KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kohtunikud Ülle Jänes, Mare Merimaa, Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

§ 13

lg 3 tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et päevakorrapunkti 2 all on arutatud 2010 ja 2011 tariifide kinnitamist. Hageja esindaja on väitnud, et kuivõrd antud küsimust ei ole päevakorras, siis on otsustamise korral see õigustühine. Seega on üldkoosolek otsustanud seda küsimust mitte otsustada, kuna päevakorras ei ole seda nimetatud. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda hageja väitega nagu oleks kostja üldkoosolek 2010 ja 2011 tariifide kinnitamist 2009 tasemel 22.05.2012 otsustanud. Üldkoosolek on seda teemat küll arutanud, mis on kooskõlas mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20¹ lg-ga 6, kuid otsustust vastu võetud ei ole. Kostja üldkoosolek on selles osas teinud otsuse 25.10.

1. Seega jääb hageja nõue päevakorrapunkti 2 raames otsuse tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks rahuldamata. 3 Kooskõlas MTÜS § 24 lg-ga 3 võib ühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. 22.05.2012 üldkoosoleku protokolli kohaselt on hageja seaduslik esindaja Markko Masso esitanud vastuväite päevakorrapunkti 3 raames vastu võetud 2012 majandustegevuse aastakava otsuse kinnitamisele. Seega on hagejal nõudeõigus vastava otsuse vaidlustamiseks. Kostja on hagejale algselt esitanud koos kutsega majandustegevuse aastakava projekti, mida on hiljem täiendatud ja saadetud hagejale alles 16.05.
2. Sellest tulenevalt ei ole kostja toiminud kooskõlas KÜS § 15 lg-ga 2, kuivõrd koos kutsega esitatud majandustegevuse aastakava ei vastanud KÜS § 15 lg-le 1 ning selle täiendamine ja hilisem esitamine, s.o 6 päeva enne üldkoosolekut, on KÜS § 15 lg 2 rikkumine, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hiljem esitatud projekt ei erine varasemast ja on üksnes hageja nõudel koostatud tabelina. Koos kutsega esitatud majandustegevuse aastakava sisaldas algselt ainult andmeid remonditööde kohta, millisele on hiljem lisatud andmed muude kulude, haldamise jne kohta. Seega majandustegevuse aastakava projekt ei sisalda KÜS § 15 lg 1 p-s 3 sätestatud andmeid. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-63-05 märkinud,

