Obsah (11)

§ 184§ 201§ 331§ 65§ 414§ 199§ 64§ 69§ 213§ 424§ 68

1-13-468 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. augustil 2013, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-468 (12240103622) Eesistuja kohtunik Astrid Asi R

§ 184

lg 2 p 1,2, § 424 järgi, Vladimir Šlokuni süüdistuses

§ 201

lg 2 p 1, § 184 lg 2 p 1 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Anneli Pärt Süüdistatav Xxx Russak Elukoht Xxx, asukoht Viru Vangla, isikukood 37103053714, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, xxx Varasemad karistused: - 01.11.1995 Narva Linnakohtu poolt KrK § 110, § 139 lg 2 p 2,3, § 140 lg 2 p 2,3,4 järg vabaduskaotusega 1 aasta 6 kuud; - 21.02.1997 Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabaduskaotusega 1 aasta; - 07.12.2001 Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2, § 185 lg 2, § 141 lg 2 p 2 järgi, KrK § 40 lg 1 alusel vabaduskaotusega 6 aastat; - 03.04.2002 Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 142 lg 2 p 3,4 järgi vabaduskaotusega 5 kuud 10 päeva, KrK § 210´1 lg 1 järgi mõisteti õigeks; - 15.09.2004 Harju Maakohtu poolt

§ 331

järgi vangistusega 8 kuud,

§ 65

lg 2 alusel vangistusega 3 aastat 1 kuu 17 päeva; 1 1-13-468 - 27.10.2005 Harju Maakohtu poolt

§ 331

järgi vangistusega 9 kuud,

§ 65

lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 9 kuud 5 päeva; - 13.04.2009 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt

§ 414lg 2 p 2 järgi vangistusega 2 aastat 4 kuud.

Tõkend - vahistamine, vahistamise algus 06.08.2012. Kaitsja Tatjana Golovanova Süüdistatav Vladimir Šlokun Elukoht Xxx, isikukood 38203203729, ilma kodakondsuseta, keskharidus, emakeel – vene keel, xxx Varasemad karistused: - 16.03.1999 Narva Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,2 järgi, § 73 alusel tingimisi vabadusekaotusega 1 aasta 6 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud; - 13.08.1999 Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi tingimisi vabaduskaotusega 6 kuud katseajaga 1 aasta; - 10.03.2003 Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vangistusega 6 kuud; - 21.06.2004 Narva Linnakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8, § 263 p 1,4 järgi,

§ 64

lg 1, § 68 lg 1 alusel vangistusega 7 kuud 3 päeva; - 04.03.2008 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8, § 202 lg 2 p 1,2 järgi,

§ 64

lg , § 74 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta katseajaga 2 aastat 6 kuud; - 06.02.2012 Viru maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 4, 8, § 346, § 209 lg 2 p 1, 3, § 213 lg 1 järgi

§ 64

lg 1, § 65 g 1 alusel vangistsuega 1 aasta 2 kuud 22 päeva,

§ 69

lg 1 alusel asendati karistust 894 ÜKT, täitmise tähtajaga 2 aastat; - 13.03.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 213lg 1 järgi vangistusega 4 kuud (karistus on ära kantud).

Tõkend - vahistamine, vahistamise algus 06.08.2012. Kaitsja Vandeadvokaat Valeri Gimaev Kohtuistungite toimumise aeg 15.04.2013, 17.04.2013, 23.04.2013, 08.05.2013, 16.07.2013, 17.07.2013 RESOLUTSIOON Tunnistada Xxx Russak süüdi

§ 184lg 2 p 1,2 järgi ning mõista talle karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

Tunnistada Xxx Russak süüdi

§ 424järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 2 1-13-468 vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Xxx Russakile liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust. Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 22.05.2012 kuni 24.05.2012, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista lõplikult ärakandmisele 6 (kuus) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse alguseks lugeda alates 06.08.2012. Xxx Russakile valitud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Tunnistada Vladimir Šlokun süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

Tunnistada Vladimir Šlokun süüdi

§ 201lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Vladimir Šlokunile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 69

lg 7, § 65 lg 2 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.02.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust (ehk 894 tundi ÜKT) ning mõista Vladimir Šlokunile liitkaristuseks 5 (viis) aastat 2 (kaks) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Liitkaristusest arvata maha Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.02.2012 kohtuotsuse järgi osaliselt äratehtud üldkasulik töö – 193 (ühesaja üheksakümne kolme) tunni ulatuses (ehk 3 kuud 7 päeva vangistust). Lõplikult ärakandmisele kuulub 4 (neli) aastat 11 (üksteist) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust. Karistuse alguseks lugeda alates 06.08.2012. Vladimir Šlokunile valitud tõkend, vahistamine, jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata. Kannatanu hagi rahuldada. Välja mõista Vladimir Šlokunilt kannatanu Ami (sünd. 10.01.1985.a, elukoht Hariduse 26-34, Narva) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 100 (ükssada) eurot. Asitõendid: - Psühhotroopsed ained (6 pooliktabletti, mis sisaldasid alprasolaami, 4 pooliktabletti klonasepaami), mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, konfiskeerida vastavalt

§-le 191 ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - pabervoldik tekstiga „Arve omanik Vladimir Šlokun“, küüneviil, mis asuvad hoiul Narva Politseijaoskonna hoiuruumis (20.12.2012.a üleandmise-vastuvõtmise akt nr 317), hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - sõiduautost BMW reg nr 743 TER 22.05.12 äravõetud narkootilised aineid, mis asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis, konfiskeerida vastavalt

§-le 191 ning 3 1-13-468 - - - - - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; fooliumivoldik, liigendnuga, 2 tikutopsi, plastmasspurk, klaaspurk „Rivotril 2 mg klonasepaam 30 tabletti“, fooliumitükk 3, 5*2, 5 cm, mobiiltelefonikaardid ja pangakaart, mis asuvad hoiul Narva Politseijaoskonna hoiuruumis (12.12.2012 üleandmise-vastuvõtmise akt nr 315), hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 23.05.2012 läbiotsimise ajal Xxx Russaki elukohast Xxx äravõetud: fooliumirull, 2 süstalt, tikutoos, fooliumitükid, mis asuvad hoiul Narva Politseijaoskonna hoiuruumis (20.12.2012 üleandmise-vastuvõtmise akt nr 317), hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Vladimir Šlokunilt 06.08.2012 äravõetud esemed : narkootiline aine, mis asub hoiul Tallinnas ekspertiisiinstituudis, konfiskeerida vastavalt

§-le 191 ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Mobiiltelefon NOKIA 2730 IMEI koodiga 355931040522598, mis oli edastatud Narva kriminaaltalituse vägivallakuritegude teenistusse kriminaalasja nr. 12240103459 juurde, tagastada omanikule, Vladimir Šlokunile, kohtuotsuse jõustumisel; sõiduautost BMW reg. Nr. 372 BAZ 06.08.2012 läbiotsimise ajal äravõetud esemed: süstal 2,5 ml; süstal 2 ml (pakend nr. 4), 3 süstalt – üks 2 ml ja kaks 1 ml süstalt (pakend nr. 2), läbipaistvast plastikust kaaned (pakend nr. 3), mis asuvad hoiul Rakvere PJ hoiuruumis (22.10.2012.a üleandmise-vastuvõtmise akt nr 162), hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Xxx Russakilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 800 (kaheksasada) eurot, narkootilise aine ekspertiisi eest 42 (nelikümmend kaks) eurot, kaitsja Anti Aasmaa poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ja 80 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, joobeseisundi tuvastamise eest 71 (seitsekümmend üks) eurot, narkootilise või psühhotroopse aine ekspertiisi eest 96 (üheksakümmend kuus) eurot, narkootilise aine ekspertiisi eest 1092 (üks tuhat üheksakümmend kaks) eurot, tunnistaja sõidukulude hüvitamise eest 9 (üheksa) eurot 63 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Xxx Russakile menetluskulude summas 2283.88 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuine makse ei tohi olla väiksem kui 190 (ükssada üheksakümmend) eurot ja 32 senti. Mõista Vladimir Šlokunilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 800 (kaheksasada) eurot, narkootilise aine ekspertiisi eest 42 (nelikümmend kaks) eurot, joobeseisundi tuvastamise eest 35 (kolmkümmend viis) eurot, kaitsja Arri Toominga poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 230 (kakssada kolmkümmend) eurot ja 40 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Igor Belugini poolt 20.02.2013 eelistungil osutatud õigusabi eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ja 80 senti, tunnistaja sõidukulude hüvitamise eest 9 (üheksa) eurot 63 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Vladimir Šlokunile menetluskulude summas 1289,68 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuine makse ei tohi olla väiksem kui 107 (ükssada seitse) eurot ja 47 senti. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Süüdistatava 4 1-13-468 ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr 1-13-468, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 16. augustist 2013. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 06. septembrist 2013. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 1. Süüdistuse sisu 1.1 Xxx Russakile on esitatud alljärgnev süüdistus. Xxx Russaki süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Harju Maakohtu 27.10.2005 otsusega nr. 1-507/05/05 ja 15.09.2004 otsusega nr. 1-470/04

§ 331

järgi ehk olles varem pannud toime kinnipidamiskohas narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise (karistusandmed kehtivad KarRS § 24, 25 mõttes), tegutsedes narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise – omandamise ja edasiandmise eesmärgil ajavahemikus 2011.a. kevadest kuni 06.08.2012, soetas korduvalt kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikutelt nii Tallinnas kui Narvas fentanüüli ja amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet ning psühhotroopseid aineid, hoidis neid aineid enda juures ja oma elukohtades ning müüs erinevatele narkosõltlastele Narva linnas sealhulgas ka korteris elukoha aadressil Xxx hinnaga 15 eurot ühe fentanüüli sisaldava narkootilise aine doosi eest, samuti vahetas psühhotroopseid aineid (alprasolaami, klonasepaami) sisaldavate ravimite vastu, mida tarvitas isiklikult ilma arsti ettekirjutuseta, samuti edastas tarvitamiseks erinevatele isikutele. Nii andis Xxx Russak tasuta või raha eest fentanüüli sisaldavat narkootilist ainet erinevatele isikutele, sealhulgas: Ob´ile alates 2011.a. suvest kuni 2012.a. alguseni Narva aadressil Xxx asuvas korteris süstemaatiliselt mitte harvem kui kolm korda nädalas vähemalt kolm doosi fentanüüli ja amfetamiini sisaldavaid narkootilisi aineid; Df´ile 2012.a. kevade jooksul andis Narvas aadressil Rüütli 2 asuvas majas kaks korda vähemalt ühe doosi fentanüüli sisaldavat narkootilist ainet; As´ile 2012.a. kevade jooksul (märtsist kuni 22.05.2012) Narvas erinevates kohtades müüs süstemaatiliselt iga päev fentanüüli sisaldavat narkootilist ainet hinnaga 15 eurot doos ja 22.05.2012 müüs Narvas aadressil Rakvere 91 asuva ühiselamu juures seisvas autos BMW 743 TER ühe doosi fentanüüli sisaldavat narkootilist ainet; Am´le 2012.a. suvel Narvas Kerese tänaval kuni 06.08.2012 süstemaatiliselt vähemalt üks kord nädalas ühe doosi fentanüüli sisaldavat narkootilist ainet; Es´le 2012.a. suvel kuni 06.08.2012 Narvas Fama keskuse juures ja Energia tänaval süstemaatiliselt üks kord ühe-kahe nädala jooksul vähemalt ühe doosi fentanüüli sisaldavat 5 1-13-468 narkootilist ainet; 22.05.2012 hoidis Xxx Russak enda valduses vähemalt 10 doosi fentanüüli sisaldavat narkootilist ainet. 22.05.2012.a kella 17.40 paiku Narvas Russak istus paremal esiistmel sõiduautos BMW 743 TER, kust läbiotsimise käigus parema esiistme juures oleva vaibakese alt leiti 1 pakk fentanüüli sisaldava narkootilise aineiga kaaluga 0,016 g, 6 psühhotroopset ainet alprozolaami sisaldavat tabletipoolikut kaaluga 0,71 g, 4 klonazepaami sisaldavat tabletti kaaluga 0,33 g. Samuti tema, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, grupis koos Vladimir Šlokun´ga, 06.08.2012.a sõitis sõiduautoga BMW reg.nr 372 BAZ Tallinnasse, kus soetasid tuvastamata isikult edasimüümise eesmärgil vähemalt 1 g fentanüüli sisaldavat narkootilist ainet, hoidsid ja vedasid seda endaga autos, osa narkootilisest ainest andis tarvitamiseks V.Šlokun´ile, osa tarvitas ära ise, pärast mida, tagasiteel Tallinnast Narva, 06.08.2012.a kella 13.35 paiku, Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, Kisuvere külas, Tallinn-Narva maantee 90. kilomeetril pidasid politseiametnikud ta kinni, kusjuures sõiduautost võeti ära pakk 4,7 % (0,024g) fentanüüli sisaldava narkootilise ainega üldkaaluga 0,51 g. Vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, va meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, seejuures piisab arvutuslikult kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,0013 g fentanüülist. Kohtuvaidlustes prokurör loobus süüdistusest narkootikumide ebaseadusliku käitlemise osas 2011 kevadest kuni 2012 alguseni. Xxx Russakile on esitatud süüdistus selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja edasiandmise, isikute grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise ja narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise kinnipidamiskohas ehk

