1-05-259/37

Kriminaalasi nr 1-05-259 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail
2. a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-11-1671 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Evelin Ets Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise küsimus. Kinnipeetav Peeter Kangro isikukood: 36805252778, elukoht: XXX; kodakondsus: EV kodanik RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426, 432 Jätta Peeter Kangro vabastamata tingimisi ennetähtaega temale Tartu Maakohtu 31.07.
3. a otusega mõistetud vangistuse kandmisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 01.06.
4. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Tartu Maakohtu 31.07.2006 otusega mõisteti Peeter Kangro süüdi KarS § 113 järgi ja karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele Tallinna Linnakohtu 13.12.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 aastat 5 kuud ja 13 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 12 aastat 5 kuud ja 13 päeva vangistust. Karistuse algus 11.01.2005.a. Tartu Ringkonnakohtu 20.11.2006.a otsusega jäeti Tartu Maakohtu otsus muutmata. Karistusaeg algas 11.01.2005.a ja lõppeb 23.06.
5. a. Tartu Maakohtu 17.05.2011.a määrusega jäeti Peeter Kangro vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Võimalus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 29.04.2013.a. Peeter Kangro on varem kriminaalkorras karistatud 6-l korral: 1) 28.03.1986.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta; 2) 29.12.1997.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta; 3) 10.11.1999.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi rahatrahv 7380 EEK; 4) 16.11.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi vangistus 4 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta; 5) 05.11.2004.a Jõgeva Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 8 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 6) 13.12.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 184 lg 2 p 1,2; § 189 lg 1 järgi 4 aastat 5 kuud ja 13 päeva vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Peeter Kangrot vanglas distsiplinaarkorras karistatud kokku 14-l korral, hetkel kehtiv 1 karistus, mis on määratud 02.04.2013.a. Vabanedes asub elama Valga linna. Võimalus tööle asuda XXX. Vanglas osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, kuid katkestas programmi „Vihajuhtimine“. 2011.a lõpetas keevitaja õppekava.Vabaduses kuritarvitas alkoholi, korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Viimase kuriteo pani toime alkoholijoobes. Kinnipeetav ei tunnista alkoholisõltuvust. Alkoholijoobes ilmneb agressiivne käitumine. Kinnipeetav on tunnistatud avalikkusele kõrgohtlikuks. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 35% ja uue korduva kuriteo toimeopanemise tõenäosus 23%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab Peeter Kangro ennetähtaegset vabastamist lisakohustustega ja käitumiskontrolliga. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on Peeter Kangrol vabaduses olemas elukoht Valgas. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on varasem karistatus, katseajal uue kuriteo toimepanemine ja alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks.. Peeter Kangro seletas kohtuistungil, et ta on karistusajal järele mõelnud ning tahab oma eluviise muuta. Kuritegu ei kiida heaks, kuid selle asjaoludest ei räägi. Kuritegude põhjuseks peab alkoholi ja on nõus täitma kontrollkohustust: mitte tarvitada alkoholi. Elama läheb Valka, kus elab sõber. Lähisugulased elavad mujal Eestis. Tahab toetada oma alaealist last, kes elab koos emaga. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ning leoiab, et Peeter Kangro vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulisi aluseid analüüsides ei saa toetada tema vabastamist järgmistel põhjustel. Peeter Kangro on süüdi mõistetud ja kannab karistust inimese tapmise eest. Seega on Peeter Kangro oma tegevusega rünnanud väärtuslikemat õigushüve – inimese elu. Tema poolt toime pandud kuriteo asjaolud on rasked. Ohvrile tekitas ta surmavad vigastused peksmise käigus ning viskas seejärel ohvri trepist alla. Seega leiab prokurör, et Peeter Kangro poolt toime pandud kuriteo raskus ja ühiskonnaohtlikkus ei võimalda tema ennetähtagset vabastamist. Peeter Kangrot on varasemalt 7-l korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib ta esimest korda. Varasemalt on teda karistatud huligaansuse, varavastase kuriteo, alkoholijoobes sõiduki juhtimise ning suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Seega on tema poolt toime pandud kuriteod muutunud raskemaks. Kindlasti tuleb arvesse võtta, et nimetatud raske kuriteo on Peeter Kangro toime pannud katseajal, seega on tema suhtes varasemalt läbi viidud kriminaalhooldus ebaõnnestunud ega ole täitnud oma eesmärki isiku õiguskuulekale käitumisele suunamisel. Vangistuses on ta läbinud mitmeid sotsiaalprogramme nagu Eluviisitreening, agressiivsuse asendamise treening ja viha juhtimine, mille küll katkestas. Samuti lõpetas ta 2-aastase keevitaja õppekava ning hetkel õpib 11.klassis. Samas ei ole Peeter Kangro käitumine vangistuses olnud korrektne – kokku on teda 14-l korral karistatud distsiplinaarkorras, millest üks on kehtiv (määratud 02.04.2013.a). Enamus tema poolt toime pandud distsiplinaarsüüteod on olnud seotud ebaviisaka suhtlemisega vangla personaliga ning nende ähvaradmise ja korralduste eiramisega. Seega on Peeter Kangro selgelt väljendanud oma soovimatust allude kehtestatud reeglitele. Kui isik ei suuda väga kontrollitud keskkonnas oma käitumist ohjeldada, puudub veendumus, et vabaduses suudaks ta käituda õiguskuulekalt. Peeter Kangrol on vabanemisel olemas elu-ja töökoht ning toetav lähivõrgustik. Samas on Peeter Kangro eitanud omal alkoholi sõltuvust, kuigi tema poolt toime pandud kuriteod näitavad, et just alkoholijoobes ilmneb agressiivne ja vägivaldne käitumine. Oma alkoholiprobleemiga tegelemiseks pole Peeter Kangro ette võtnud ühtegi tõsiselt-võetavat ja tulemust andvat sammu. Seega on oht, et kui ta vabaduses jätkab alkoholi tarvitamist, jätkab ta ka uute kuritegude toimepanemist. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et Peeter Kangro poolt toime pandud kuriteo raskus, varasem käitumine kriminaalhooldusel ja käitumine vangistuses välistab tema ennetähtaegse vabastamise. Peeter Kangro on oma varasema käitumisega ning ka käitumisega vanglas väljendanud ilmselget lugupidamatust ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ning selliste hoiakutega isik ei sobi kriminaalhooldusele. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et Peeter Kangro tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja ka materiaalset alust, kuid süüdimõistetu isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle 2/3 karistusajast. Materiaalseteks alusteks on elu- ja töökoha olemasolu. Ainuüksi eelnimetatud materiaalsete aluste olemasolu ei ole küllaldane materiaalne alus tingimisi ennetähtaegselt vangistuseks vabastamiseks. Peeter Kangro vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks tema senised eluviisid ja käitumine karistuse kandmise ajal. Peeter Kangro kannab liitkaristust esimese astme kuritegude eest. Tema kuritegudega on kahjustatud olulised õigushüved: inimese elu, mida kaitseb KarS § 113 koosseis ja rahvatervis, mida kaitseb KarS § 184 koosseis. Kinnipeetava napisõnaline seisukoht kuritegude suhtes ei anna alust järeldada tema siirast kahetsust. Peeter Kangro isikut iseloomustavad korduv karistatus ja alkoholiga seotud eluviisid. Vangistuse ajal ei ole tehtud küllaldaselt alkoholiga seotud probleemide lahendamiseks ja seega paremaks resotsialiseerumiseks. Peeter Kangurit iseloomustab negatiivselt ka käitumine karistuse kandmise ajal. Tal karistuse kandmise ajal korduvad distsipliinirikkumised. Praegu on veel üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Eeltoodud asjaoludel ei ole KarS § 76 lg 3 sätestatut arvestades võimalik Peeter Kangro vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Ene Muts täitmiskohtunik