§ 15

lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine on aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele. Viidatud sätetes esitatud nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada ühistu liikmetele mõistlik aeg nende õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate dokumentidega tutvumiseks, et kaaluda üldkoosoleku päevakorras nimetatud otsuste vastuvõtmise vajadust ja õiguspärasust. Kuivõrd kostja otsus 2012 majandustegevuse aastakava kinnitamise osas on vastuolus nii KÜS § 15 lg-ga 1 kui ka KÜS § 15 lg-ga 2, tuleb rahuldada hageja nõue vastava otsuse tühistamiseks. Kohus ei nõustu hagejaga, et üldkoosoleku päevakorrapunkti 5 juures vastuvõetud otsus maksmisele kuuluvate maksude samaks jätmise kohta, on tühine või alternatiivselt tühistatav. Hageja leiab, et kuivõrd päevakorrapunkti 5 raames on välja kuulutatud muude küsimuste arutelu, siis ei saanud selle juures otsustada maksmisele kuuluvate maksude suuruse samaks jätmist ning rikutud on põhikirja § 15 lg-t 1. Kostja põhikirja § 15 lg 1 järgi küsimustes, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud, ei või üldkoosolek otsust vastu võtta, välja arvatud juhul, kui osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed. Seega päevakorra välise otsuse puhul on tegemist kas seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsusega (MTÜS § 24 lg 1), millist on võimalik kehtetuks tunnistada. Ühingu liige saab otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Protokollist ei nähtu, et hageja oleks vastuväite esitanud, seetõttu puuduvad alused vastava otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja see hageja nõue jääb rahuldamata. Eeltoodu alusel on hagi osaliselt põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel tähtsust ei oma ja seetõttu neid lahendis ei käsitleta. AS MV Kaubad apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hageja nõue 22.05.2012 Liivalaia 5 KÜ üldkoosoleku otsuste nr 2 ja nr 5 tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks rahuldamata ning menetluskulud 66,67% ulatuses hageja kanda. Hageja palub teha kaevatavas osas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kaevatavas osas põhineb maakohtu otsus materiaalõiguse ja menetlusõiguse rikkumisel. Kohus on asunud väärale seisukohale, et kostja 22.05.2012 üldkoosoleku päevakorrapunkti 2 juures ei otsustatud 2010 ja 2011 tariifide kinnitamist 2009 tasemel, mistõttu tuleb jätta hageja nõue päevakorrapunkti 2 raames otsuse tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks rahuldamata ning 4 päevakorrapunkti 5 juures tehtud otsus ei ole tühine. Kuigi 22.05.2012 üldkoosoleku protokoll on vastuoluline selles osas, millise sisuga otsus päevakorrapunkti 2 all vastu võeti, siis antud juhul omab määravat tähendust küsimus, kas kostja 22.05.2012 üldkoosolekul oli õiguslikult võimalik vastu võtta otsus seonduvalt 2010 ja 2011 tariifide kinnitamisega 2009 tasemel. Selleks, et kostja 22.05.2012 üldkoosolekul oleks olnud võimalik otsustada 2010 ja 2011 tariifide kinnitamisega seonduvat, oleks selline teema pidanud nähtuma 22.05.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise teatest (kostja põhikirja § 13 lg 2) või oleksid üldkoosolekul pidanud osalema kõik kostja liikmed (kostja põhikirja § 15 lg 1 teine lause). Kuivõrd nimetatud eeldused ei olnud täidetud, siis ei olnud kostja 22.05.2012 üldkoosolekul võimalik langetada päevakorrapunktide 2 ja 5 juures otsust seonduvalt 2010 ja 2011 tariifide kinnitamisega 2009 tasemel. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-116-11 punktist 21 ilmneb,

