Obsah (4)

§ 132§ 29§ 123§ 30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2013 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-5926 (2440,13,005300) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk In

§ 132

p 1, § 133-135 kohus 38009293717, OTSUSTAS: Jätta Sergei Vinogradov´i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu 22.08.2013.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,13,005300 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Edasikaebamise kord. Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 20.12.2013.a. 1 MENETLUSE KÄIK 27.07.2013 koostas patrullpolitseinik xx xx väärteoprotokolli AB 1255338 selle fakti kohta, et Sergei Vinogradov 27.07.2013 kell 05.50 Ida-Virumaal, Lüganuse vallas, Tallinn-Narva mnt 143. km-l mootorsõiduki valdajana lubas mootorsõidukit juhtima joobeseisundis isiku xx xx´i. Sellega rikkus Sergei Vinogradov LS § 90 lg 2. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 225 alusel. 22.08.2013 tegi Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Andres Visnapuu väärteoasjas 2440,13,005300 otsuse, milles pidas tõendatuks Sergei Vinogradovi poolt LS § 225 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ja määras isikule karistusena 150 trahviühikut summas 600 eurot. 10.09.2013 esitas Sergei Vinogradov kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse kohaselt polnud tal antud loo suhtes ei tahtlust ega ettevaatamatust. Enne liikumise algust küsis ta xx xx, kas tal on mingeid asjaolusid, mille olemasolu näitaksid keeldu transpordivahendi juhtimisele. xx.xx vastas, et selliseid asjaolusid tal pole. Ta ei võinud ise sellisedi asjaolusid ette näha. Alkohoolseid jooke nad koos ei tarvitanud, alkoholilõhna xx.xx ei tulnud. Välised joobetunnused puudusid. Kuna Sergei Vinogradov ei teadnud süüteo koosseisule vastavaid asjaolusid, siis ei saa tema arvates kõne alla tulla ettevaatamatus hooletuse vormis.tema väited sellest, et xx.xx ei olnud ilmseid alkoholijoobe tunnuseid, pole väärteomenetluses ümber lükatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Menetlusalune isik Sergei Vinogradov andis ütlusi, et 27.07 öösel tarvitas ta kodus alkoholi ja kella 3 ajal öösel oli tal vaja sõita Tallinnasse. Ta leppis eelnevalt kokku xx.xx, et tema istub rooli. Ta ei teadnud, et ka xx.xx oli joonud. Ta küsis kas xx.xx on kaine, too vastas jaatavalt. Politsei pidas neid kinni umbes 20 km peale Jõhvit ning tuvastas juhil joobe. Tema indikaatorvahendisse ei puhunud. Tunnistaja xx xx andis ütlusi, et nad sõitsid Tallinnasse, politsei pidas nad kinni ja temal tuvastati joove. Ta istus rooli, kuna ei teadnud, et tal on joove, tundis end kainena. Vinogradov küsis veel enne temalt, kas kõik on korras, kas saab rooli istuda. Sõitma hakkasid kella 3-4 ajal. 26.07 õhtul jõi ta õlut. Tunnistaja xx xx andis ütlusi, et sel päeval kella 5 ajal märkas Varjal teele sõitvat autut, mis ei näidanud suunatuld. Juhti tundus uimane olevat ja nad peatasid auto. Autost tuli alkoholilõhna ja juhile tehti alkotest, mis oli positiivne. Auto vastutav kasutaja oli kõrvalistmel. Auto jäeti parklasse 2 ja sõideti Jõhvi tõendusliku alkomeetri juurde. Juhi suhtes koostati protokoll ja ta oli sellega nõus. Algul oli ka vastutav kasutaja nõus rikkumisega, kuid pärast kaitsjaga suhtlemist keeldus isegi allkirja andmisest. Juhti viidi bussijaama, kuid vastutav kasutaja arestimajja, kuna kardeti, et ta võib jätkata sõitu. Tema joobeks oli 0,60 mg/l. Kohtuistungil avaldati väärteoprotokoll (lk. 20-21), mille kohaselt xx xx 27.07.2013 kell 05.50 Ida-Virumaal, Lüganuse vallas, Tallinn-Narva mnt 143. km-l juhtis mootorsõidukit xxx reg. nr xx juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,30 mg/l. peale selle puudu tal kontrollijale esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument ning mootorsõidukil oli läbimata korraline tehnonõudele vastavuse kontroll. Sellega rikkus xx xx LS § 69 lg 5; § 88 lg 1; § 73 lg 2. Kohtuistungil avaldati joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll (lk 24), mille kohaselt tuvastati Sergei Vinogradovil 27.07.2013 kell 06.54 joove 0,67 mg/l. Kohtuistungil avaldati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk. 25), mille kohaselt oli xx xx 27.07.2013 kell 05.55 kõrvaldatud juhtimiselt, kuna tema suust oli tunda alkoholilõhna. Kohtuistungil avaldati indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (lk. 2627), mille kohaselt 27.07.2013 kell 05.50 tuvastati xx xx joove 0,30 mg/l Kohtuistungil avaldati xx xx karistusregistri andmed (lk 18), mille kohaselt on teda viimati LS § 227 lg 1 järgi karistatud 01.06.2012 otsusega. Kohtuistungil avaldati Sergei Vinogradovi vastulause (lk 28-30), mille kohaselt ta ei olnud teadlik, et xx xx on joove. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, tunnistajad, kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et Sergei Vinogradovi kaebus ei ole põhjendatud.