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, 06.08.2012.a kella 13.35 paiku, Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, Kisuvere külas, Tallinn-Narva maantee 90. kilomeetril juhtis sõiduautot BMW reg.nr 372 BAZ joobeseisundis, olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi või psühhotoksilisi aineid (amfetamiini, fenatnüüli, opiaate ja kanepit), mille tagajärjel olid tema kehalised ja psüühilised funktsioonid häirunud. Xxx Russakile on esitatud süüdistus selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2 Vladimir Šlokunile on esitatud alljärgnev süüdistus. Vladimir Šlokuni süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise – omandamise eesmärgil, tegutsedes grupis koos Xxx Russakiga, 06.08.2012.a sõitsid sõiduautoga BMW reg.nr 372 BAZ Tallinnasse, kus soetasid tuvastamata isikult edasimüümise eesmärgil vähemalt 1 g fentanüüli sisaldavat narkootilist ainet, hoidsid ja vedasid seda endaga autos, osa narkootilisest ainest tarvitasid V.Šlokuniga ära, pärast mida, tagasiteel Tallinnast Narva, 06.08.2012.a kella 13.35 paiku, Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, 6 1-13-468 Kisuvere külas, Tallinn-Narva maantee 90. Kilomeetril pidasid politseiametnikud ta kinni, kusjuures sõiduautost võeti ära pakk 4,7 % (0,024g) fentanüüli sisaldava narkootilise ainega üldkaaluga 0,51 g. Vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, va meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, seejuures piisab arvutuslikult kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,0013 g fentanüülist. Vladimir Šlokunile on esitatud süüdistus selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja edasiandmise, isikute grupis ehk

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.02.2012 otsusega nr. 1-11-8120

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi ehk varem varguse toime pannud isik, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, saanud 2012.a. mai keskel enda valdusesse Sa´ilt enne seda Jp´i valduses olnud Am´ile kuuluva arvutiprotsessori Siemens maksumusega 100 eurot, mille A pantis temale 4 euro eest kuni 07.06.2012 ja teatades temale oma kavatsusest see arvuti peale 07.06.2012 välja osta, ei hoidnud seda arvutit kuni kokkulepitud ajani, vaid ajavahemikus 2012.a. mai keskelt kuni 07.06.2012 müüs saadud arvuti edasi kolmandale isikule, saadud raha pööras enda kasuks. Vladimir Šlokunile on esitatud süüdistus selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ehk

§ 201lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Kohtuistungil uuritud tõendid Kohtumenetluses uuris kohus alljärgnevaid tõendeid: Tunnistaja Obi ütlused; Tunnistaja Js ütlused; Tunnistaja Xxxi ütlused; Tunnistaja ASi ütlused; Tunnistaja Xxxütlused; Tunnistaja Jpi ütlused; Tunnistaja SAi ütlused; Tunnistaja Xxxütlused; Tunnistaja Am ütlused; Kannatanu Ami ütlused; Süüdistatava Xxx Russaki ütlused; Süüdistatava Vladimir Šlokuni ütlused; - Xxx Russaki läbivaatuse protokoll, mis on koostatud 22.05.2012; (kriminaaltoimiku köide I, lk 13) - 22.05.2012 sõiduauto BMW registrinumbriga 743 TER läbiotsimisprotokoll; (kriminaaltoimiku köide I, lk 4-9, lk 9- fototabel) 7 1-13-468 - 23.05.2012 Narvas, aadressil Xxx asuva korteri läbiotsimisprotokoll; (kriminaaltoimiku köide I, lk 10-15, lk 15- fototabel) - 06.08.2012 sõiduauto BMW318 registreerimisnumbriga 372 BAZ läbiotsimisprotokoll; (kriminaaltoimiku köide I, lk 16- 22, lk 20-22- fototabel) - 28.05.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, vaatlusobjektiks on Xxx Russaki käest ära võetud esemed: kaks mobiiltelefoni erinevate kontaktidega, pabervoldik 10 pooliktabletiga, pabervoldik tehtud paberilehest tekstiga „pangakaardi väljaandmisest“ ja see on Vladimir Šlokuni pangakonto kohta ning küüneviil; (kriminaaltoimiku köide I, lk 23-27, lk 26-27- fototabel) - 28.05.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Vaadeldud on esemeid asju, mis on ära võetud sõiduauto BMW 743 TER läbiotsimise käigus -hõbeda värvi fooliumvoldik 1,2*1,7 cm beeži värvi pulbriga, liigendnuga, 2 tühja tikutopsi, tühi plastmasspurk „Mint“, fooliumtükk mõõtudega 3,5*2,5 cm, telefonid, pangakaardid jm; (kriminaaltoimiku köide I, lk 28-33, lk 30-33- fototabel) - 28.05.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Vaadeldud on esemeid, mis on ära võetud Xxx asuva korteri läbiotsimisel: süstlad, tikutoos numbritega 53040735, fooliumirull laiusega 29 cm, millest on välja lõigatud tükid mõõtudega 4*6 ja 4*8 cm; (kriminaaltoimiku köide I, lk 34-35, lk 35- fototabel) - 07.08.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, milles on kirjeldatud läbipaistvat minigrippkilekotti, milles on pruuni värvi pulbriline aine, süstlaid, visiitkaartide hoidjat, millel on läbipaistvast plastikust taskud ja mis on omavahel ühendatud; (kriminaaltoimiku köide I, lk 36-39) - Asitõendite üleandmise – vastuvõtmise aktid; (kriminaaltoimiku köide I, lk 40-41) - 23.07.2012 narkootilise aine ekspertiisakt nr 12E-AN0597; (kriminaaltoimiku köide I, lk 44-46, lk 47- õiend) - 07.09.2012 narkootilise aine ekspertiisiakt nr 12E-AN0842; (kriminaaltoimiku köide I, lk 48, lk 49-õiend) - 16.12.2011 EKEI kohtutoksikoloogia eksperdi Mailis Tõnissoni vastus järelpärimisele. Sisaldab loendit levinumatest narkootilistest ainetest, nende keskmisest ühekordsetest kogustest ja keskmisest kogusest 10 inimesele. Loendis sisaldub aine fentanüül, keskmine ühekordne kogus on 0,13 mg ja keskmine kogus 10 inimesele joobe tekitamiseks on 1,3 mg; (kriminaaltoimiku köide I, lk 50-52) - Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud tervise seisundi kirjeldamise akt nr 313/
2. Läbivaatusele allutatud Xxx Russak 06.08.2012 alates kella 16.05; (kriminaaltoimiku köide I, lk 53) - 16.08.2012 Vladimir Šlokuni joobeseisundi tuvastamise saatekiri; (kriminaaltoimiku köide I, lk 57) - Rahvastikuregistrist väljatrükk Xxxi kohta; (kriminaaltoimiku köide I, lk 58) - 06.08.2012 Xxx Russaki kinnipidamise protokoll; (kriminaaltoimiku köide I, lk 59-60) - 22.05.2012 Xxx Russaki kahtlustatavana kinnipidamise protokoll; (kriminaaltoimiku köide I, lk 61-65) - 07.08.2012 Xxx Russaki vahistamismäärus ja lisapiirangute kohaldumise määrus; (kriminaaltoimiku köide I, lk 66-69) - 06.08.2012 Vladimir Šlokuni kahtlustatavana kinnipidamise protokoll; (kriminaaltoimiku köide I, lk 70-72, lk 72- ID- kaardi koopia) - 07.08.2012 Vladimir Šlokuni vahistamismäärus ja lisapiirangute kohaldamise määrus; (kriminaaltoimiku köide I, lk 73-76) - 07.08.2012 Vladimir Šlokuni kahtlustatavana ülekuulamisprotokoll osas, mis puudutab ülekuulamise toimumise aega, selles osalenud isikuid jm menetluslikke küsimusi; (kriminaaltoimiku köide I, lk 101-103) - 19.06.2012 Kannatanu ülekuulamise protokoll osas, mis puudutab ülekuulamise kuupäeva (I kd, tl 104-107); - Menetluskulusid puudutavad dokumendid; (kriminaaltoimiku köide i, lk 77-90) 8 1-13-468 - Kiri kriminaalhooldusosakonnast, mille kohaselt on Vladimir Šlokun täitnud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.02.2012 otsusega määratud 894 tunnist üldkasulikust tööst 193 tundi ja tegemata on 701 tundi; (kriminaaltoimiku köide I, lk 91-92) - Narva Haigla psühhiaatria kabineti tõend Vladimir Šlokuni kohta; (kriminaaltoimiku köide I, lk 94) - Narva Haigla psühhiaatria kabineti tõend Xxx Russaki kohta; (kriminaaltoimiku köide I, lk 93) - Tšekk arvuti ostmise kohta kogu summas 8 948 krooni ja arvuti komplekti hind on 7 990 krooni; (kriminaaltoimiku köide I, lk 108) - Süüdistatavate terviseseisundit iseloomustavad dokumendid. (kriminaaltoimiku köide I, lk 109113)
3. Maakohtu arvamus süüdistuse kohta 3.1 Xxx Russakile esitatud süüdistuse kohaselt seisnes tema ebaseaduslik tegevus selles, et olles varasemalt karistatud

§ 331

järgi st kinnipidamiskohas narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslikus käitlemises, tegutsedes narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise – omandamise ja edasiandmise eesmärgil ajavahemikus 2012.a. kevadest kuni 06.08.2012, soetas korduvalt kohtueelse menetluse käigus kindlakstegemata isikutelt nii Tallinnas kui Narvas fentanüüli ja amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet ning psühhotroopseid aineid, hoidis neid aineid enda juures ja oma elukohtades ning müüs erinevatele narkosõltlastele Narva linnas sealhulgas ka korteris elukoha aadressil Xxxhinnaga 15 eurot ühe fentanüüli sisaldava narkootilise aine doosi eest, samuti vahetas psühhotroopseid aineid (alprasolaami, klonasepaami) sisaldavate ravimite vastu, mida tarvitas isiklikult ilma arsti ettekirjutuseta, samuti edastas tarvitamiseks erinevatele isikutele. Nii andis Xxx Russak tasuta või raha eest fentanüüli sisaldavat narkootilist ainet erinevatele isikutele, sealhulgas: Obile, Dfile, ASile, Amle ja Esle. Lisaks sellele hoidis Xxx Russak 22.05.2012 enda valduses vähemalt 10 doosi fentanüüli sisaldavat narkootilist ainet. Ning 06.08.2012.a grupis koos Vladimir Šlokuniga, sõitis sõiduautoga BMW reg.nr 372 BAZ Tallinnasse, kus soetasid tuvastamata isikult edasimüümise eesmärgil vähemalt 1 g fentanüüli sisaldavat narkootilist ainet, hoidsid ja vedasid seda endaga autos, osa narkootilisest ainest andis tarvitamiseks V.Šlokun´ile, osa tarvitas ära ise.