§ 1

lg 2 alusel kuulub korteriühistute osas kohaldamisele MTÜS §-s 241 sätestatud üldkoosoleku otsuse tühisuse regulatsioon. Riigikohus märgib otsuse nr 3-2-1-181-12 punktis 14, et üldkoosoleku korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse ning kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras. Lisaks on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-22-08 punktis 11 selgitanud, et kui koosoleku teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud otsuse korral selle tühisuse. Eeltoodust tulenevalt on kostja 22.05.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised päevakorrapunktide 2 ja 5 juures vastuvõetud tariifide kinnitamisega seonduvad otsused. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud MTÜS § 201 lg-t 6. Käesoleval juhul on kostja 22.05.2012 üldkoosolek võtnud päevakorrapunkti 2 juures vastu kaks otsust, millele viitavad kaks hääletustulemust 22.05.2012 üldkoosoleku protokollis. Seega ei ole võimalik väita, nagu oleks 2010 ja 2011 tariifide kinnitamist 2009 tasemel päevakorrapunkti 2 all üksnes arutatud mingisugust otsust vastu võtmata. Maakohus on rikkunud TsMS § 232 lg-t 1 ja § 435 lg-t 2, jättes põhjendamata, miks teist hääletustulemust ei ole arvestatud ning analüüsitud, millise otsuse osas teine hääletamine on läbi viidud. Hageja on oma 02.01.2013 menetlusdokumendis asunud seisukohale, et kostja 25.10.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise teatest ja üldkoosoleku protokollist nähtub, et kostja on oma käitumisega tunnistanud, et 22.05.2012 üldkoosolekul päevakorrapunktide 2 ja 5 juures vastuvõetud otsused on tühised. Maakohus ei ole eeltoodule hinnangut andnud, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohustust. Hageja on ka 25.10.2012 üldkoosolekul vastuvõetud otsused kohtus vaidlustanud (tsiviilasi nr 2-12-50816). Hageja jaoks oli üllatuslik maakohtu seisukoht, et kostja 22.05.2012 üldkoosolekul päevakorrapunkti 5 juures vastuvõetud otsus ei ole mitte tühine, vaid tühistatav ning kuna protokollist päevakorrapunkti 5 juures hageja vastuväidet ei nähtu, siis ei saa seda otsust tühistada. Kohus on oluliselt rikkunud TsMS § 351 lg-st 1 tulenevat selgitamiskohustust, jättes menetlusosalistega eelnimetatud seisukoha läbi arutamata. Maakohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud ning määranud tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-65-08 p-s 41 viidanud, et juhul, kui samadest asjaoludest lähtuvalt palutakse tuvastada kõigi samal koosolekul vastuvõetud otsuste tühisus, loetakse hagihinna arvestamiseks need otsused üheks otsuseks. Hageja on kostja 22.05.2012 üldkoosoleku päevakorrapunktide 2 ja 5 vaidlustamisel tuginenud väitele, et otsused on tühised, kuna rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning päevakorrapunkti 3 vaidlustamisel tuginenud väitele, et otsus tuleb tühistada, kuna rikutud on KÜS § 15 lg-te 1 ja 2 nõudeid. Seega on hageja tuginenud kahele erinevale asjaolule, mistõttu oleks maakohus pidanud määrama hagi hinnaks 7000 eurot (3500 + 3500). 5 Liivalaia 5 KÜ apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi osaliselt rahuldati ja tühistati Liivalaia 5 KÜ 22.05.2012 üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 juures vastu võetud otsus 2012 majandustegevuse aastakava kinnitamise kohta. Kostja palub teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on otsuse kaevatavas osas kohaldanud valesti materiaalõigust, rikkunud menetlusnorme ja hinnanud valesti tõendeid. Kostja ei ole rikkunud informatsiooni andmise kohustust, mistõttu puudub alus kostja 22.05.2012 üldkoosoleku otsuse nr 3 kehtetuks tunnistamiseks. AS-i Eesti Post kviitungist nr 1148915 nähtub, et majandustegevuse aastakava projekt on hagejale saadetud 04.05.2012, s.o 18 päeva enne koosolekut. Seadusest ei tulene, et peale majandustegevuse aastakava projekti esitamist kostja liikmetele ei saa selles enam teha muudatusi ja täiendusi ning KÜS § 15 lg 1 p-des 1-3 toodud nõuetest kinni pidamata jätmine toob endaga alati kaasa otsuse kehtetuse. KÜS § 15 lg-s 1 loetletud nõuded viitavad majandusaasta kavale, mille projekti osas ei ole kehtestatud nii täpseid nõudeid. KÜS § 15 lg-st 2 tulenev kahenädalane tutvumistähtaeg ongi ette nähtud selleks, et anda ühistu liikmetele võimalus teha omapoolseid ettepanekuid. Seega eelnevalt esitatud majandustegevuse aastakava ei pea täpselt vastama koosolekul kinnitatule. Markko Masso esitatud vastuväide 2012 majandustegevuse aastakava kinnitamise otsusele oleks pidanud olema esitatud küsimuse arutamise käigus, mitte pärast otsuse vastuvõtmist ning kohus oleks pidanud kontrollima vastuväite esitamise põhjendatust. Markko Masso väide hääletamisel, et ta nägi majanduskava esimest korda, ei ole õige. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-63-05 leidnud,