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus loeb tunnistaja xx xx ütlusi ja dokumentaalseid tõendeid usaldusväärseteks. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes ning dokumentaalsetes tõendites, tõendid langevad omavahel kokku, andes kohtule süüteo tervikpildi. Tunnistaja xx xx on politseitöötaja, kelle igapäevane töö on ka liiklusjärelevalve teostamine. Oma igapäevases töös peab tunnistaja kontrollima, et liiklejad järgiksid liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel peab ta koheselt reageerima. xx xx ei ole Sergei Vinogradoviga töövälisel ajal kokku puutunud. Tunnistaja suhtleb pidevalt tööülesande täitmisel õigusrikkujatega ning tal puudub mingi eriline suhtumine Sergei Vinogradovisse. Tunnistaja kohe pööras tähelepanu autole, mis ei näidanud suunatuld. Juba väliste tunnuste põhjal tekkis tunnistajal kahtlus autojuhi seisundi kohta kuna juht oli uimane ja autost tuli alkoholilõhna. Tehtud alkotest kinnitas, et juht viibib juhile keelavas seisundis. Seega tunnistaja xx xx ütluste pinnal järeldub, et visuaalselt oli arusaadav Sergei Vinogradovi seisund. Analüüsides Sergei Vinogradovi ja xx xx ütlusi, leiab kohus, et ütlused on ebausaldusväärsed. 3 Kohtu hinnangul Sergei Vinorgadov andis enda õigustavaid ütlusi soovides vabaneda toime pandud väärteoga kaasnevast vastutusest. Sergei Vinogradovi ja xx xx ütlused ei lange omavahel kokku, ei ole kooskõlas dokumentaalsete tõenditega ja tunnistaja xx xx ütlustega. Nii enda ütlustes seletas Sergei Vinogradov, et ta sai xx.xx tuttavaks abikaasa kaudu, kes on xx abikaasaga sõbrannad, kuid tunnistaja xx.xx seletas, et ei tea sellest midagi. Samuti andis S.Vinogradov ütlusi, et ise palus xx.xx istuda rooli, kuid xx väitis, et teda Vinogradov ei palunud ta ise lihtsalt istus rooli. S.Vinogradov seletas, et palus xx sõita koos temaga Tallinnasse sest oli vaja Tallinnas xx abi, kuid xx.xx eitab seda. Sergei Vinorgadovi ütlused on vastuolus joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolliga (tl 24) ja indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (tl 26). Sergei Vinogradov väitis kohtuistungil, et ta üldse ei läbinud alkotesti, kuid joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokollis on märgitud, et kasutati Sergei Vinogradovi suhtes indikaatorvahendi Alcoguant J221 ning tulemuses tuvastati S.Vinogradovi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,67 mg/l. Sergei Vinogradovi ütluste kohaselt, et teadnud ta, et xx xx on joobes, mis ei lange kokku indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, mille kohaselt xx xx suhtes kasutati tõendusliku alkomeetri ning tulemuses tuvastati xx xx väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 0,30 mg/l. Tunnistaja xx xx ütlused on vastuolus tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga (tl 26). xx xx andis ütlusi, et ta oli kaine - tundis ennast kainena, kuid tõendusliku alkomeetriga tuvastati tema joove. Sergei Vinogradovi ja xx xx ütlused on vastuolus tunnistaja xx xx ütlustega. xx xx andis kohtuistungil ütlusi, et algul kohapeal tunnistas Sergei Vinogradov süüd, seega mõlemad olid algusest peale teadlikud, et xx xx tarvitas alkoholi. Sergei Vinogradovi ja xx xx ütlused ei ole „eluliselt usutavad“, sest ei ole usutav, et xx xx istudes võõra auto rooli, ei teavitatud omanikku sellest, et eelmisel õhtul tarvitas alkohoolseid jooke. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel on muu hulgas oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (RKKK 3-1-1-74-05). Kuna Sergei Vinogradovi ja xx xx ütlused on vastuolulised, ei ole eluliselt usutavad, ei lange kokku tunnistaja xx xx ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega, leiab kohus, et Sergei Vinogradovi ja xx xx ütlused on ebausaldusväärsed ning need tuleb välja jätta tõendite hulgast. Kogutud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, Sergei Vinogradov 27.07.2013 kell 05.50 IdaVirumaal, Lüganuse vallas, Tallinn-Narva mnt

