KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1081 Haldusasi X X k
§ 119lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- X X esitas 17.05.2013 Tallinna Halduskohtule Viru Maakohtu kaudu võõrkeelse kaebuse.
- Tallinna Halduskohus jättis 03.06.2013 määrusega kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks (kaebuse eestikeelse tõlke esitamiseks või tõlkeabi saamiseks menetlusabi taotluse esitamiseks) aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates.
- X. X esitas 25.06.2013 Viru Maakohtu kaudu võõrkeelse (vene-inglise) avalduse, millele oli lisatud eestikeelsel blanketil vormistatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus, teatis taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta ning eestikeelsel blanketil vormistatud riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatis.
- Tallinna Halduskohus andis 27.06.2013 määrusega X. Xle menetlusabi, vabastades ta 17.05.2013 esitatud kaebuse tõlkimisega kaasnevate kulude kandmisest.
- X. X esitas 05.07.2013 Tallinna Halduskohtule tõlgitud kaebuse, milles palus: 1) tunnistada Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) toimingud ebaseaduslikeks ja õigusvastasteks; 2) kohustada IOM esitama kirjalik vastus kaebaja IOM-le esitatud taotlusele/kirjale kaebajale arusaadavas suhtlemiskeeles, nagu see on omaks võetud õiguslikus ja tsiviliseeritud ühiskonnas tervikuna; 3) tunnistada Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) toimingud 3-13-1081 ebaseaduslikeks ja õigusvastasteks teadaolevate sündmuste ja asjaolude võtmes; 4) tunnistada Siseministeeriumi toimingud õigusvastasteks ja ebaseaduslikeks; 5) kohustada IOM, PPA-d ja Siseministeeriumi hüvitama nende poolt tekitatud kahju, milleks palub kaebaja kohut määrata oma äranägemisel kindlaks süü ja hüvitise ulatus iga organisatsiooni kohta eraldi; 6) määrata kohtuliku arutamise kuupäev ja tagada kaebaja osalemine kohtus; 7) määrata asja huvides riigi õigusabi.
- Tallinna Halduskohus jättis 09.07.2013 määrusega X. X taotluse riigi õigusabi saamiseks käiguta ja andis taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva arvates määruse kättesaamisest. Halduskohus palus kaebajal menetlusabi taotlust täpsustada, näidates ära, millise haldusakti või toiminguga on Siseministeerium ja millise haldusakti või toiminguga PPA kaebajale kahju põhjustanud. Kohus selgitas, et IOM toiminguid ei saa kaebaja vaidlustada ega nõuda IOM toimingutega tekitatud kahju hüvitamist halduskohtu kaudu, kuna tegemist on rahvusvahelise organisatsiooniga.
- X X esitas 05.08.2013 Viru Maakohtu kaudu blanketil vormistatud, eesti- ja venekeelse tekstiga riigi õigusabi taotluse koos venekeelse selgitusega.
- Tallinna Halduskohus jättis 10.09.2013 määrusega riigi õigusabi taotluse ja kaebuse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva arvates määruse kättesaamisest. Halduskohus palus kaebajal selgitada oma tegelikku tahet ja eesmärki ning täpsustada kaebuse eset ja nõudeid. Kohus selgitas, et ei saa lahendada kaebaja riigi õigusabi taotlust (ning kontrollida kaebuse nõuetekohasust) enne, kui kaebaja ei ole määratlenud konkreetselt, kes on asjas vastustaja(d) ning milliseid vastustaja(te) toiminguid kaebaja vaidlustab. Kohus selgitas, et kaebaja ei saa esitada formaalset nõuet PPA toimingute vaidlustamiseks seoses kaebaja väljasaatmise protseduuriga ega korduvat kaebust samadel asjaoludel kaebustega, mis on juba kohtu menetluses. Samuti selgitas kohus, et kaebaja ei saa taotleda formaalselt kahju hüvitamist, kui selle taotlemise eeldused ei ole täidetud ning et halduskohtusse ei saa esitada kaebust rahvusvahelise organisatsiooni IOM peale ja et selles osas kuuluks kaebus edaspidi kaebajale läbivaatamatult tagastamisele (
§ 121lg 1 p 1).
Riigi õigusabi taotlus osas, milles kaebaja taotleb riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse koostamiseks, kuuluks edaspidi (kui kaebaja jätkuvalt kinnitab selle vajadust) riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 3 alusel edastamisele maakohtule. X. X sai halduskohtu 10.09.2013 määruse kätte 14.09.