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 kohaselt on karistatav narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedamine või muu ebaseaduslik käitlemine, kui see on toimepandud grupis ning isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Vastav tegu on karistatav kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. Seonduvalt 06.08.2012 eelnenud episoodidega on kohus uurinud ja hinnanud alljärgnevaid tõendeid. 3.1.1 Tunnistaja Ob andis kohtus ütlusi, et ta tunneb Xxx Russaki juba üle 10 aasta ja neil on sõbralikud suhted, tema sõbranna tutvustas neid. Neil ei ole ühiseid huvisid. Nad suhtlesid aastatel 2011-2012 mitte eriti tihti, mõnikord ta käis tema juures külas. Enne kohtumist nad helistasid teineteisele. Praegu tunnistaja ei tarvita narkootikume, aga 2011 tarvitas amfetamiini ja afgaanlast (võib öelda, et heroiini). Ta teab, et Russak tarvitas narkootikume 2011-2012, kuna nad koos tulid ja ostsid. Kolmel korral käisid temaga koos soetamas narkootikume kolmanda isiku käest pannes raha kokku. Tuli välja, et rohkem kostitas Russak teda. Ta teab, et Russaki poole võib pöörduda narkootikumide saamiseks, sest et nad suhtlesid omavahel. Narva on väike linn ja üks võis küsida 9 1-13-468 teise käest. Russak ei pakkunud talle oma abi narkootikumide hankimiseks, tunnistaja pöördus ise tema poole. Tunnistaja sõnul nad ostsid narkootikume inimestelt, kes tulid Tallinnast. Ei olnud juhtumeid, kus käis narkootikume ostmas ainult Xxx ja ta ootas, tema nähes ta andis raha ja sai narkootikumid. Ta nägi kõike hästi. Oli ainus juhus, kui Xxx kostitas teda narkootikumiga tasuta, temal oli raha 1 euro ja Xxxl oli 14 eurot. Võib lugeda, et see oli tasuta. Nad Läksid tema juurde koju, panid pulbrit lusika peale ja tegid valmis. Nad käisid koos narkootikume ostmas ühe isiku käest- Xxxi juures. Tema koos Xxxga ostsid 3 korda ja ühel korral tuli välja, et ta kostitas teda. Nad suhtlesid Russakiga suvel 2011 tihti, tänaval nägid iga päev, teretasid, rääkisid juttu ja läksid laiali. Tunnistaja sõnul käis ta Xxx juures 3-4 korral kodus ja veel paar korda käis kohvi joomas. Ei esinenud juhtumeid, kui Russakil oli juba narkootikumid olemas, kui tema poole pöördus. Ta ei suhelnud Xxxga sügisel 2012 ja kevadel 2013 ja ta ei ole talle edastanud midagi selle aja jooksul. Tunnistaja ei tea, kas Xxx juures käis kodus palju rahvast või mitte. Tunnistaja väitis, et ta ei ole Xxx kodus narkootikume näinud, enne kui käisid ja ostsid ning tema tuttavatest ei ole mitte keegi pöördunud tema poole narkootikumide ostmiseks. Prokuröri taotlusel avaldati ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütlused, millest nähtuvalt on ta enne öelnud, et „mina isiklikult sain Xxx käest narkootikume tasuta 2011 suve jooksul. Ta puistas umbes 6 doosi pulbrit, pärast jagasime pulbrit omavahel võrdselt ära ja pärast puistasime nad süstlasse ja tegime injektsiooni sealsamas Xxx korteris. 2011 suve jooksul me tihti võtsime ühendust telefonitsi ja tema kutsus mind enda juurde koju ja andis tasuta kaifi. Xxx korteris kõik käisid süstimas, päeva jooksul käis umbes 40 inimest. Keegi võttis võlgu, kellele ei jätkunud raha. Üldse Xxx korterist ma nägin palju kaifi ja tema korteris ma nägin kilepakki mõõtudega 10 cm ja see oli täielikult täidetud „hiinlasega“. Xxx andis narkootikumid võlgu. Paljudele ta puistas mitte 1 doosi kaupa, vaid rohkem, selleks, et teha inimest sõltlaseks. Tema kostitas paljusid.“ Xxx Russakilt narkootikumide saamise ning Russaki korteris toimunu kohta vastuoluliste ütluste andmist põhjendas tunnistaja sellega, et politseis ütlusi andes oli ta viimast kuud rase ja allkirjastas seda, mida talle anti. Ta isegi ei lugenud. Tal oli halb ja ta tahtis koju. Ta ei andnud selliseid ütlusi, mis on kirjas prokuröri avaldatud protokollis. Talle öeldi, et kui ta ei allkirjasta seda, mis kirjas on, siis läheb kaasaaitajana ja kaotab lapsed. Oma sõnul andis ta kohtuistungil tõeseid ütlusi. Ülaltoodust nähtub, et tunnistaja poolt kohtus antud ütlused on olulises osas vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega. Lisaks sellele esineb vastuolusid ka kohtus antud ütlustes. Nimelt on tunnistaja algul öelnud, et aastatel 2011 – 2012 ei suhelnud ta Russakiga eriti tihti, käis tal mõnikord külas. Hiljem on tunnistaja aga öelnud, et suhtlesid Russakiga 2011 suvel tihti, tänaval nägid iga päev, teretasid, rääkisid juttu ja läksid laiali. Samuti käis Russakil külas. Arvestades, et kohtuistungil ei ähvardanud keegi tunnistajat ega kihutanud teda muul viisil valeütluste andmisele, kuid vaatamata sellele esineb neis olulisi vastuolusid, tuleb siinkohal asuda seisukohale, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed. Samal põhjusel puudub kohtul ka veendumus, et tunnistajat võidi kohtueelses menetluses ütluste andmisel ebaseaduslikult mõjutada. Seda enam, et enne kohtuistungit ei ole tunnistaja kohtule teadaolevalt uurimisasutuse tegevuse peale mingeid kaebusi esitanud. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus tunnistaja Obi ütlused tõendite kogumist välja. Obile narkootiliste ainete edasiandmise osas on prokurör ka süüdistusest loobunud. 3.1.2 Tunnistaja Jsandis kohtus ütlusi, et tunneb Xxx Russaki ammu. 2012 suvel helistasid üksteisele ja leppisid kokku, mõnikord olid juhuslikud kohtumised. Tunnistaja tarvitas aastal 2012 narkootikume, aga enam mitte. Teab, et Russak tarvitas sel ajal narkootikume. Ta ei teadnud, et Russak võib aidata narkootikume hankida, kuid teadis, et kui tal hakkab halb, siis võib Russaki poole pöörduda. See tähendab, et kui hakkavad võõrutusnähtud, siis võib tema poole pöörduda. Russak ise ütles seda, et tema poole võib pöörduda ning tunnistaja kasutas seda pakkumist 2012 suvel. See juhtus 1-2 korda nädalas ühe kuu jooksul, kokku 5-7 korda. Xxx pakkus talle rasket 10 1-13-468 narkootikumi- afgaanlast või hiinlast, pruuni värvi. Kostitamine toimus õues. Tunnistajal olid süstlad kaasas ning ta ei teadnud, kus Xxxl narkootikumid olid, kas kodus või kandis taskutes. Kui tema käis Xxx juures, siis tal oli taskus, oli väikestes doosides. Pärast narkootikumi tarvitamist tunnistaja sai kergendust oma seisukorrale. Ta sai Russakilt narkootikume tasuta. Kohtumised toimusid Fama keskuse juures. Tunnistaja suhtles Russakiga umbes 1,5 kuud, kuskil 1-2 korda nädalas. Tunnistaja sõnul oli tal peale ainete tarvitamist keskmine narkojoove. Kaitsja taotlusel avaldatud kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt on tunnistaja öelnud, et „Narkootikumist oli kerge narkojoove“. Kohtu hinnangul ei ole kaitsja poolt väljatoodud vastuolu puhul tegemist taolise vasturääkivusega, mis seaks tunnistaja ütluste usaldusväärsuse tervikuna kahtluse alla. Üldise sündmuste kirjelduse osas on tunnistaja ütlused loogilised ja järjepidevad. Samuti tuleb arvestada, et igapäevaselt narkootikume tarvitanud isik, ei pruugi suure tõenäosusega aasta hiljem mäletada, millise tugevusega joobe ta iga konkreetse aine manustamise tulemusel sai. 3.1.3 Tunnistaja Am andis kohtus ütlusi, et süüdistatavatest on talle mõlemad tuttavad, kuid nimesid ei oska öelda. Russakile osutades märkis tunnistaja, et teab teda hüüdnimega Xxx. Tunnistaja on enda sõnul metadooniprogrammi ravil ja tarvitas narkootikume ja metadooni. 2012 kevadel-suvel tarvitas ta afgaanlast ja hiinlast, nii tihti, kui tal raha oli. Narkootikume hankis neilt, kellel oli. Xxxi poole ta ei ole selleks kunagi pöördunud. Prokuröri taotlusel avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtuvalt on tunnistaja rääkinud uurimisasutuses, et „Mina olen tuttav Xxxga hüüdnimega Xxx 2012 suve jooksul kuni augustini

