Obsah (15)

§ 394§ 142§ 442§ 467§ 187§ 133§ 407§ 444§ 367§ 173§ 162§ 144§ 174§ 468§ 415

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 22.07.2013, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-15638 Tsiviilasi AS Eesti

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Asjaolud ja hageja nõue. 15.04.2013 esitas AS Eesti Energia Viru Maakohtule hagiavalduse A P vastu võlgnevuse 2654,38 euro nõudes. Eelnevalt oli AS Eesti Energia esitanud A P vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati, kuivõrd makseettepanekut ei suudetud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Hagiavalduses esitatud asjaolud Eesti Energia AS ja kostja vahel on sõlmitud võrgu- ja elektrienergia leping nr 42007524/

1. Tulenevalt Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ tüüptingimuste p 9.8 maksab ostja võrguettevõtjale võrguteenuste eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Tüüptingimuste p 9.11 kohaselt kui ostja ei maksa arvet viimasel märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1 % päevas. Eesti Energia AS on elektrienergiat edastanud ja võrguteenust osutanud, esitanud tasumiseks arved, kuid ostja saadud elektrienergia ja võrguteenuse eest tasunud ei ole. 2 07.04.2011 sõlmiti Eesti Energia AS´i ja A P vahel võla tasumise kokkulepe, mille lisaks on maksegraafik nr
2. Tulenevalt kokkuleppest kohustub tarbija tasuma võrguettevõtjale vastavalt maksegraafikule kogu võla koos sätestatud intressiga maksegraafikus märgitud maksetähtpäevadeks, viidates maksegraafikul olevale viitenumbrile. Kokkulepe p. 6 kohaselt kui tarbija ei tasu kokkuleppes sätestatud kohustusi õigeaegselt ja muul viisil nõuetekohaselt, maksab ta võrguettevõtjale viivist 0,1 % päevas võrguettevõtjale tasumisele kuuluvalt, kuid tarbija poolt õigeaegselt tasumata summalt. Kostja ei ole tasunud võla tasumise kokkulepe ja selle lisaks olevale maksegraafikule vastavaid osamakseid. Lepingust tulenev põhivõlgnevus on kostjal 1361,66 eurot. Hagiavalduse esitamise kuupäevaga 15.04.2013 on sissnõutavaks muutunud viivis summas 684,44 eurot ja intress 111,28 eurot. Hagiavalduse esitamisest on arvestatud viisis, vastavalt

§ 133lg 2 497 eurot.

Seega on hagihind 2654,38 eurot. Hageja tugineb oma nõudes võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 100; 101 lg 1 p 1 ja 6 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) §-dele 162 lg 1 ja 2 ; 173 lg 1 ja 367. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – võrgu- ja elektrileping nr 42007524/2, võrgulepingu tüüptingimused, kostjale väljastatud arved, riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused, esindaja volikiri. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 tulenevalt eeldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nousolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja ka kohtu poolt menetluse käigus tuvastatud erinevatest andmebaasidest nähtunud kostja aadressidele ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid toimetati kostjale kätte 05.06.2013. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjale 03.07.2013.

§ 394

lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema hagi välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus on nimetatud tähtaega järginud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat

§ 407lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest.

Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. 3 Eelpool nimetatud asjaoludel ja

§ 407

lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud lepingu tingimusi, jättes tasumata talle edastatud elektrienergia ja osutatud teenuste eest. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kohtule (esitamisele järgnevast päevast), s.o. 16.04.2013 - määras 0,1% tagastamata põhinõudest päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 144

lg 1 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus 16.04.2013 riigilõivu tasumisest summas 177,07 eurot (maksja: EESTI ENERGIA AS, selgitus: „E13 hagi A. P, 11-APR-13, hagi A. P“). Hageja taotleb kohtuvälise kuluna

§ 144

lg p 7 alusel ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist summas 47,93 eurot (maksekorraldus nr 13912, 06.02.2012). Kokku moodustavad hageja menetluskulud käesolevas asjas seega 225 (47,93+177,07) eurot.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus veel

§ 415, 442 lg 4, 468 lg 1 p 2, 632 nõudeist.

(digitaalselt allkirjastatud) Kohtunik Marika Leimann 4