KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar, Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2013, Tallinn Tsiviilasj

) § 102 lõikest 2 ning mõista välja elatis hageja I kasuks 105 eurot ja hageja II kasuks 123 eurot kuus. Esimese astme kohtu otsus

1. Harju Maakohus rahuldas 26.04.2013 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja elatusraha mõlema hageja kasuks igakuiselt 160 eurot alates 15.01.2013 kuni hagejate 18aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatusraha tuleb kanda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele. Menetluskulud jättis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõike 1 alusel poolte endi kanda.
2. Lahendi põhjenduste kohaselt nõustus kohus kostjaga, et hagejate poolt näidatud laste kulud on ülemäära suured ja põhjendamata. Kohus luges põhjendatuks hageja I kulutusi riietele 80 eurot, toidule 100 eurot, tervise ja hügieenile 30 eurot, lapse arenguks ja koolitarveteks 30 eurot ning eluaseme- ja sidekuludeks 80 eurot kuus. Laste vanemate varalisest seisust tulenevalt võib pidada laste elulaadi tavapäraseks. Laste emal on minimaalne töötasu (sissetulek) ja laste isa töötasu on umbes 900 eurot.
3. Hageja märgitud 100 eurot hageja I riiete kuluks ei saa pidada mõistlikuks. Samas ei saa ka nõustuda kostjaga, kes leiab, et 14-aastase neiu riiete kuluks piisab 50 eurost kuus. Kohus luges mõistlikuks kuluks riietele 80 eurot kuus. Kostja on lähtunud asjaolust, et lapsed viibivad tema juures 3-4 päeva nädalas. Kohtuistungil selgus, et tegelikult viibib isa juures ainult noorem tütar. Seega toidukulud vanema tütre puhul kannab ema. Kohus arvestas, et laps saab süüa koolis, kus toitlustamine on tasuta, mistõttu kulutused toidule kodus on tunduvalt väiksemad, kui seda on märgitud hagiavalduses. Tervisele ja hügieenile vajalike kulude hulka arvestas kohus ka seda, et hageja I kasutab prille. Lapse arengu ja koolitarvete ostuks vajalikud kulud on kindlasti suuremad, kui seda leiab kostja. Kuigi X ei käi keeltekursustel, on tal kulutused koolitarvetele, raamatutele, teatrile jm. Kohus saab lähtuda ainult eluaseme- ja sidekuludest (kommunaalteenused + side, TV), mille kohta on esitatud tõendid. Tõenditest tulenevalt saab arvutada keskmise eluasemekulu, milleks on umbes 180 eurot kuus. Korteris elab 3 isikut, seega ühe isiku kulu on 60 eurot. Hagejate side- ja TV-kulu (Tele2, Starman) on umbes 18 eurot kuus ehk 6 eurot ühe isiku kohta. Hagejad on arvestanud kulude hulka ka elektrikulud, kuid tõendeid selle kohta ei ole esitanud. Teadaolevalt kasutavad nad elektrit igapäevaselt. Kohus pidas mõistlikuks elektrikuluks ühe lapse kohta 14 eurot kuus. Tõendeid ei ole esitatud hageja I huviringide kohta. Kohtuistungil selgus, et X modellikoolis ei käi. Seega luges kohus hageja I põhjendatud kuludeks kokku 320 eurot, millest kummagi vanema kanda jääks võrdne osa 160 eurot.
4. Kohus luges põhjendatuks kostja II kulutusi riietele 50 eurot, toidule 75 eurot, tervisele ja hügieenile 10 eurot, arendavatele mänguasjadele ja kantseleitarvetele 10 eurot, lasteaiatasu 55 eurot, lapse arenguks vajalikud kulud 40 eurot ning eluaseme- ja sidekuludeks 80 eurot kuus. Kohus leidis, et kostja II kulutused on hagiavalduses näidatud ülemäära suurtena. Kohus nõustus kostjaga, et lapse optimaalsed kulud riietele on 50 eurot kuus. Kuna noorem tütar viibib kostja juures 3-4 päeva nädalas ning sel ajal kxb lapse toidukulud isa, on mõistlikuks ema poolt kantavaks toidukuluks 75 eurot kuus. Tervise ja hügieeni mõistlikuks kuluks on 10 eurot kuus. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud kulusid suuremas summas. Lapse mänguasjadele, raamatutele ja joonistustarvetele on mõistlik kulutada 10 eurot kuus.
5. aastal kostja poolt tasutud lasteaiatasu suurusest arvutatuna on keskmine kuutasu 55 eurot. Lapse keeleõppeks lasteaias tasub ema väidetavalt 50 eurot kuus sularahas, tõendit selle kohta ei ole esitatud. Kohus luges põhjendatuks noorema 5 lapse keeleõppeks keskmiselt 40 eurot kuus, sest keeleõpet suvel vähemalt kahel kuul ei toimu ning seetõttu tuleb makstud summa jagada 12 kuu peale. Eluaseme- ja sidekulusid on kohus eelnevalt juba käsitlenud. Kohus luges kostja II põhjendatud ja vajalikeks kuludeks kokku 320 eurot, millest kummagi vanema kanda jääks võrdne osa 160 eurot.
6. Vastavalt

