← Eesti

1-08-8954/41

Obsah (5)§ 139§ 115§ 101§ 40§ 45

Kriminaalasi nr 1-08-8954 MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15.juuni 2012.a; Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-8954 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär K

§ 139lg 2 p 1,3 järgi 6 kuu vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga; 2.

31.03.1998.a Kohtla-Järve Linnakohtu kohtuotsusega

§ 115

lg 3 p 1,2,

§ 101

p 2,5,7,

§ 139

lg 2 p 1 järgi

§ 40

lg 1 alusel 15 aasta vabadusekaotusega,

§ 45

alusel loeti kantuks 2 aastat 19 päeva, kanda jäi 12 aastat 11 kuud 11 päeva vabadusekaotust, mille kandmise alguseks 31.03.1998; 3. 22.06.1998.a Kohtla-Järve Linnakohtu kohtuotsusega

§ 139

lg 2 p 1,3 järgi 4 kuu vabadusekaotusega,

§ 40

lg 3 alusel 12 aastat 7 kuud 1 päev vabadusekaotust, mille kandmise alguseks on 13.08.1998.a; 16.09.2008.a vabanes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, karistuse ärakandmata osa 2 aastat 5 kuud 26 päeva; 27.05.2010.a Viru Maakohtu määrusega pöörati 2 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust täitmisele, karistuse kandmise alguseks 02.05.2010.a. Aleksandr Snjatkovski on talle viimase kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud 2/3 karistusajast ja ta on ära kandnud ka vangistusseaduse § 76 lg 3¹ märgitud aja. 16.05.2011.a Tartu Maakohtu määruse jõustumisest A.Snjatkovski ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta on möödunud üle 1 aasta. 15.06.2012.a kohtuistungil avaldas Aleksandr Snjatkovski, et ei soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, soovib karistuse vangistuses lõpuni ära kanda ja vabaneda tähtaegselt. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 15.06.2012.a kohtuistungil ära Aleksandr Snjatkovski ja olles tutvunud prokuröri kohtule elektroonselt 11.06.2012 edastatud arvamusega, on seisukohal, et Aleksandr Snjatkovskit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kunas kinnipeetaval endal puudub motivatsioon ja tahe ennetähtaegseks vabanemiseks ja ta soovib vangistuses karistuse lõpuni ära kanda. Lisaks puudub kinnipeetaval vabaduses ka kindel ning garanteeritud elukoht, mille järgi oleks võimalik tema suhtes katseaja vältel kriminaalhooldust teostada. Kinnipeetava venna pere ei ole enam nõus Aleksandr Snjatkovskit korterisse XXX, kus Aleksandr Snjatkovski enne viimast karistuse täitmisele pööramist elas, elama lubama. Vabaduses on A.Snjatkovskil olemas üksnes võimalus viibida sotsiaalmajas aadressil XXX. Viimase kohtuotsuse järgi ennetähtaegselt vabanemisele järgnenud kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna vabaduses Aleksandr Snjatkovski ei täitnud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Vangistuse uuesti täitmisele pööramise järgselt ei ole Aleksandr Snjatkovski olnud huvitatud taasühiskonnastavatest tegevustest. Kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt keeldub Aleksandr Snjatkovski kriminaalhooldusest, kindlat töökohta A.Snjatkovskil vabaduses ei ole. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on kinnipeetava eesmärgipüstitus hetkel ebaselge, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 42% ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul on 23-40%. Tartu Vangla ei toeta A.Snjatkovski vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 2 3 Eeltoodud asjaoludel kogumis on kohus seisukohal, et põhjendatud alused kinnipeetav Aleksandr Snjatkovski vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks puuduvad. Isikut, kes ennetähtaegselt vanglast vabastatuna ei täitnud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kes ei soovi uuesti ennetähtaegselt vangistusest vabaneda, ning kes kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt keeldub kriminaalhooldusest, ei ole põhjendatud uuesti ennetähtaegselt vabastada ja kriminaalhooldusele allutada. Sellise isiku puhul on ülimalt tõenäoline, et kriminaalhooldusega kaasnevad nõuded jäävad veelkordselt ja uuesti täitmata ning kandmata vangistus tuleb ikkagi uuesti täitmisele pöörata. Kohtu hinnangul on põhjendatud järgida taolises olukorras kinnipeetava soovi ja lasta tal vanglas oma karistus kuni tähtaegse vabanemiseni lõpuni ära kanda. Heli Sillaots kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.