1. Soetasin Xxxlt narkootikumi „hiinlane“ mitte vähem, kui 1 kord nädalas, kui mul oli raha. Ostsin ühe tšekina. Mina nimetan ühe doosi pooleks, hinnaga 15 eurot. Kohtusime temaga Selveri juures. Siis ta elas oma ema juures samuti Kerese 3 viadukti juures. Kolja kandis endaga doose, tavaliselt mingis purgis, Kinder Surprise karbis, mingis ravimi purgis.“ Ütlustes olevat vastuolu Russakilt narkootikumide ostmise osas põhjendas tunnistaja sellega, et kohtueelses menetluses ta andis valeütlusi, kuna teda mõjutati politseiametnike poolt ning tal oli samal ajal tingimisi vangistus. Arvestades tunnistaja ütlustes olevat vastuolu süüdistuses märgitud sündmuste kesksete küsimuste osas ning asjaolu, et tunnistaja ise möönab, et ta on andnud valeütlusi, ei saa kohus kõnealuse tunnistaja ütlusi tõendite kogumis arvesse võtta. Amle narkootiliste ainete edasiandmise osas on prokurör ka süüdistusest loobunud. 3.1.4 Tunnistaja As andis kohtus ütlusi, et ta tunneb mõlemat süüdistatavat, teab ainult hüüdnime, nime ei tea. Tunnistaja tarvitas enne vahistamist narkootikume - heroiini ja hiinlast ning möödunud aastal praktiliselt iga päev tarvitas narkootikume. Russakile osutades ütles tunnistaja, et teab teda kui Xxxd, hüüdnimega Xxx. Tunnistaja täpselt ei mäleta, mis asjaoludel ja millega seoses sattus Xxx Russak 22.05.2012 tema autosse, ta vist palus end koju viia. Nad sattusid juhuslikult kokku, Xxx ei olnud kaine, tunnistaja arvates oli ta narkojoobes. Tol hetkel oli tunnistaja ise kaine, aga Xxx tarvitas midagi tema juuresolekul, süstis end tema autos ja nad tegid seda koos. Tunnistaja ütles, et nägi Russakil narkootilist ainet, aga kui palju, ta ise üle ei lugenud, võib-olla 10 läikivat paberit, võib-olla vähem. Ta tarvitas sama narkootilist ainet, mille sai Xxx käest ja maksis selle aine eest 15 eurot. Arvab, et see oli hiinlane- pruuni värvi pulber. Tunnistaja ütles, et nägi Russakil mingit kogust fooliumpakendeid - need oli tikutopsis, ta on kindel, et neid fooliumpakendeid oli rohkem kui kaks. Enne seda juhtumit oli tunnistaja oma sõnul teadlik, et Xxx Russakilt võib hankida tasuta või raha eest narkootilist ainet- sellest teab vist terve linn. Ta on ka ise ostnud Russakilt enne
2. maid narkootilist ainet. Täpselt ei mäleta, aga iga päev umbes kahe kuu vältel. 11 1-13-468 Kui ta oli Russakiga koos, siis helistas politseisse teatamaks Russakil olevatest narkootikumidest. Tegi seda vaatamata asjaolule, et oli ise just saanud Russaki käest järjekordse doosi narkootikume. Tegi seda, sest talle ei meeldi, kui inimesed müüvad narkootikume, tal kasvavad ka lapsed. Peale politseisse helistamist teda peeti kinni 1000 pisiasja poe juures, auto otsiti läbi. See oli vist peale lõunat, täpselt kellaaega ta ei mäleta. Teda pidasid kinni vist liikluspolitseinikud, nad viisid ta enda autosse ja hakkasid kontrollima dokumente, oli seal umbes 10-15 minutit. Xxx Russak istus sel ajal üksinda tema autos. Ta ütles patrullpolitseinikele, et ta ise kutsus politsei välja ja mis põhjusel. Tunnistaja viibis auto läbiotsimise juures ning mäletab, et autost leiti vist 1 fooliumipakend. Enne kinnipidamist olid nad Rakvere 91ühiselamu juures autos ja ta nägi kuidas Russak müüb või annab lihtsalt edasi narkootilisi aineid. Russak oli sel ajal tugevas joobes. Varasemalt Russaki käest narkootikume ostes ta ei jälginud, kas Russakil on kaasas suurem kogus narkootilist ainet või ainult 1 doos. Suuremat kogust fooliumpakendeid nägi ta just 22.05.
3. Kaitsja küsimustele vastates märkis tunnistaja, et ta ei rääkinud kohtueelses menetluses sellest, et ta on ka enne 22.05.12 ostnud Russakilt narkootikume ning et ta nägi kuidas Russak teistele müüb, kuna keegi ei küsinud talt seda. Kohtu hinnangul ei ole kaitsja osundatud asjaolu, et tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütlustes ei sisaldu kogu informatsiooni, mida ta edastas kohtuistungil, käsitletav vastuoluna. Ütluste vastuoluga on tegemist situatsioonis, kus isik on andnud ühe ja sama asjaolu kohta erinevaid ütlusi, mitte aga varasematest ütlustest suurema või väiksema mahulisemate ütluste andmine. Asjaolusid, mis viitaksid tunnistaja ütluste ebausaldusväärusele, kohtule esitatud ei ole. 3.1.5 Tunnistaja Xxxandis kohtus ütlusi, et süüdistatavatest on talle tuttav Xxx, kes on tema abikaasa tuttav. Tunnistaja sõnul tarvitab tema abikaasa Df regulaarselt narkootikume ning on metadooniravil. Kuid vaatamata sellele tarvitas ta ka muid narkootikume - tablette, tilku ning mingisuguseid raskeid narkootikume, Xxx on maininud fentanüüli, afgaanlast, hiinlast. Kui ta oli kodus, siis abikaasa tuttav Xxx korterisse ei sisenenud, käis trepikojas. Ükskord ta istus taksosse, kui tunnistaja tuli koju, teine kord nad väljusid trepikojast. Abikaasa ei süsti tema juuresolekul ning eitas ainete tarvitamist, öeldes, et ta on kaine. Kuid mehe kehal olid näha värsked süstimisjäljed. Ükskord maja juurde tulles, nägi, kuidas abikaasa aitas Xxxl taksosse istuda. Xxx oli joobeseisundis, tema abikaasa oli kainem. Kui abikaasa võttis diasepaami, siis ta muutus vihaseks. Kui ta tarvitas muid aineid, siis ei olnud agressiivne. Kui ta kohtus Xxxga, siis ta ei olnud pärast agressiivne, millest ta järeldas, et abikaasa oli narkootikume tarvitanud. Ta ei küsinud, kellelt abikaasa narkootikume sai ja abikaasa ise ei rääkinud sellest. Mehe kohtumistesse Xxxga suhtus ta negatiivselt, samuti kõikidesse tema tuttavatesse. Oli selline juhtum, kui mees käis koos Xxxga nende maja keldris. Tunnistaja ei mäleta, millal see oli, aga lumi oli veel maas. Ta ei tea, milleks nad sinna keldrisse läksid ja mida tegid. Mees oli tagasi tulles purjus, aga Xxxd ta ei näinud. 2012 kevadel nägi kahel korral, et mees kohtus Xxxga ja pärast seda oli mees joobes. Ühel korral pöördus Xxx polikliinikus tema poole palvega, et ta laseks arstil kirjutada tema jaoks ravimeid - valokordiini ja unerohtu, need on psühhotroopsed. Hetkel tema abikaasa viibib vanglas, tal oli üldkasulik töö tegemata. 3.1.6 Xxx Russak ise ei tunnista narkootikumide käitlemist. Ta küll tarvitab ise narkootikume, kuid teistele müünud ega edasiandnud ei ole. Kõnealuste sündmustega andis Russak ütlusi, et ta tarvitab narkootikume alates
4. Läbiotsimise käigus tema korterist leitud fooliumirull oli küpsetamiseks. 22.05.2012 kinnipidamisel tema juurest leitud tabletid ostis ta Xxxilt. Russak selgitas kohtus, et Punase panga juures peatas meid liikluspolitsei. Nad palusid tema käest dokumente, juhiluba ei olnud, kindlustust ei olnud. Nad seal rääkisid, pärast läksid politseiautosse. Ma istusin ootasin, siis mind otsiti läbi, viidi jaoskonda. Toodi jaoskonda, viidi Xxxjuurde, otsiti jälle läbi. Leiti tabletid, mida ma ostsin Xxxilt. Mina olin narkojoobes. Võib olla pool tundi istusin uurija juures. Tuli tagasi 12 1-13-468 Xxx. Temal oli kaasas pakk ja pakis oli foolium. Mina küsisin mida ta tahab minu käest. Siis oli öeldud, et ta ei tea kellele ma tegin liiga. Mind viidi eeluurimiskambrisse. Järgmisel päeval läksid läbiotsimisega minu korterisse. Leidsid kasutatud süstlad ja paar pakendit. Ma 20 aastat tarvitan narkootikume. Ma tean, et ühe fooliumi eest antakse trahvi. Juba kui on rohkem, kui pakk, siis kriminaalasi. Xxx ütles mulle, et ütle, et „see on minu oma“. Ja veel Xxx lisas „Mul on vaja 2 telefoninumbrit, kellelt ma (Russak) võtan“. Ma ütlesin, et ei tea, kuid leian sulle. Andsin ütlusi. Ma olin 10 aastat vangis. Mul ei olnud vahet mida nad seal kirjutavad. Ma andsin ütlusi ja mind lasti vabaks. Paari päeva möödudes tulin Xxxle, võtsin telefoni ja läksin suvilasse.“ Autost leitud fooliumpakendi kohta ütles Russak, et see ei kuulunud talle. Tunnistaja Xxxi ütlustega seonduvalt märkis ta: „Mina ei ole tema ütlusi näinud. Novembri lõpus mind toodi siia. Mind kutsus enda juurde Xxx ja jälle palus öelda, et see, mis on kotist leitud, et see on minu oma ja lepime 3 aastaks. Pärast kutsus Xxx, ütles ,et on tunnistajad. Kui ma tunnistan süüd, et olen süüdi üksi, siis ma saaks 2 aastat. Aga ma ei olnud nõus temaga kokku leppima. Tema vihastas. Siis mind peeti eeluurimiskambris, pärast vanglas üksi.“ Prokuröri taotlusel ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldatud kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt on Russak autost leitud narkootilise aine ja tablettide osas rääkinud, et Autos läbiotsimise käigus põrandavaiba esimese iste alt oli tuvastatud tšekk narkoainega. Mida saate selgitada? Vastus: Mina vist kaotasin teadvuse sel ajal kui Xxx istus politseiautos. Ühe tšeki panin vaiba alla. minul kaasas oli tabletid Xanoks ja Revatril, mida kirjutas mulle arst Xxx talvel 2012…. Sakslane (As) palus, et ma kostitan teda kaifi, kuid ma ei andnud temale, kuna see maksab raha“ Ütluste vastuolu selgitas Russak sellega, et politseis teda mõjutati vastavaid ütlusi andma. Kirjeldades samu sündmusi oma viimases sõnas, nimetas Russak neis osalenud politseiametnikuna Xxxi asemel Xxxit. Seega on Russaki poolt kohtus antud ütlused vastuolus nii kohtueelses menetluses antud ütlustega kui ka viimases sõnas öelduga. Arvestades, et Russaki ütlused teda väidetavalt mõjutanud politseiametniku osas on vastuolulised, ei saa kohus lugeda põhjendatuks Russaki väidet, et tema poolt kohtueelses menetlses antud ütlused ei vasta tõele, kuivõrd teda mõjutati vastavaid ütlusi andma. Eeltoodut arvestades jätab kohus Russaki ütlused, kui ebausaldusväärse tõendi, tõendite kogumist välja. 3.1.7 Ülaltoodud tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Russak andis ja müüs 2012 kevadel ja suvel teistele isikutele narkootilisi aineid. Süüdistuses märgitud Obile ja Amle narkootiliste ainete edasiandmist ei ole tuvastatud, küll aga on Asi, Jsja Xxxütlustega tõendatud, et Russak andis 2012 kevadel ja suvel korduvalt narkootilist ainet ASile, Xxxning Dfile. Xxxi ütlustest nähtuvalt andis Russak narkootikume ka paljudele teistele tuvastamata isikutele. Xxxi ja Xxx ütlustest tuleneb, et aine, mida Russak neile andis, oli nn raske narkootikum afgaanlane või hiinlane, pruuni värvi pulber. Xxxi ütlused kinnitavad, et Russak tegeles narkootilise aine müümisega. Xxx ise maksis talle 15 eurot doosi eest ning samuti nägi ta 22.05.2012, et Russakil oli korraga kaasas mitu fooliumpakendit, mis olid tikutopsis. Kui tegemist olnuks enda tarbeks kasutatava narkootikumiga, puudunuks Russakil vajadus ainet doosideks jaga ning neid fooliumisse pakendada. Taoline pakendamisviis on iseloomulik just narkootikumide müümisel narkootikumide tarvitajatele. 3.1.8 Eelnimetatud tunnistajate ütlustega haakuvad 22.05.2012 Russaki kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 61-65) ning sõiduauto BMW reg.nr 743TER läbiotsimisprotokoll (tl 4-9) ja vaatlusprotokollid (tl 23-33). Nende tõendite kohaselt leiti 22.05.2012 kell 18.15 sõiduki parema esiistme vaiba alt fooliumist pakk, mille sees oli beeži värvi pulber, paneelilt, tuuleklaasi juurest, paremalt poolt leiti must meeste käekott, milles oli muu hulgas kaks tühja tikutoosi, hõbedane fooliumi tükk mõõtudega 3,5x2,5cm. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt istus Russak kõnealuses sõidukis paremal esiistmel. Tema kõneviis oli aeglane ning pilk klaasistunud. Oma sõnul oli ta ravitanud fentanüüli ja revotriili. Ekspertiisiaktist nr 12E-AN0597 (tl 44-46) 13 1-13-468 nähtuvalt sisaldas eelnimetatud fooliumpaberis olev pulber fentanüüli. Kuid selle protsendilist sisaldust ei ole aine vähesuse tõttu võimalik tuvastada. Seega on tuvastatud, et 22.05.2012 sõiduautost BMW reg.nr 743TER parema esiistme vaiba alt leitud fooliumvoldikus oli fentanüül ning arvestades Russaki paiknemist autos ning Xxxi ütlusi on kohtu hinnangul tuvastatud, et tegemist oli Russakile kuuluva ainega. Seda kinnitab ka Russaki kodust Narvas, aadressil Xxx teostatud läbiotsimisel (tl 10-15) leitud fooliumirull ning fooliumi tükid, millest osa olid aknalaual ning üks villases sokis. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt (tl 34-35) on fooliumrullist rebitud väikesemõõdulisi kandilisi fooliumi tükke, mis sarnanevad autost leitud fooliumi tükkidele. Sellest võib järeldada, et nii autost käekotist ja vaiba alt leitud fooliumi tükid kuulusid just Russakile. Asjaolu, et käekoti näol oli tegemist Russakile kuuluva kotiga, kinnitavad ka kotis olnud Russaki nimele väljastatud dokumendid ja kaardid. Tunnistajate antud kirjelduste kohaselt oli neile Russaki poolt antud aine pruunikas pulber. Kuivõrd autost leitud Russakile kuuluva pruunika aine näol oli tegemist fentanüüliga, siis on eeltoodust lähtuvalt põhjust arvata, et tunnistajatele ja teistele isikutele antud aine oli samuti fentanüül. Fentanüüli näol on tegemist sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 kinnitatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja kuuluva ainega, mille käitlemine on vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kohaselt keelatud, va meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Ei ole tuvastatud, et Russakil olnuks mõni seadusest tulenev õigustus narkootiliste ainete käitlemiseks. 3.1.9 Russaki kodust leitud fooliumi rull, millest on näha väikeste tükkide rebimisjäljed ning asjaolu, et Russaki juurest autost leiti fentanüüli sisaldav fooliumvoldik ning fooliumtükke, kinnitab, et Russak kasutas fooliumi narkootikumide doosideks pakendamiseks. Taoline doosideks jagamine on iseloomulik just narkootikumide tarvitajatele edasiandmiseks, kuivõrd narkootilise aine eelnev kaalumine ja pakendamine üheks tarbimiskorraks vajaliku koguse kaupa hõlbustab nende edasiandmist lõpptarbijale. Russaki kotist leitud tühjad tikutopsid ning tunnistaja Xxxi ütlused kinnitavad, et Russak hoidis edasiandmiseks mõeldud doose tikutopsides. See omakorda kinnitab, et tegemist oli just edasiandmiseks mõeldud ainega, kuivõrd enda tarbeks kasutatavat ainet polnuks Russakil vaja selliselt varjata. Seega oli Russaki poolt narkootilise aine valdamine ja edasiandmine teadlik ja planeeritud tegevus, mis omakorda tähendab, et ta soetas tuvastamata isikult suuremas koguses narkootilist ainet eesmärgiga seda edasi müüa või jaotada, hoidis seda ainet enda valduses ja andis edasi. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt andis Russak narkootikume edasi nii raha eest kui ka tasuta ning sealjuures oli Narvas narkootikume tarvitavate inimestele teada, et Russaki poole võib narkootikumide saamiseks pöörduda. 3.1.10 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. EKEI kohtutoksikoloogia eksperdi Mailis Tõnissoni poolt 16.12.2011 koostatud kirjas (tl 50-52) on loetletud kõige levinumaid narkootilisi aineid ning keskmiseid koguseid, mis on vajalik ühele isikule narkojoobe saavutamiseks. Samuti on välja toodud kogused, mis on vajalik joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Fentanüüli puhul on keskmine ühekordne kogus 0,13 mg ja keskmine kogus 10 inimesele on 1,3 mg. Kuigi antud juhul ei ole tuvastatud konkreetne fentanüüli kogus, mida Russak käitles, on siiski tuvastatud, et tegemist oli suure kogusega, kuivõrd tunnistajate ütlustest nähtuvalt on nad saanud 14 1-13-468 Russakilt joobe tekitamiseks piisavat narkootilist ainet kokku enam kui kümnel korral. Nii on Xxx saanud oma sõnul Russakilt 5-7 doosi, Xxx kahe kuu vältel iga päev ühe doosi so kokku ligikaudu 60 doosi ning Xxx vähemalt kaks doosi. Lisaks sellele on Xxxi ütlustega tuvastatud, et 22.05.2012 andis Russak narkootikume veel mitmele inimesele. Seega on tuvastatud Russaki poolt ligikaudu 70 doosi narkootilise aine edasiandmine, mis ilmselgelt ületab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg-s 3 sätestatud suure koguse piirmäära. Kaitsja märkis kohtuvaidlustes, et kõnealune eksperdi kiri ei ole lubatav tõend, kuivõrd tegemist ei ole kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud nõuetele vastava ekspertarvamusega ning tõend on esitatud tõendite esitamise korda rikkudes. Kohus ei nõustu kaitsja arvamusega. Kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette ühegi asjaolu tuvastamiseks kohustuslikus korras ekspertiisi tegemist. See on uurimisasutuse ja prokuratuuri otsustada, milliste tõenditega tõendamiseseme asjaolusid tõendada soovitakse. Antud tõendi näol ei ole tegemist ekspertarvamusega vaid muu dokumentaalse tõendiga, mis ei peagi vastama ekspertarvamusele kehtestatud nõuetele. Kirjas toodud andmed on universaalselt kasutatavad ega vaja sama aine esinemisel igakordselt uuesti uurimist.

§ 184

tunnuste esinemise üle otsustamisel on küll igakordselt vajalik tuvastada menetluse esemeks oleva aine liik ja kogus, kuid puudub vajadus igakordselt uurida kui suurt kogust vastavat ainet on vaja keskmisele inimesele narkojoobe tekitamiseks. Mis puutub tõendi esitamise korra rikkumisse, siis tõendi vastuvõtmise taotluse saamisel küsis kohus tõendi vastuvõtmise lubatavuse osas ka kaitsjate arvamust ning kaitsjatel ei olnud tõendi asja materjalide lisamise osas mingeid vastuväiteid. Seetõttu on kohus seisukohal, et kaitsja taoline etteheide kohtuvaidlustes on asjakohatu. Taotluse esitamisel prokurör põhjendas miks ei olnud tõendit esitatud õigeaegselt ning miks see tõend omab kriminaalasjas olulist tähtsust. 3.1.11 Olles ka ise narkootikumide tarvitaja (mida kinnitavad muu hulgas Wismari Haigla AS analüüs – tl 53 ja Xxxi ütlused), sai Russak väga hästi aru, et aine, mida ta käitleb (st soetab, pakendab ja edasi annab) on narkootikum ning tema tegevus oli teadlikult ja planeeritult suunatud just narkootilise aine käitlemisele ning sellelt tulu teenimisele. Seega on tema tegevuses tuvastatud tahtluse olemasolu kavatsetuse vormis. 3.1.12 Karistusregistri andmetel karistati Xxx Russaki Harju Maakohtu 27.10.2005 otsusega nr. 1507/05/05 ja 15.09.2004 otsusega nr. 1-470/04

§ 331

järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest st kinnipidamiskohas narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. 3.1.13 Kõike ülaltoodut arvesse võttes on Russaki tegevuses tuvastatud

§ 184

lg 2 p-s 2 sätestatud kuriteo tunnused st 2012 kevadel ja suvel tahtlikult narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik omandamine, valdamine ja edasiandmise isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise kinnipidamiskohas. 3.2 Xxx Russakile ja Vladimir Šlokunile on esitatud süüdistus selles, et nemad, 06.08.2012.a tegutsedes grupis, sõitsid sõiduautoga BMW reg.nr 372 BAZ Tallinnasse, kus soetasid tuvastamata isikult edasimüümise eesmärgil vähemalt 1 g fentanüüli sisaldavat narkootilist ainet, hoidsid ja vedasid seda endaga autos. Osa narkootilisest ainest andis Russak tarvitamiseks Šlokunile, osa tarvitas ära ise. 06.08.2012.a kella 13.35 paiku, Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, Kisuvere külas, Tallinn-Narva maantee

