← Eesti

3-11-2930/39

Obsah (7)§ 153§ 102§ 45§ 59§ 92§ 101§ 103

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 19. september 2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-

) § 153.1 lg 2 tunnustel alustatud väärteomenetluse väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel. Selle normi järgi väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus lõpetatakse, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Määruse kohaselt jättis maksukontrolli läbi viinud revident võtmata selgitused PRIA ametnikelt ja OÜ Liivalammas töötajatelt. 15.02.2011 väärteomenetluses antud ütlustes väitis A. V, et tema on OÜ Liivalammas nimel esitanud kõik deklaratsioonid korrektselt ning koresööda hoidla OÜ Farm Build 2009 juuni keskel ka tegelikult ehitas. PRIA-le 28.09.2009 A. V antud seletuse kohaselt eelmine samal kohal olnud kiletunnel lammutati OÜ Farm Build poolt 30.05.

  1. Väärteoasjas tunnistajana ülekuulamisel kinnitas OÜ Farm Build juhatuse liige K. K koresööda hoidla ehitamist 2009 juunis. Kriminaalmenetluse raames tunnistajatena ülekuulatud OÜ Liivalammas ja PRIA töötajad kinnitasid
  2. a paigaldatud kiletunneli demonteerimist 2009 mai lõpus ja koresööda hoidla ehitamist
  3. aasta juunis. Väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates on kohtuväline menetleja veendumusel, et OÜ Farm Build ehitas
  4. a juunis OÜ-le Liivalammas koresööda hoidla ja tehtud tööde eest esitatud arvet oli OÜ-l Liivalammas õigus kajastada
  5. a juuni kohta esitatud KMD-s ning arve alusel tehtud väljamakse oli seotud OÜ Liivalammas ettevõtlusega. OÜ Liivalammas ei ole esitanud juuni 2009 KMD-s ja juuli TSD-s valeandmeid, mis tähendab, et OÜ Liivalammas ega osaühingu juhatuse liige ei ole toime pannud

§ 153.1 järgi kvalifitseeritavat väärtegu.

  1. OÜ Liivalammas esitas 06.09.2011 LMTK-le taotluse, milles palus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 p 2 alusel uuendada LMTK 17.09.2009 korralduse nr 12.2-3/7639-1 alusel läbi viidud kontrollimenetlus, tunnistada maksuotsus nr 12-3/7639-6 kehtetuks ja tagastada OÜ-le Liivalammas maksuotsuse alusel tasutud summad koos intressiga. Taotluse kohaselt on asjas ilmnenud uued asjaolud, milleks on väärteoasjas nr 6-3/2893 menetluse lõpetamine MTA 01.07.2011 määrusega, millega tuvastati, et vaidlusalune tehing reaalselt toimus ja 26.01.2010 maksuotsus on õigusvastane. Taotleja sai väärteomenetluse lõpetamise määruse kätte 02.09.
  2. Samuti on süüteokooseisu puudumise tõttu lõpetatud OÜ Liivalammas ja A. V suhtes alustatud kriminaalmenetlus. Määrustest on ilmne, et LMTK ei ole OÜ Liivalammas maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel järginud

§-s 11 sätestatud uurimispõhimõtet, mis viis ebaõige järelduseni ja alusetu maksunõude esitamiseni. 6. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 27.09.2011 otsusega nr 12.2-3/7639-7-1 jäeti OÜ Liivalammas taotlus haldusmenetluse uuendamiseks rahuldamata järgmistel põhjendustel. Väärteomenetluses kuulati üle A. V ja K. K ning kasutati tõenditena ka maksumenetluses ja kriminaalmenetluses kogutud tõendeid. Kriminaalmenetluses kuulati tunnistajatena üle T. V; K. K; S. R; K. G ja K. R, so isikud, kellelt maksumenetluses seletusi ei võetud. HMS § 44 lg 1 p 2 kohaselt haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Kuna A. V ja K. K andsid seletusi ka maksumenetluses, siis nende ütluste näol ei ole tegemist uute oluliste tõenditega. Vastavalt HMS 44 lg-le 3 tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaoludest teadasaamisest. T. V; K. K; S. R; K. G ja K. R ütlusi kajastati 11.10.2010 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruses, mille kaebaja hiljemalt 13.01.2011 kätte sai. Seetõttu nende tunnistajate ütluste osas ei ole OÜ Liivalammas taotlus tähtaegne ning LMTK jätab taotluse haldusmenetluse uuendamiseks selles osas läbi vaatamata. Väärteomenetluses tugineti kriminaalmenetluses kogutud tõenditele, mis omakorda koguti PRIA-le esitatud valeandmete investeerimistoetuste saamiseks süüteokvalifikatsiooni osas. Süüteokvalifikatsiooni äralangemisel ei ole uusi tõendeid, mis annaks alust maksumenetluse 3

(10)3-11-2930 uuendamiseks, esinenud. Väärteomenetluse lõpetamise määruses on tegemist hinnanguga tõenditele juba varem tuvastatud asjaolude kohta süüteomenetluses, mitte uute ega ka maksumenetluse uuendamist tingivate asjaolude tuvastamisega

§ 102tähenduses.

Kuna maksumenetluse uuendamiseks puudub alus, jätab maksuhaldur läbi vaatamata taotluse tunnistada 26.01.2010 maksuotsus kehtetuks ja tagastada selle alusel tasutud raha koos intressidega ja hüvitada seoses taotluse koostamisega kantud õigusabikulud. OÜ Liivalammas vaide LMTK 27.09.2011 otsuse tühistamiseks jättis MTA 22.11.2011 vaideotsusega rahuldamata. 7. OÜ Liivalammas esitas 16.12.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada LMTK maksuotsus nr 12.2-3/7639-1 ja teha maksuhaldurile ettekirjutus maksuotsuse alusel tasutud raha tagastamiseks koos intressidega või alternatiivselt teha maksuhaldurile ettekirjutus maksumenetluse uuendamiseks. Rikutud on kaebaja õigust heale haldusele.

§ 102

lg 1 p 2 kohaselt maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks maksukohustuse vähendamiseks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu. Uueks asjaoluks käesoleval juhul on väärteoasjas 01.07.2011 menetluse lõpetamise määruses toodud seisukoht, et maksumenetluses rikuti uurimispõhimõtet, mistõttu tuvastatud faktilised asjaolud ei vasta tegelikkusele ja OÜ Liivalammas ei ole maksudeklaratsioonides valeandmeid esitanud. Väärteomenetluse algatas MTA kaebaja juhatuse liikme A. V suhtes seoses väidetavalt valeandmete esitamisega 2009. a juunikuu KMD-s ja juulikuu TSDs. Väärteomenetluses tuvastati, et maksumenetluses osaühingu töötajatelt seletusi ei võetud ning väärteomenetluse lõpetamise määruses viidatakse kriminaalmenetluses üle kuulatud tunnistajate ütlustele, kes vaidlusaluse tehingu toimumist kinnitavad. On ilmne, et maksumenetluses ei järgitud

-s sätestatud uurimispõhimõtet, mis on viinud alusetu maksunõude esitamiseni. Õigusvastane haldusakt ei saa jääda kehtima olukorras, kus MTA on väärteomenetluse lõpetamise määruses ise tuvastanud LMTK maksuotsuse õigusvastasuse. Vastuseks kaebuse käiguta jätmise määrusele esitas OÜ Liivalammas 23.01.2012 halduskohtule avalduse, milles taotles 1) ennistada LMTK 26.01.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/7639-6 tühistamise nõude esitamise tähtaeg seoses uute mõjuvate põhjuste ilmnemisega, 2) maksumenetluse uuendamisel tühistada LMTK 27.09.2011 otsus nr 12.2-3/7639-7-

  1. Tallinna Halduskohus võttis 20.03.2012 määrusega menetlusse OÜ Liivalammas järgmised nõuded: 1) LMTK 26.01.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/7639-6 tühistamine; 2) LMTK 27.09.2011 otsuse nr 12.2-3/7639-7-1 tühistamine; 3) LMTK 17.09.2009 korralduse nr 12.23/7639-1 alusel läbiviidud maksumenetluse uuendamine.
  2. Pärast LMTK-lt vastuse saamist jättis kohus 21.06.2013 määrusega rahuldamata OÜ Liivalammas taotluse ennistada LMTK 26.01.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/7639-6 peale kaebuse esitamise tähtaeg ja lõpetas selle nõude osas menetluse.
  3. MTA leidis vastuses, et menetlusse jäänud nõuete osas tuleb jätta kaebus rahuldamata. LMTK 27.09.2011 otsus on õiguspärane. Ajaliselt hiljem toimunud süüteomenetlustes tehtud järeldused ei ole aluseks varasemalt läbiviidud maksumenetluse uuendamiseks. Tõendamiskoormis haldusmenetluses ja süüteomenetluses on erinev. Asjaolu, et isikut ei ole väärteomenetluses maksuhaldurile valeandmete esitamises süüdi tunnistatud, ei välista maksusumma määramist maksumenetluses. Maksumenetluses sai maksuhaldur tugineda vaid kontrolli käigus selgunud asjaoludele. Hilisemas süüteomenetluses tehtud järeldustest ei saa selguda asjaolu, et maksuhaldur oleks uurimispõhimõtet rikkunud. 4

(10)3-11-2930 Riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-3-1-47 tuleneb, et HMS § 68 lg 1 järgi on isikul õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda HMS § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. HMS § 68 lg-s 1 ja 44 lg 1 p-s 2 sätestatud menetluse uuendamise põhimõtted on sarnased

§ 102lg 1 p-ga 2.

Kaebaja suhtes läbi viidud kriminaalmenetluses ega ka väärteomenetluses ei ole esitatud selliseid tõendeid, mida maksuhaldur saanuks koguda maksumenetluse käigus. Olulises osas erinevad on kaebaja juhatuse liikme A. V ja OÜ Farm Build juhatuse liikme K. K maksu-, kriminaal- ja väärteomenetluses antud seletused/ütlused ning Kandla Farm OÜ juhatuse liikme K. R maksu- ja kriminaalmenetluses antud ütlused. Nimetatud isikud on omavahel seotud K. R poolt kriminaalmenetluses antud ütlustes kirjeldatud tehingutega. Maksumenetluses A. V; K. R ja K. K ei kirjeldanud tehinguid sellisel viisil nagu kriminaalmenetluses. Ilmnenud ei ole uusi olulisi tõendeid, mille olemasolu ei olnud kaebajale maksumenetluse ajal teada. Kontrollakti kättesaamisel taotles kaebaja sellele eriarvamuse esitamise tähtaja pikendamist, mille LMTK ka rahuldas, kuid eriarvamust kontrollaktile kaebaja ei esitanud. Kui ka võtta seisukoht, et hilisemalt toimunud kriminaalmenetluses on ilmnenud uued ja olulised tõendid, tulnuks kaebajal esitada menetluse uuendamise taotlus HMS § 44 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. 11. Tallinna Halduskohus rahuldas OÜ Liivalammas kaebuse osaliselt - tühistas MTA 27.09.2011 otsuse nr 12.2-3/7639-7-1 ning mõistis MTA-lt OÜ Liivalammas kasuks välja 246,37 eurot asjas kantud menetluskulude katteks. OÜ Liivalammas taotluse kohustada LMTK-d uuendama 17.09.2009 korralduse nr 12.2-3/7639-1 alusel läbiviidud maksumenetluse jättis kohus rahuldamata. Haldusmenetluse uuendamisest keeldumine ei anna isikule võimalust vaidlustada halduskohtus esialgset haldusakti pärast selle vaidlustamise tähtaja möödumist ega nõuda maksuotsuse alusel tasutud summa tagastamist.

§ 102

lg 1 p 2 järgi maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest.

§ 45

alusel tuleb maksumenetluses kohaldada HMS-s sätestatut, kui

-s, maksuseaduses või tollieeskirjades pole ette nähtud teisiti. Menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse uuendamise alused on toodud HMS § 44 lg-s 1, sh on p-s 2 sätestatud, et menetlus uuendatakse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuleb haldusmenetluse uuendamise taotlus esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates.

§ 59

lg 1 nimetab tõendid maksumenetluses ja HMS § 38 lg-d 1 ja 2 loetlevad tõendid haldusmenetluses. Neist sätetest järelduvalt on haldusmenetluses (st ka maksumenetluses) tõendiks igasugune teave, mille alusel saab kindlaks teha asja lahendamiseks olulised asjaolud või nende puudumise. Antud juhul jõudis maksuhaldur maksuotsuses järeldusele, et kaebaja esitas maksudeklaratsioonides valeandmeid. Seega sisuliselt viitas maksuhaldur maksuotsuses kaebaja seadusliku esindaja poolt toimepandud haldusõigusrikkumisele või kuriteole ning üksikjuhtumi kontrolli asjaolude selgitamiseks alustaski MTA 03.09.2010 väärteomenetluse. Tõenditeks haldusmenetluses võivad olla väärteoasjas või kriminaalasjas kogutud tõendid. Väärteoasjas on tõenditeks igasugused faktilised andmed, mille alusel tehakse kindlaks õigusrikkumine või selle puudumine, isiku süü rikkumise toimepanemises ja muud asjaolud, millel on tähtsust asja õigel lahendamisel. Väärteomenetluse lõpetamise määrus on dokumentaalseks tõendiks kõrvuti teiste dokumentaalsete tõenditega. Kuna maksumenetluses kogutud tõendite põhjal leidis maksuhaldur, et OÜ Farm Built arve on fiktiivne, omab asjas olulist tähtsust as5

(10)3-11-2930 jaolu, kas vaidluse all olev tehing reaalselt toimus ja kas kaebaja seaduslik esindaja esitas maksudeklaratsioonidel valeandmeid. Seetõttu on käesoleval juhul MTA 01.07.2011 väärteomenetluse lõpetamise määrus oluliseks tõendiks, kuna selles anti hinnang kaebaja esindaja tegevusele deklaratsioonide koostamisel. Vaidlust pole selle üle, et kaebaja pöördus maksuhalduri poole menetluse uuendamise taotlusega neljandal päeval pärast väärteomenetluse lõpetamise määruse kättesaamist, so HMS § 44 lg-s 3 sätestatud tähtajal. Oluline on, et väärteomenetluses tuvastati ja anti hinnang kaebaja seadusliku esindaja sellisele tegevusele, mis toimus enne maksumenetluse läbiviimist ja maksuotsuse koostamist ning mis oli asjassepuutuv maksuotsuse koostamisel. Maksuhalduril ei ole õigust jätta arvesse võtmata tõendatud asjaolusid, mis viitavad maksukohustuse vähendamisele. Väärteomenetluses tuvastatud asjaolusid ja kaebaja käitumisele antud hinnanguga tuleb arvestada kaebaja maksukohustuse tuvastamisel ning kui ei esine faktilisi asjaolusid maksustamiseks, tuleb jätta maks määramata. Menetluse uuendamist ei saa välistada, kui isiku taotluses võib olla esitatud andmeid või seisukohti, mis võivad ajendada haldusorganit oma varasemaid seisukohti muutma ja haldusakti kehtetuks tunnistama. Olenemata isiku poolt taotluse esitamisest, on haldusorganil endal võimalik uuendada haldusmenetlust haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamiseks enda initsiatiivil (lähtudes HMS § 9 lg 1-st 2). Maksukohustuse korrigeerimise võimalused on ette nähtud nii KMS-s kui ka TuMS-s ning juba tekkinud maksukohustuste tagasiulatuv korrigeerimine on lubatav. Menetluse uuendamise vajadust peab haldusorgan hindama kaalutlusreeglite kohaselt ning kohtul pole pädevust haldusorganit selleks kohustada, mistõttu jääb rahuldamata kaebaja esitatud kohustamisnõue. Kui haldusorgan on kindlaks teinud HMS § 44 lg-s 1 sätestatud aluse olemasolu, siis peab ta menetluse uuendama, mis aga ei tähenda, et vastav haldusakt tuleb tingimata tühistada või muuta ja tasutud maksusummad igal juhul tagastada. Kaebaja on tasunud riigilõivu 31,94 eurot ja õigusabi eest kaebuse esitamisel 460,80 eurot. Arvestades vaidluse keerukust ja mahtu on kaebaja poolt kantud õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud. Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt, tuleb lähtudes HKMS § 108 lg-st 2 mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu summas 246,37 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 12. MTA palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu otsus osas, milles kaebus osaliselt rahuldati ja mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud. Järeldusega, et OÜ Liivalammas maksumenetluses on oluliseks tõendiks 01.07.2011 väärteomenetluse lõpetamise määrus asjaolu tõttu, et selles anti hinnang kaebaja seadusliku esindaja tegevusele deklaratsioonide koostamisel, kohaldas kohus ebaõigesti

§ 59lg-t 1 ja § 102 lg 1 p 2.

Riigikohus on asjas nr 3-1-1-57-07 asunud seisukohale, et tõendamiskoormis, mis kehtib teatud juhtudel maksumenetluses, erineb oluliselt KrMS §-s 7 ette nähtud süütuse presumptsioonist tulenevast tõendamiskoormisest, mida peab järgima kriminaalmenetluses. VTMS § 31 lg 1 alusel on see seisukoht kohaldatav ka väärteomenetluses. Kriminaal- ja väärteomenetluses kehtib põhimõte, et isik ei pea vastupidiselt maksumenetlusele täitma kaasaaitamiskohustust. Süüteomenetluse ja maksumenetluse läbiviimine samade maksustamisperioodide ja samade maksude lõikes ei tähenda, et üks otsus sõltuks teisest. Erinevates menetlustes võidakse jõuda täiesti erinevate tulemusteni ning väärteomenetluses koostatud lahend võib erineda haldusmenetluses koostatava maksuotsuse järeldustest. Isiku väärteo- või kriminaalmenetluses mingil põhjusel süüdi mittetunnistamine ei välista maksu määramist maksuotsusega. Maksumenetluses on küll kasutatavad süüteomenetluses kogutud tõendid, kuid süüteomenetluses ei saa kasutada maksumenetluses kogutud tõendeid (vt Riigikohtu lahend nr 3-4-1-15-10 p 27). Seetõttu ei oma maksumenetluse seisukohalt tähendust väärteomenetluses, sh väärteomenetluse lõpe6

(10)3-11-2930 tamise määruses menetleja antud hinnang ja järeldused. Väärteomenetluse eesmärk oli hinnata, kas väärteomenetluses lubatud tõendite pinnalt saab teha järelduse, et isik on väärteo toime pannud ja eesmärgiks ei olnud kontrollida ja anda hinnangut varasemale maksumenetlusele. Neist asjaoludest tulenevalt on maksuhaldur vaidlusaluses 27.09.2001 otsuses ja ka 22.11.2011 vaideotsuses uurinud tõendeid, millistest on väärteomenetluses lähtutud, ja hinnanud, kas neist saab tuleneda maksumenetluse uuendamine lähtudes

§ 102lg 1 p-st 2.

Halduskohus ei ole hinnanud LMTK 27.09.2011 otsuses ja 22.11.2011 vaideotsuses toodud järeldusi ja seisukohti uute asjaolude ja tõendite hindamise vajalikkuse ja taotluse esitamise tähtaegsusest tulenevalt (HKMS § 44 lg 3), vaid leidnud ebaõigesti, et ainuüksi väärteomenetluse lõpetamise määruses tehtud järeldustest lähtuvalt pidanuks maksuhaldur maksumenetluse kindlasti uuendama. Kohtul puudub pädevus kohustada maksuhaldurit uuendama maksumenetlust. Kohus jättis arvestamata asjaolu, et LMTK 27.09.2011 otsuses on maksuhaldur välja toonud tõendid, mida on lisaks maksumenetlusele uuritud ka väärteomenetluses. Nendeks on A. V ja K. K 15.02.2011 antud ütlused ning Lääne Prefektuuri 11.10.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Neist tõenditest on oluline uus tõend vaid kriminaalmenetluse lõpetamise määrus, millest tulenevale menetluse uuendamise taotluse esitamise võimalusele on kaebaja tähelepanu juhtinud Tallinna Ringkonnakohus oma 15.02.2011 määruses nr 3-10-

  1. Kuna OÜ Liivalammas jättis maksumenetluse uuendamise taotluse HMS § 44 lg-s 3 sätestatu kohaselt õigeaegselt esitamata, on vaidlustatud LMTK 07.09.2011 otsus õiguspärane ja põhjendatud. Juhul, kui pidada halduskohtu otsust õigeks, on halduskohus rikkunud menetlusnorme, mõistes apellandilt välja menetluskulud pooles ulatuses olukorras, kus maksuotsuse tühistamiseks esitatud nõude osas jäi kaebetähtaeg ennistamata ja maksumenetluse uuendamise kohustamise nõue jäi rahuldamata. Sisuliselt rahuldati kaebus ¼ ulatuses ning proportsionaalselt rahuldatud osaga saaks vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 123,19 eurot.
  2. OÜ Liivalammas palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata ning mõista MTA-lt osaühingu kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud 483 eurot, mille kandmist tõendab Vallaste ja Parterid OÜ 13.12.2012 arve nr 63846 ja maksekorraldus viidatud summa tasumise kohta. Apellatsioonkaebust põhistatakse asjassepuutumatu arutlusega erinevat liiki menetlustes kogutud tõendite kasutatavuse üle teistes menetlustes ning erinevustega eri liiki menetluste tõendamiskoormises. Apellant ei ole viidanud ühelegi õiguslikule alusele, millest järelduks, et süüteomenetluses kogutud tõendid on maksumenetluses kasutatavad ja maksumenetluse seisukohalt ei oma tähendust väärteomenetluse lõpetamise määruses antud hinnangud ja järeldused. Maksuhaldur peab ebaõigesti võimalikuks teineteist välistavate asjaolude (deklaratsioonides valeandmete esitamine ja mitteesitamine) üheaegset esinemist. Samuti väidab vastustaja eksitavalt, et kohtuotsusega LMTK 27.09.2011 otsuse tühistamine on ebaõige maksumenetluse uuendamise taotluse hilinemisega esitamise tõttu. Selles osas jättis kohus kaebaja taotluse rahuldamata. HKMS § 108 lg 2 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jaotatakse menetluskulud proportsionaalse kaebuse rahuldamisega. Tegemist on kaalutlusnormiga ja kohus pole seda rikkunud. Asjaolu, et vastustaja proportsiooni arvestused annavad kohtuotsusest erineva tulemuse, ei saa järeldada kohtumenetluse normi rikkumist. Kuna kaebaja saavutas oma eesmärgi – kohus tühistas vaidlustatud otsuse ja kohustas maksuhaldurit kaebaja maksukohustuse tuvastamisel arvestama maksukohustust välistavat tõendit, siis sisuliselt on kaebus rahuldatud 100 % ulatuses. 7

(10)3-11-2930 14. MTA esitas 29.08.2013 täiendavad seisukohad ja taotluse kontrollida OÜ Vallaste ja Partnerid esindusõigust. HMS § 44 lg 1 p 2 järgi menetluse uuendamist ja

§ 102

lg 1 p 2 kohaselt maksuotsuse muutmist kaasa toovaks tõendiks tuleb pidada kriminaalmenetluses kogutud tõendeid, mitte väärteomenetluses või kriminaalmenetluses tehtud järeldust. Eri liiki menetlustes kogutud tõendite vastastikuse kasutamise teema on käesolevas kohtuasjas oluline selgitamaks tõendamiskoormise eripärasustest tulenevat erinevatele järeldustele jõudmise põhjust ja olukorra, kus süüteomenetluses isikut süüdi ei mõisteta, kuid maksumenetluses jääb maksu määramine

§ 92alusel kehtima, võimalikkust.

Menetluste tulemused jäävad erinevaks ka juhul, kui haldusmenetluse uuendamise taotlus esitatakse HMS § 44 lg-s 3 sätestatud ühekuulist tähtaega ületades. Selles normis nimetatud taotluse esitamise tähtaja arvestamisel on oluline aeg, millal isik sai teada uutest olulistest tõenditest, mis ei olnud talle haldusmenetluse ajal teada. Sellised uued tõendid (tunnistajate ütlused) olid kajastatud Lääne Prefektuuri 11.10.2010 Prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruses, mitte 01.07.2011 väärteoasjas nr 6-3/2893 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määruses. Kohtuotsusest ei selgu, millised HKMS § 103 lg-s 1 nimetatud kohtuvälised kulud on halduskohus vastustajalt välja mõistnud. Kohtule pole esitatud OÜ-le Vallaste ja Partnerid (mis ei ole advokaadibüroo) antud volikirja ning menetlusdokumendid on allkirjastatud OÜ Liivalammas seadusliku esindaja poolt. OÜ-d Vallaste ja Partnerid ei saa pidada kaebaja nõustajaks, sest asi lahendati kirjalikus menetluses. Kui selgub, et OÜ Vallaste ja Partnerid ei ole OÜ Liivalammas esindajaks, on halduskohus ka osalised õigusabi kulud apellandilt välja mõistnud alusetult. Kuna ka ringkonnakohus vaatab asja läbi kirjalikus menetluses, siis ei saa OÜ Vallaste ja Partnerid olla apellatsioonimenetluses OÜ Liivalammas nõustajaks ja kaebaja taotletud kulude väljamõistmiseks MTA-lt ei ole alust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 15. HKMS § 197 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Kuna menetlusosalised ei ole apelleerinud kohtuotsust osas, millega kohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse kohustada LMTK-d uuendama 17.09.2009 korralduse alusel läbiviidud maksumenetlust, siis selles osas ringkonnakohus kohtuotsuse seaduslikkust ei kontrolli. HKMS § 199 lg-s 1 sätestatud menetlusnormide rikkumisi ringkonnakohus ei tuvastanud. 16. Haldusmenetluse uuendamise üldalused tulenevad HMS § 44 lg-st 1 ning lg 3 näeb ette, et uuendamise taotlus tuleb haldusorganile esitada ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates. Maksuotsusega lõppenud haldusmenetluses kehtivad menetluse uuendamise erialused.

§ 101

lg 1 sätestab, et maksuotsust võib muuta või kehtetuks tunnistada: 1) maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel või 2) kui maksuotsuse on teinud asjas mittepädev haldusorgan või 3) kui maksuotsuse tegemine saavutati pettuse või ähvarduse teel või muid ebaseaduslikke viise kasutades või 4) haldusaktis olevate ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks või 5) muudel seadusega sätestatud juhtudel, välja arvatud HMS 4. peatüki 4. jaos sätestatud juhtudel. Muude seaduses sätestatud juhtude all tuleb mõista maksuotsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist uue asjaolu ja tõendi ilmnemise tõttu (

§ 102

) või muudel alustel (

§ 103

).

§ 102

lg 1 kohaselt maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu: 1) maksukohustuse suurendamiseks või 2) maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest. 8

(10)3-11-2930 Haldusmenetluse uuendamise protsess on kaheastmeline. Esimeses järjekorras tuleb võtta seisukoht uuendamise aluse esinemise osas ning kui see esineb, tuleb teises järjekorras asi uuendatud menetluses sisuliselt läbi vaadata ning otsustada, kas jätta varasem menetluse tulem muutmata või siis seda muuta. Eeltoodule on viidatud korduvalt ka kohtupraktikas (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-80-10 ja selles viidatud 10.11.2004 otsus asjas nr 3-3-1-36-04) ning selgitatud, et haldusakti andnud haldusorgan võib menetluse uuendamisest keelduda, st jätta isiku taotluse menetluse uuendamiseks rahuldamata juhul, kui HMS § 44 lg-s 1 nimetatud asjaolu ei ole tõendatud ega usutavalt põhjendatud või kui see asjaolu on haldusorgani poolt ümber lükatud. OÜ Liivalammas taotles maksuotsuse tegemisega lõppenud maksumenetluse uuendamist

§ 102

lg 1 p 2 alusel, käsitledes uue tõendina MTA kohtuvälise menetleja 01.07.2011 väärteomenetluse lõpetamise määrust, milles asuti seisukohale, et OÜ Liivalammas ja selle juhatuse liige A. V ei ole esitanud 2009. a juuni KMD-s ja juuli TSD-s valeandmeid ega

§ 153

.1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu (maksude maksmisest kõrvalehoidumine) toime pannud. Ka halduskohus on sellega nõustunud ja leidnud, et käesoleval juhul on väärteomenetluse lõpetamise määrus oluline tõend, kuna sellega tuvastati maksustamise seisukohalt olulisi asjaolusid ja anti õiguslik hinnang kaebaja seadusliku esindaja tegevusele deklaratsioonide koostamisel, mida maksuhalduril pole õigust jätta arvesse võtmata. Kokkuvõtvalt järeldub halduskohtu otsusest, et käesoleval juhul esineb HMS § 44 lg 1 p-s 2 (

§ 102

lg 1 p-s 2) sätestatud menetluse uuendamise alus ja maksuhaldur oleks pidanud maksumenetluse uuendama ja uuendatud menetluses maksuotsuse tühistamise taotluse sisuliselt läbi vaatama ning määrteomenetluse lõpetamise määrusega ja menetleja hinnanguga arvestama. Ringkonnakohus esimese astme kohtu käsitlusega ei nõustu.

