lg 3 kohaldamiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja avaldajalt riigilõivu välja mõistmise osas ning kohustada tühistatud osas kohtutäiturit uuesti läbi vaatama E-O P 24.04.2013 kaebus. Muus osas jätta Harju Maakohtu määrus ja kohtutäituri otsus muutmata. E-O P määruskaebus rahuldada osaliselt. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vabastada E-O P riigilõivu riigi tuludesse tasumise kohustusest. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud E-O P esitas 30.05.2013 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Arvi Pinki 20.05.2013 otsuse peale täiteasjas nr 024/2012/2084, taotledes otsuse tühistamist. Avaldaja suhtes on algatatud täitemenetlus nr 024/2012/2084, milles on täitmisel Harju Maakohtu 30.04.2012 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-12-1431 AS MiniCredit avalduse alusel. Sundtäitmise läbiviimisel on kohtutäitur arestinud avaldaja konto. 05.04.2013 laekus avaldaja kontole rahalisi vahendeid 52,31 euro võrra rohkem, kui on palga alamäära suurus. Laekunud summa sisaldas avaldajale makstud sotsiaaltoetust 30,94 eurot. Avaldaja esitas 05.04.2013 kohtutäiturile taotluse arestitud summa osaliseks tagastamiseks, kohtutäitur jättis taotluse 17.04.2013 kirjaga rahuldamata. 24.04.2013 esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele, leides, et 05.04.2013 taotlusele kohtutäituri poolt kirjaga vastamine piirab avaldaja kaebeõigust, kohtutäitur on ekslikult käsitlenud sotsiaaltoetust elatusmiinimumi koosseisu kuuluva sissetulekuna ning samuti on kohtutäitur ekslikult arestinud avaldajale BCS Koolitus AS-i makstud stipendiumi ja sõidutoetuse 130,68 eurot. Alternatiivina taotles avaldaja kohtutäiturilt summade arestimisel
Kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse 20.05.2013 otsusega rahuldamata. Avaldaja leiab, et kohtutäituri otsus on ebaseaduslik. Sotsiaaltoetus on oma olemuselt mittearestitav sissetulek, seda elatusmiinimumi sisse ei arvata. Kui kohaldada konto arestimise osas üksnes
lg 1, siis koheldakse ebavõrdselt isikuid, kes saavad sotsiaaltoetust võrreldes nendega, kes ei saa. Sotsiaaltoetus on mõeldud eriolukorras olevale isikule. Konto arestist vabastamisel peab kohtutäitur arvestama muu hulgas
Kohtutäitur peab suurendama avaldaja konto kasutuslimiiti avaldajale makstava sotsiaaltoetuse summa võrra. BCS Koolitus AS-i poolt maksti avaldajale stipendiumi ja sõidutoetust Euroopa Liidu Sotsiaalfondi poolt rahastatud ja noortele töötutele suunatud projekti raames ning analoogiana Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-3-08 ja
131 lg 1 p 5 kohaldades oleks tulnud antud sissetulek jätta arestimata. Koolitus oli korraldatud koostöös Eesti Töötukassaga ja projekti rahastamise eesmärgid olid sarnased Eesti Töötukassa eesmärkidega. Juhul kui pidada BCS Koolitus AS-i poolt makstud stipendiumit ja sõidutoetust arestimisele kuuluvaks ning lugeda sotsiaaltoetus elatusmiinimumi hulka arvestatavaks, oleks kohtutäitur pidanud rakendama
lg 3, arestides üksnes kaks kolmandikku elatusmiinimumi ületanud summast ehk 34,87 eurot. Kohtutäitur oleks pidanud käsitlema avaldaja 05.04.2013 avaldust arestitud summa tagastamiseks kaebusena ja lahendama selle otsusega, et avaldajal oleks olnud võimalik koheselt kohtule edasi kaevata. Vastupidine tegevus piirab ebamõistlikult võlgniku kaebeõigust. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja jäi oma 20.05.2013 otsuses avaldatud seisukohtade juurde, lisades, et sissetulek, millele sissenõuet pöörata ei saa, on toodud
§-s 131.
lg 1 p 5 kohaselt on selliseks sissetulekuks Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus. Kohtutäitur ei tohi täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist tulenevalt anda esitatud dokumentidele hinnangut, neid tõlgendada. Kohtutäitur küsis avaldajalt tõendi esitamist, mis kinnitaks, et tegemist oli Eesti Töötukassa kaudu makstud summadega. Avaldaja nõutud tõendit ei esitanud. Kohtutäituril puudus alus raha tagastamiseks. Ka puuduvad kohtutäituril andmed avaldajale makstava sotsiaaltoetuse summade suuruse ja ajalise kehtivuse 2
§-des 217, 218 sätestatust võib avaldaja kohtule esitada kaebuse samadel asjaoludel kui kohtutäiturile kohtutäituri tegevuse peale kaevates. 05.04.2013 dokumendi, mille avaldaja kohtutäiturile esitas, on avaldaja esitanud taotlusena (lk 1314), mitte kaebusena kohtutäituri tegevusele. Seetõttu ei pidanud kohtutäitur taotlust otsusega lahendama.
