Obsah (6)

§ 74§ 75§ 120§ 64§ 68§ 78

1-09-7991 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. september 2011. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Kohtunik Rutt Teeveer Kriminaalasja number 1-09-7991 Taotlus Tartu Vang

§ 74lg 4).

3. Määrata kriminaalhooldusalusele Viljar Tammele täiendava kohustustena pöörduda kahe kuu jooksul alkoholismivastasele ravile ning esitada selle kohta dokumendid kriminaalhooldusametnikule (

§ 75lg 2 p 5).

1. Tühistada Tartu Maakohtu 22.06.
2. a otsusega Viljar Tammele

§ 75

lg 2 alusel määratud lisakohustus – käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

1. Saata kohtumääruse koopia kriminaalhooldusalusele Viljar Tammele ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitusele (KrMS § 432 lg 4). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (KrMS § 384 lg 1, § 387 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Maakohtu 22.06.
3. a otsusega tunnistati Viljar Tamm süüdi

§ 120

, § 121 ja § 418 lg 1 järgi ning mõisteti

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.02-23.02.2008. a, s.o 3 (kolm) päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti Viljar Tammele 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määras kohus, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui Viljar Tamm ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud järgmisi kontrollnõudeid: 2.

elama kohtu määratud alalises elukohas- XXX;

1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 alusel kohustati Viljar Tamme käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Viljar Tamm määrati katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 78p 1 alusel hakkas katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsus jõustus 30.06.

1. a.
2. 19.07.
3. a esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande Viljar Tamme kohta (ettekanne nr 35328), kuna kriminaalhooldusalune ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Ettekande kohaselt ilmus Viljar Tamm kriminaalhooldusosakonda 22.06.
4. a korralisele registreerimisele tugevate joobetunnustega ning ametnik mõõtis hooldusaluse alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 1,50 mg/L. Joobeseisundi tõttu palus ametnik hooldusalusel ilmuda asjaolude täpsustamiseks järgmisele registreerimisele 27.06.
5. a. V. Tamm ilmus nimetatud kuupäeval kohale ning puhudes alkomeetrisse oli selle näit 0,44 mg/L. Järgmisele kokkulepitud kohtumisele 29.06.
6. a V. Tamm ei ilmunud. Ametnik saatis hooldusalusele kutse ilmuda osakonda 05.07.
7. a ning seekord oli hooldusalune kaine. Kuna pika arutelu kestel ei jõutud võimalike lahendustega lõpliku selguseni, kutsus ametnik V. Tamme järgmisele kohtumisele 13.07.
8. a. Hooldusalune ilmus kohtumisele ning väitis ametniku vastava küsimuse peale, et ei ole vahepeal alkoholi tarvitanud. Alkomeetri näit oli 0,18 mg/L. Järgmisel kokkulepitud kohtumisel 14.07.
9. a oli hooldusalune kaine. Viljar Tamm on selgitanud enda alkoholitarvitamist juunikuistel kohtumistel masenduse ja lootusetusetundega, kuid kätevärina tõttu ei ole olnud võimeline selgitusi kirja panema.
10. Ametnik on kaalunud kohustuse rikkumisega seoses erinevate sanktsioonide võimalusi. Arvestades hooldusaluse joovet mitmel järjestikusel kohtumisel, leiab ametnik, et see viitab hooldusaluse sisulisele võimetusele enda alkoholitarvitamist kontrollida ning probleemi sügavust iseendale tunnistada. Alkoholi teemadel on jooksvalt vesteldud kogu katseaja vältel ning hooldusalune on alati kinnitanud, et suudab keelust kinni pidada ning alkoholi ei tarvita. Katseaja alguses käis hooldusalune regulaarselt psühhiaatri juures kuid alates
11. aasta lõpust ei pidanud arst hoolduslause sõnul seda enam vajalikuks. Registreerimiskohustust on hooldusalune täitnud katseaja vältel hästi. Eeltoodust tulenevalt teeb ametnik kohtule järgmised ettepanekud: tühistada kohustus mitte tarvitada alkoholi katseajal ja asendada see lisakohustusega pöörduda hiljemalt kahe kuu jooksul alkoholismivastasele ravile ning esitada selle kohta dokumendid kriminaalhooldusametnikule, samuti pikendada katseaega kuue kuu võrra. 2 4.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

§ 75

lg 3 kohaselt võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi lõikes 2 sätestatule. KrMS § 427 sätestab, et

§ 74

lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. 5. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kriminaalhooldusalust tuleb distsiplineerida, et ta ei suhtuks katseaja tingimustesse kergekäeliselt ja et tal ei tekiks karistamatuse tunnet. Kohus on seisukohal, et kuigi Viljar Tamme rikkumised on tõsised, ei ole kõige rangema meetme, s.o karistuse täitmisele pööramise rakendamine käesoleval juhul põhjendatud. Sarnaselt kriminaalhooldusametnikuga leiab kohus, et V. Tamme suhtumist kriminaalhooldusesse ning õiguspärasesse käitumisse üldisemalt on võimalik positiivses suunas mõjutada tema katseaja pikendamisega ning täiendava kohustuse määramisega. Pidev riigipoolse järelevalve olemasolu aitab suunata V. Tamme õiguskuulekale käitumisele. Kuna käesolevaks ajaks ei ole käitumiskontrolli eesmärgid veel täidetud, siis tagaks käitumiskontrolli pikendamine 6 (kuueks) kuuks jätkuva kontrolli isiku tegevuse üle ning aitaks kaasa temale hoolduskavas seatud eesmärkide täitmisele. Samuti oleks käitumiskontrolli ajal võimalik isikule vajadusel täiendavaid lisakohustusi määrata, et distsiplineerida teda hoolduskavas sätestatud eesmärke täitma ning maandada riske uute õigusrikkumiste toimepanekuks. Eelkõige arvestades kriminaalhooldusametniku ettepanekut, peab kohus vajalikuks määrata talle käitumiskontrolli ajaks lisakohustuseks alluda ettenähtud ravile kui isik on selleks eelnevalt nõusoleku andnud, s.o pöörduda hiljemalt kahe kuu jooksul alkoholismivastasele ravile ning esitada selle kohta dokumendid kriminaalhooldusametnikule. Nimetatud kohustus on kooskõlas kriminaalhoolduse eesmärkidega ning aitavad kaasa hooldusaluse toimetuleku planeerimisele. Ka nõustub kohus kriminaalhooldajaga selles, et Viljar Tamm ei ole võimeline täitma lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Antud lisakohustuse puhul on keeruline olnud olukord ka motivatsiooniga, st ametniku hinnangul on hooldusalusele jäänud mulje, et enda alkoholitarvitamise probleemidega tuleks tegelda vaid kriminaalhoolduse pärast. Eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et Viljar Tamme edasise arengu huvides tuleb tühistada talle

§ 75

lg 2 alusel määratud lisakohustus – mitte tarvitada alkoholi ja anda talle võimalus kuni kriminaalhoolduse lõppemiseni tõestada oma seaduskuulekust. Rutt Teeveer Kohtunik 3