← Eesti

2-13-11921/17

Obsah (7)§ 8§ 76§ 100§ 101§ 127§ 128§ 115

Tsiviilasi nr 2-13-11921 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Donald Kiidjärv Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 14. detsember 2013, Tartu kohtumaja kantselei Hag

) §-le 3 tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.

järgi § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 8lg 2 sätestab, et leping on pooltele täitmiseks kohustuslik.

Kostjad ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 6.

§ 101

lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt

§-le 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja ja kostja 1 on lepingu punktis 4.3 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,15 % iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja 1 hagejale viiviseid kokku 756,75 eurot. 7. Vastavalt

§-le 101 lg 1 p 3 võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise puhul nõuda kahju hüvitamist. Seoses kostja poolt lepinguliste kohustuste rikkumisega, pöördus hageja võlgnevuse sissenõudmiseks OK Incure OÜ poole, millega seoses tekkis hagejal kahju summas 430,92 eurot, mis seisneb OK Incure OÜ makstud teenustasus. (põhisummalt 5985,04x6%+km). Hageja otsustas kahjunõuet vähendada ja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist summas 258,21 eurot.

§ 127

lg l sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejal ei oleks tekkinud taolist lisakulutust, kui kostjad oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud.

§ 128

lg 3 on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 115

lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. 8. Ühtlasi sõlmisid hageja ja Riho Teidla ja Taavi Koha mõlemad eraldi 14.03.2012 käenduslepingu, millega kostjad kohustusid hageja ees solidaarselt vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kostjatelt solidaarselt kohustuse täitmist. Vastavalt

§-le 142 lg 1 kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on hagejal õigus nõuda lepingu täitmist kostjatelt kui käendajatelt, s.o kõigilt ühiselt.

§-i 145 lg 1 järgi vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

  1. Hageja esitas dokumentaalsete tõenditena kohtule krediiditingimustega müügilepingu nr 6027, arved, käenduslepingud. 2/4
  2. Hagiavalduse esimese täpsustuse kohaselt on kostjad tasunud põhivõlast 2141.62 eurot ning selle tõttu soovis hageja nõude vähendamist. Tegelikkuses tasusid kostjad 2414.62 eurot ja seega on põhivõla jääk 3570.42 eurot, millele lisanduvad hagis esitatud nõuded viiviste osas summas 756.75 eurot ja kahju 258.21 eurot. KOSTJA SEISUKOHT JA VASTUVÄITED
  3. Kostja ei võta hagi õigeks. Kostja ei tunnista hagi, kuna kostjal on Võlaõigusseaduse § 110 lg 1, § 11 lg 1, 4 alusel õigus oma kohustuste täitmisest keelduda.
  4. Kostja ei võta omaks hageja poolt antud tsiviilasjas tõenditena esitatud arveid ja nende sisu. Hageja on kohtule teadlikult esitanud tõenditena valeallkirjadega arveid. Hagiavalduse lisades esitatud Arve-saateleht 0212.011105 ja Arve-saateleht 0212.011616 allkirjastajaks ei ole olnud kostja seaduslik esindaja Riho Teidla, seega tuleb antud arved lugeda kehtetuks.
  5. Ebaõige on hageja väide põhivõla summa osas. Kostja on tänase 24.05.2013 seisuga tasunud kõik temale Bauhof Group AS poolt väljastatud ja kostja poolt aktsepteeritud arved. Ebaõige ja vastuoluline on hageja väide, et kostja ei ole oma lepingulist kohustust maksta hagejale kauba eest tasu täitnud. Kostja on hagejale tasunud kõik temale esitatud ja kostja poolt aktsepteeritud arved. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
  6. Hageja on esitanud kohtule Riho Teidla poolt allkirjastatud arved-saatelehed, mistõttu jääb Estonian Building Invest OÜ väide, et antud arved-saatelehed ei ole allkirjastatud seadusliku esindaja Riho Teidla poolt arusaamatuks. Kumbi pool peab ise oma väiteid tõendama.
  7. Hageja juhib kostjate tähelepanu ka asjaolule, et arvet nr 0212.011105 on kostjad osaliselt tasunud summas 1400 eurot. Samuti on Estonian Building Invest OÜ saatnud nii hagejale, kui hageja esindajale 13.02.13 e-kirja, kus selgitas võla tekkimise asjaolusid ja palub jätkuvalt kannatust arvete tasumisel. Kõrvalnõuete osas ei ole kostjad Estonian Building Invest OÜ sisulisi ja põhjendatud vastuväiteid esitanud. KOHTU SEISUKOHT
  8. Riho Teidla ja Taavi Koha kui Estonian Building Invest OÜ seaduslikud esindajad ja juhatuse liikmed on allkirjastanud krediiditingimustega müügilepingu nr 6027, mille tingimused ja sisu on üksikasjalikult kirjas kohtuotsuse punktis
  9. Ühtlasi sõlmisid kostjad Riho Teidla ja Taavi Koha 14.03.2012 käenduslepingud, vastutamaks mõlemad solidaarselt eelnimetatud krediiditingimustega müügilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest.
  10. Vastavalt võlaõigusseaduse (

) §-le 3 tekib võlasuhe muuhulgas lepingust.

järgi § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 8lg 2 sätestab, et leping on pooltele täitmiseks kohustuslik.

Kostjad ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. 18.

§ 101

lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. Vastavalt

§-le 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi 3/4 (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja ja kostja 1 on lepingu punktis 4.3 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,15 % iga viivitatud päeva eest. Hagiavalduse esitamise seisuga võlgneb kostja 1 hagejale viiviseid kokku 756,75 eurot. 19. Vastavalt

§-le 101 lg 1 p 3 võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuse rikkumise puhul nõuda kahju hüvitamist. Seoses kostja poolt lepinguliste kohustuste rikkumisega, pöördus hageja võlgnevuse sissenõudmiseks OK Incure OÜ poole, millega seoses tekkis hagejal kahju summas 430,92 eurot, mis seisneb OK Incure OÜ makstud teenustasus (põhisummalt 5985,04x6%+km). Hageja otsustas kahjunõuet vähendada ja nõuab kostjatelt kahju hüvitamist summas 258,21 eurot.

§ 127

lg l sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hagejal ei oleks tekkinud taolist lisakulutust, kui kostjad oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud.

§ 128

lg 3 on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

§ 115

lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

  1. Kostjad ei ole esitanud hagile sisulisi vastuväiteid. Kostja 1 on vaid üles tõstatanud kahtluse, et arved ei ole allkirjastatud kostja 2 poolt, ent pole selle tõendamiseks kasutanud talle kui menetlusosalisele antud õigusi oma väiteid tõendada või vähemalt põhistada. Kõrvalnõuete osa pole kostjad üldse vastanud, viidates vaid sellele, et kuna põhinõue on lausetu, siis on ka kõik teised nõuded alusetud.
  2. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele eelnevalt käsitletud ja hageja poolt esitatud põhjendustel ja tõendite alusel.
  3. Menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.