1. km-l mootorsõiduki valdajana lubas mootorsõidukit juhtima joobeseisundis isiku xx xx´i. ASJASSEPUUTUVAD NORMID LS § 90 lg 2 kohaselt ei tohi mootorsõiduki omanik, valdaja või juht lubada mootorsõidukit juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või kes on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis. Liiklusseaduse § 225 lg 1 sätestab mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi omaniku, valdaja või juhi poolt joobeseisundis või käesoleva seaduse § 69 lõikes 5 nimetatud seisundis isiku mootorsõidukit, maastikusõidukit või 4 trammi juhtima lubamise või karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. talle juhtimise üleandmise eest Käesoleval juhul tuvastati, et Sergei Vinogradov mootorsõiduki valdajana lubas mootorsõidukit juhtima joobeseisundis isiku xx xx´i, kellel ühes liitris väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,30 mg/l. xx xx teos oli LS § 69 lg 5 sätete rikkumine. Eeltoodud alusel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 225 lg 1 ettenähtud väärteona. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et Sergei Vinogradov pani toime väätreo vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Sergei Vinogradov, olles teadlik, et xx xx ennem tarvitas alkoholi, samuti väliste tunnuste järgi peaks pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et xx xx viibis juhile keelavas seisundis. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
2. peatüki
3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Sergei Vinogradov on talle süüks arvatud LS § 225 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3-1-1-43-06): „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ 5 Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust menetlusaluse isiku isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1-99-
4. p 15.1: „Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS § 56 lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-140-04 - RT III 2004, 14, 174).“ LS § 225 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk summas 1200 eurot. Kohtu hinnangul on karistuse liik ja määr valitud rikkumisele vastavalt. Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, tegu on toime pandud kaudse tahtlusega, tegu on ohtlik, kuid ei toonud kaasa raskeid tagajärgi. Isik on varem nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras korduvalt karistatud. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule kohaldatud karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele. Kohus ei näe aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30alusel.

KOHTU MEETMED Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 22.08.2013 otsus väärteoasjas 2440,13,005300 muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 6