§ 102

lõikele 2 võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on esitanud Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Tallinna büroo otsuse, mille kohaselt on tema töövõime kaotus 40%. Kostja enda seletuse järgi on tema sissetulek seoses tervisliku seisundi halvenemisega oluliselt vähenenud. Kostja sissetulekuks, tema enda seletuse kohaselt, on u 900 eurot kuus. Kohus leidis, et kostja varaline seis võimaldab tal maksta elatist kahele lapsele kokku 320 eurot kuus ning elatise väljamõistmiseks alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra puudub põhjus.

1. Hagejad väidavad, et kostja on tasunud elatist perioodi 01.01.2012–14.01.2013 eest 573 eurot. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtte ja muude tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja on nimetatud ajaperioodil teinud ülekandeid hageja I pangakontole ning lastega seotud kulutusi tunduvalt suuremal määral, kui seda leiavad hagejad. Kostja pangakonto väljavõtte järgi on ta hagejate esindajale üle kandnud kokku 828 eurot ning hagejale I 604.20 eurot. Kostja on tasunud hageja II lasteaiatasu 514.41 eurot. Kostja on tasunud korteri Vikerlase 15-42 kommunaalkulud 1050 eurot, millest laste osa moodustab 700 eurot. Kostja on tasunud elektri eest 237.59 eurot, millest laste osa moodustab 158.39 eurot ja sideteenuste (TV, internet) kulud 224.51 eurot, millest laste osa moodustab 149.67 eurot. Samuti on kostja kandnud hageja II mobiiltelefoni kulud, mida ei ole võimalik konkreetse summana näidata, sest tegemist on perepaketiga. Lisaks on kostja ostnud lastele riideid 427.30 euro eest. Kokku on kostja kandnud hagejate ülalpidamiskulusid
2. aastal 3381.97 eurot. Kui sellele arvestada juurde hageja I sidekulu, mis võiks olla 10 eurot kuus ehk 120 eurot aastas, siis on kostja kandnud kulusid kokku 3501.97 eurot. Ühe kuu keskmine kulu moodustab 291.83 eurot ehk 145.91 eurot lapse kohta.
3. aastal oli elatise miinimummäär 145 eurot. Seega täitis kostja laste ülalpidamise kohustused perioodil 15.01.2012–15.01.2013 ning elatise väljamõistmine nimetatud perioodi eest ei ole põhjendatud. Kostja apellatsioonkaebus ja seisukoht hagejate apellatsioonkaebusele
4. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, mis puudutab elatusraha väljamõistmise alguskuupäeva ja teha uus otsus, millega mõista hagejate kasuks elatusraha välja alates 01.04.
6. Kohus on vääralt tuvastanud asjaolud, mistõttu on teinud väära lahendi. Nimelt esitas kostja 12.04.2012 e-posti kaudu kohtule täiendavad tõendid, mis näitasid, et kostja kandis ise lastega seotud kulud perioodil 01.01.2013–31.03.2012 kogusummas 1575.89 eurot (seega 525.30 eurot kuus) mõlema lapse kohta. Keskmiselt ühe lapse kohta kandis kostja kulusid 262.65 eurot kuus, seega on ta täitnud oma ülalpidamiskohustust isegi kohtulahendiga määratust suuremas ulatuses. Kostja hinnangul pidi kohus arvestama nimetatud tõenditega ning mõistma välja temalt elatise alates
7. aasta aprillist. Kohus ei uurinud ega hinnanud 12.04.2013 esitatud tõendeid TsMS § 243 lõike 1 mõttes, rikkudes sellega menetlusõigusnormi.
8. Hagejate apellatsioonkaebusele vaidles kostja vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 6 Hagejate apellatsioonkaebus ja seisukoht kostja apellatsioonkaebusele
9. Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja elatis hageja I kasuks 300 eurot kuus ja hageja II kasuks 250 eurot kuus ning hüvitis maksmata elatise eest tagasiulatuvalt perioodi 14.01.2012–14.01.2013 eest summas 6027 eurot.
10. Maakohus kohaldas vääralt

§ 99

põhimõtteid.

