kaebus.
3. Saata määrus vene keelde tõlgituna kaebajale teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 04.03.2013 koostati Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuris otsus nr 1020460294, millega pikendati P.G.le Eestist vabatahtlikuks lahkumiseks antud lahkumiskohustuse tähtaega 30 päeva võrra ehk kuni 03.04.
5. Otsust põhjendati väitega, et arvesse on võetud isiku kodakondsusetust, Eestis viibimise kestust ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. 09.07.2013 edastas P.G. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse, milles palub see otsus õigusvastaseks ja tühiseks tunnistada, tühistada ja määrata talle õiglane kompensatsioon. Ühtlasi soovib ta saada ka riigi kulul õigusabi ja enda vabastamist riigilõivu tasumisest. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p-dest 1, 3 ja 8 tulenevalt peab kohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus või pole kaebusega võimalik selle eesmärki saavutada. P.G. on esitanud tühistamisnõude, tuvastamisnõude ja hüvitamisnõude. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas need on lubatavad ja võimaldavad kaebaja poolt väidetud eesmärke saavutada või tuleb kaebus tagasi lükata.
7. Halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg-st 1 tulenevalt võib halduskohtusse pöörduda ainult oma rikutud õiguste kaitseks. Haldusmenetluse seaduse § 60 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi üksnes kehtiv haldusakt. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni selle kehtivusaja lõppemiseni. P.G. vaidlustab Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo migratsioonijärelevalve talituse otsust, millega pikendati väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 72 lg 5 alusel talle Eestist lahkumise kohta tehtud kohustava ettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Nimetatud seadusesätte kohaselt võib lahkumisettekirjutuses sätestatud vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaega pikendada korraga kuni 30 päeva võrra, kui välismaalase jaoks osutub ebaproportsionaalselt koormavaks lahkumisettekirjutuse täitmine selles sätestatud tähtaja jooksul. Tegemist on isiku suhtes soodsa otsustusega, sest selle tõttu saab ta täiendavat aega Eestist lahkumise kohta tehtud ettekirjutuse täitmiseks. Seega ei saa niisugune otsus üldjuhul ka oma adressaadi õigusi rikkuda ning õigustada kohtusse pöördumist. Käesoleval juhul pole kaebajal võimalik lahkumiskohustuse pikendamise otsustuse vaidlustamise abil oma õigustele kaitset saada veel seetõttu, et kaebuse Jõhvi kohtumajja saabumise hetkeks oli vaidlusaluse otsusega määratud tähtaeg juba ammu möödunud, otsus on oma kehtivuse kaotanud ja selle sisu ei avalda tema õigustele enam mingit mõju. Kohus ei saa kuidagi tühistada haldusakti, mis ei kehti. Selle õigusvastaseks või tühiseks tunnistamine ei ole samuti kaebaja huvides. Vastava nõude rahuldamise korral saavutaks ta üksnes, et tema Eestis viibimine on olnud otsuses märgitud ajavahemiku jooksul üldse ilma igasuguse seadusliku aluseta, kuid niisugune kohtulahend ei tekita Politsei- ja Piirivalveametile kohustust kaebaja Eestis viibimise legaliseerimiseks ja võib kaasa tuua hoopis selle, et lahkumisettekirjutus sundtäidetakse pärast vabatahtliku täitmise tähtaja saabumist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 73 lg 1 ja 2 alusel. Kohtute infosüsteemi andmetel on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses haldusasi nr 3-12-
8. Selles vaidlustas P.G. Politsei- ja Piirivalveameti 20.01.2012 otsuse, millega keelduti pikendamast tema tähtajalist elamisluba. Eestis viibimise saab ta seega seadustada vaid juhul, kui vastav otsus tühistatakse ning elamisluba pikendatakse või esitab ta uue taotluse viisa või elamisloa saamiseks ja see rahuldatakse.
9. P.G. kaebuse väited on laialivalguvad, vastuolulised ja seetõttu raskesti jälgitavad. Neist saab järeldada, et ta pole rahul sellega, et talle on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ja sunnitakse seda täitma ning pahandab samas üheaegselt ka selle üle, et tema siinviibimist ei legaliseerita, teda ei saadeta Eestist välja, ei tunnistata väljasaatmist perspektiivituks ega anta vahendeid siin elamiseks. Vaidlustatud otsust ei pea ta endale soodsaks ja leiab, et sellega seatakse tema elu reaalsesse ohtu, kuna ilma võimaluseta toidule, elukohale, sotsiaalsetele garantiidele ja muule sarnasele ei ole tal võimalik eksisteerida ega lahkumist teostada. Seejuures pole ta aga ilmselgelt aru saanud, et niisugune otsus ei sunni teda Eestis viibima, vaid annab üksnes vastava võimaluse. Olenemata otsusest on tal õigus vabatahtlikult lahkumisettekirjutus ära täita ja seega on vaatamata tema enda teistsugusele arvamusele, siiski tegemist talle soodsa otsustusega, millega ei rikuta ühtegi tema seadusest tulenevat õigust, vaid antakse lihtsalt lisaaega nende realiseerimisega seonduva korraldamiseks. Kaebaja õigusi saab rikkuda Politsei- ja Piirivalveametis 08.02.2012 tehtud lahkumisettekirjutus. Selle on P.G. kohtus vaidlustanud ja tema vastav kaebus on haldusasjana nr 3-12-301 praegusel ajal Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Lahkumisettekirjutuse negatiivseid tagajärjed oma õigustele ja vabadustele on tal võimalik kõrvaldada nimetatud haldusasja raamides. Kuna kaebaja on lahkumisettekirjutuse ise vaidlustanud, ei ole tõsiseltvõetavad tema väited selle kohta, et tegelikult tahaks ta siit hoopis lahkuda, kuid ametnikud ei võimalda seda.
10. Lisaks tühistamis- ja tuvastamisnõuetele on P.G. esitanud ka hüvitamisnõude. Seda ei ole ta vähemalgi määral täpsustanud väites vaid, et otsuse tühiseks ja õigusvastaseks tunnistamise korral on Politsei- ja Piirivalveamet kohustatud maksma talle kompensatsiooni ning selle tuvastamise jätab ta kohtu äranägemisele. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alused sisalduvad riigivastutuse seaduses. Varalise kahju hüvitamist käsitleb selle seaduse § 8 lg 1, mis näeb ette, et varalise kahju rahas hüvitamisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seaduse § 9 lg 1, mille kohaselt on rahalist hüvitist võimalik saada ainult süüliselt väärikuse alandamise, kodu või eraelu puutumatuse, tervise kahjustamise, sõnumi saladuse rikkumise, vabaduse võtmise, au või hea nime teotamise korral. Eelnevalt on kohus juba põhjendanud, miks on vaidlusalune otsus kaebaja huvides ega saa rikkuda tema seadusest tulenevaid õigusi. Samadel põhjustel ei saa sellest otsusest tuleneda ka riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluvat kahju ning kaebaja vastav eesmärk ei ole saavutatav. Seaduseandja pole ette näinud ka seda, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamisel tuleb vastavale isikule tagada Eestis jätkuvat viibimist võimaldavad rahalised vahendid.
11. Eeltoodud kohaselt pole Tartu Halduskohtul kohustust P.G. kaebust menetlusse võtta, mistõttu tuleb kaebus koos mõlemad selles sisalduva taotlusega halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbivaatamatult tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane kohtunik