1-11-9700/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märtsil
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-9700 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk Natalia Tselikova Kriminaalasi Süüdimõistetu Süüdimõistetu Albert Lensmenti vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Albert Lensment (IK: 38402110250; viibimiskoht: Tartu Vangla) RESOLUTSIOON Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu Albert Lensment temale Harju Maakohtu
3. septembri
4. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohtu
5. septembri
6. a otsusega tunnistati Albert Lensment süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 ja § 424 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Albert Lensmentile Harju Maakohtu
7. juuli
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja karistuse alguseks loeti
9. märts
10. a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Albert Lensmentil lisakaristusena ära ka mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega
11. novembril
12. a. Albert Lensmenti karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
13. detsembril
14. a. Albert Lensmenti on varem kriminaalkorras karistatud:
15. Tallinna Linnakohtu
16. augusti
17. a otsusega KrK § 139 lg 1 - § 15 lg 2 alusel 3kuulise vangistusega tingimisi 1-aastase katseajaga;
18. Harju Maakohtu
19. juuli
20. a otsusega KarS § 392 lg 1 - § 25 lg 2 alusel 1-aastase vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 8-kuuliseks vangistuseks ning millest KarS § 74 alusel pöörati kohesele täitmisele 2 kuud vangistust ja ülejäänud 6 kuud vangistust jäeti tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga täitmisele pööramata. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Albert Lensmentil uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 36%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanedes olemas kindel elukoht oma ema korteris õe juures ning olemas on ka kõik vajalikud nõusolekud ja täidetud tingimused elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Samuti on süüdimõistetul olemas kindel töökoht. Kohtumenetluse poolte seisukohad Albert Lensment kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda. Süüdimõistetu sõnul on ta vangistuses oma suhtumist muutnud ning soovib edaspidiselt seadusekuulekalt elada. Sotsiaalprogramme ei ole süüdimõistetu vanglas läbinud, kuna ei ole lihtsalt jõudnud ja tahtjaid on palju, samas aga on järjekorras. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses ei toeta Albert Lensmenti tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, arvestades eelkõige tema poolt toimepandud kuritegusid, varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumist ja probleeme narkootikumidega. Samuti ei ole süüdimõistetu jõudnud vangistuses veel läbida kuriteoriske maandavaid programme. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Albert Lensment ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. 2 KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Albert Lensmenti puhul on positiivne vabaduses kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti vastab tema vabastamisjärgne elukoht elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning olemas on vajalikud nõusolekud. Vangistuses on ta sooritanud eesti keele B1 ja B2 taseme eksamid ning osaleb majandusabitöödel. Samuti on ta seadnud endale tulevikuks positiivsed eesmärgid asuda tööle, luua pere ja hoiduda õigusvastasest käitumisest. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et Albert Lensmenti on kriminaalkorras karistatud ka varem, mil ühel korral jäeti mõistetud vangistus katseajaga täitmisele pööramata ja teisel korral pöörati täitmisele vaid osaliselt. Sellest hoolimata pani aga süüdimõistetu peale osalise vangistuse ärakandmist kriminaalhooldusel olles toime uued kuriteod, mistõttu on käesolev vangistus mõistetud talle juba liitkaristusena. Arvestades süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid, siis on alust arvata, et need on olnud mõjutatud majandusliku kasu teenimise eesmärgist ning uimastite tarvitamisest, millega on ilmselt kaasnenud ka suurenenud rahalised väljaminekud, arvestades seda, et enda sõnul tarvitas süüdimõistetu narkootikume juba pikka aega ning vahetult enne vangistust väga sagedasti. Seega tuleb süüdimõistetu majanduslikku olukorda ja võimalikku uimastite tarvitamisega jätkamist lugeda tema õigusvastase käitumise riskiteguriks. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu motiveeritud vabanedes narkootikumidest hoiduma ning tal on olemas ka garanteeritud töökoht, siis leiab kohtunik, et vastavad riskitegurid ei ole praeguseks siiski veel piisavalt maandatud. Materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetuga senini läbi viidud temale individuaalses täitmiskavas vajalikuks peetavaid kuriteoriske maandavaid vestlusi ja ta ei ole ka läbinud sõltuvuskäitumisega seonduvat sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“. Samas leiab kohus, et süüdimõistetule oleks oluline, et tema kuriteoriskide maandamisega oleks tegeletud juba vangla piiratud tingimustes, et tagada seega vabanemisel paremad võimalused narkootikumidest kui õigusvastase käitumise riskifaktoritest hoidumiseks. Samuti tuleb arvestada sellega, et kuigi süüdimõistetule on vabanemisel garanteeritud kindel töökoht, siis ei pruugi see talle piisavat majanduslikku kindlust ega õigusvastast käitumist ärahoidvat mõju avaldada, arvestades eelkõige seda, et töötasuks on talle lubatud 350 eurot kuus ning selle kõrvalt on tema suhtes on täitmisel ka võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi nõudeid. Samuti ei ole varasem väidetava mitteametliku töökoha omamine ühes ettevõttes süüdimõistetu õigusvastast käitumist piisavalt ära hoidnud, mistõttu ei pruugi seda teha ka käesolevalt lubatav ametlik töökoht. Seega leiab kohtunik, et süüdimõistetule oleks praegu kasulikum vangistust edasi kanda ja oma kuriteoriskidega tegeleda, et kindlustada endale vabanemisel paremad võimalused hakkamasaamiseks ja edaspidiselt seadusekuulekalt elamiseks. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Albert Lensmenti katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud ning oleks käesoleval juhul liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Vangistust edasi kandes tuleks süüdimõistetul oma kuriteoriskidega edasi tegeleda ja osaleda võimalusel temale individuaalses täitmiskavas vajalikuks peetavates tegevustes. Samuti tuleks tal võimalusel asuda kutset omandama ning jätkata ka keeleõppega, et kindlustada endale vabanemisel paremad võimalused tööturul. Kohtunik 3