§-st 99 tuleneb, et elatisenõude esitamisel tuleb tõendada elatist saama õigustatud isiku vajadusi, mitte elatist saama õigustatud isiku suhtes tehtavaid kulutusi. Vajadused võivad olla suuremad kui kulutused, mida alaealisele lapsele, näiteks ühe vanema ülalpidamiskohustuse rikkumise tõttu, teha suudetakse. Lapsed on pidanud loobuma nii keeleõppest kui ka osadest huviringidest seoses sellega, et kostja ei ole neile piisavalt ülalpidamist andnud. Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 on sedastatud, et kehtivas õiguses sõltub lapse ülalpidamise nõude suurus lapse vajadustest. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Kuivõrd ema töötasu on oluliselt väiksem isa omast, on igati põhjendatud, et isa osalus laste ülalpidamises on suurem. Hageja seadusliku esindaja hinnangul on 150–200 eurot kuus lapse toidule täiesti adekvaatne summa, see teeb u 6 eurot päevas, mis ei ole kindlasti ebareaalne, arvestades, et laps kasvab ja liigub päris palju ning tema toidust saadav energiavajadus on suur. Koolis kogutavat raha ei ole hagejatel aga võimalik kuidagi tõendada, sest see antakse õpetaja kätte sularahas. Riietuse hulka on arvestatud ka jalanõud. Arvestades asjaolu, et tegemist on kasvavate lastega, siis tuleb uued jalanõud ja riided osta 2 korda aastas, sest eelmise hooaja riided-jalanõud on väikseks jäänud. 22. Asjaolu, et kostja tasus ise teatud makseid ning on kandnud lapse arvele raha, ei näita, et sellega oleks tasutud elatist, seega ei välista see asjaolu täiendava elatise väljamõistmist kahjuhüvitisena.

§-st 100 tuleneb, et ülalpidamist tuleb anda raha perioodilise maksmisega ning kui vanematel puudub vastavasisuline kokkulepe, ei saa ülalpidamist andma kohustatud isiku poolt lapsele kingitud asjade maksumust, lapse taskuraha, telefoniarve ja eluasemekulude tasumist arvestada maksmisele kuuluva elatise hulka. Hagejad jäävad oma seisukoha juurde, et kostja ei ole alates ühisest kodust lahkumisest neid stabiilselt rahaliselt toetanud, olles perioodil 01.01.2012–14.01.2013 hagejate seadusliku esindaja arvele tasunud 573 eurot. Seega on põhjendatud hüvitise väljamõistmine mõlemale lapsele elatise maksmata jätmise eest viidatud perioodil summas 6027 eurot ((12 x 550) - 573).

1. Kostja apellatsioonkaebusele vaidlesid hagejad vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
2. Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuste väited ei x alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks väljamõistetud igakuulise elatise suuruse osas. Küll aga nõustub kolleegium osaliselt apellantidega selles, et tagasiulatuva kahjunõude osas seisukoha võtmisel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusõiguse norme, mis toob kaasa selle nõude osas tehtud otsuse tühistamise. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas ise uue otsuse, millega rahuldab kahju hüvitamise nõude osaliselt. Kostja kaebus on samuti põhjendatud osaliselt X ülalpidamiseks väljamõistetud elatise alguskuupäeva osas. Mõlemad apellatsioonkaebused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. 7
3. TsMS § 230 lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna

-st ei tulene teisiti, pidid hagejad seega esmalt tõendama ära enda igapäevaste vajaduste rahuldamiseks vajalike kulutuste suuruse.

§ 99

lõigetest 1 ja 2 tulenevalt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isikute vajadustest ja nende tavalisest elulaadist lähtuvalt, kusjuures tavalise elulaadi kujundavad laste vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kui laste vajadused on miinimumist suuremad, tuleb nende rahuldamiseks vajalike kulutuste suurus teha kindlaks esitatud tõendite alusel. Käesolevas asjas leidis maakohus, et mõlema hageja mõistlikud vajadused on kaetud

§ 101

lõikes 1 sätestatud elatise miinimumsuurusega, milleks on VV poolt kehtestatud kuupalga alammäär, millest kumbki vanem peab kandma poole.