- Tallinna Halduskohus jättis 04.10.2013 määrusega X. X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ja tagastas kaebuse läbivaatamatult (resolutsiooni p 2). Kaebaja on 10.09.2013 määruse kätte saanud 14.09.
- Seega oli riigi õigusabi taotluse ja kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 30.09.
- Kaebaja ei ole tähtaegselt ega ka määruse tegemise aja seisuga riigi õigusabi taotluse ja kaebuse puuduseid kõrvaldanud. Seega lähtub kohus esitatud kaebuse materjalist ja selle täiendustest (viimane 05.08.2013). Kohtule 05.08.2013 esitatud riigi õigusabi taotlusest nähtuvalt soovis kaebaja riigi õigusabi esiteks kaebuse koostamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtule. Kohus selgitas kaebajale 10.09.2013 määruses, et selles osas kuuluks taotlus RÕS § 10 lg 3 alusel edastamisele maakohtule, kuna tegemist ei ole kaebusega, mis oleks menetletav Tallinna Halduskohtus. Kaebajal tuli kinnitada, kas ta soovib jätkuvalt riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse koostamiseks. Juhul kui kaebaja kohtule määratud tähtajaks selles osas oma tahet ei kinnita, siis kohus tõlgendab, et kaebaja on selles osas riigi õigusabi taotlemisest loobunud. Teiseks taotles kaebaja riigi õigusabi käesolevas haldusasjas. Kohus tõlgendas, et kaebaja taotleb seega riigi õigusabi esindamiseks haldusasjas nr 3-13-
- Kohus selgitas kaebajale 10.09.2013 määruses, et vaatamata sellele, et kaebaja on 05.08.2013 riigi õigusabi taotlusele lisatud kirjaliku põhjendusega üritanud oma tahet ja eesmärki kohtusse pöördumisel selgitada, 2
(4)3-13-1081 jääb endiselt ebaselgeks, kes on asjas vastustaja(d). Kuigi kaebaja on 05.08.2013 põhjenduste lõpus nõuded formuleerinud üksnes PPA toimingute, tegevusetuse, otsuse õigusvastaseks tunnistamiseks, on kaebaja põhjendustes märkinud, et kaebaja elu seavad ohtu oma tegevusega väidetavalt ka kohus ja Siseministeerium. Seda enam, et kaebaja väitel on kaebajale kahju (varalist ja mittevaralist) tekitanud Siseministeerium, PPA ja IOM. Kuna kaebaja ei ole 10.09.2013 määrusele reageerinud ega riigi õigusabi taotluse puuduseid kõrvaldanud, siis kohus järeldab: 1) kaebaja on loobunud riigi õigusabi taotlemisest Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse koostamiseks, seega puudub vajadus taotluse selles osas maakohtule edastamiseks; 2) kaebaja ei ole pidanud vajalikuks täpsustada, kelle tegevust (toiminguid/tegevusetust, otsuseid) kaebaja kaebuses soovib vaidlustada, s.t kelle vastu kaebus on esitatud (kes on vastustaja(d)), seega jätkuvalt ei ole selge kaebuse ese ja nõuded. Halduskohus on seisukohal, et Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-12-13 seisukoht laieneb ka võimalike vastustaja tegevuste/toimingute vaidlustamisele. Lisaks ei kuuluks kaebus IOM vastu esitatud nõuete osas halduskohtu pädevusse, ning tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p-st 5 puudub alus kaebajale riigi õigusabi andmiseks, sest asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks halduskohtus ilmselt vähene. Seega eeltoodust tulenevalt jääb taotlus riigi õigusabi saamiseks tervikuna rahuldamata. Kuna kaebaja ei ole kaebuse puuduseid kõrvaldanud, siis on jätkuvalt ebaselge kaebuse ese ja nõuded. Kaebaja ei ole määratlenud konkreetselt, kes on asjas vastustaja(d), ning sellest tulenevalt milliseid vastustaja(te) toiminguid kaebaja kaebuses vaidlustab. Kohus on kaebajale põhjalikult eelnevates määrustes selgitanud, et kaebaja ei saa esitada kohtule formaalset nõuet PPA toimingute vaidlustamiseks (samuti Siseministeeriumi ja kohtu vastu) seoses kaebaja väljasaatmise protseduuriga ega korduvat kaebust samadel asjaoludel kaebustega, mis juba on kohtu menetluses. Samuti on kohus eelnevalt selgitanud, et kaebaja ei saa taotleda formaalselt kahju hüvitamist, kui selle taotlemise eeldused ei ole täidetud (avalik-õigusliku isiku õigusvastane tegu/toiming, kaebajale kahju tekkimine, põhjuslik seos õigusvastase teo/toimingu ja tekkinud kahju vahel). Kohus on kaebajale selgitanud samuti, et ta ei saa halduskohtusse esitada kaebust rahvusvahelise organisatsiooni IOM peale ja kahjunõuet tema vastu ning selles osas kuuluks kaebus kaebajale läbivaatamatult tagastamisele. Et kaebaja ei ole täpsustanud kaebuse eset ja nõudeid, siis on kaebus endiselt esitatud oluliste puudustega, mis ei võimalda kaebust menetlusse võtta. Kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult eelkõige
§ 121
lg 1 p 2 alusel seetõttu, et kaebuse puudused on kõrvaldamata, ning
§ 121lg 1 p 1 alusel rahvusvahelise organisatsiooni IOM peale esitatud nõuete osas.
Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
- X. X esitas halduskohtu määruse peale 28.10.2013 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus rahuldas 31.10.2013 määrusega X. X menetlusabi taotluse ja vabastas ta määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. Tallinna Halduskohus ei pidanud põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- X. X vaidlustab määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 04.10.2013 määrust, paludes ringkonnakohtul ühtlasi tühistada esimese astme kohtu otsused, määrata kaebajale riigi õigusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumisest riigi õigusabi taotluse ja kaebuse läbivaatamise eest. Halduskohus ei vaadanud kaebust sisuliselt läbi ega taganud kaebaja osavõttu kohtumenetlusest. Halduskohus ei täitnud põhiseaduse § 15 ja ei tuvastanud vastustajate toimingute vastavust põhiseadusele. Sellega aitab esimese astme kohus Siseministeeriumi ja PPA ebaseaduslikele toimingutele kaasa ning takistab kaebaja rikutud õiguste kaitsmist. 3
(4)3-13-1081 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Halduskohus tagastas kaebuse läbivaatamatult
§ 121
lg 1 p 2 alusel põhjusel, et kaebaja ei kõrvaldanud kaebuse puudusi, ning IOM peale esitatud nõuete osas
§ 121lg 1p 1 alusel pädevusse puudumise tõttu.
Õige on halduskohtu põhjendus IOM vastu esitatud nõuete halduskohtu pädevusse mittekuulumise kohta ning ringkonnakohus ei korda seda. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja halduskohtu 10.09.2013 määrusele ei vastanud, olles selle 14.09.2013 kätte saanud. Vastamise tähtaeg möödus 30.09.2013. Seega oli
§ 121
lg 1 p 2 rakendamine halduskohtu poolt põhjendatud ning kaebuse läbivaatamatult tagastamine kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu saab tühistamisele kuuluda seega üksnes juhul, kui 10.09.2013 kaebuse käiguta jätmise määrus oli põhjendamatu ning kaebuses ei esine puudusi, mis takistaksid selle menetlemist. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse käiguta jätmine oli õige. Kaebus sisaldas hulgaliselt erinevaid üldsõnalisi vastuväiteid PPA, Siseministeeriumi ja IOM-i tegevusele, mis ei võimaldanud vaidluse eset määratleda. Sellisel eeldusel ei ole kaebuse menetlusse võtmine võimalik. 13. Kaebuse tagastamine on õigusvastane ka juhul, kui halduskohus jättis ebaõigesti rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks. Kuid ka selles osas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga. Riigi õigusabi andmiseks ei piisa, kui taotleja on maksejõuetu.
§ 111
lg 1 kohaselt antakse taotlejale menetlusabi muu hulgas siis, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Selleks, et kohus saaks kontrollida kaebuse eduväljavaateid, peab kaebaja olema suuteline kohtule arusaadavalt kirjeldada neid faktilisi asjaolusid, millega seoses tema õigused kohtulikku kaitset vajavad. Seejuures ei nõuta kaebajalt õigusliku põhjenduse esitamist. Kuna kaebaja ei suutnud kohtule arusaadavalt kirjeldada, millega seoses ta õigusabi vajab, ei olnud kohtul võimalik riigi õigusabi taotlust rahuldada. 14. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 4
(4)