§ 15

lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine on aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele. Praegusel juhul ei ole esitatud otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet. Maakohus ei ole andnud hinnangut kostja seisukohale, et 22.05.2012 üldkoosoleku otsuste vaidlustamine ei ole seotud hageja õiguste rikkumisega, vaid sooviga takistada ühistu normaalset tegevust vastusena ühistu keeldumisele kehtestada hageja suhtes eriregulatsioon majanduskulude kandmisel. Hageja ei ole toiminud heas usus. Isegi kui juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamine iseseisva nõudena on teoreetiliselt võimalik, peab hagejal otsuse tühisuse tuvastamise vastu olema õiguslik ja põhjendatud huvi. Hageja ei ole põhjendanud, milles seisnes tema õiguslik huvi vaidlustatud otsuste tühistamiseks või tühiseks tunnistamiseks. Üldkoosoleku otsuse tühistamise ajaks on majandusaasta möödunud, selle tulemused on heaks kiidetud kostja 25.04.2013 üldkoosolekul ning kinnitatud on 2013 majandustegevuse aastakava. Vastused apellatsioonkaebustele Pooled paluvad jätta vastaspoole poolt vaidlustatud osas maakohtu otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 osaliselt tühistada - üldkoosoleku päevakorrapunkti 5 all vastuvõetud otsuse ja menetluskulude jaotuse osas - ning hagi tühistatud osas rahuldada ja jaotada ümber menetluskulud. Ülejäänud osas ei anna apellatsioonkaebuste väited alust esimese astme kohtu otsuse tühistamiseks ning see tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega üldkoosoleku päevakorrapunktide 2 ja 3 all vastuvõetud otsuste osas ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 vastavaid motiive ei korda. Alljärgnevalt esitab ringkonnakohus põhjendused hagi rahuldamise kohta päevakorrapunkti 5 osas, ühtlasi vastab apellatsioonkaebuste väidetele. 6 Liivalaia 5 KÜ 22.05.2012 üldkoosoleku protokollist nähtuvalt võeti päevakorrapunkti 5 all vastu otsus tariifide kinnitamise kohta. Kuivõrd päevakorrapunkti 5 raames arutati protokolli kohaselt „muid küsimusi“ (üldkoosoleku kutses oli päevakorras märgitud vaid 4 punkti), ei olnud koosolekul õigust selle punkti all vastu võtta otsust tariifide kinnitamise kohta. Selleks, et kostja 22.05.2012 üldkoosolek oleks saanud otsustada aastateks 2010 ja 2011 tariifide kinnitamise üle, oleks vastav küsimus pidanud nähtuma ka üldkoosoleku kokkukutsumise teatest (kostja põhikirja § 13 lg 2) või oleksid üldkoosolekul pidanud osalema kõik kostja liikmed (kostja põhikirja § 15 lg 1 teine lause). Kuna nimetatud eeldused ei olnud täidetud, ei olnud üldkoosolekul võimalik võtta päevakorrapunkti 5 all vastu otsust tariifide kinnitamise kohta aastateks 2010 ja 2011 (kinnitada tariifid varasemal, s.o

1. a tasemel). Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et päevakorravälist otsust, mille puhul on tegemist kas seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsusega (MTÜS § 24 lg 1), on võimalik kehtetuks tunnistada vaid juhul, kui ühingu liige on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. KÜS § 1 lg 2 alusel tuleb korteriühistute osas kohaldada MTÜS §-s 241 sätestatud üldkoosoleku otsuse tühisuse regulatsiooni. Üldkoosoleku kokkukutsumine korra rikkumine toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse. Koosoleku kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks ka juhul, kui üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras. Kui koosoleku teates ei olnud arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa päevakorras näitamata või ebaselgelt näidatud küsimuses tehtud otsuse tühisuse. Eeltoodud seisukohta on korduvalt avaldanud ka Riigikohus. Seega on kostja 22.05.2012 üldkoosoleku päevakorrapunkti 5 all tariifide kinnitamise kohta tehtud otsus tühine koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Ühtlasi peab kolleegium vajalikuks märkida, et ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, nagu poleks hageja esitanud tariifide kinnitamise suhtes vastuväidet. Kui nõustuda maakohtuga, et otsuse kehtetuks tunnistamine eeldas sellekohase vastuväite esitamist koosolekul, on hageja ühistu liikmena asjakohase vastuväite oma esindaja kaudu ka esitanud. Protokollist nähtuvalt on sellesisuline vastuväide protokollitud päevakorrapunkti 2 all toimunud arutelu käigu kajastamisel. See, et vastuväidet ei korratud või et seda ei protokollitud päevakorrapunkti 5 all, ei võimalda järeldada vastuväite puudumist. Protokolli sõnastusest nähtuvalt on hageja esitanud üheselt mõistetava vastuväite tariifide kinnitamise osas vastuvõetava otsuse kohta. Nõustuda ei saa hageja kaebuse käsitlusega vaidlusaluse üldkoosoleku päevakorrapunkti 2 all vastu võetud otsuste olemuse kohta. Koosoleku protokollist nähtuvalt on vastu võetud otsus revisjonikomisjoni
2. aasta aruande kinnitamise kohta, kuid tariifide kinnitamise kohta ei ole otsust vastu võetud. Selles küsimuses on küll toimunud hääletamine, kuid sõnaselgelt on sellele lisatud märge, et otsust vastu ei võetud („Seoses asjaoluga,

