s ja lohutasid, et kohe tuleb kiirabi. L O arvates tuli kiirabi veerand tunni pärast. Kuni kiirabi tulekuni istus juht rohu peal maas. Kui kiirabi tuli, siis hakkas see juhiga toimetama. L O väitel hetk hiljem saabus politsei. Nemad olid kaua kohapeal, sest ootasid kuni politsei vaatas koha üle ja siis nad pidid veel ütlused andma. Pärast nad vaatasid, kuidas buss veeti puksiirauto peale. Seda, kas juht pärast kiirabiautosse panemist sealt väljas ka veel käis, L O ei mäletanud. Samuti ei mäletanud L O seda, kas politseiametnik, kes sündmuskohale tuli, suhtles juhiga. Kiirabi lahkus, kui politsei veel toimetas seal ja puksiirauto ei olnud veel kohale tulnud. Ütlusi andis ta politseile vist siis, kui kiirabi oli lahkunud. Juhi joobe kohta ei osanud L O midagi öelda. Tunnistaja N O kinnitas kohtuistungil, et 13.05.2012 õhtupoole nägi ta Mahus, mere lähedal, kaubikut, mis oli kraavis külili. Tema jalutas sel ajal õe L O tee peal. Lähemale vaatama minnes, oli esiklaasist näha, et juht on kabiinis ja istus seal. Autos peale juhi rohkem inimesi ei olnud. Nad tahtsid aidata juhi autost välja, ronisid auto külje peale, tegid ukse lahti ja proovisid juhti välja tõsta, aga ei suutnud. Õde läks siis redelit tooma lähedal asuvast majast ja redeli abil said nad juhi autost välja. N O täpsustas, et nad tõstsid redeli auto sisse ning juht tuli redeli kaudu aeglaselt autost välja. N O väitel proovis õde juhiga natuke rääkida, et kas saab aru ja on teadvusel ning midagi juht vastas. Kui juht oli autost välja saanud, istus viimane lihtsalt maha, olles uimane. N O arvates tuli kiirabi mingi 20 minuti pärast. Nemad olid veel seal, kui kiirabi tuli. N O arvates tuli politsei 10 minutit peale kiirabi. Peale seda, kui juht oli juba kiirabiautos, nad juhti enam ei näinud. Juhi alkoholijoobe kohta ei osanud N O midagi öelda. Seda, kas politseiametnikud juhiga vestlesid, tema ei näinud. Seda, kas ta oli kiirabi lahkudes politseile juba oma ütlused andnud, N O ei mäletanud. Tunnistaja A S kinnitas kohtuistungil, et 13.05.2012 õhtupoole kella 5 paiku said nad väljakutse Mahu külasse. A S ütlustest nähtub, et tegemist on kurvilise teega ja sündmuskoht asus päris tee lõpus. Valge kaubik oli külje peal, see oli sõitnud või riivanud elektriposti. A S sõnul oli kiirabi juba kohal ja juht oli kiirabiautos. Tema teostas sündmuskoha vaatluse. Seal olid ka tunnistajad, kes olid sinna esimesena jõudnud. Ta küsitles neid. A S ütlustest nähtub, et ta tuvastas mingil moel kiirabiautos oleva isiku, kelleks osutus Tiit Sepp. A S mäletas seda, et ta suhtles Tiit Sepaga. Ta ei täpsustanud selle omavahelise suhtluse üksikasju. Kohapeal ta Tiit Sepa joovet ei kontrollinud, sest viimane oli kiirabiautos ja toimetati sealt ära. Ta sai info 4 edasi anda teisele patrullile, kes sai võtta vereproovi ja sellega tuvastada isiku joobe. Selle info, et sündmuskohalt toimetatakse kiirabiga Rakvere Haiglasse vigastatu ja palun teha vereproov, edastas ta välijuhile. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud kirjalikest tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - Vabariigi Valitsuse
s. Politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg 1 kohaselt on võimalik alkoholijoove tuvastada tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Arvestades asjaolu, et liiklusõnnetuses kannatada saanud isikule süüdistatavale Tiit Sepale oli vaja osutada vältimatut arstiabi, otsustasid tunnistajad L O ja N O talle kiirabi kutsuda. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist see, et Tiit Sepa alkoholijoovet politsei kohapeal ei kontrollinud. Kuna kiirabi saabudes paigutati Tiit Sepp kiirabiautosse ja kiirabi oli otsustanud ta kaasa võtta, siis oli terviseseisundi tõttu ainumõeldav tuvastada Tiit Sepa alkoholijoove vereproovi uuringuga. Alkoholijoobe tuvastamist vereproovi uuringuga reguleerib politsei ja piirivalve seaduse § 726. Politsei ja piirivalve seaduse § 726 lg 5 kohaselt on vereproovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise kord kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2009.a määrusega nr 204 Vere- ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord (edaspidi Kord).
lg 1 kohaselt peab volitatud isik (käesoleval juhul tervishoiutöötaja) panema vereproovi sisaldava katsuti (vereproovi uuringuks kasutatav vaakum-plastnõu) ühekordselt suletava korgiga konteinerisse. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri tõendab seda, et Tiit Sepalt võeti AS-s Rakvere Haigla verd 13.05.2012 kell 18.20 (proovi identifitseerimise markeeringu kood 013717). Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti suunatavate uuringute nimekirja kohaselt viidi Tiit Sepalt võetud vereproov AS Rakvere Haigla laborisse 13.05.2012 kell 18.38. AS Rakvere Haigla kliinilise keemia labor on 13.05.2012 kell 19.07 neile saabunud proovi alusel teostanud kell 19.08 uuringu (etanool plasmas), mille tulemus oli 2,9 promilli. Kohtulikul uurimisel ei leidnud tõendamist see, et Tiit Sepalt oleks võetud analüüsimiseks veel teinegi vereproov, mistõttu on eelnimetatud toiminguga otseselt rikutud
s sätestatud vereproovi käitlusreegleid, kuivõrd EKEI-sse 15.05.2012 toimetatud vereproov oli rikutud. Käesoleval juhul ei ole mõõtetulemus jälgitav, kuivõrd ei ole olnud jälgitav Tiit Sepalt võetud vereproovi liikumine 6 alates selle võtmisest AS-s Rakvere Haigla kuni EKEI-sse jõudmiseni. Kohtule jääb arusaamatuks see, miks üldse AS Rakvere Haigla labor, kellel liiatigi vastav akrediteering puudub, teostas veres alkoholisisalduse määramise.