1. kilomeetril pidasid politseiametnikud nad kinni, kusjuures sõiduautost võeti ära pakk 4,7 % (0,024g) fentanüüli sisaldava narkootilise ainega üldkaaluga 0,51 g. 15 1-13-468 3.2.1 Nimetatud sündmuse kohta on tunnistaja Xxx andnud ütlusi, et augustis 2012 oli Xxxga patrullis Rakveres. Said juhtimiskeskuselt väljakutse, et punase sõiduauto BMW juht võib olla joobes. Kahtlane auto seisis tee ääres kuskil Haljala vallas, Kisuvere küla juures. Kui nad jõudsid Haljala viadukti ümbersõidule, märkas Xxx, et Tallinna poolt tuleb punane BMW. Auto liikus väga aeglaselt. Nad asusid autot kontrollima. Roolis oli Russak ja kõrval Šlokun. Xxxläks autot kontrollima ning tema läks hiljem järgi, julgestama. Juht tuli kiiresti autost välja, põhimõtteliselt ilma nende korralduseta. Kuna ta oli rahumeelne ja neile ei olnud midagi ohtlikku, siis lubasid tal jääda seisma auto kõrvale. Juht oli rahulik, aga näha oli, et ta ei olnud sel momendil päris korras. Pupillid olid laienenud ja käitumine ei olnud päris normaalne: koordinatsioon, kõne, reaktsioon oli aeglane. Xxxmõõtis juhil joovet alkomeetriga, kuid alkoholijoobes ta ei olnud. Kui tunnistaja tegeles juhiga auto tagaosas, hüüdis Xxx „tule appi“. Kui ta appi jõudis, siis Xxx oli peadpidi autos ja rabelesid kõrvalistujaga. Ta nägi, et kõrvalistujal olid käes mingid paberid, dokumendikaaned olid käes. Xxx ütles, et ta üritas dokumendikaantega lõhkuda minigrippkotti. Kahtlus oli, et narkootikumid. Sel hetkel kui rabelemine käis, siis tuli kohale kohalik konstaabel. Kuna konstaabel tuli ka appi, siis jäi tema koeraga auto taha turvama. Xxx ja konstaabel tõmbasid kõrvalistuja autost välja. Tunnistaja sõnul oli näha, et mõlemad autos viibinud isikud olid tugevas narkojoobes. Nad olid auto juures umbes 15 minutit. Edasi toimetati nad Rakvere jaoskonda ja anti üle kriminaalpolitseile. Õhtul viis ta autojuhi Tallinnasse ekspertiisi joobe tuvastamiseks. Russak oli rahulik ja rääkis hästi vähe. Teel tagasi vist isegi magas. 3.2.2 Tunnistaja Xxxandis ütlusi, et oli koos Xxxiga patrullis
2. augustil eelmisel aastal. Nad olid Rakverest Haljala poole teel ja kuulsid väljakutsest, mis anti nö Haljala ekipaažile, et võib olla joobes juht. Kui nad nägid seda vastutulevat punast BMW, siis selle auto liikumisstiil oli väga aeglane. Auto möödus neist, nad keerasid ringi ja peatasid auto. Tunnistaja ütles, et suhtles juhiga, Russakiga. Nad rääkisid väljas. Juht oli auto kõrval ja tema oli näoga kõrvalistuja poole. Tundus, et Russak oli silmnähtavalt joobes. See väljendus liikumiskiiruses, tema koordinatsioon, reageerimine oli väga aeglane. Sel ajal, kui ta juhiga suhtles, hakkas kõrval istmel reisija justkui midagi ära peitma, mingisugused kaaned või kiled olid tal käes ja ta üritas need lahti või puruks teha. Seepeale tunnistaja palus korduvalt, et ta annaks selle tema kätte. Tol hetkel tunnistaja ei teadnud, mis seal oli. Aga näha oli, et liigutused tekkisid järsku, sest enne ta istus paigal. Ta ei olnud nõus seda loovutama ning tunnistaja lihtsalt võttis tal käest kinni ja oli sunnitud kasutama jõudu, tõmbas ta juhiukse poole ja mingi hetk kukkus see pakk maha. See tegevus käis juhipoolse ukse kaudu. Sel ajal oli Russak paigal ega liikunud. Ta ei näinud konkreetselt, kas Russak jäi mingi hetk täiesti üksi ja kellegi tähelepanuta. Nad panid kaks sõidukis olnud isikut auto kõrvale maha kuni teavitasid sellest olukorrast välijuhti. Edasi tegeles kriminaalpolitsei. Sel ajal, kui tunnistaja tegeles juhiga ja kui kõrval istmel olev mees püüdis midagi peita, Russak ja kaasreisija ei suhelnud. Juht ei andnud mingeid korraldusi kaasreisijale, sest ta oli päris purjus. Kõrvalistuja hakkas ise toimetama. Hetkel, kui politseinukud nendega tegelesid, oli juht silmnähtavalt suuremas joobes. Kõrvalistujaga nad edasi ei tegelenud. Ta arvab, et need kilekaaned, mis olid kõrvalistuja käes ja millest ta püüdis hiljem vabaneda, said hiljem autosse. Minigrippkotike ainega kukkus juhi istme peale. 3.2.3 Punktis 3.1.6 nimetatud asjaoludel ei saa kohus arvestada Russaki poolt kõnealuse sündmuse kohta antud ütlusi. 3.2.4 Šlokun andis kohtus ütlusi, et tarvitab narkootikume umbes 3 aastat, enne heroiini, viimastel kuudel fentanüüli. Ta teab, millest koosnevad narkootikumid, mis leiti temalt konkreetselt
3. augustil - fentanüül. Seal oli kogus 1 grammi ringis. Talle piisaks sellest 6-7 korraks. Sel päeval ta otsustas minna Tallinnasse, kuna Xxx Russak palus teda, et ta viiks teda Tallinnasse tööküsimuses. Nad kohtusid Statoili tanklas McDonaldsi juures. Enne sõitu Tallinnasse ta ei tarvitanud narkootikume. Šlokun täpselt ei mäleta, kas Xxx rääkis talle midagi sellest, kuhu kohta ta tahab 16 1-13-468 asuda tööle, talle tundub, et nad seda ei arutanud. Ta ei rääkinud Xxxga narkootikumidest. Kui Šlokun läks ostma narkootikume, siis Xxx sel ajal viibis autos. Šlokun ei öelnud Xxxle, et ta ostis narkootikume. Tallinnas viibimise ajal Xxx väljus autost. Talle tundus, et veel siis, kui nad sõitsid Tallinnasse, oli Xxx juba narkojoobes. Šlokun tarvitas narkootikume oma autos, Xxx seda ei näinud. Just sellel ajal ta väljus autost öeldes, et keegi tuli tema juurde ja tal on vaja suhelda kellegagi. Šlokun ütles, et ta ostis narkootikume Tallinnas, Kopli rajoonis. Peale narkootikumide tarvitamist Šlokunil hakkas halb ja ta ei olnud võimeline juhtima autot, siis Xxx istus roolis. Šlokun ei pakkunud Xxxle narkootikume. Ta ei oska vatsata, kas Xxx võis tarvitada seda narkootikumi, mis oli Šlokuni poolt soetatud, kuna tagasi teel oli ta praktiliselt teadvuseta. Esimest ülekuulamist ta praktiliselt ei mäleta. Kui sõitis Tallinnasse, ta lihtsalt oli teadlik ja kuulis teistelt isikutelt, et narkootikume võib soetada Tallinnas Kopli rajoonis ja juba tee peal otsustas, et teeb seda. Ta ei arutanud Xxxga seda küsimust, et ta kavatseb soetada narkootikume. Ta on tuttav Xxx Russakiga mitte pikalt, umbes 2-3 kuud enne aresti. Ta teab, et Russak tarvitab narkootilisi aineid, aga milliseid ta ei tea. See on nähtav, kui inimene on narkojoobes, ei ole raske teha järeldusi selle kohta. 6.augustil 2012 Tallinnasse sõitmise initsiaatoriks oli Xxx Russak, kuna ta tahtis sõita Tallinnasse töö asjus. Prokuröri taotlusel avaldatud kohtueelse menetluse ütluste kohaselt ütles, Šlokun esimesel ülekuulamisel, et täpselt ei mäleta, aga see oli
4. augustil umbes kell 9, kui olin koos Xxx Russakiga ja meil tekkis spontaanselt mõte sõita Tallinnasse narkootikumi fentanüüli ostma. Sõitsime sellepärast, et oli vajadus fentanüüli tarvitada ja me pidime sõitma Koplisse….. ma ei oska öelda, kas Xxx Russak tarvitas enne Tallinna sõitu fentanüüli, kuid mina süstisin ennast. Meil oli plaan osta vähemalt 1 gramm fentanüüli. Xxx Russak tankis autosse bensiini ja mina pidin narkootikumide eest maksma. Mina sõitsin autoga tanklani, edasi sõitis Xxx Russak, kuna ma ei sõitnud edasi sellepärast, et olin narkojoobes. Tallinnas Koplisse sõitis Russak ise. Pidasime auto kinni ja küsisime suvalise narkomaani käest fentanüüli. Ta oli nõus meile tooma. Mõne aja pärast tuli tagasi, tõi minigripi, milles oli pruuni värvi pulber. Ma maksin selle eest 200 eurot. Peale seda süstisime mõlemad Russakiga endale autos ühe doosi ja hakkasime Narva poole tagasi sõitma. Šlokuni sõnul oli tal selle ülekuulamise ajal väga paha olla, ta ei oska vastata kuidas tekkisid sellised detailid tema ütlustesse. Kohtus jäi Šlokun selle juurde, et ta otsustas osta fentanüüli siiski Tallinnast. Tol hetkel, kui neid üle kuulati politseis mingid vaenusuhted Russaki suhtes ei olnud ning tal ei ole meeles, et rääkis nii, et just tema ostis seda 1 grammi fentanüüli. Šlokun ei näinud, et Xxx Russak süstis ennast tema autos. Ta sõitis koos Russakiga Koplisse Russaki palvel ja just tema töö pärast. Idee Koplisse sõita tekkis Russakil, ta palus, et Šlokun viiks teda tema töö küsimuse pärast Koplisse, Šlokun veel sõitis märkide järgi, kuna halvasti orienteerus Tallinnas. Šlokun jäi seisma just seal, kus Xxx ütles, et selle koha peale tulevad kohtuma temaga inimesed töö asjus. Nad juba peatusid, kui Šlokun otsustas soetada narkootikume, Xxx jäi autosse. Edasi Šlokun nägi kaht noormest, kes olid narkojoobes ja siis ta pöördus nende poole. Üks neist oli nõus Šlokuni aitama, ütles, et teab, kust on võimalik saada. Ta sai aine kätte ja läks autosse tagasi. Ta ei oska öelda, kas Xxx oli sel hetkel autos, ta teab ja mäletab, et ta väljus autost, kuid millisel momendil see oli, ta ei oska öelda. Võimalik, et Russak küsis tema käest 1 doosi narkootikumi, kuid ta ei oska vastata, ta isiklikult temale ei andnud midagi. Ta ei mäleta, et püüdis temal kaasas olnud fentanüüli kuidagi peita või ära visata. Ülekuulamine Rakvere politseis toimus eesti keeles, ta ei lugenud isiklikult ülekuulamisprotokolli, talle luges ette tõlk ja Šlokun ei saa väita, et talle oli loetud ette kogu ülekuulamise protokoll. Šlokun ei mäleta, kas esimese ülekuulamise juures viibis ka kaitsja või ei viibinud. Šlokun teatas kohtule, et oli sellises seisundis esimesel ülekuulamisel, et tal ei ole kõik meeles, seal esitati küsimusi, otsiti läbi, nii et ta ei oska täpselt öelda. Ta oli niivõrd halvas seisundis, et oli sunnitud mitmel korral kutsuma kiirabi arestimajja. Arvab, et seda võib isegi kontrollida, see on kõik fikseeritud. 17 1-13-468 Kohtuistungil avaldatud kohtueelse menetluse ülekuulamise protokollist nähtuvalt osales ülekuulamisel nii süüdistatava kaitsja kui ka tõlk. Kohus ei pea veenvaks süüdistatava selgitusi vastuolude osas, st põhjendusi, et tal oli ülekuulamise ajal niivõrd halb olla ja ta ei mäleta kõike, mida rääkis. Asjaolu, et isikul on halb olla, ei anna veel alust arvata, et ta seetõttu ilmtingimata annab ebaõigeid ütlusi. Kuigi ülekuulamine on toimunud tõlgi vahendusel, siis arvestades, et ülekuulamisel osales ka kaitsja, on äärmiselt ebatõenäoline, et protokollis olevad ütlused lahknevad süüdistatava poolt tegelikkuses antud ütlustest. Kohtule teadaolevalt ei ole ei süüdistatav ega kaitsja esitanud kohtueelses menetluses kaebusi menetleja tegevusele ülekuulamise läbiviimisel. Samuti ei nähtu, et kaitsja või süüdistatav ise oleks taotlenud ülekuulamise edasilükkamist seonduvalt süüdistavava halva tervisliku seisundiga. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole esitatud mingeid argumente, mis näitaks, et kohtueelses menetluses antud ütlused on ebaõiged ning et ebaõigete ütluste andmine oleks kuidagi vabandatav või põhjendatud. Kuivõrd vastuolud puudutavad süüdistuse seisukohalt keskseid küsimusi, tuleb Šlokuni ütlused lugeda tervikuna ebausaldusväärseks ning tõendite kogumist välja arvata. Tema ütluste ebausaldusväärsust kinnitavad ka otsuse punktis 3.4.5 toodud asjaolud. 3.2.5 Vladimir Šlokuni kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (tl 70-72) nähtuvalt võeti 06.08.2012 Šlokuni kinnipidamisel temalt ära läbipaistev minigripp kilekott, milles oli pruunikas pulbriline aine. See kinnitab tunnistajate ütlusi Šlokuni tegevuse osas süüdistatavate auto kinnipidamisel. Kõnealust minigripp kotti on fotografeeritud ning vaadeldud 07.08.2012 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis (tl 36-39). Vaatluse kohaselt on tegemist kilekotiga mõõtudega 4,1x7,2 cm. Samas protokollis on vaadeldud ka 06.08.2012 sõiduautost BMW318 reg.nr 372 BAZ läbiotsimisel leitud süstlaid. Ekspertiisiaktis nr 12E-AN0842 toodud ekspertarvamuse kohaselt oli kotis pulber massiga 0,51g. Pulber sisaldab 4,7% fentanüüli. Pulbris on 0,024g fentanüüli. Punktis 3.1.10 toodust nähtuvalt on tegemist suures koguses narkootilise ainega, kuivõrd sellest kogusest piisab enam kui kümnele inimesele joobe tekitamiseks. Arvestades, et kümnele inimesele joobe tekitamiseks on keskmiselt vaja 1,3 mg fentanüüli, siis on äravõetud narkootilise aine puhul tegemist

§ 184mõttes suure kogusega.

Otsuse punkti 3.1.8 kohaselt on fentanüüli näol tegemist ainega, mille käitlemine on keelatud. Ei ole tuvastatud, et Russakil ja Šlokunil oleks mõni seadusest tulenev õigustus narkootiliste ainete käitlemiseks. Seega on tuvastatud, et sõiduki kinnipidamisel oli Šlokunile kuuluvas autos suures koguses narkootilist ainet fentanüül ning arvestades, et Šlokun üritas narkootilise aine pakendit lõhkuda hetkel, mil politseiametnikud sõiduautot kontrollisid, siis võib järeldada, et ta üritas politseiametnike sekkumise tõttu vabaneda tema valduses olevast ainest. Seega sai ta väga hästi aru ning oli teadlik, et ta valdab ja veab oma sõiduautos ebaseaduslikult narkootilist ainet. 3.2.6 Tunnistajate ütlustest nähtuvalt olid nii Russak kui ka Šlokun kinnipidamise hetkel tugevas narkojoobes. Tunnistajate ütlusi Russaki joobe osas kinnitab narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud tervise seisundi kirjeldamise akt nr 313/11 (tl 53-55). Akti kohaselt oli läbivaatlusele allutatud Xxx Russakil 06.08.2012 pärast kinnipidamist opiaatide, amfetamiini, kanepi ja fentanüüli vastused positiivsed. Tal tuvastati joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide, reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena. Sõiduki juhtimine ei ole lubatud. Vladimir Šlokuni joobeseisund on lisaks tunnistajate ütlustele tuvastatud ka joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (tl 57), mille kohaselt on Vladimir Šlokunilt võetud 06.08.2012 uriiniproov ning edastatud EKEI-sse narkootilise ja psühhotroopilise aine sisalduse kindlaks määramiseks. Eksperdi hinnangul sisaldus proovis tramadool ja fentanüül. Nimetatud tõenditega on tuvastatud, et mõlemad süüdistatavad olid 06.08.2012, viibides sõiduautos BMW 318 reg.nr 372 BAZ, sõiduki kinnipidamise hetkel tugevas narkojoobes. Russak oli sõiduki 18 1-13-468 roolis ning Šlokun paremal esiistmel. Samuti oli sõiduautos kinnipidamise hetkel mitmeid kasutatud süstlaid, mis viitavad, et autos oli tarvitatud narkootilist ainet. Kuna mõlemad süüdistatavad olid kinnipidamisel tugevas joobes, pidi narkootikumide manustamine toimuma lühikest aega enne kinnipidamist. Võttes siinkohal arvesse tunnistaja ütlusi, et politseile tulnud väljakutse kohaselt nähti süüdistatavate sõidukit tee ääres seismas ning mõne aja möödudes märkasid politseiametnikud sõidukit aeglaselt sõitmas ja lisaks sellele sõidukist leitud süstlaid, nähtub, et süüdistatavad tarbisid narkootilist ainet autos, ajal mil sõidukit nähti maantee ääres seismas ja jätkasid seejärel sõitu. See omakorda kinnitab, et süüdistatavad tarbisid narkootikume koos ning mõlemad olid seega teadlikud autoga veetavatest narkootilisest ainest. Kuivõrd lisaks ülalnimetatud minigripp kotis olnud fentanüülile autost muid narkootilisi aineid või aine jääkidega pakendeid ei leitud, tarvitati tõenäoliselt samas pakendis olnud fentanüüli. On tuvastatud, et mõlema süüdistatava organismis oli 06.08.2012 fentanüüli. Seega on kohus veendunud, et mõlemad süüdistatavad olid teadlikud autos olevast fentanüülist ning osalesid teadlikult selle valdamises ja vedamises. Arvestades leitud narkootilise aine kogust, ei olnud selle näol ilmselgelt tegemist üksnes enda tarbeks soetatud ainega, vaid eelkõige edasimüügiks mõeldud narkootikumidega. Seda kinnitavad ka ülal punktis 3.1 kirjeldatud asjaolud, millest nähtuvalt tegeles Russak narkootilise aine edasiandmisega. 3.2.7 Käesolevas asjas ei ole tuvastatud kus, kes ja kellelt kõnealuse fentanüüli soetas. Küll aga on eeltoodust lähtuvalt tuvastatud, et mõlemad süüdistatavad osalesid teadlikult selle aine valdamises ja vedamises. On tõendatud, et sõiduk BMW 318 reg.nr 372 BAZ liikus Tallinn-Narva maanteel, mõlemad süüdistatavad oli kinnipidamise hetkel sõidukis, sõidukis oli suures koguses fentanüüli ning mõlemad süüdistatavad olid teadlikud narkootilise aine olemasolust. Pikaajaliste narkomaanidena olid nad samuti teadlikud, kui suure koguse narkootilise ainega on tegemist st kui mitmeks doosiks seda saab jagada. Seega on tuvastatud, et süüdistatava osalesid teadlikult koos narkootilise aine ebaseaduslikus valdamises ja vedamises st panid vähemalt otsese tahtlusega grupis toime

§ 184

lg 2 p 1 tähenduses suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku valdamise ja veo. 3.2.8 Punktides 3.1 – 3.2.7 toodust lähtuvalt on tuvastatud, et Xxx Russak pani ajavahemikul kevadest 2012 kuni 06.08.2012 toime

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo st tahtlikult narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja edasiandmise isikute grupis ja isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise kinnipidamiskohas. Punktides 3.2 – 3.2.7 toodust lähtuvalt on tuvastatud, et Vladimir Šlokun pani 06.08.2012 toime

184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo st isikute grupis, tahtlikult narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valdamise ja veo. 3.3 Xxx Russakile on esitatud süüdistus ka selles, et ta 06.08.2012.a kella 13.35 paiku, Lääne-Viru maakonnas, Haljala vallas, Kisuvere külas, Tallinn-Narva maantee 90. kilomeetril juhtis sõiduautot BMW reg.nr 372 BAZ joobeseisundis, olles eelnevalt tarvitanud narkootilisi või psühhotoksilisi aineid, mille tagajärjel olid tema kehalised ja psüühilised funktsioonid häirunud.

§ 424

kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. 19 1-13-468 Punktis 3.2 kirjeldatud tunnistajate ütlustega ning sõiduauto vaatlusprotokolliga on tõendatud, et Xxx Russak juhtis 06.08.2012 Tallinn-Narva mnt 90 kilomeetril sõiduautot BMW reg.nr 372 BAZ olles ilmselgelt narkojoobe tunnustega. Samal päeval koostatud narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud tervise seisundi kirjeldamise akti nr 313/11 (tl 53-55) kohaselt oli läbivaatlusele allutatud Xxx Russakil 06.08.2012 pärast kinnipidamist opiaatide, amfetamiini, kanepi ja fentanüüli vastused positiivsed. Tal tuvastati joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide, reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena. Sõiduki juhtimine ei ole lubatud. Seega on tuvastatud, et Xxx Russak juhtis mootorsõidukit olles liiklusseaduse § 69 tähenduses juhile keelatud joobeseisundis. Pikaajalise narkomaanina sai ta väga hästi aru, et narkootikume tarvitades tekib tal joove ning millised on selle joobega kaasnevad häired kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kuid vaatamata sellele istus ta vahetult pärast narkootikumide tarvitamist sõiduauto rooli ja sõitis päevasel ajal tiheda liiklusega maanteel. Seega oli tema poolt joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine pandud toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd pärast narkootilise aine tarbimist pidi ta vähemalt möönma, et sellega kaasnevad häired kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Ka Xxx Russak ise tunnistas kõnealuse kuriteo toimepanemist st asjaolu, et ta juhtis narkojoobes olles mootorsõidukit. Kuigi ülaltoodust nähtuvalt ei saa Xxx Russaki ütlusi nende ebausaldusväärsuse tõttu tõendite kogumis arvesse võtta, tuleb kohtu hinnangul siinkohal siiski arvestada Xxx Russaki ütlusi, milles ta tunnistab oma süüd joobeseisundis juhtimises, kuna tegemist on karistust kergendava asjaoluga, mida kohus ei saa karistuse mõistmisel jätta tähelepanuta. Ülaltoodust lähtuvalt on tuvastatud Xxx Russaki tegevuses

§-s 424 sätestatud kuriteo tunnuste esinemine st vähemalt kaudse tahtlusega mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. 3.4 Vladimir Šlokunile on esitatud süüdistus ka selles, et varem varguse toime pannud isikuna, tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, saanud 2012.a. mai keskel enda valdusesse Sailt enne seda Jpi valduses olnud Amile kuuluva arvutiprotsessori Siemens maksumusega 100 eurot, mille A pantis temale 4 euro eest kuni 07.06.2012 ja teatades temale oma kavatsusest see arvuti peale 07.06.2012 välja osta, ei hoidnud seda arvutit kuni kokkulepitud ajani, vaid ajavahemikus 2012.a. mai keskelt kuni 07.06.2012 müüs saadud arvuti edasi kolmandale isikule, saadud raha pööras enda kasuks.

§ 201

lg 2 p 1 kohaselt on karistatav varem varguse või omastamise toime pannud isiku poolt valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. 3.4.1 Kannatanu Am andis kohtus ütlusi, et tal oli protsessor Siemens, mille eest maksis 12000 krooni. Ta andis selle oma sõbrale, kes tahtis seda vaadata ja kasutada ja siis kavatses müüa selle temale 100 euro eest. Sõbra nimi on Sa. Arvuti andis ta üle Jpile, kuna nad elasid Aiga koos ühes kohas - Energia 6, viies korrus, korteri nr ei mäleta. Kannatanu leppis kokku Saiga, sest kavatses temale arvuti müüa. Kokkuleppe sisu oli selline, et