lg 1 p 2 näeb ette, et sissenõuet ei saa pöörata puudega inimese sotsiaaltoetusele.
lg 1 p 3 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata ka sotsiaaltoetusele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses. Sotsiaalhoolekande seaduse § 2 p 4 järgi on sotsiaaltoetus isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav toetus. Kohtutäitur on kaebusele esitatud vastuses märkinud, et avaldajale on makstud BCS koolituse poolt stipendiumi ja sõidutoetust. Seda liiki sissetulekule sissenõude pööramist reguleerib
lg 5, mille kohaselt ei saa sissenõuet pöörata Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõidu- ja majutustoetusele ning toetusele ettevõtluse alustamiseks. Kuna seaduses on selgesõnaliselt märgitud, et
lg 5 alusel ei saa sissenõuet pöörata vaid sättes nimetatud tasuliikidele, mida makstakse Eesti Töötukassa kaudu, on avaldaja poolt esitatud kaebus selles osas alusetu. Seadusandja on silmas pidanud isikute, kes muude allikate kaudu sättes nimetatud sissetulekuid ei saa ja isikute, kes muude allikate kaudu nimetatud sissetulekuid saavad, võrdse kohtlemise eesmärki. Seda seisukohta kinnitab
2. lõige, mis võimaldab muu vara arvel nõude täielikul mitterahuldamisel ja õiglust arvestades sissenõude siiski pöörata ka § 131 lg 1 p-des 6-8 nimetatud sissetulekutele.
Sissetulekuks on kõik isiku poolt saadavad vahendid, neil ei ole alust vahet teha selliselt nagu avaldaja seda on märkinud. Õige on kohtutäituri seisukoht, et täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist tulenevalt puudub kohtutäituril õigus dokumente hinnata ja tõlgendada. Kuna kaebus jääb rahuldamata, tuleb avaldajalt kui menetlusabi saajalt välja mõista TsMS § 172 ja TsMS § 179 lg 1 alusel riigilõiv 10 eurot riigituludesse ja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud viivis. Määruskaebus Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus lahend, millega kaebus rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Arestitavus ei laiene
Seega saab kohtutäitur välja selgitada sotsiaaltoetuse suuruse ja arestimisaktis määrata, et kasutuslimiit suureneb sotsiaaltoetuse võrra. Maakohus ei võtnud seisukohta avaldaja väite osas, mille kohaselt täituri tõlgendus
lg 3 osas on ebapädev ning et BCS Koolitus AS-i poolt makstud sissetulekule pidanuks kohaldatama
Maakohus pole andnud hinnangut avaldaja viitele Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-3-08 p-s 11 (II lõik) kohta, mille kohaselt, sissetuleku mõiste hõlmab muu hulgas töötasu. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta Riigikohtu seisukoha, et
-136 eesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes läbiviidava täitemenetluse raames minimaalsed elatusvahendid. Seega, kui isiku vajadused tema sotsiaalse seisundi (nt puude tõttu) on suuremad, kui nö tavainimesel, tuleks neid vajadusi tagav sotsiaaltoetus jätta arestimata. Kohus pole hinnanud avaldaja väidet, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-3-08 p 14 kohaselt on kohtutäituril võimalik tuvastada tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitud summade allikas võlgniku avalduse (kaebuse) alusel. Seega on võlgniku avaldus sisuliselt kaebus ja täitur peaks selle osas tegema otsuse. Otsuse tegemata jätmine tähendab seda, et võlgnik peaks arestitud summa tagastamata jätmise peale uuesti kaebama ja see pikendaks õigusrahu saabumist ja 4
MS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et avaldaja kaebus on alusetu osas, mis puudutab BCS Koolitus AS-i poolt makstud stipendiumi ja sõidutoetuse (edaspidi BCS toetus) mittearestitavaks lugemist
lg 1 p 5 alusel.
lg 1 p 5 järgi ei saa pöörata sissenõuet Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetusele, stipendiumile, sõidu- ja majutustoetusele ning toetusele ettevõtluse alustamiseks. Kolleegium leiab, et nimetatud sätet ei saa laiendavalt tõlgendada ega ka analoogia korras rakendada muude sarnaste toetuste suhtes, mis ei ole makstud Eesti Töötukassa kaudu, sest vastasel korral tekib sissetulekute mittearestitavuse osas ebamäärane olukord, mis võib viia sissenõudjate ebavõrdsele kohtlemisele ja seeläbi sissenõudjate õiguste ebamõistlikule kahjustamisele. Avaldaja väited koolituse seotuse kohta Eesti Töötukassaga ei ole asjakohased, kuna
lg 1 p 5 rakendamise tingimuseks on toetuse maksmine Eesti Töötukassa kaudu, mida käesoleval juhul ei toimunud. Samuti on maakohus õigesti leidnud, et kohtutäituri tegevus oli õiguspärane, kui ta ei lahendanud avaldaja 05.04.2013 taotlust arestitud summa osaliseks tagastamiseks kaevatava otsusega, kuivõrd 05.04.2013 taotluse puhul ei olnud tegemist kaebusega kohtutäituri tegevuse peale, vaid
Kolleegium leiab, et põhjendatud on määruskaebuse väide, et kohtutäitur seadusevastaselt arvestas avaldajale laekunud sotsiaaltoetuse
Asjas ei ole vaidlust selles, et avaldaja kontole kanti 05.04.2013 Sotsiaalkindlustusameti poolt sotsiaaltoetus summas 30,94 eurot. Vaidlus on selles, kas kohtutäituril oli õigus arvestada laekunud sotsiaaltoetus
lg 1 märgitud mittearestitava sissetuleku piirmäära sisse (ühe kuu palga alammäär).
lg 1 p 2 järgi ei pöörata sissenõuet puudega inimese sotsiaaltoetusele ja p 3 järgi sotsiaaltoetusele sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses.
lg 1 järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust. Kolleegiumi arvates on
Vastasel juhul ei teeni ega täida nimetatud maksed seda eesmärki, mille jaoks need mõeldud on. Nii makstakse näiteks puudega inimesele puudetoetust kompenseerimaks puudest tulenevaid lisakulutusi. Juhul kui toetus arvestada
lg 1 sätestatud mittearestitava piirmäära sisse, oleks puudega inimene võrreldes tavainimesega ebavõrdses olukorras, kuivõrd puudega inimese kulutused oma miinimumvajaduste rahuldamiseks on puudest tulenevate lisakulutuste kompenseerimise vajaduse tõttu suuremad. Kohtutäituri väide, et tal puuduvad konto arestimise ulatuse muutmiseks andmed avaldajale makstava sotsiaaltoetuse summade suuruse ja ajalise kehtivuse kohta, on ebakohane, kuivõrd kohtutäituri poolt esitatud asjaoludest ei nähtu, et kohtutäitur oleks selgitanud avaldajale vajadust esitada vastavad andmed ja avaldaja oleks nende esitamisest keeldunud. Kolleegium leiab, et avaldaja taotlus mittearestitava summa suurendamiseks avaldajale laekuva sotsiaaltoetuse võrra on põhjendatud juhul, kui avaldaja esitab kohtutäiturile toimingu teostamiseks vajalikud andmed. Samuti on põhjendatud määruskaebuse väide, et kohtutäitur oleks pidanud arestitava summa suuruse kindlaksmääramisel kohaldama
lg 3 sätestatut, mille järgi võib mittearestitavat summat ületavast sissetuleku osast kuni viiele palga alammäära suurusele summale vastavast osast arestida kaks kolmandikku, seda ületavast sissetulekust kogu sissetuleku, tingimusel, et arestitav summa ei ületa kahte kolmandikku kogu sissetulekust. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja kontole 2013. aasta aprillis laekunud summa ületas
Kuivõrd avaldajale laekunud BCS toetus on oma olemuselt sarnane
lg 1 p 5 sätestatud Eesti Töötukassa kaudu makstavale sissetulekule - stipendiumile ja sõidutoetusele, siis on kolleegiumi arvates alust käsitleda seda sissetulekuna
lg 1 mõistes ning seega rakenduvad nimetatud summa arestimisele sissetuleku arestimist reguleerivad sätted. Eeltoodust lähtuvalt tühistab kolleegium nii maakohtu määruse kui ka kohtutäituri 20.05.2013 otsuse osaliselt ja kohustab kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama käesoleva määrusega antud juhiste kohaselt. Kuivõrd kolleegium tühistab maakohtu määruse osaliselt ning rahuldab määruskaebuse osaliselt, tuleb menetluskulud jätta mõlemas kohtuastmes menetlusosaliste endi kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldajale antud menetlusabi riigilõivu tasumiseks kaebuse ja määruskaebuse esitamisel. Kolleegium leiab, et arvestades avaldaja majanduslikku seisu, on alus avaldaja vabastamiseks TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu riigi tuludesse tasumise kohustusest. Margo Klaar Ande Tänav Iko Nõmm 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.