1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagejate poolt esitatud tõendid ei x alust tuvastada kummagi hageja puhul suuremaid vajalikke tavalisi kulutusi kui mõlema tütre puhul 320 eurot kuus. Maakohus on analüüsinud esitatud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lõikega 1 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kujundanud oma siseveendumuse alusel hinnangu. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on lahendist jälgitav. Ringkonnakohtul puudub alus tõendite ümberhindamiseks.
2. TsMS § 651 lõikes 1, §-s 652 ja § 9 lõikes 3 sätestatud põhimõtetest tulenevalt jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud väite, nagu peaks kostja osalema laste ülalpidamises suuremas ulatuses kui hagejate ema. Maakohtus hagejad sellist taotlust ei esitanud ja seega lähtus maakohus õigesti hagiavalduses väljendatud vanemate võrdsete õiguste ja kohustuste põhimõttest.
3. Maakohus ei tuvastanud hagi esitamisele eelnenud aastal hagejate põhjendatud vajadustes olulisi muutusi, võrreldes hilisema perioodiga. Selliseid väiteid pooled maakohtus ka ei esitanud. Seega tuleb võtta ka kahjuhüvitise arvestamisel aluseks, et isal oli kohustus tasuda aasta jooksul enne hagi esitamist igakuiselt kummalegi lapsele 160 eurot, seega kokku 3840 eurot.
4. Maakohus tuvastas isa poolt kohustuste täitmise kokku summas 3501.97 eurot. Sellest on hagejad vaidlustanud Xle ülekantud 604.20 euro arvestamise elatise katteks ja selle väitega kolleegium nõustub. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-159-12 selgitanud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku või kiidab pärast heaks, võib ülalpidamiskohustuse täitmine toimuda muul viisil. Käesolevas asjas puudub hageja vanemate kokkulepe või ema heakskiit, et lugeda muude maksete tasumisega täidetuks seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Lisaks tuleb arvestada asjaolu, et hagejate esindaja kinnitas ringkonnakohtu istungil kostja väidet, et X viibis oktoobris ja novembris 2012 ning jaanuaris ja märtsis 2013 igas kuus 2 nädalat isa juures, mis tähendab, et nende kuude eest isa X ülalpidamiseks emale maksma ei pidanud. Seega saab lugeda kostja täitnuks oma kohustuse 3501.97-604.20-(2x160)=2576.80 euro ulatuses ja täitmata 1263.20 eurot tuleb hagejate kasuks solidaarselt välja mõista.
5. Kostja kaebus on põhjendatud osaliselt ja seda vaid Xle elatise väljamõistmise alguskuupäeva osas. Hagejate esindaja kinnitas, et jaanuaris ja märtsis 2013 viibis X 2 nädalat isa juures. Seega sel ajal kattis isa kõik lapse vajadused ja vanemate võrdsuse põhimõttest tulenevalt ei pea ta nende kuude eest emale X jaoks elatist maksma. Kuna aga vahepealse veebruarikuu eest jällegi peab maksma, siis on õiglane ja põhjendatud X osas mõista elatis välja alates 01.03.
6. 8
7. Kohtuotsuse täitmisel tuleb kostja poolt elatise tasumise kohustuse täitmisena võtta arvesse lisaks maakohtumenetluse ajal laste ema arvele tasutud rahasummadele ka Tallinna Linnakantseleile 08.02.2013 ja 04.03.2013 tasutud X lasteaiamaksu 53.14 + 64.32 eurot (t II kd lk 127, 155). Samuti maakohtumenetluse ajal X telefoni eest tasutud summasid. Ülejäänud kostja poolt 12.04.2013 menetlusdokumendis esiletoodud kulusid (mööbel, kino ja spa külastused jmt) ei saa lugeda laste selliste igakuiste vajaduste rahuldamiseks, millede alusel saaks lugeda kaetuks väljamõistetud elatise. Lapsed elavad ema juures ja vajavad igakuiselt rahalisi vahendeid söögile, koolile/lasteaiale, ravimitele jmt. Vanemad võivad alati teha lastele kingitusi, anda taskuraha jmt, kui nende varaline seisund seda võimaldab, kuid tegemist ei ole elatisega

-i mõttes. 32. Apellatsioonkaebuste osalisel rahuldamisel jäävad menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel poolte endi kanda. Margo Klaar Ulvi Loonurm Imbi Sidok-Toomsalu