Rol Deluxe Company Osaühing) vahel oli 17.08.2007 sõlmitud laenuleping nr 334-07-J, mille alusel laenas Anrole Osaühing hagejalt 1 900 000 krooni (121 432 eurot 13 senti); - 14.10.2008 sõlmisid hageja ja Anrole Osaühing (pankrotis) lisa nr 1 laenulepingule, mille alusel laenusaajale väljastati täiendavat laenu 149 268 krooni 56 senti (9 540 eurot) ja pooled leppisid kokku laenu tagasimaksete tähtpäevade muutmises, laenu tagastamise lõpptähtpäeva muutmises ning laenu tagastamise ja intressi tasumise tingimuse muutmises; - kokku laenas Anrole Osaühing (pankrotis) hagejalt laenulepingu alusel 2 049 268 krooni 56 senti (130 972 eurot 13 senti); - 17.08.2007 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingust nr 334-07-J tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr 334-07-J KL C; - 17.08.2007 sõlmisid hageja ja kostja II laenulepingust nr 334-07-J tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr 334-07-J KL B; - 17.08.2007 sõlmisid hageja ja kostja III laenulepingust nr 334-07-J tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr 334-07-J KL A; - 15.08.2007 sõlmisid hageja ja Maaelu Edendamise Sihtasutus laenulepingust nr 334-07-J tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks tagatislepingu nr 1 PB07, mille alusel tagas Maaelu Edendamise Sihtasutus laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist summas 1 425 000 krooni (91 074 eurot 10 senti); - laenulepingu täitmise tagamiseks oli seatud kommertspant Anrole Osaühing (pankrotis) vallasvarale 1 000 000 krooni (63 911 eurot 65 senti); - kuni 20.04.2009 kohustus Anrole Osaühing (pankrotis) vastavalt laenulepingu põhitingimuste p-le 13.1 tasuma igakuiseid intressimakseid vastavalt laenulepingu põhitingimuste p-s 7 sätestatud määrale ja alates 20.04.2009 kohustus Anrole Osaühing (pankrotis) teostama laenusumma tagasimakseid ja tasuma intressimakseid annuiteetmaksegraafiku alusel. Intressimäära muudeti laenulepingu põhitingimuste p 8 kohaselt kaks korda aastas; - kuna Anrole Osaühing (pankrotis) laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud ja 09.01.2009 algatati Anrole Osaühingu (pankrotis) pankrotimenetlus, ütles hageja laenulepingu 22.01.2009 erakorraliselt üles ja saatis Anrole Osaühingule postiga ülesütlemisavalduse; - hageja saatis 22.01.2009 nõude käendatava kohustuse täitmiseks ka kostjatele; 4 - ülesütlemise päeva seisuga (22.01.2009) oli Anrole Osaühingu (pankrotis) täitmata kohustus hageja ees 2 009 828 krooni 91 senti (128 451 eurot 48 senti), millest tagastamata laen 1 898 056 krooni 50 senti, intressid 53 480 krooni 72 senti, leppetrahv 58 291 krooni 69 senti; - 19.03.2009 kuulutati välja Anrole Osaühingu pankrot; - 23.03.2009 esitas hageja Anrole Osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses nõude 2 095 679 krooni 7 senti (133 938 eurot 30 senti). Hageja nõue kaitsti pankrotimenetluses täies ulatuses; - 24.03.2009 esitas hageja taotluse tagatise avansiliseks väljamaksmiseks Maaelu Edendamise Sihtasutusele, kes maksis 03.04.2009 hagejale välja avansilise ettemakse 1 000 000 krooni (63 911 eurot 65 senti). Laekunud tagatise arvelt vähendas hageja laenusumma põhiosa jääki; - pankrotimenetluse käigus võõrandati Anrole Osaühingu (pankrotis) vara 216 000 krooni (13 804 eurot 91 senti). Hagejale pankrotimenetluses rahalisi vahendeid ei laekunud, kogu pankrotivara müügist laekunud tulu läks pankrotimenetluse kulude katteks; - hageja nõue hagi esitamise seisuga on 86 366 eurot 89 senti, millest 57 396 eurot 27 senti on tasumata laenu põhiosa, 3 688 eurot 86 senti intressid, 10 189 eurot 86 senti viivis perioodi 23.01.2009-19.03.2009 eest, 454 eurot 90 senti viivis perioodi 20.03.2009-03.04.2009 eest, 14 637 eurot viivis perioodi 04.04.2009-20.01.2012 eest. Iga käendaja vastutuse piirmäär on 200 000 krooni (12 782 eurot 33 senti) (käenduslepingu p 2.1); - 13.01.2011 saatis hageja kostjatele nõude võla tasumiseks. Kostjad võlgnevust ei tasunud. Kostjatele väidetav kahju tekkimine leidis aset tsiviilasjas nr 2-08-75275 (Advisio OÜ (end ärinimi Funding OÜ) pankrotiavaldus Anrole Osaühingu pankroti väljakuulutamiseks) ja kahju seisnes selles, et pankrotimenetluses müüdi vara 97% odavamalt, mille otsustas pankrotitoimkond, kuhu kuulus ka hageja endine töötaja. Pankrotiseaduse (PankrS) § 135 lg 1 kohaselt peab pankrotivara müük toimuma täitemenetluse seadustiku (TMS) sätete kohaselt, arvestades PankrS-i erisusi. Hageja esitas põhivõlgniku pankroti väljakuulutamisel laenulepingutest tuleneva nõude pankrotimenetluses ning kostjad kui põhivõlgniku juhatuse liikmed oli pankrotimenetlusest teadlikud. Kostjad esitasid pankrotimenetluses tunnustamiseks oma käenduslepingust tulenevad nõuded, mida nõuete kaitsmise koosolekul ei tunnustatud. Seega olid kostjad tsiviilasjas nr 2-08-75275 pankrotivõlgniku võlausaldajad. Hageja võlausaldajana täitis talle seadusega pandud kohustused. VÕS § 146 lg-st 2 ei tulene, et võlausaldaja peaks pidevalt informeerima käendajaid põhivõlgniku pankrotimenetluses tehtavatest toimingutest, vaid sätte mõtteks on, et pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest käendajaid viivitamata teavitama. Seega ei olnud hagejal võimalust mõjutada pankrotimenetluse kulgu. Kuna pankrotitoimkonda kuulus kolm liiget ning igal liikmel oli üks hääl, siis ei omanud hageja töötaja toimkonnas häälteenamust otsustamisel. Juhul, kui kostjad leidsid, et hageja töötaja pankrotitoimkonnas tekitas võlausaldajatele kahju, oleksid võlausaldajad pidanud esitama pankrotimenetluses taotluse pankrotitoimkonna liikme vabastamiseks, mida kostjad teinud ei ole (PankrS § 74 lg 5). Kostjad ei ole hageja poolt kahju tekitamist tõendanud. Kostjad väidavad 21.10.2009 hagejale saadetud märgukirjas ja 10.12.2009 nõudes kahju hüvitamiseks, et hageja süül on kostjatele tekkinud kahju. VÕS § 104 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Antud juhul ei ole kostjad tõendanud hageja seotust ja võimalust mõjutada asjaolu, et põhivõlgniku pankrotimenetluse käigus võõrandati pandi ese madala hinnaga, ning kostjad ei saanud seda omandada neile sobivatel tingimustel. Kostjad pöördusid märgukirjaga hageja poole, et viimane „ei müüks pankrotivara ülimalt odavalt ja kostjad soovivad seda teatud tingimustel osta“. Hagejal puudus võimalus vara müüa, kuna tegemist oli pankrotivaraga, mille müügi korraldab pankrotihaldur (PankrS § 55 lg 3 p 1). 5 Kostjad ei ole esitanud ühtegi dokumentaalset tõendit sooviga pankrotivara osta. Lisaks oli Ametlikes Teadaannetes 27.04.2009 avaldatud enampakkumisteade, mille kohaselt müüs Anrole Osaühingu (pankrotis) pankrotihaldur avalikul kirjalikul enampakkumisel põhivõlgnikule kuuluva põhivara, mille alghinnaks määrati 7 811 193 krooni 98 senti. Pakkumised tuli saata hiljemalt 11.05.2009 kell 17.00 Juhkentali Advokaadibüroosse. Kuna kostjad olid Anrole Osaühingu (pankrotis) võlausaldajad ja enampakkumisteade avaldati Ametlikes Teadaannetes, pidid kostjad olema teadlikud pankrotivara alghinnast ja pakkumise edastamise võimalusest pankrotihaldurile. VÕS § 146 lg 2 ei pane võlausaldajale kohustust teavitada käendajat pankrotivara realiseerimise hinnast. Kostjad esitasid käenduslepingutest tulenevad nõuded põhivõlgniku pankrotimenetluses, kuid kostjate nõudeid ei tunnustatud. KIS-st nähtuvalt ei pöördunud kostjad oma nõuete tunnustamiseks kohtu poole PankrS § 83 lg 1 alusel. Tasaarvestusavalduses leiavad kostjad, et hageja tegevuse tõttu jäid nad ilma võimalusest omandada põhivõlgniku pankrotivara müügihinnaga alla 0,6 miljoni krooni. Põhivõlgniku pankrotivara müügi tingimuste ja hinna üle otsustas 19.10.2009 võlausaldajate üldkoosolek, kus kostjad ei osalenud. Vastavalt PankrS §-le 83 on võlausaldajal õigus võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitada nõue kohtule. Kostjad seda teinud ei ole. Lisaks märgib kohus, et Anrole Osaühingu (pankrotis) pankrotimenetlus viidi läbi tsiviilasjas nr 2-08-75275, kus mh koostati võlgniku põhivara nimekiri ja otsustati võlgniku pankrotivara müümine. Kui kostjatel tekkis pankrotimenetluses kahtlus, et pankrotivara realiseeritakse liiga odavalt, oleksid kostjad võlausaldajatena saanud sellest kas kohut või pankrotihaldurit teavitada. Kohus oleks saanud pankrotitoimkonna liikme kohalt vabastada võlausaldajate põhjendatud taotluse alusel. Vara väärtuse osas oleksid kostjad pidanud pöörduma pankrotihalduri poole, kes viis läbi pankrotivara müümise enampakkumise kaudu. Praeguses menetluses ei ole kohtul võimalik määrata Anrole Osaühingu (pankrotis) vara väärtust tagantjärele. Eeltoodu alusel ei ole kostjate tasaarvestusavalduses esile toodud ühtegi põhjendatud argumenti ega ole tõendatud kostjatele tekkinud kahju, mis võiks olla aluseks kostjate nõude tekkimisele hageja vastu. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue põhjendatud ning kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 38 346 eurot 98 senti (igalt kostjalt 12 782 eurot 33 senti). Apellatsioonkaebus 4. Kostjad paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust (
Otsus põhineb asjaoludel ning hageja hinnangutel, mis ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust. Otsuse põhjendused ei ole kooskõlas istungitel arutatuga. Maakohus on ekslikult leidnud, et kostjad on Anrole Osaühingu (pankrotis) võlausaldajad. Kuivõrd kostjate nõue jäi pankrotimenetluses tunnustamata, siis ei olnud kostjad järgnevas pankrotimenetluses võlausaldajad PankrS § 8 lg 3 tähenduses ning ei saanud pankrotimenetluse kohta infot ja seda ise mõjutada, et vältida kahju tekkimist. Kostjad ei heida hagejale ette hageja käitumist ja võimalusi Anrole Osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses, vaid hagejale teadaolevast asjaolust (pankrotivara müügihinna 97% langetamine) kostjate teavitamata jätmist ning sellega kostjate ostuvõimalusest ilmajätmist. Maakohus on põhiliselt hinnanud hageja käitumist ja võimalusi Anrole Osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses, mitte aga käendussuhtes. Hageja kohustused tulenevad nii käenduslepingust kui ka VÕS § 23 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2 ning heast pangandustavast. Hageja pangana teadis või pidi teadma, et mida rohkem langeb tagatiseks olnud pankrotivara müügihind, seda suuremaks läheb käendajate kohustus. Kostjad teavitasid hagejat soovist osta pankrotivara. Nimetatud asjaolu tuvastati ka 27.03.2013 istungil. Hageja süü ei oma kostjate vastuväidete kontekstis tähendust. Seega on maakohus valesti viidanud 6 VÕS §-le 104, mis ei kuulu kohaldamisele, kuna vaidlus toimub tarbijakäenduslepingust tulenevate hageja kohustuste rikkumise üle. Üllatav on maakohtu seisukoht, et hagejal ei ole kohustust kostjaid pidevalt informeerida pankrotimenetluses toimuvast, kuivõrd vaidluse all on vaid üks kord, kui hageja teadmisel langetati vara müügihinda 97%. Viide PankrS §-le 75 ei ole asjakohane, kuna kostjad ei ole Anrole Osaühingu (pankrotis) võlausaldajad ning hageja ja tema töötaja sisesuhe ei puutu antud vaidlusse. Põhjendamata on maakohtu väide, et kostjad ei ole kahju tekkimist tõendanud ning kohtu viide, et kostjate väidetav kahju tekkimine leidis aset tsiviilasjas nr 2-08-75275. Käendussuhe ei ole samastatav pankrotimenetlusega. Antud asjas saab kohaldada analoogia korras Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-11-12 p-des 12 ja 13 märgitut, mille kohaselt tagatisvara müümisel alla tema väärtuse tuleb tegelik väärtus selgeks teha ja seda arvestada ning tagatisvara müügihinna alandamisest tuleb käendajaid teavitada. Kostjate kohustus lõppes 10.12.2009 tasaarvestuse teel ning kostjate lepingurikkumisel põhinev nõue on tõendatud ja põhjendatud, seega tasaarvestus kehtiv. Vastus apellatsioonkaebusele 5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning menetluskulud kostjate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu põhjendusi, ei pea ta
Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses.
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebuses on korratud enamuses maakohtus hagile esitatud vastuväiteid ning neile kõigile on kohtuotsuses piisava põhjalikkusega vastatud. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt kaebuses väidetud menetlusnormide rikkumist. Maakohus ei eksinud, kui märkis, et kostjad olid võlausaldajateks Anrole Osaühingu pankrotimenetluses, kuid nende nõude tunnustamata jätmisel jäid nad võlausaldajate ringist välja. Ebaõige ja asja materjaliga ei ole kooskõlas apellantide väide, et hageja ei täitnud oma teavitamiskohustusi kostjate suhtes. Kostjad olid viidud kurssi pankrotimenetlusega ja pankrotivaraga seonduv oli neile teada. Ebaõige on etteheide hagejale seoses vara müügiga, sest kostjatel käendajatena oli endal õigus ja kohustus oma õigusi ja huve kaitsta, seda ka pankrotivara müügiga seonduvalt. Hageja ei olnud vara müüjaks, kuna tegemist oli pankrotivaraga. Pankrotivara müüs pankrotihaldur avalikul enampakkumisel ja sellekohane teade oli 27.04.2009 avaldatud Ametlikes Teadaannetes. Kostjate väide, et nad oleksid soovinud pankrotivara osta, on paljasõnaline ja tõendamata väide.
lõike 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 7 Maakohus tuvastas õigesti, et kostjate kohustused hageja ees ei ole lõppenud ja kohtuotsus hagi rahuldamise osas on seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus 7. Vastavalt
lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud solidaarselt kostjate kanda.
lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti kostjate kanda. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Margo Klaar Kaupo Paal 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.