Obsah (5)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-27936 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Tiit Kollom, Ulvi Loonurm Tsiviilasi Otsuse tegemise aeg ja koht DSV Tr

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Tšehhi Vabariigis asuv Draka Kabely s.r.o. soovis vedada Eestis asuvale PKC Eesti AS-le kaupa (24 000 kg kaablit) ja tellis 19.05.2011 hagejalt kauba veo. Tellimuse kohaselt oli pealelaadimise aeg 20.05.2011 kell 10.00 müüja juures. Hageja esitas 19.05.2011 veotellimuse kostjale, kui vedajale. Kostja võttis hageja veotellimuse täitmisele ja kohustus olema 20.05.2011 kell 10 müüja juures pealelaadimiskohas. Kostja tellis omakorda veo tegelikult vedajalt Astra-dopravni s.r.o. Tegelik vedaja võttis 20.05.2011 CMR saatelehe ning arvete nr 3121077 ja nr 3121082 alusel müüjalt (saatja) veoks vastu kauba, maksumusega kokku 134 728,32 eurot. Kaup sihtkohta ei jõudnud. Hageja küsis kostjalt tegeliku vedaja ja kauba asukoha andmeid, kostja ei osanud vastata. Hageja teatas 26.05.2011 ostjale PKC Eesti AS-le e-kirja teel, et kauba asukoht on teadmata ja palus juhtunust teavitada oma kindlustusfirmat. Kostja teatas hagejale 27.05.2011 e-kirja teel, et kauba kaotsimineku kohta on esitatud Tšehhi Vabariigis politseile kuriteo avaldus ja kostja informeeris juhtunust oma kindlustusandjat Salva Kindlustuse AS. Ostja PKC Eesti AS jäi ostetud kaubast ilma, ostja kindlustusandja IF Vahinkovakutuusyhtiö Oy esitas DSV Transport AS-le 19.09.2011 regressnõude summas 134 728,32 eurot. Kindlustusandja teatas, et hüvitas ostjale kauba kaotsiminekust tekkinud kahju summas 134 728,32 eurot. Pärast kindlustushüvitise väljamaksmist loovutas ostja PKC Eesti AS 15.09.2011 oma nõude vedaja vastu kindlustusandjale IF Vahinkovakutuusyhtiö Oy. Kindlustusandja IF Vahinkovakutuusyhtiö Oy palus hagejal kui vedajal hüvitada kantud kahju. Hageja edastas IF Vahinkovakutuusyhtiö Oy nõude 19.09.2011 kostjale teatades, et esitab kostjale saadud nõude summale arve. 28.10.2011 koostas hageja kostjale IF Vahinkovakutuusyhtiö Oy nõude ulatuses arve, mille palus 14 päeva jooksul maksta. Kostja keeldus arve tasumisest. Hagejal puuduvad andmed Tšehhi Vabariigis kauba kaotsimineku osas toimuva kriminaalasja uurimises oleku kohta. Asi algatati kostja avaldusel, kostjal on võimalus teha päringuid, kuid kostja ei ole teinud mingil moel teatavaks uurimisega seonduvat. Kauba kaotsimineku põhjustas vedaja oma tahtliku õigusvastase tegevusega. Kostja jättis kontrollimata tegeliku vedaja tausta (mh vastutuskindlustuse olemasolu). Hageja osundab, et nähtuvalt kohtulahenditest ei ole esmakordne, kui kostja vahendatud veo puhul esineb kauba täielik kaotsiminek. Nimetatud varasemast kogemusest oleks pidanud kostja tegema vajalikud järeldused. Kostja vastutab täies ulatuses Astra-dopravni s.r.o. poolt tahtliku ja õigusvastase veolepingu rikkumise ning selle rikkumisega tekitatud kahju eest. Nimetatud nõue kostja vastu aegub kolme aasta jooksul. Hageja palus kohtul kostjalt välja mõista kauba maksumuse 134 728,32 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja taotles aegumise kohaldamist hageja nõudele. Vastavalt 19.05.2011 veotellimusele oli kauba kohaletoimetamise tähtpäevaks 23.05.2011. Järelikult algas hagi aegumise kulg 23.06.2011. Seega pidi hageja esitama oma nõude kostja vastu hiljemalt 23.06.2012, so ühe aasta jooksul. Hagi on aga esitatud 18.07.2012. Asjaolu, et kaup ei ole siiamaani jõudnud saajani ja et Tšehhi Vabariigis on politsei algatanud kriminaalmenetluse, ei tähenda automaatselt, et kauba kaotsimineku põhjustas kostja tahtliku õigusvastase tegevusega. Kostja vabaneb vastutusest CMR art 17. 2 alusel, sest kauba kaotsiminek toimus asjaoludel, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Kostja kontrollis tegeliku vedaja tausta. Kuna hageja ei ole kahju eest hüvitist tasunud, siis ei ole tal õigust kostjalt midagi nõuda ja sellel alusel tuleb jätta hagi läbi vaatamata. 2