1. kuupäeval annab A talle 100 eurot. Kui kannatanu pöördus oma avaldusega politseisse eelmise aasta juunis, siis see tähendab, et arvuti andis maikuus ja kokkulepitud kuupäevaks võis olla 7.kuupäev juunis. A ja Xxx ei võtnud temaga arvuti osas ühendust, ta hakkas neile helistama ja nad ei vastanud. Konkreetselt ta helistas Aile, tal oli tema number, aga ei saanud teda kätte. Kui Ai kätte sai, siis ta ütles, et pantis selle Vladimir Šlokunile 4 euro eest. A ütles, et Vladimir pantis arvuti edasi kolmandale isikule, kuid Vladimir tol ajal ei teadnud, et arvuti kuulub kannatule. Ai sõnul Šlokun müüs arvuti edasi. Nad võtsid telefonitsi ühendust ja selgus, et peab tasuma sellele inimesele, kellele ta müüs arvuti, 15 eurot. 20 1-13-468 Šlokun tunnistas seda, et ta on edasi müünud Ailt saadud arvuti ja ütles, et on vaja 15 eurot selleks et tagastada. Kannatanu helistas Šlokunile 15-16.kuupäeval, see oli peale politseisse pöördumist. Kannatanu andis Vladimirile nõutud rahasummat 15 eurot ning ta pidi tooma arvuti tema venna koju, kuna kannatanu oli tööl. Vladimir ei lubanud arvutit konkreetseks ajaks tuua. Kannatanu vend leppis Šlokuniga kokku arvuti tagastamise, aga kannatanu pärast helistas ja ei saanud teda kätte. Vend andis Vladimirile raha, aga Vladimir ei toonud hiljem raha ega arvutit tagasi. Kannatanu tahtis võtta temaga veel mõne aja pärast ühendust küsimaks miks ta 15 eurot ja arvutit tagasi ei toonud, aga ta ei võtnud rohkem toru. Kannatanu kuulis, et see noormees suri, kellele Vladimir arvuti müüs. Vladimir sai telefoni vestluse käigus teada, et see arvuti kuulub temale. Monitor ja klaviatuur jäi kannatanule ning kannatanu hindab kahju 100 eurole. 3.4.2 Tunnistaja Jp andis kohtus ütlusi, et mais 2012 sai ta Amilt arvuti, Sa kavatses selle Xxxilt välja osta. Arvuti jäi tema kätte selle turvalisuse ja säilimise tagamise eesmärgil, Ail oli tunnistaja toa võti. Samuti A elas mingi aeg tema toas, kui arvuti seisis seal. Tunnistaja viibis ise jutuajamise juures, kui A koos Xxxiga selle arvuti väljaostmise osas leppisid kokku, et A ostab arvuti pensionirahast välja. Arvuti anti tema kätte maikuus. Kui see arvuti oli tunnistaja toas, siis A ja tema kasutasid seda arvutit. A pidi selle arvuti ära ostma 100 euro eest ja lubas 100 eurot invaliidsuspensionist ära maksta. Ta ei tea, kas A maksis selle arvuti eest Xxxile. Tarvitasid koos Aiga alkoholi ja siis otsustasid selle arvuti kellelegi pantida raha saamiseks, aga tema ei otsustanud midagi, see oli Sai idee. Ail ei olnud sularaha, ta tahtis juua, ütles arvuti kohta, et enne pandib ja pärast ostab välja ning ütles, et kavatseb pantida Šlokunile 4 euro eest. A mainis, et kavatseb arvuti lunastada uuesti Šlokuni käest pensionist, aga ta ei täpsustanud, millise kuu invaliidsuspensionist, kas järgmisest või lähimast kuust. Ta ei rääkinud Xxxile pantimisest. Ka ei viibinud ta juures, kui A Šlokuniga arvuti pantimises kokku leppis ja kui A arvuti Šlokunile üle andis. Ta oli alguses selle arvuti pantimise vastu, aga Ail oli võtmed ja kui ta juba ära võttis, siis ei olnud midagi teha. Kuna A ütles, et ostab selle pärast välja, siis tunnistaja jäi uskuma ja nõustus sellega. Xxx küsis tunnistaja käest, kus on arvuti ning ta ütles, et A pantis selle. Šlokuniga ta isiklikult ei suhelnud. 3.4.3 Tunnistaja Sa andis kohtus ütlusi, et kavatses eelmise aasta maikuus osta arvuti oma klassivennalt, Saša Xxxilt, kuid raha ei olnud. Nad sõlmisid kokkuleppe, et tunnistaja ostab selle ära, kui saab pensioni. Jp tahtis samuti osta ja Am andis talle selle arvuti - Siemens, musta värvi, koos monitoriga. Ta pidi arvuti välja ostma 100 euro eest. Ta pidi lubatud 100 eurot Xxxile maksma pensioni kättesaamisel, alates
2. kuupäevast. Et saada raha alkoholi ostmiseks tegi tunnistaja Xxxle ettepaneku pantida arvuti 4 euro eest. Kui tunnistaja ütles, et ostab selle
3. kuupäeval välja, siis Xxx nõustus sellega. Arvuti oli aadressil xxx, Jpi toas, kus nad elasid koos tol ajal ja nad pantisid arvuti Vladimirile. Ta helistas ise mitu korda Vladimirile ja pakkus arvutit pandiks 4 euro eest kuni 7.kuupäevani lähimast pensionist, aga millises kuus ta ei mäleta. Ta oli ühes toas koos Xxxiga ja telefonitsi rääkis tema ise. Kui tunnistaja oli ühiselamus, Xxx toas, siis andis arvuti Vladimirile, kes tuli ühiselamusse Xxx tuppa. Siis tunnistaja kinnitas, et ilmtingimata lunastab selle. Selle raha eest nad ostsid alkoholi ja süüa. Pensionipäeval võttis ta Vladimir Šlokuniga ühendust, ta helistas talle telefonitsi ja ütles, et tahab välja osta arvuti ja tema vastas, et seda arvutit juba ei ole enam, et ta müüs selle edasi. Kellele ta selle müüs, Vladimir ei öelnud. Vladimir ei küsinud tunnistaja käest, kas ta jätab selle arvuti endale või tahab seda arvutit siiski välja osta. Pantides seda arvutit Vladimirile tunnistaja ütles, et see on võõras arvuti, seda ei tohi müüa, ainult pantida. Kui tunnistaja sai teada, et arvutit Šlokunil ei ole, siis ta ütles Xxxile, kellele ta arvuti pantis Vladimirile, aga ei mäleta, kas samal päeval või järgmisel. Ta ei tea, kas Xxx püüdis ise Vladimir Šlokuniga ühendust võtta või mitte. Ta ei mäleta, kas Vladimir on küsinud mingit täiendavat raha selles eest, et arvuti tagasi välja osta, aga Xxx nõudis temalt 100 eurot tagasi kaduma läinud arvuti eest. Ta ei maksnud, raha ei olnud. Nad püüdsid Xxxiga seda arvutit kuskilt üles leida ja said teada selle arvuti edasise saatuse kohta, et Šlokun müüs arvuti edasi kellelegi ja see isik, kes ostis, suri ära. Ta ei mäleta, kes seda ütles neile. 21 1-13-468 Kaitsja taotlusel avaldatud tunnistaja kohtueelse menetluse ülekuulamise protokolli kohaselt on tunnistaja varasemalt öelnud, et „Xxx helistas Šlokunile, tema aadressi mina ei mäleta.“ Vastuolu kohtus ja eeluurimisel antud ütlustes selgitas tunnistaja sellega, et ta lihtsalt ei mäleta täpselt, kes neist helistas. Kohtu hinnangul ei ole tegemist vastuoluga, mis annaks põhjust arvata, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed. Esiteks prokuröri selgitustest nähtuvalt on see vastuolu tegelikkuses kõrvaldatud juba kohtueelses menetluses, kuivõrd tunnistaja on juba vastastamisel märkinud, et ta ise helistas Šlokunile. Samuti kinnitab tunnistaja ütluste üldist usaldusväärsust asjaolu, et need haakuvad tunnistaja Xxxi ja kannatanu ütlustega. 3.4.4 Šlokun andis kõnealuse sündmuse kohta ütlusi, et enne 07.
4. Talle helistas Sa ja küsis temalt mingi väikese raha, võib olla 4 eurot, täpselt meeles ei ole, võlgu ja pakkus pandiks arvuti. Ta pidi talle tagastama võla lähimal pensioni päeval. Ta ei öelnud, et arvuti ei kuulu temale, ütles et soetas selle pandimajast. Šlokunile andis arvuti üle Sa ühiselamu kesksissekäigus aadressil Energia
5. A ütles, et ta kindlasti kavatseb selle välja osta ja tal ei olnud võimalust võtta suuremat summat selle eest. A ei tagastanud talle raha kokku lepitud kuupäeval. Šlokun ise otsis teda taga ja sai ta kätte mitte 7-l vaid 8-l kuupäeval. A ütles, et tal ei ole raha ja ei kavatse arvutit tagasi lunastada. Šlokun lootis, et ta ostab selle välja ja umbes nädal või isegi natuke rohkem oli see arvuti tema käes. Et arvuti ei kuulu Aile, sai Šlokun teada maikuu lõpus, kui ta kohtas kannatanut ja tema ütles talle, et arvuti ei kuulu Aile vaid temale. See toimus peale seda kuupäeva, millal ta pidi tagastama raha. Peale seda, kui A sai pensioni. Selleks ajaks oli arvuti juba edasi panditud. See arvuti oli panditud palju hiljem seoses Ai poolt raha tagastamise tähtpäeva möödumisega. Prokuröri taotlusel avaldati Šlokuni kohtueelse menetluse ütlused, milles ta on öelnud, et ma andsin talle selle pandi eest 7 või 10 eurot. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist vastuoluga, kuivõrd süüdistatav on kohtus öelnud, et ta täpselt ei mäleta seda summat. Šlokuni sõnul A pöördus tema poole just enne maikuu pensioni, mäletab, et see oli maikuus. Inimene, kellele ta müüs arvuti edasi, hiljem suri ära ja ta viibis tema matustel. Kui Šlokun sai teada, et see arvuti ei kuulu Aile, ta ilmutas oma initsiatiivi selleks, et saada arvuti tagasi, kuid hiljem ta sai teada, et see inimene, kellele ta müüs edasi arvuti, suri ära. Xxx ega tema vend ei maksnud 15 eurot selle arvuti tagasi saamiseks. Eeluurimise käigus A rääkis ja väitis, et tema isiklikult andis Šlokunile 15 eurot, pärast aga rääkis, et kannatanu vend andis raha, nad ise ei tea, mida räägivad. Am ei võtnud Šlokuniga ühendust oma arvuti osas, nad kohtusid ühiselamu juures aadressil Energia
6. See oli see moment, kui ta otsis Sait taga. Just sellel ajal selguski olukord arvutiga. Täpset päeva ta ei mäleta, võib eeldada, et see oli nädal või 2 hiljem peale seda kuupäeva, millal ta pidi pensionipäevast talle tagastama raha ja ostma välja arvuti. Kohe peale seda, kui nad kohtusid Aiga ja ta ütles, et ta ei kavatse välja osta arvutit, et ta ei vaja seda, Šlokun ei teinud arvutiga midagi, see oli lihtsalt Šlokuni juures. Mõtles, et äkki mõtleb ümber, leiab raha ja ostab välja, kuna Šlokun seda arvutit ei vajanud. Šlokun ütles, et hoidis seda arvutit kodus enda juures umbes nädal aega pärast seda 7.mai pensioni, võib-olla isegi natuke pikemat aega. Tol momendil, kui ta kohtus Xxxiga, oli arvuti juba edasi müüdud, aga kui kaua enne kohtumist ta täpselt ei mäleta. Kui kannatanu teavitas Šlokuni sellest, et ta andis avalduse politseisse, otsustas, et ise oma raha eest ostab tagasi arvuti sellelt isikult, kellele ta edasi müüs, kuid sai teada, et see isik oli surnud. Ta müüs selle arvuti edasi oma sõbrale, Xxxile, kes elas aadressil Pähklimäe 6-61, Narva. Hakkas helistama Xxxile, kuid sattus tema tüdruksõbrale, kes teatas talle, et Xxx on surnud. Üritas isegi temaga arutada seda küsimust, kuid Xxxi tüdruksõber vastas, et kuna selle ostis tema endine noormees ja see on mälestus temast ja ta keeldus tagastamast. Šlokun ütles, et sai Xxxiga kokku umbes 2 nädalat peale seda kokku lepitud kuupäeva ehk peale 7.maid, see tähendab
7. või
8. mai paiku. Ta lootis kuni viimaseni sellele, et A ikkagi helistab talle selleks, et tagastada talle raha. Pärast kohtumist Xxxiga, see oli mõne aja pärast, siis kui ta sai teada, et politseisse on esitatud avaldus, siis ta hakkas tegelema sellega- võttis ühendust Xxxiga. 22 1-13-468 Xxx ütles, et politseile on teatatud, et arvuti asub tema käes ja tema hakkab vastutama selle eest. Ta ei oska täpselt vastata küsimusele, kas ta võttis Xxxiga ühendust peale seda, kui sai teada, et on alustatud kriminaalmenetlus, kuid selleks, et vältida probleeme enda jaoks, ta lihtsalt otsustas, et ostab välja oma raha eest, et kogu see lugu lõpeks juba. Šlokun ei oska öelda, mis oli see ajavahemik, kui ta andis Xxxile arvuti üle ja kui sai teada, kui ta suri. 3.4.5 Tunnistajate ja kannatanu ütlustest nähtuvalt andis kannatanu arvuti tunnistajatele üle mais 2012 ning juunis pidi A arvuti kannatanult välja ostma. Süüdistatava sõnul anti talle arvuti panti enne
9. maid ning pandist väljaostmine pidi toimuma 7.mail saadavast pensionist. Umbes üks või kaks nädalat pärast maksetähtaega müüs ta arvuti edasi Xxxile. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt suri Xxx 05.06.2012 (tl 58). Šlokun ütles, et ta hakkas arvuti tagasiostmise võimalust uurima peale seda, kui sai teada, et kannatanu on pöördunud politseisse. Arvestades, et kannatanu pöördus politseisse 19.06.2012 (tl 104), ei saanud see toimuda enne kui 19.06.
10. Šlokuni väitel sai ta Xxxi surmast teada just siis, kui hakkas teda otsima, et arutada arvuti tagastamist. Seega ei saanud ta Xxxi surmast teada enne kui 19.06.
11. Lisaks eelnevale väitis süüdistatav, et ta käis ise ka Xxxi matustel. Arvestades, et Xxx suri 05.06.2012, on äärmiselt ebatõenäoline, et tema matused toimusid enam kui kaks nädalat pärast surma. Šlokuni väitel sai ta esmakordselt teada, et arvuti ei kuulu Aile siis, kui nad kannatanuga kohtusid, kannatanuga kohtumine toimus 20 või 22 mai paiku ning selleks ajaks oli ta arvuti juba Xxxile müünud. Kui süüdistatav sai 20 mai paiku teada, et arvuti tegelik omanik on kannatanu ning arvuti tagasisaamisega hakkas ta tegelema alles peale 19.06.2012 (st peale politseisse pöördumist), siis nimetatust järeldub, et süüdistatav asus arvuti tagasisaamiseks jõupingutusi tegema alles peale politseisse pöördumist, kuigi ta teadis juba ligikaudu kuu, et ta on võõra arvuti edasi müünud. See näitab, et tal oli algusest peale kavatsus see arvuti maha müüa ning kannatanule või tunnistajale seda mitte tagastada. Kannatanu ütlustest tulenevalt hakkas ta arvuti otsimisega tegelema juunis, st peale seda, kui oli möödas
12. juuni. Seega ei saanud Šlokuni nimetatud kohtumine kannatanuga toimuda 20 või 22 mai paiku. Pigem oli see
13. juuni paiku st peale kannatanu pöördumist politseisse. Eelnevast lähtuvalt on kohus arvamusel, et süüdistatava ütlused sündmuste käigu osas ei ole tõepärased. Need on vastuolus teiste tõenditega ning samuti ebausutavad. Kogutud tõendeid arvestades on tuvastatud, et kannatanu andis arvuti valduse tunnistajatele üle 2012 maikuus ning A pidi arvuti välja ostma
14. juunil
15. A pantis arvuti omakorda Šlokunile ning vastavalt kokkuleppele pidi ta arvuti pandist välja ostma 07.juunil
16. Kui vastab tõele süüdistatava väide, et ta müüs arvuti Xxxile, siis pidi ta arvuti müüma enne 05.06.2012 so enne Xxxi surma, mis omakorda tähendab, et ta müüs arvuti edasi enne, kui oli saabunud pandiga tagatud nõude täitmise tähtaeg. See näitab, et süüdistatav ei kavatsenudki panti antud arvutit Aile tagastada. 3.4.6 Asjas uuritud tõenditest nähtuvalt oli kannatanu ja tunnistaja Ai vahel sõlmitud arvuti protsessori müügileping ning kannatanu andis arvuti tunnistajale üle 2012 maikuus ning tunnistaja pidi arvuti eest maksma 100 eurot 2012 juunis. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. AS § 92 lg-st 1 tulenevalt tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Samas juhul, kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse VÕS § 233 lg-st 1 tulenevalt, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). Kannatanu ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli antud juhul tegemist omandireservatsiooniga müügiga. Tunnistaja A on öelnud, et arvutit edasi pantides ta rõhutas Šlokunile, et tegemist on 23 1-13-468 võõra arvutiga ja seda ei tohi müüa. Seega oli A ostjana enda jaoks teadvustanud, et omand läheb talle üle alles pärast ostuhinna tasumist. Seda kinnitavad ka kannatanu ütlused, et ta andis arvuti sõbrale, sõber tahtis vaadata ja pärast kavatses kannatanu selle müüa 100 euro eest. Eelnevast lähtuvalt ei läinud arvuti protsessori omand valduse ülendmisega Aile üle. Asja omanikuks jäi kuni müügihinna tasumiseni kannatanu Xxx. Kuna kannatanule ei ole tänini protsessori eest tasutud, oli ta jätkuvalt asja omanik ning seega ka KrMS § 37 tähenduses kannatanu. 3.4.7 Asjas ei nähtu andmeid, et Ail puudunuks õigus protsessori pantimiseks. Tunnistaja Ai ja süüdistatava vahel sõlmitud pandilepingu puhul oli tegemist käsipandiga AS § 281 lg 1 mõttes st panditud asi anti üle pandipidaja valdusse. St vara oli antud Šlokuni kui pandipidajana valdusesse, kuid tema jaoks oli tegemist

§ 201tähenduses võõra varaga.