imus ei olnud päevakorras välja kuulutatud, jäi otsus vastu võtmata.“ - tl 11, I köide). Eeltoodud käsitlust kinnitab ka see, et päevakorrapunkti 5 all on küsimust veelkord arutatud ja hääletatud. Kuigi ka siin ei ole sõnaselgelt märgitud, et otsus on vastu võetud, võib protokollist siiski järeldada, et selline otsus langetati. Ühtegi selgitust või asjaolu, millest võiks nähtuda, et otsust vastu ei võetud, ei ole selle päevakorrapunkti all protokollitud. Hagi hinna määramise osas ei näe ringkonnakohus põhjust maakohtu seisukohta muuta. Ka hageja ise on määranud tsiviilasja hinnaks 3500 eurot, tasudes hagiavalduselt riigilõivu 250 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuses sisalduva hinnanguga hagi aluseks olevatele asjaoludele ning neist tuletatud käsitlusega kahest erinevast nõudest, mille hinnaks kokku on 7000 eurot. 7 Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei rikkunud materiaalõiguse norme, kui leidis, et koosoleku päevakorrapunkti 3 all vastuvõetud üldkoosoleku otsus on kehtetu. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja on esitanud koos kutsega majandustegevuse aastakava projekti, mida on hiljem oluliselt täiendatud ning mis saadeti hagejale alles 16.05.

1. Seetõttu on õige maakohtu järeldus, et kostja ei toiminud kooskõlas KÜS § 15 lg-ga 2, kuivõrd koos kutsega esitatud majandustegevuse aastakava ei vastanud KÜS § 15 lg-le
2. Majandustegevuse aastakava oluliste andmetega täiendamine ja täiendatud kava hilinenult esitamine on KÜS § 15 lg 2 rikkumine, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Kohus tuvastas õigesti, et tegemist ei olnud ebaolulises osas muudetud majanduskavaga, vaid siiski varasemast majandustegevuse aastakavast oluliselt erineva dokumendiga. Kolleegium ei nõustu kostja kaebuse väitega, et hageja algatatud vaidluse eesmärgiks ei ole hageja õiguste rikkumise kõrvaldamine, vaid ühistu normaalse tegevuse takistamine. Sellist järeldust ei olnud kohtul alust teha. Ka see asjaolu, et vaidluse lahendamise ajaks on majandusaasta juba möödunud ning selle tulemused uuel üldkoosolekul heaks kiidetud, ei anna alust teistsuguseks järelduseks. Eelnevalt toimunud rikkumisi ei saanud hilisem koosolek kõrvaldada. Hageja on oma õiguste rikkumise kohta ka väljendanud, et tema huviks on kehtivate tariifide ümbervaatamine (ühistu kantud kulutuste senisest erinev jaotamine). Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus muudab esimese astme kohtu otsust osaliselt ning rahuldab osaliselt hageja apellatsioonkaebuse ja jätab kostja kaebuse rahuldamata, jätab ta menetluskulud tervikuna poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Ü. Jänes M. Merimaa I. Nõmm 8