(5)Maakohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt välja 134 728,32 eurot hageja kasuks ja jättis menetluskulud kostja kanda. Poolte lepingule kohaldub CMR konventsioon. Kostja ei olnud järjestikune vedaja CMR art 34 mõttes. Kostja vastutus hageja ees rajaneb nendevahelisele lepingule, millist olukorda CMR täpsemalt ei reguleeri. Kuna CMR mõtteks ei ole välistada veolepingu poolte muid lepingust ja siseriiklikust õigusest tulenevaid nõudeid teineteise vastu, tuleb veolepingule kohaldada lisaks ka siseriiklikku õigust (VÕS § 774 lg 1). Lepinguga võttis kostja hageja ees kohustuse kaablikoorma vedamiseks Tšehhist Eestisse. Kauba saatjaks on reeglina isik, kes sõlmis või kelle nimel sõlmitakse vedajaga veoleping. Seega esines nimetatud lepingulises suhtes hageja kauba saatjana ja kostja vedajana. Hagejaga sõlmitud veolepingulise kohustuse täitmiseks sõlmis kostja oma nimel Tšehhi äriühinguga Astra-dopravni s.r.o. omakorda veolepingu. Seega kostja vastutab nõudeõigusega isiku ees kauba eest kui vedaja CMR art 17.1 alusel, sh ka oma lepingupartneri so järgmise vedaja tegevuse eest hageja ees CMR art 3 alusel. Vaidlus puudus selles, et kaup läks kaotsi ja saajani ei jõudnud. Võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine on VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine, mille korral on võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist. CMR art 17.1 kohaselt kostja kui vedaja vastutab kauba kaotsimineku eest. Kauba saaja PKC Eesti AS kindlustusandja IF Vahinkovakutuusyhtiö Oy esitas hagejale 19.09.2011 regressnõude. Kindlustusandja teatas, et hüvitas ostjale kauba kaotsiminekust tekkinud kahju summas 134 728,32 eurot. Pärast kindlustushüvitise väljamaksmist loovutas ostja PKC Eesti AS 15.09.2011 oma nõude vedaja vastu kindlustusandjale. Kindlustusandja IF Vahinkovakutuusyhtiö OY palus hagejal kui vedajal hüvitada kantud kahju. Hageja nõuab CMR art 17.1 alusel hüvitist kaotsi läinud kauba eest, hagejale on sama nõude esitanud kauba saaja. Vaidlust ei ole, et veetav kaup läks kaduma ja et sellega seoses tekkis kahju. Kostjale nõude esitamiseks ei ole oluline, kas hageja on saaja nõude juba rahuldanud, oluline on, et hagejal on tekkinud rahaline kohustus. Kostja tegeles sisuliselt vedamise korraldamisega VÕS § 855 mõistes, mis vastab ekspedeerija tegevusele VÕS § 854 kohaselt. VÕS § 861 sätestab ekspedeerija vastutuse analoogselt vedajaga. Lõike 1 kohaselt peab ekspedeerija hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust tekkinud kahju. Arvestades, et kostja veostaadium on rahvusvaheline CMR art 1 mõttes, on selles kostja vedajaks ja hageja saatjaks ning kuigi hüpoteetiliselt CMR VI peatükk ei kohaldu, rajaneb kostja vastutus CMR-l ja see on vastutus hageja ees. CMR art 3 sätestab, et vedaja vastutab nii oma tegevuse ja hooletuse eest, kui ka oma agentide, teenistujate ja kõigi teiste isikute, kelle teenuseid ta kasutab, tegevuse ja hooletuse eest, kui need agendid, teenistujad või teised isikud tegutsevad nendele pandud kohustuste piires. Astra-dopravni s.r.o kohustused tulenesid tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust. Kostja ei vabane vastutusest CMR art 17.2 alusel, sest kauba kaotsiminek ei toimunud asjaoludel, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. CMR art 18.1 kohaselt lasub vedajal kohustus selle tõestamiseks, et kauba kaotsiminek oli esile kutsutud artikli 17.2 toodud asjaolude tõttu. Kostja oma sellekohaseid väiteid tõendanud ei ole. Kostjal oli kohustus olla vedaja valikul hoolikas ning ta oleks pidanud enne veolepingu sõlmimist tuvastama, kas vedaja Astradopravni s.r.o. on usaldusväärne isik. Selleks tulnuks kontrollida Astra-dopravni s.r.o. osas üldisi kättesaadavaid andmeid, sh maksehäirete andmeid, samuti kostjale esitatud vedude korraldamise litsentsi ning vastutuskindlustuse tõepärasust. Hageja väitel on talle saanud teatavaks, et need dokumendid olid võltsitud. 3