Tulenevalt AS § 287 lg 1 p-st 1 on pandipidaja kohustatud panditud asja hoidmisel panditud asja säilitama ja korras hoidma ning pandipidajal tekib panditud asja müügi õigus, kui pandiga tagatud nõue ei ole selle nõude kohaselt täidetud (§ 292 lg 2). Tulnevalt AS § 293 lg-st 1 on pandipidaja kohustatud pantijale panditud asja müügist teatama üks kuu ette. Ette teatada võib pärast müügiõiguse tekkimist. Seega isegi juhul, kui A pidanuks süüdistatavale tasuma pandiga tagatud nõude 7. mail, poleks Šlokun tohtinud arvuti protsessorit müüa enne ühe kuu möödumist sellest, kui tal müügi õigus tekkis ning müügist Ait teavitas. Kuivõrd Šlokuni nimetatud ostja suri 05.06.2012, siis pidi arvuti müük toimuma igal juhul vähem kui kuu möödudes alates müügiõiguse tekkimisest. Vaatamata eelöeldule on kohus punktis 3.4.5 toodud asjaoludel seiskohal, et Šlokunil ei tekkinud müügi õigust enne 07.06.2012 ning müües enne nimetatud kuupäeva tema valduses oleva võõra asja edasi, oli ta teadlik, et tegemist on vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega. 3.4.8 Ülaltoodut arvestades on kohtu hinnangul tuvastatud, et Šlokun müüs tema valdusesse usaldatud võõra vara edasi omamata selleks seadusest või tehingust tulenevat õigust. Sealjuures oli ta teadlik, et müügiõiguse realiseerimise tähtaeg ei ole saabunud. Samuti ei ole ta müügist saadud raha andnud üle pantijale või kannatanule, mis kinnitab, et süüdistatav pööras kavatsetult kannatanule kuuluva vara enda kasuks. 3.4.9 Olles karistusregistri andmetel varem korduvalt varguste toimepanemise eest karistatud, on Šlokun

§ 201

lg 2 p 1 tunnustele vastav isik ning tema valduses oleva kannatanu Xxxile kuuluva protsessori ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega pani ta tahtlikult toime

§ 201

lg 2 p 1 tunnustele vastava kuriteo st valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. 4. Karistus 4.1 Karistusseadustik näeb § 184 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

§-s 424 sätestatud süüteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus ning § 201 lg 2 p-s 1 sätestatud süüteo toimepanemise eest rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. Karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad.

§ 424

järgi kvalifitseeritava süüteo osas võtab kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse süü tunnistamist. 24 1-13-468 Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus Russaki puhul arvesse, et teda on varasemalt seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning sealjuures kahel korral kinnipidamiskohas narkootikumide käitlemises. Russakile on eelnevate kohtuotsustega mõistetud karistuseks vangistus. Vladimir Šlokuni puhul tuleb arvestada, et teda on varasemalt seitsmel korral kriminaalkorras karistatud ning seda eelkõige varavastaste süütegude toimepanemise eest. Karistuseks on talle mõistetud vangistus. Oluline on ka asjaolu, et süüdistuses kirjeldatud kuriteod on pandud toime ajal, mil Vladimir Šlokun kandis eelmise kohtuotsusega (Narva kohtumaja 06.02.2012 kohtuotsus) mõistetud karistust, mis oli asendatud üldkasuliku tööga. Kohtuotsuse tegemise ajaks oli kohtuotsusega mõistetud 894 üldkasuliku töö tunnist täidetud 193. Karistuse liigi valimisel tuleb nii Russaki kui Šlokuni osas arvestada asjaolu, et süüdistatavatel puudub käesoleval ajal alaline sissetulek, mis kohtu arvates välistab

§ 424

ja 201 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest rahalise karistuse kohaldamise, kuivõrd süüdistatavatel puuduvad piisavad sissetulekud, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Ka süüdistatavate varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. Mõlemat süüdistatavat on varem korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, kuid vaatamata sellele on nad jätkanud süütegude toimepanemist. Seetõttu on kohtu hinnangul karistuse eesmärkide saavutamiseks vajalik kohaldada vangistust. Ei Russaki ega Shlokuni puhul ei ole tuvastatud nende tervislikust seisundist tulenevaid asjaolusid, mis tingiks karistuse kohaldamata jätmist. 4.2 Võttes arvesse Russaki poolt toimepandud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis (eelkõige pikema perioodi jooksul narkootilise aine edasiandmine paljudele isikutele, samuti narkootikumide valdamine ja vedu), on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Kuna karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, väärib kõnealune käitumine karistust keskmisele lähedases määras. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 7-aastast vangistust. Russaki poolt toimepandud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise tehioludest lähtuvalt on tegemist keskmisest raskema rikkumisega. Isik juhtis sõidukit päevasel ajal tiheda liiklusega maanteel, olles samal ajal tugevas narkojoobes, mis oluliselt häiris tema kehalisi ja psüühilisi funktsioone ja reaktsioone ning seadis seeläbi ohtu paljude isikute elu ja tervise. Samas tuleb kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist, mistõttu on põhjendatud karistus alla keskmise määra. Kohus peab põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg-st 1 tulenevalt tuleb eelnimetatud karistused liita ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Russakile liitkaristuseks 7 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 22.05.2012 kuni 24.05.2012, so 3 (kolm) päeva ja mõista lõplikult ärakandmisele 6 aastat, 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Kuna Xxx Russaki suhtes on alates 06.08.2012 kohaldatud tõkendina vahistamist, tuleb karistuse alguseks lugeda 06.08.2012. Xxx Russakile valitud tõkend, vahistamine, tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta muutmata. 4.3 Vladimir Šlokuni tegevuses on tuvastatud narkootikumide ebaseadusliku käitlemise üks episood – 06.08.2012 narkootilise aine vedamine ja valdamine. Kohtu arvates on tegemist

§ 184

lg 2 kuriteokoosseisu piires pigem oluliselt alla keskmise raskusega teoga, mille eest tuleb mõista karistus miinimumilähedases määras. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 4 aastat vangistust. 25 1-13-468 Vladimir Šlokuni poolt toimepandud

§ 201

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on kohtu hinnangul põhjendatud ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks 1 aasta vangistust, kuivõrd lähtuvalt toimepandud varavastase süüteo tehioludest, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on oluliselt alla keskmise.

§ 64

lg-st 1 tulenevalt tuleb eelnimetatud karistused liita ning lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Vladimir Šlokunile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Kuna teod olid pandud toime eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud üldkasuliku töö teostamise ajal, tuleb

§ 69

lg-st 7 ja § 65 lg-st 2 juhindudes liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Narva kohtumaja 06.02.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega – 1 aasta, 2 kuud ja 22 päeva vangistust, mis asendati 894 tunni üldkasuliku tööga ning mõista Vladimir Šlokunile liitkaristuseks 5 aastat, 2 kuud ja 22 päeva vangistust. Liitkaristusest tuleb arvata maha osaliselt äratehtud üldkasulik töö – 193 tunni ulatuses (ehk 3 kuud 7 päeva vangistust) ning lõplikult ärakandmisele kuulub seega 4 aastat, 11 kuud ja 15 päeva vangistust. Arvestades, et Vladimir Šlokun on vahi all alates 06.08.2012, tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda 06.08.

1. Vladimir Šlokunile valitud tõkend, vahistamine, tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta muutmata.
2. Tsiviilhagi VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tulenevalt KrMS § 38 lg 1 p-st 2 on kannatanul õigus esitada uurimisasutuse või prokuratuuri kaudu tsiviilhagi hiljemalt taotluste esitamise tähtajaks. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu Am esitanud tsiviilhagi. Hagi kohaselt on A, Xxx ja Šlokun omastanud Xxxile kuuluva arvuti ning selle omastamisega tekitati talle kahju summas 100 eurot. Xxxile kuuluva arvuti väärtus on tuvastatud ostu kviitungiga (tl 108), mille kohaselt maksis arvuti 7900 krooni (504,90 eurot). Kohtus antud täpsustavate selgituste kohaselt hindas kannatanu protsessori omastamisega tekitatud kahju sajale eurole, kuivõrd üleandmise ajal ei olnud tegemist enam uue arvutiga ning üle anti ainult protsessor. Kuigi tsiviilhagi on lisaks Šlokunile esitatud solidaarselt ka Ai ja Xxxi vastu, tuleb antud juhul kriminaalmenetluse eripäradest lähtuvalt (st lahendada saab üksnes süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi)vaadata tsiviilhagi läbi üksnes süüdistatava Vladimir Šlokuni osas. Otsuse punktis 3.4 toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et Vladimir Šlokun on pannud toime kannatanu nimetatud vara – arvutiprotsessori, maksumusega 100 eurot – omastamise ning tekitas selle kuriteoga kannatanule kahju. Nõude suurus nimetatud vara omastamise osas on tõendatud kannatanu enda ütlustega ning arvuti ostu kviitungiga. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Ami tsiviilhagi summas 100 eurot kuulub rahuldamisele ning see tuleb välja mõista kahju tekitajalt – süüdistatavalt Vladimir Šlokunilt.
3. Asitõendid 26 1-13-468

§-st 191 tulenevalt kuuluvad konfiskeerimisele ning kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele kriminaalasjas asitõendina ära võetud ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olevad psühhotroopsed ained (6 pooliktabletti, mis sisaldasid alprasolaami, 4 pooliktabletti klonasepaami), sõiduautost BMW reg nr 743 TER 22.05.12 äravõetud narkootilised aineid, Vladimir Šlokunilt 06.08.2012 äravõetud narkootiline aine. Asitõendina ära võetud mobiiltelefon NOKIA 2730 IMEI koodiga 355931040522598, mis oli edastatud Narva kriminaaltalituse vägivallakuritegude teenistusse kriminaalasja nr. 12240103459 juurde, tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada omanikule, Vladimir Šlokunile. Ülejäänud käesolevas kriminaalasjas äravõetud asitõendid, mis ei oma materiaalset väärtust, tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Nendeks on: - pabervoldik tekstiga „Arve omanik Vladimir Šlokun“, küüneviil, mis asuvad hoiul Narva Politseijaoskonna hoiuruumis (20.12.2012.a üleandmise-vastuvõtmise akt nr 317); - fooliumivoldik, liigendnuga, 2 tikutopsi, plastmasspurk, klaaspurk „Rivotril 2 mg klonasepaam 30 tabletti“, fooliumitükk 3, 5*2, 5 cm, mobiiltelefonikaardid ja pangakaart, mis asuvad hoiul Narva Politseijaoskonna hoiuruumis (12.12.2012 üleandmisevastuvõtmise akt nr 315); - 23.05.2012 läbiotsimise ajal Xxx Russaki elukohast Xxx äravõetud: fooliumirull, 2 süstalt, tikutoos, fooliumitükid, mis asuvad hoiul Narva Politseijaoskonna hoiuruumis (20.12.2012 üleandmise-vastuvõtmise akt nr 317); - sõiduautost BMW reg. Nr. 372 BAZ 06.08.2012 läbiotsimise ajal äravõetud esemed: süstal 2,5 ml; süstal 2 ml (pakend nr. 4), 3 süstalt – üks 2 ml ja kaks 1 ml süstalt (pakend nr. 2), läbipaistvast plastikust kaaned (pakend nr. 3), mis asuvad hoiul Rakvere PJ hoiuruumis (22.10.2012.a üleandmise-vastuvõtmise akt nr 162).

1. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatavate isikuid arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks neilt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. Arvestades aga, et kohus mõistab süüdistatavatele karistuseks vangistuse, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine ühele aastale. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt kuulub Russakilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 800 eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista Russakilt välja narkootilise aine ekspertiisi eest 42 eurot, kaitsja Anti Aasmaa poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 172 eurot ja 80 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, joobeseisundi tuvastamise eest 71 eurot, narkootilise või psühhotroopse aine ekspertiisi eest 96 eurot, narkootilise aine ekspertiisi eest 1092 eurot ja tunnistaja sõidukulude hüvitamise eest 9 eurot 63 senti. Kohus annab KrMS § 180 lg 3 alusel Xxx Russakile õiguse tasuda menetluskulud summas 2283.88 eurot ositi 1 aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuine makse ei tohi olla väiksem kui 190 eurot ja 32 senti. KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt kuulub Vladimir Šlokunilt riigituludesse väljamõistmisele sundraha 800 eurot. Lisaks tuleb KrMS §-dest 175 ja 180 lähtudes mõista Vladimir Šlokunilt välja narkootilise aine ekspertiisi eest 42 eurot, joobeseisundi tuvastamise eest 35 eurot, kaitsja Arri Toominga poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 230 eurot ja 40 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Igor Belugini poolt 20.02.2013 eelistungil osutatud õigusabi eest 172 eurot ja 80 senti, tunnistaja sõidukulude hüvitamise eest 9 eurot 63 senti. 27 1-13-468 Juhindudes KrMS § 180 lg-st 3 annab kohus Vladimir Šlokunile õiguse tasuda menetluskulud summas 1289,68 eurot ositi 1 aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuine makse ei tohi olla väiksem kui 107 eurot ja 47 senti. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 127, § 130, § 175, § 179, § 180 lg 1, § 306, § 311-313, § 315, § 318, §
2. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Liina Piirisalu Rahvakohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Marina Sorgus Rahvakohtunik 28