§ 102

lg 1 p-s 2 nimetatud uue tõendi või asjaolu all tuleb silmas pidada haldusmenetluse tulemit või järeldusi vahetult mõjutavat uut tõendit või asjaolu. Väärteomenetluse lõpetamise määrus ega kohtuvälise menetleja hinnang maksukohustuslase käitumisele selliseks vahetuks tõendiks või asjaoluks ei ole. Uue tõendina või asjaoluna võiks olla käsitletav näiteks olukord, kui väärteomenetluses on pärast maksumenetluse lõppu kogutud tõendid, mis lükkavad ümber varasemad tõendid, mida kasutati maksuotsuse koostamisel. Pelgalt asjaolu, et väärteomenetlus on ühel või teisel viisil lõppenud, ei tähenda, et mõni väärteomenetluses kogutud tõendist tulenev tõendusteave oleks muutunud. Kui kohtuvälise menetleja lahend sisaldab mõnda uut tõendit või asjaolu, siis ei saa lugeda piisavaks üksnes väärteomenetluse lõpetamise määrusele ja menetleja hinnangule tuginemist, vaid sellisel juhul tuleb nendele konkreetsetele uutele tõenditele viidata. Sealjuures nõustub ringkonnakohus maksuhalduriga, et väärteomenetluse lõpetamise määrusest vastavad uued tõendid või asjaolud ei nähtu. Maksuotsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine ei saa toimuda muudel alustel kui

§des 101-103 nimetatud. Viidatud sätted on siduvad nii maksukohustuslasele kui ka maksuhaldurile, so maksuhaldur ei saa ka omal initsiatiivil otsustada muudel alustel maksuotsuste muutmist või kehtetuks tunnistamist (

§ 101lg 1 p 5 välistab HMS 4.

peatüki 4. jaos sätestatud kaalutlusruumi maksuotsuste osas) ning halduskohtu viidatud HMS § 9 lg 1 p 2 ei ole asjasse puutuv säte. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et menetluse uuendamise eeldused oleksid täidetud. Ainuüksi asjaolu, et maksuotsuse aluseks oleva maksustamisperioodi ja tehingu osas toimunud väärteomenetlus on lõpetatud, ei saa olla aluseks HMS § 44 lg 1 p 2 ja

§ 102lg 1 p 2 rakendamiseks.

Nimetatud regulatsiooni kohaldumiseks on oluline, et esineks mõni uus (oluline) asjaolu või tõend (i), mis on maksukohustuslasele teatavaks saanud pärast maksuotsuse tegemist (ii) ning hilisem teatavaks saamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest (iii). Nagu eespool selgitatud, uue asjaolu või tõendi all tuleb mõista 9

(10)3-11-2930 mõnda konkreetset fakti, mis seondub määratud maksukohustusega, mitte viidet lõpetatud väärteoasjale ja menetleja hinnangule. Vastavatele tõenditele tuleb osutada menetluse uuendamise taotluses, et haldusorgan saaks kujundada nende pinnalt seisukoha menetluse uuendamise aluste esinemise osas, ning tegemist peab olema selliste tõenditega, mis ei olnud maksukohustuslasele maksumenetluse kestel teada. Nagu vastustaja käesoleval juhul vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses põhjendatult selgitas, koguti uued tõendid, mille pinnalt oleks saanud maksuhaldur menetluse uuendamist kaaluda, kriminaalmenetluses ning kaebaja sai nendest teada hiljemalt 13.01.2011 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kättesaamisel. Kuna menetluse uuendamise taotlus esitati 06.09.2011, on maksuhaldur põhjendatult leidnud, et nende tõendite pinnalt ei saa menetluse uuendamise taotluse põhjendatust hinnata, sest taotlus on esitatud pärast HMS § 43 lg 3 sätestatud tähtaega. A. V ja K. K on andnud seletused maksumenetluses, mistõttu nende väärteomenetluses antud ütluste näol ei saa olla tegemist uute oluliste tõenditega. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus MTA apellatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu otsuse osas, millega kaebus rahuldati, ning jätab uue otsusega LMTK 27.09.2011 otsuse tühistamiseks esitatud kaebuse rahuldamata. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata. Maksuhaldur pole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kuna kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja kanda. Lisaks nõustub ringkonnakohus maksuhalduriga, et ka kaebuse rahuldamise korral poleks saanud mõista vastustajalt välja Vallaste ja Partnerid OÜ arvete alusel kaebaja tasutud kulud, kuna ei nähtu, et õigusabiteenust oleks osutanud advokaat, kelle esindusõigust HKMS § 35 lg 4 kohaselt eeldatakse, esindusõigust kinnitavat volikirja pole kohtule esitatud ja menetlusdokumendid on allkirjastanud kaebaja seaduslik esindaja. Kuna kohtuistungeid pole asjas toimunud, siis ei saa kaebaja taotletud kulusid käsitleda nõustaja kuluna HKMS § 36 ja § 103 lg 1 p 1 tähenduses. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.