(5)Riigikohus lahendis 3-2-1-127-05 on leidnud, et kauba rööv ei ole iseenesest selline asjaolu, mis vabastaks vedaja igal juhul vastutusest CMR art

2 järgi. Vedaja vabaneb vastutusest vaid juhul, kui vedaja, vaatamata rakendatud kõrgendatud hoolsusele, ei suutnud röövi toimumist ära hoida ja kahju tekkimist vältida. Hageja viidatud tsiviilasjas nr 2-09-23326 Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2010 jõustunud lahenditest nähtuvalt ei ole tegemist esmakordse juhtumiga, kui kostja poolt lepinguga vedamiseks võetud koormad on jäljetult kaduma läinud. Lahenditest nähtuvalt on detsembris 2008 läinud kaduma kaks autokoormat töötlemata alumiiniumit koos vedajaga, kelle kostja oli valinud tegelikuks vedajaks. CMR art 32.1 kohaselt konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest vedudest tulenevatele nõuetele kehtestatakse hagi üheaastane aegumistähtaeg. Kuid tahtliku õigusvastase tegevuse või sellise kohustuste mittenõuetekohase täitmise puhul, mis vastavalt asja läbivaatava kohtu poolt kohaldatavale seadusele võrdsustatakse tahtliku õigusvastase tegevusega, kehtestatakse hagi kolmeaastane aegumistähtaeg. Tahtliku õigusvastase tegevusega seotud vedaja vastutust reguleeritakse CMR art-dega 29.1 ja 29.
Art 29.1 kohaselt kannab vedaja vastutust kaupade kaotsimineku, vigastamise või kohaletoimetamisega viivitamise eest täies ulatuses juhul, kui kahju on tekitatud vedaja õigusvastase tegevuse või kohustuste mittenõuetekohase täitmise tagajärjel. Sama kehtib ka vedaja agentide ja vedaja poolt kaupade transportimiseks kasutatavate isikute suhtes vastavalt art-le 29.
Kuna vedaja kohustuste mittenõuetekohane täitmine on antud juhul võrdsustatav vedaja tahtliku õigusvastase tegevusega, siis kohaldada tuleb hagi kolmeaastast aegumistähtaega. Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Nii kostja kui ka hageja on vedajad CMR art 34 mõttes. Kostjale nõude esitamiseks on oluline, et hageja on saaja nõude juba rahuldanud. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-55-11 on käesolevas vaidluses asjakohatu. Selles lahendis kirjeldatud asjaolud ei ole seotud veolepingust tulenevate suhetega, mis on eraldi reguleeritud CMR-ga. Tulenevalt CMR art 37 on hagejal regressiõigus üksnes siis kui ta on tasunud kahju eest hüvitist. Kohtumenetluse käigus ei ole hageja esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et kostja poolt valitud lõppvedajaga ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et lõppvedaja taust oli kostja poolt kontrollimata. See asjaolu, et kaup oli kadunud, ei tähenda automaatselt, et kostja ei ole midagi kontrollinud. Kohtumenetluse käigus ei ole tuvastatud, et kostja kohustused on täidetud mittekohasel viisil. Hageja nõue on aegunud (CMR art 32 lg 1 ja VÕS § 802 lg 1). Hageja pidi esitama nõude hiljemalt 23.06.
Asjaolu, et kaup ei ole siiamaani jõudnud saajani ja et Tšehhi Vabariigis on politsei algatanud kriminaalmenetluse, ei tähenda automaatselt, et kauba kaotsimineku põhjustas kostja tahtliku õigusvastase tegevusega. Kostja tahtliku õigusvastase tegevuse sisustamisel on hageja seisukoht ekslik ja põhjendamatu. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 4