Kohtu hinnangul ei ole koopia AS Rakvere Haigla poolt kinnitatud Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast näol tegemist koopiaga Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast, kuivõrd neil dokumentidel on erinevalt täidetud lahter Isiku tuvastamine. Nimetatud asjaolu seab kahtluse alla Joobeseisundi tuvastamise saatekirja ehtsuse, samuti on eeltoodust tulenevalt põhjust arvata, et Joobeseisundi tuvastamise saatekirju on ühe vereproovi kohta olnud kaks. Vere- ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, riikliku ekspertiisiasutuse laborisse uuringuks edastamise kord on AS-s Rakvere Haigla kehtestatud vastavalt Vabariigi Valitsuse 28. mai 2009.a määrusele nr 83, mis on alates 01.01.2010 kehtetu. Seega ei vasta AS Rakvere Haigla vastav kord kehtivale õigusaktile. Arvestades Tiit Sepal tuvastatud joobe suurust on kummastav, et joobele viitavaid tunnuseid ei nähtu ühegi nelja ülekuulatud tunnistaja ütlustest, muuhulgas politseiametnikust tunnistaja A S ütlustest, kes oma töö tõttu puutub tihti kokku alkoholijoobes isikutega. Tunnistajate L O ja N O ütluste kohaselt oli Tiit Sepp võimeline kaubikust redeli abil ise välja ronima. Seega toetavad tunnistajate ütlused süüdistatava Tiit Sepa väidet, et ta ei olnud tarvitanud alkoholi enne rooli istumist. Süüdistatava Tiit Sepa kaitsja väitel ei ole Joobeseisundi tuvastamise saatekirja näol tegemist tõendiga KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Kaitsja hinnangul saab antud kriminaalasja raames süüdistatava joobeseisund olla tõendatud üksnes veres alkoholisisalduse määramise ekspertiisiaktiga. Nii nagu tõenduslik alkomeeter ei ole iseseisvaks tõendiliigiks, ei ole seda ka vereproovi uuring. Eristada tuleb tõendi kogumise viisi ning tõendit ennast, uuring kui selline on osa ekspertiisist ehk eriteadmiste rakendamisest. Kui tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusena saadud näidu alusel vormistatakse dokumentaalne tõend, siis vereproovi uuringu tulemusena saadud teave tuleb vormistada ekspertiisiaktina. Politsei ja piirivalve seaduse § 726 lg 7 alusel on kehtestatud ka vereproovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vorm. See vorm on kehtestatud justiitsministri 27.05.2009.a määrusega nr 18 „Joobeseisundi tuvastamisel vere- ja uriiniproovi uuringu tulemuse ekspertiisiakti vormi kehtestamine“. Saatekirjas ei ole kajastatud KrMS § 107 kohaselt nõutavat vereproovi uuringu kirjeldust, uuringutulemuste hindamise andmeid, uuringutele tuginevat eksperdiarvamust ega eksperdiarvamuse põhjendust. Kohus ei nõustu kaitsjaga selles nagu saaks antud kriminaalasja raames joobeseisundit tõendada üksnes ekspertiisiaktiga, ehkki eelnevalt toodust võib selliselt välja lugeda.
lg 1 sätestab, et uuringu tegemisel kasutatakse riikliku ekspertiisiasutuse vastavat liiki kohtuekspertiisi meetodeid ja kinnitatud metoodikat. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kinnitamata metoodika kasutamise
l protokollitakse analüüsi käik saatekirja või ekspertiisiakti lisas.
lg 2 sätestab, et uuringu tulemused vormistab uuringu tegija saatekirja vastavas osas. Ekspertiisi tegemise
l vormistatakse uuringu tulemused ekspertiisiaktiga. Käesoleval juhul ei ole kohtueelses menetluses toksikoloogiaekspertiisi (alkoholiekspertiisi) määratud, mistõttu ei ole ega saagi olla vormistatud uuringu tulemused ekspertiisiaktiga. Kohtu hinnangul oleks Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, milles uuringu tegija (EKEI) on vormistanud uuringu tulemused pärast uuringu tegemist saatekirja vastavas osas, kohtukõlblik dokumentaalne tõend KrMS § 63 lg 1 tähenduses, kui ei oleks kohtu poolt eelnevalt väljatoodud rikkumisi nimetatud tõendi saamisel ja millest tulenevalt on nimetatud tõend kõlbmatu. 7 Arvestades kõike eeltoodut, on kohus seisukohal, et süüdistatava Tiit Sepa joobeseisund kui KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu tunnus ei ole tuvastatud usaldusväärsete tõenditega. Tunnistamaks isiku süüdi kuriteos, eeldab see aga tuvastatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kohus leiab, et puuduvad tõendid, milliste pinnalt oleks võimalik Tiit Sepp talle esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi tunnistada, mistõttu ta tuleb õigeks mõista. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse
l menetluskulud riik. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.