(5)Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses ning ei pea

§ 654

lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et hageja ja kostja on vedajad CMR art 34 mõttes. Nimetatud sätte kohaselt, kui ühe lepinguga kindlaksmääratud tingimustel vedu korraldavad järgemööda mitu autovedajat, siis igaüks neist kannab vastutust kogu veo eest; teine vedaja ja igaüks järgnevatest vedajatest muutub seoses kauba saatekirja vastuvõtmisega veolepingust osavõtjaks saatekirjas nimetatud tingimustel. CMR art 34 reguleerib üht vedu ühe lepingu alusel järjestikku vedavate vedajatena vedavate poolte suhteid. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et hageja ja kostja olid järjestikused vedajad CMR art 34 mõttes. Kuna tegemist ei ole järjestikkuste vedajatega, ei kohaldu ka CMR art 37, sest viimatinimetatud säte asub konventsiooni viiendas peatükis, mis käsitleb järjestikku mitme vedaja korraldatavaid vedusid puudutavaid õigussuhteid. Õige on seetõttu maakohtu järeldus, et hageja ei pea nõude esitamiseks kostja vastu tasuma eelnevalt temalt nõutavat kahjuhüvitist. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et hageja ei ole oma väiteid seoses kostja valitud lõppvedajaga tõendanud. Kostja leidis, et ta vabaneb vastutusest, kuna kaup kadus ära asjaoludel, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida (CMR art 17.2). Selle tõestamine, et kauba kaotsiminek, vigastamine ja kohaletoimetamisega viivitamine oli esile kutsutud artikli 17 punktis 2 toodud asjaolude tõttu, lasub vedajal, seega kostjal (CMR art 18.1). Asjaolu, et veok läks koos kaubaga kaduma, ei ole vaidluse all, kuid sellest tulenevalt ei vabane kostja veel automaatselt vastutusest. Hageja heitis kostjale ette, et kostja valis välja lepingu täitmiseks vedaja, ilma selle tausta ja vastutuskindlustust piisavalt kontrollimata, mis põhjustas kauba kaotsimineku. Seega pidi kostja tõendama, et kontrollis piisavalt lepingupartneri tausta. Maakohtu menetluses kostja vastavaid tõendeid ei esitanud. Apellatsioonimenetluses andis kohus pooltele võimaluse oma seisukohti selles osas täpsustada ja tõendeid esitada. Ringkonnakohtu kirjale vastates ei ole kostja esitanud tõendeid, millest järelduks muu kui tegeliku vedaja registris oleku ja litsentsi kontrollimine. Nimetatut ei saa lugeda ringkonnakohtu hinnangul piisavaks hoolsuskohustuse täitmiseks. Kostja ei ole tõendanud, et kontrollis lepingupartneril vastutuskindlustuse olemasolu. Kindlustuse olemasolu korral ei oleks hagejale kahju tekkinud. Maakohus hindas kostjapoolset lepingurikkumist õigesti tahtlikuks lepingurikkumiseks ja kohaldas õigesti hagi 3-aastast aegumistähtaega (CMR art 32.1 teise lause kohaselt). Kostja ei vabane vastutusest asjaolu tõttu, et pöördus peale kauba kadumist politseisse ja teatas sellest ka oma kindlustusandjale. Kostja käitumine pärast kauba kaotsiminekut võib ilmestada kostja suhtumist, kuid ei oma tähendust vaidluse lahendamisel, mistõttu ringkonnakohus analüüsi vastavaid väiteid ega sellega seoses apellatsioonimenetluses esitatud tõendeid (DSV e-kiri 09.07.2012, Tšehhi politsei kiri 18.veebruarist). Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos menetluskulude nimekirjaga võib esitada käesolevas asjas otsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tiit Kollom Ele Liiv Ulvi Loonurm 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale