← Eesti

3-10-1708/116

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 108§ 2§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-1

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-10-1708

  1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Tallinna tolliinspektuuri XXXXXX X X peeti kahtlustatuna kinni altkäemaksu võtmises 27.07.2004 ning ta viibis vahi all kuni 23.11.2004, mil tema suhtes muudeti tõkend ja uueks tõkendiks valiti elukohast lahkumise keeld. MTA peadirektor peatas 30.07.2004 käskkirjaga nr 3217-k X X teenistussuhte vahi all oleku ajaks. Harju Maakohus tegi 23.11.2004 prokuröri taotluse alusel kriminaalasjas nr 0422100268 määruse kõrvaldada X X Tallinna Tolliinspektuuri XXXXXX ametist, kuna teenistuse jätkamine samal ametikohal võib kahjustada kriminaalmenetlust, samuti soodustada tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Harju Maakohus mõistis 04.05.2007 kohtuotsusega nr 1-06-10792 X X õigeks talle süüks pandud kuriteos seoses prokuröri loobumisega süüdistusest ja samas tühistas tõkendina elukohast lahkumise keelu. X X teenistussuhe MTA-ga uuendati 14.05.
  2. X X esitas 15.08.2007 Rahandusministeeriumile taotluse kahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt isik ei taotle vahi all oldud aja eest hüvitist, vaid ametist kõrvaldamise aja eest saamata jäänud töötasu ja kaitsjatasude hüvitamist. Asjas pole esitatud tõendeid selle taotluse lahendamise kohta, kuid kaebaja väitel jäi see taotlus läbi vaatamata. Harju Maakohus võttis 05.03.2010 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-66259 menetlusse X X 08.12.2009 esitatud hagi Justiitsministeeriumi ja Politseiameti vastu kahju hüvitamise nõudes summas 241275,75 krooni. Harju Maakohus jättis 10.06.2010 määrusega samas asjas hagi läbi vaatamata ja lõpetas menetluse, kuna asi ei kuulu läbivaatamisele tsiviilkohtumenetluses.
  3. X X esitas 02.07.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Vabariigilt ebaseadusliku töölt kõrvaldamisega tekitatud kahju (s.o saamata jäänud töötasu) hüvitamiseks summas 241 275,75 krooni. Kaebaja selgitas, et ta ei taotle kahju hüvitamist selle perioodi eest, mil ta viibis vahi all. 05.09.2011 esitas kaebaja kaebuse täienduse, milles taotles: hüvitada kaebajale tekitatud kahju ametist kõrvaldatud aja jooksul eeldatava töötasu ja puhkusetasu summas kogu perioodi ulatuses, millal kaebaja oli töölt kõrvaldatud; hüvitada kaebajale elukohast lahkumise keeluga tekitatud kahju kohtu äranägemisel õiglase hüvitisena; tunnistada õigusvastaseks Eesti Vabariigi tegevusetus kaebajale tekitatud kahju hüvitamisel alates kaebaja suhtes õigeksmõistva otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani. Menetluskulud palus kaebaja jätta vastustajate kanda (I kd, tl 74-76). X X esitas 31.10.2011 kaebuse uue täienduse (I kd, tl 127130). Tallinna Halduskohus võttis 07.03.2012 määrusega vastu X X loobumise 31.10.2011 kaebuse täienduses esitatud nõuetest hüvitada kaebajale elukohast lahkumise keeluga tekitatud kahju kohtu äranägemisel õiglase hüvitisena PS § 25 alusel või alternatiivselt PS § 32 alusel ja tunnistada õigusvastaseks Eesti Vabariigi tegevusetus kaebajale tekitatud kahju hüvitamiseks alates kaebaja suhtes õigeksmõistva otsuse jõustumisest kuni käesoleva ajani. Kohus jätkas asja menetlust nõude osas hüvitada kaebajale tekitatud kahju ametist kõrvaldatud aja jooksul eeldatava töötasu, lisatasu ja puhkusetasu summas kogu perioodi ulatuses, millal kaebaja oli töölt kõrvaldatud, PS § 25 alusel või alternatiivselt PS § 32 alusel. X X esitas 27.03.2012 kaebuse täpsustuse, milles täpsustas kahjunõude summat. Lähtudes perioodil 27.07.2004– 14.05.2007 saamata jäänud töötasust 170653,35 krooni, millest on maha arvatud teistelt tööandjatelt saadud töötasu, on kaebajale tekitatud kahju suuruseks 61309 krooni ehk 3918 eurot (I kd, tl 190). Kaebuse põhjendused on järgmised. Aastatel 2004-2005 uuris politsei kriminaalasja Tallinna tolli töötajate poolt altkäemaksu võtmise kohta. Kahtlustatavate isikute hulgas oli ka kaebaja. Kaebaja ei töötanud Tallinna tollis ega saanud palka alates 01.08.2004 -14.05.
  4. Kaebaja peab tema töölt kõrvaldamise eest vastutavaks uurimisorganeid ja kohut, kes rikkudes kriminaalseadustiku (KrMS) § 33 lg-t 2

(12)3-10-1708 1, võtsid kaebaja kriminaalmenetluses vastutusele kahtlustatavana ja süüdistatavana ning vahistasid kaebaja piisava aluseta. Eelnimetatud organite ebaseadusliku tegevusega tekitati kaebajale varaline kahju saamata jäänud töötasu näol. Kaebaja viitas võlaõigusseaduse (VÕS) §dele 127, 1043 ja 1045 ja Riigikohtu 17.04.2001 lahendile nr 3-3-1-10-01 ja 29.11.2000 lahendile nr 3-2-1-146-00 ning leidis, et ta võib nõuda saamata jäänud töötasu, mida ta oleks saanud töölt kõrvaldamise aja jooksul kokku 241 275,75 krooni. Kaebaja viitas ka Riigikohtu üldkogu lahenditele nr 3-3-1-15-10 ja 3-3-1-35-10 ning leidis, et ei saa tekkida kahtlust, et kaebajale on Eesti Vabariigi õiguskaitseorganite tegevuse tulemusel tekitatud kahju seoses tema kõrvaldamisega ametikohalt. Kaebaja kinnitab, et töölt kõrvaldamise määrust ei ole ta määruskaebuse korras vaidlustanud. Kaebaja leidis, et seni, kuni temal lasub korruptsioonikahtlus, ei ole kohane teenistussuhte ennistamist nõuda. Kaebaja uskus, et tema suhtes läbiviidav kriminaalmenetlus ja sellega kaasnev töölt kõrvaldamine ei kesta kaua. Paraku ei näinud kaebaja ette menetluse mitmeaastaseks venimist. Kahju seisneb kaebaja töölt kõrvaldamise ajal, s.o 30.07.2004 kuni 15.05.2007 saamata jäänud tasus. Ühendkuningriigist saadud tulu ei saa pidada tema tavapärase tuluallika asenduseks, kunas sellist tulu oli võimalik saada üksnes läbi suurte muudatuste kaebaja elukorralduses. Elatuskulud ning reisikulud Ühendkuningriigis töötatud aja jooksul tuleks tulust maha arvata, sest riigiteenistuses tavapärase elukorralduse juures poleks neid kulutusi tehtud. Ametikohalt kõrvaldamine piiras kaebaja omandipõhiõigust erakordselt. Peaaegu kolm aastat ei saanud kaebaja töötada oma ametikohal XXXXXX ja kaotas võimaluse saada töö eest tasu. Piirangu intensiivsust ei vähenda asjaolu, et kaebajal õnnestus leida ellujäämiseks minimaalsed vahendid, töötades juhutöödel. Kaebaja, kes on staažikas ja eeskujulik riigiametnik, oleks saanud töötada üksnes eraettevõttes, sest avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 16 p 2 kohaselt ei või avalikku teenistusse võtta isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse. Samuti tuleb arvestada seda, et ametikohalt kõrvaldamine oli ajutine ja kaebajal polnud võimalik ette näha, kui kaua see kestab. Sellises olukorras on keeruline leida ajutist töökohta määramata ajaks või alustada ettevõtlusega. Kaebajale ei saa ka ette heita, et ta ei loobunud ametikohast XXXXXX. Kriminaalmenetluse kulg näitas, et kaebajale esitatud süüdistus oli täielikult alusetu. Kaebaja keskmine netotöötasu ajavahemikul 01.01.2004-30.06.2004 oli 5094,13 krooni. Ajal, mil kaebaja teenistussuhe oli peatatud, sai ta tasu XXXXXX ja XXXXXX kokku summas 29814,28 krooni (netotöötasu). XXXXXX oli kaebaja netotasu 6923 naela, kuid sellest tuleb maha arvestada lisakulud, mis ei oleks tal tekkinud töötamisel XXXXXX Tallinnas. Need on sõidukulud lennukile, rongiga töökohale ja tagasi ning majutuskulud. 3. Justiitsministeerium palus jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Harju Maakohus tegi 23.11.2004 prokuröri taotluse alusel kriminaalasjas nr 0422100268 määruse kõrvaldamaks kaebaja XXXXXX ametist. Kaebuses puuduvad andmed selle kohta, kas ja kuidas rakendas XXXXXX kohtu ametist kõrvaldamise määrust. Ametist kõrvaldamise määruses nähti ette, et sellele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul. Kaebaja määruskaebust ei esitanud. Kaebaja on esitanud nõude VÕS §-de 1043 ja 1045 alusel. Nimetatud alus on väär ja avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb nõuet põhjendada riigivastutuse seaduse (RVastS), mitte VÕS sätetega. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja oli ametist kõrvaldatud ebaseaduslikult. Ametist kõrvaldamine toimus kohtu määrusega kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras, määrust oli võimalik vaidlustada (kuid seda ei toimunud) ning määrust ei ole 3
(12)3-10-1708 tunnistatud õigusvastaseks või ebaseaduslikuks. Kaebaja kõrvaldati ametist õiguspäraselt ja seaduslikult kriminaalmenetluse seaduslike eesmärkide saavutamiseks ning prokuratuuri ega kohut ei saa lugeda süüdlaseks. Väär on ka kaebaja seisukoht, et kriminaalmenetluses algusest peale ei olnud ühtegi tõendit kaebaja süü kohta. Kriminaaltoimikust, sh süüdistusest ja selle mõjul ka 04.05.2007 kohtuotsuse süüdistust sisaldavast osast võib leida viiteid, mis tuginevad kriminaalasjas kogutud tunnistustele kaebaja süü kohta, kuid mis kokkuvõttes ei osutunud piisavaks kaebaja süüdistamise jaoks ja mis ajendas prokuröri kohtuistungil süüdistusest kaebaja suhtes loobuma. Seega on õige, et kaebaja on olnud süütu talle kriminaalmenetluse käigus süüks pandud kuriteos, kuid ei ole õige, et tema süü kohta tõendid puudusid. Need tõendid omakorda olid aluseks kaebaja vahistamisele ja seejärel ametist kõrvaldamisele kriminaalmenetluse seaduslike eesmärkide saavutamise eesmärgil. Tulenevalt kohtute pädevuse jaotusest ei saa halduskohus hinnata kriminaalmenetluse õiguspärasust, küll aga kriminaalmenetlusega tekitatud kahju õiglase hüvitamise võimalust. Kaebaja viidatud Riigikohtu 17.04.2001 lahendi nr 3-3-1-10-01 alusel ei ole kaebajal nõudeõigust, kuna tema kõrvaldamine ametist oli õiguspärane, kuid tal on õigus saada õiglast hüvitist seoses kahju kandmisega kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamisel, mis on toimunud avalikes huvides. Vastustaja peab põhjendatuks kaebaja nõuet ametist kõrvaldamise aja osas alates 24.11.2004 (st ametist kõrvaldamise määruse kuupäev) kuni 04.05.2007 (süüdistusest loobumise ja õigeksmõistmise kuupäev; kokku 881 päeva) või äärmisel juhul 14.05.2007 (tööle ennistamise päev). Vastustaja ei pea põhjendatuks hüvitist selles osas, milles kaebaja on saanud tulu muudest töökohtadest ametist kõrvaldamise määruse toime ajal. Seejuures tuleb arvestada nii kaebaja poolt esitatud andmeid töötamise kohta XXXXXX (töötasu summaarselt 18892 krooni) ja XXXXXX (töötasu summaarselt 10922,28 krooni – kokku 29814,28 krooni), kui ka kaebaja poolt varjatud tulu, mida ta sai töötades XXXXXX. Tuleb arvestada ka seda, et kaebaja lahkus XXXXXX teenistusest ennetähtaegselt, võimalik, et suundumaks tööle XXXXXX, kus ta võis viibida juba 30.08.2006, töötades mh XXXXXX. Kaebajal (võrreldes nt kohtunike või politseiametnikega) ei olnud takistatud töötamine muude tööandjate juures kogu kõnealuse perioodi vältel, kuid ta ei ole teadaolevalt aktiivselt töötamise võimalusi otsinud ning on ka olemasolevaid töölepinguid ennetähtaegselt omal algatusel lõpetanud. Kuna muudelt tööandjatelt saadud tulu suurus ei ole teada ning kaebaja on ilmselt tulusid varjanud, siis ei ole hetkel teada, kas üldse ja kui, siis mis summas on kaebajal tekkinud kahju saamata jäänud töötasu näol. Seetõttu peab vastustaja põhjendatuks jätta hüvitis välja mõistmata või vähendada saamatajäänud töötasu ulatuses väljamõistetavat hüvitist võrreldes taotluses esitatuga olulises osas. Arvestada tuleb ka seda, et kaebaja ei esitanud määruskaebust oma ametist kõrvaldamise määrusele ega ole taotlenud kriminaalmenetluse käigus kriminaalmenetluse tagamise vahendi muutmist. Puuduvad ka andmed kaebaja raske majandusliku olukorra kohta tagamise vahendi kohaldamise perioodil. Kaebaja oli ka hooletu hüvitise taotlemisel. Kuigi vastustaja peab õiglaseks teatud hüvitise maksmist, on teada, et hiljemalt Harju Maakohtu 26.02.2008 määrusest asjas 1-06-1792 kaitsjatasu hüvitamise kohta (I kd, tl 156) on kaebajale teada või pidi olema teada seda liiki nõuete menetlemise kord ja tähtajad. Sellele vaatamata esitas ta üsna tähtaja lõpul hagi maakohtusse, millele järgnes ekslik menetlus. Kaebaja teadis või oleks pidanud teadma, et õige on esitada kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks taotlus Justiitsministeeriumile või kaebus halduskohtusse. Justiitsministeeriumile kaebaja taotlust esitanud ei ole. Kaebaja ei ole ka esitanud andmeid kohtu kaudu hüvitise taotlemise fakti kohta, seda asjaolu varjates. Need asjaolud tekitavad kahtlusi kaebaja heausksuses. Kuna kaebaja ei ole esitanud kooskõlas RVastS §-ga 17 taotlust kahju hüvitamiseks Justiitsministeeriumile, vaid on pöördunud otse kohtu poole – milleks tal on õigus –, ei ole vastustaja 4
(12)3-10-1708 nõus kaebaja taotlusega jätta kohtukulud vastustaja kanda. Justiitsministeeriumi poole õigeaegselt pöördumise korral oleks need kulutused jäänud olemata.
  1. Prokuratuur palus jätta kaebuse rahuldamata. Prokuratuur saab olla vastustajaks üksnes nõude osas, mis puudutab kohtueelse menetluse aega, so perioodi 24.11.2004 – 28.08.2006, ning vastavat nõudesummat tuleb täpsustada kaebajal (saamata jäänud töötasu ajavahemikul 24.11.2004 – 28.08.2006, millest lahutada XXXXXX saadud töötasu 10 922,28 krooni ning XXXXXX enne 28.08.2006 teenitud töötasu juhul, kui see esineb). Kriminaalasja toimikus on nimelt andmed kaebaja töötamise ja elamise kohta XXXXXX
  2. ja
  3. a. Nimetatud summa ei kuulu väljamõistmisele aga täies ulatuses, vaid senise kohtupraktika kohaselt kuulub see hüvitamisele õiglases ulatuses. Õiglase hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada seda, et kaebuse kohaselt ei võtnud X X töölt kõrvaldamise aja jooksul midagi ette oma õiguste kaitseks, s.o ei vaidlustanud oma ametist kõrvaldamist ega taotlenud menetluse tagamise vahendi lõpetamist. Prokuratuur peab õiglaseks ulatuseks kaebaja nõude rahuldamist mitte üle poole summast, mis kujuneb eeltoodud arvutuse tulemusena.
  4. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.09.2012 otsusega X X kaebuse osaliselt ja mõistis talle kriminaalmenetluse ajaks ametist kõrvaldamisega tekitatud kahju hüvitamiseks Eesti Vabariigilt välja hüvitise kogusummas 1500 eurot, millest 1000 eurot tuleb tasuda Prokuratuuril ja 500 eurot Justiitsministeeriumil. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised. X X on oma kaebuse korduva täiendamise ja täpsustamise tulemusena jäänud nõude juurde hüvitada talle seoses kriminaalmenetlusega ametikohalt kõrvaldamise tõttu perioodil 27.07.2004 – 14.05.2007 saamata jäänud töötasu (170653,35 krooni) näol tekitatud kahju summas 61309 krooni ehk 3918 eurot (saamata jäänud töötasust on maha arvatud teistelt tööandjatelt saadud töötasu). Poolte vahel puudub vaidlus olulistes, asjas tähtsust omavates faktilistes asjaoludes ning selles, et kaebajale on kriminaalmenetluse raames kohaldatud meetmega tekitatud kahju ametikohalt kõrvaldamise tõttu saamata jäänud töötasu näol. Samuti ei ole vaieldav, et antud juhul on tegemist olukorraga, kus hüvitise nõudmine/määramine ei ole seadusega reguleeritud. Seetõttu tuleb kaebus lahendada PS alusel, lähtudes Riigikohtu sellekohastest seisukohtadest. PS § 25 kohaselt on igaühel õigus nõuda talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamist. Riigikohtu üldkogu on 31.03.2011 otsuses asjas nr 3-31-69-09 tõdenud: „Õigus nõuda kahju hüvitamist tuleneb PS §-st 25 juhul, kui kahju on tekitatud õigusvastaselt - rikutud on kahju kannatanud isiku mõnda seadusest, põhiseadusest või välislepingust tulenevat õigust. PS §-s 25 sätestatud põhiõiguse eesmärk on rikutud õiguste taastamine, mistõttu tuleb õigusvastaselt kahjustatud isik asetada kahju hüvitamisega olukorda, mis oleks võimalikult lähedane sellele, milles ta oleks olnud juhul, kui tema õigusi ei oleks rikutud.“ Kuna halduskohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kriminaalmenetluse toiming – X X ametikohalt kõrvaldamine – oleks olnud õigusvastane (kaebaja ei ole teadaolevalt esitanud mingeid kaebusi ega taotlusi seoses nimetatud menetlustoiminguga), ning halduskohtul endal puudub pädevus kahju hüvitamisel hinnata kohtueelse kriminaalmenetluse toimingute ja otsustuste õiguspärasust (sh hinnata, kas kaebaja õiguste piiramine üldse ja selle kestvus oli põhjendatud), tuleb antud juhul eeldada, et tegemist on õiguspärase toiminguga. Seega, kuna väidetav kahju tekitati õiguspäraselt, ei saa antud asjas igal juhul tugineda PS §le
  5. Seega on õige Justiitsministeeriumi seisukoht, et kohaldatavaks õiguslikuks aluseks on antud juhul PS § 32, mis näeb ette omandi (vara) puutumatuse riive/rikkumise korral õiguse nõuda hüvitust. X X oli ametist kõrvaldatud KrMS § 141 lg 1 alusel, mis nägi ette võimaluse kõrvaldada kahtlustatav või süüdistatav ametist prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, kui ta edasi töötades võib jätkuvalt toime panna kuritegusid või kui edasi5
(12)3-10-1708 töötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust. ATS § 107 lg 1 järgi tähendab ametniku teenistussuhte peatumine ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmisest ja ametiasutuse ajutist vabanemist kohustusest kindlustada ametnikule töö. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule seaduses sätestatud juhtudel ja korras ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitust. Tulenevalt ATS § 108 p-st 8 teenistussuhe peatub ajaks, mil ametnik on ametist kõrvaldatud ATS § 109 lg 1 või § 110 lg 1 alusel, samuti ajaks, mil ta on ametist kõrvaldatud mõnel muul seaduses sätestatud alusel. Ükski seadus ei näinud aastal 2004 ega näe siiani ette, et niisugusel juhul teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule töötasu. Et see on olnud seadusandja kindel tahe, nähtub selgelt ATS §-dest 110 ja §
  1. Seetõttu oli X X esialgses kaebuses esitatud nõue saamata jäänud töötasu tervikuna väljamõistmiseks, st hüvitise võrdsustamine kaotatud töötasuga, ilmselgelt põhjendamatu. Nn kaotatud töötasu saab olla üksnes orientiiriks õiglase hüvitise määramisel. Kaebaja on korduvalt muutnud nii kahju hüvitamise perioodi kui ka kahjusummat, viimati soovib ta kaotatud töötasu näol kahju hüvitamist alates 27.07.2004, mil kaebaja võeti vahi alla, kuni 14.05.2007, mil X X sõnul tema teenistussuhe XXXXXX uuendati. Samas ilmneb asja materjalidest, et Harju Maakohus tegi prokuröri taotluse alusel kriminaalasjas nr 0422100268 määruse kõrvaldada X X XXXXXX ametist alles 23.11.2004 ning nimetatud määrus jõustus 10-päevase edasikaebetähtaja möödumisel. Perioodil 27.07.2004 - 23.11.2004 viibis kaebaja vahi all, misjärel varasem tõkend asendati elukohast lahkumise keeluga. Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks on ette nähtud eriregulatsioon: see toimub vastavalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusele (AVVKHS) Rahandusministeeriumi kaudu. Vastavalt AVVKHS § 2 lg-le 1 tekib isikul hüvitise taotlemise õigus õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise päevast. Kuna AVVKHS § 5 lg 4 kohaselt loetakse hüvitise maksmisega isikule hüvitatuks ka alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju töötasu kaotamise näol, puudub kaebajal alus nõuda käesoleva kaebusega talle ametipalga hüvitamist alusetult vahi all viibitud aja eest perioodil 27.07.2004 23.11.
  2. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et tema poolt 15.08.2007 Rahandusministeeriumile esitatud taotlus kahju hüvitamiseks oleks jäetud rahuldamata või läbi vaatamata ja et ta oleks niisugust lahendust halduskohtus õigeaegselt vaidlustanud. Seega on hüvitise saamise koguperiood 24.11.2004-12.05.2007, millest perioodi osas 24.11.2004-27.08.2006 on vastutajaks prokuratuur ja sealt edasi alates 28.08.2006-12.05.2007 on vastutajaks Justiitsministeerium. Vaidlust ei saa olla selles, et X X kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamisega on tema põhiseaduslikke õigusi erakordselt riivatud: X X oli takistatud realiseerida PS §-st 29 tulenevat õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning tema enda valitud ametikohalt kõrvaldamise tõttu jäi tal tulu sellest teenistussuhtest saamata. Seega on kaebajal täielik õigus saada õiglast hüvitist. Kuna varalise kahju hüvitamine on suunatud kannatanu varaliste õiguste kahjustamisega tekitatud ebaõigluse heastamisele, kuid see ei tohi viia kannatanu alusetule rikastumisele, siis kohus jagab täielikult vastustajate seisukohta, et võimalikust kahjust (XXXXXX ametikohalt kõrvaldamise ajal saamata jäänud töötasu) tuleb maha arvestada summad, mida X X teenis ametikohalt kõrvaldamise ajal mujal (XXXXXX, XXXXXX ja XXXXXX) töötades ( I kd, tl 24, 29, 131). Aluseks tuleb võtta netosummad ning samuti arvestada õiglase hüvitise määramisel kaebaja talumiskohustust, kaebaja passiivsust oma õiguste kaitsmisel (prokuratuuri ja kohtu toimingute vaidlustamisel asjassepuutuvas kriminaalmenetluses) ja Riigikohtu seisukohti õiglase hüvitise määra osas. Mis puutub kaebaja väidetesse, et arvestada tuleb ka tema täiendavaid kulutusi majutusele ja reisimisele seoses töötamisega Suurbritannias, siis kohus sellega ei nõustu. Esiteks on kaebaja väited niisugustest kulutustest paljasõnalised ja umbmäärased, teiseks aga ei pidanud kaebaja tingimata minema tööd otsima välismaale, vaid võinuks püüda leida endale rakendust ka Eestis. Kaebaja ei ole tõendanud, et 6
(12)3-10-1708 ta on sellekohaseid jõupingutusi teinud ja tal sellele vaatamata ei ole õnnestunud Eestis tööd leida. Eesti riik ei pea isiku reisimist kinni maksma. Seega õiglane hüvitis X X tema ametikohalt kõrvaldamise tõttu tekkinud kahju korvamiseks oleks kokku 1500 eurot, mis oli ka vastustajate pakutud kompromissettepaneku sisu. Arvestades eeluurimise ja kohtumenetluse pikkuse proportsioone (ajaliselt vastavalt ca 2/3 ja 1/3), tuleb hüvitis vastavas ulatuses välja maksta ka prokuratuuril ja Justiitsministeeriumil. Kohus rahuldab X X kaebuse osaliselt ning mõistab tema kasuks õiglase hüvitisena välja prokuratuurilt 1000 eurot ja Justiitsministeeriumilt 500 eurot. Kaebaja on palunud vastustajatelt välja mõista kohtukuludena õigusabi eest kokku 670,95 eurot. Ühtegi menetluskulude kandmist tõendavat dokumenti ei ole taotlusele lisatud. Teised menetlusosalised menetluskulu nõuet ei esitanud. Kohus nõustus vastustajate seisukohtadega nii õigusabikulude ebamõistliku suuruse kui ka kandmise tõendamatuse osas. Ainuüksi viimane asjaolu on aluseks menetluskulude välja mõistmata jätmisele. Samas kohus jagab ka vastustajate seisukohta, et antud juhul on põhjendatud

§ 108

lg 3 kohaldamine, mis on kaebaja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise täiendavaks aluseks. Samuti tuleb arvestada, et X X ei pöördunud kahju hüvitamise taotlusega kohtuväliselt Justiitsministeeriumi ega prokuratuuri poole, vaid otse kohtusse. Asja kohtuvälise lahendamise korral võinuksid need kulutused olla hoopis väiksemad. Seega kõigi menetlusosaliste võimalikud menetluskulud peavad jääma nende enda kanda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

  1. X X esitas 10.10.2012 apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada kaebaja nõuded, s.t mõista vastustajatelt välja kaebaja kasuks hüvitis 3918 eurot ja menetluskulud summas 670,95 eurot või alternatiivselt saata haldusasi Tallinna Halduskohtule uueks arutamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised. Kohus on ebaõigesti jätnud arvestamata kaebaja vahi all pidamise aja 27.07.2004-23.11.
  2. Kuna kaebaja mõisteti õigeks ning aresti ja vahistamise ajal puudusid tõendid tema kahtlustamiseks, oli vahistamine ebaseaduslik ja alusetu. Kohus jättis need päevad arvestusest välja sel alusel, et kaebaja oleks pidanud kahju hüvitamist taotlema AVVKHS alusel. Kuna kaebaja nõue põhineb PS-l, tuginedes VÕS § 144 lg 1 analoogiale ja asjaolule, et AVVKHS ei võta õigust nõuda kahju hüvitamist muudel alustel, tuleks ka vahistamise ajal tekkinud kahju hüvitada. Kohus on otsustanud hüvitada kahju liiga väikeses summas. Hüvitis peaks sisaldama ka XXXXXX töötamisega seoses tekkinud erakorralisi kulutusi (transpordile ja eluaseme üürile), kuna töö leidmine ja töösuhte hoidmine Eestis oli kaebaja jaoks raskendatud seoses kriminaalmenetlusega. Veebist leiab siiani teavet selle kohta, et kaebaja on võetud kriminaalvastutusele altkäemaksu võtmise eest, vaatamata sellele, et kaebaja on ammu õigeks mõistetud. Kaebaja ei nõustu kohtuga, et kaebaja ei näidanud üles aktiivsust oma õiguste kaitseks. Kriminaalmenetluse käigus pole kaebaja kunagi süüd omaks võtnud ja reageeris kriminaalmenetluse seadusandlusega ettenähtud korras. Haldusasja raames pole kohus kriminaalmenetluse materjale uurinud ning kohtu väide on paljasõnaline. Maakohtu määrusega kaebaja õigeksmõistmine kinnitab kriminaalmenetluse ebaseaduslikkust. Seega tuleb kahju hüvitada PS § 25 alusel täies ulatuses. Hüvitis võrdub saamata jäänud töötasu summaga. Tegemist ei ole alusetu rikastumisega, kuna see ei ületa tulu suurust, millest kaebaja on ilma jäänud vastustajate tegevuse tõttu. 7

(12)3-10-1708 Kohus on diskretsiooni piire ületades jätnud kohtukulud poolte endi kanda ja ei ole neid mõistnud välja vastustajatelt. Kaebaja poolt kohtule esitatud nõuete korduv muutmine ei ole keelatud. Kohtumenetluse ajal tegi Riigikohus 31.08.2011 otsuse, kus anti kohtutele juhised selliste vaidluste lahendamiseks. Kaebaja ei ole kohtumenetlust venitanud. Vastavalt

§ 2

lg-tele 4, 5 ja 6 pidi kohus andma kaebajale aega menetluskulude kandmise kohta tõendite esitamiseks, kuna kuludokumentide kohtule üleandmise hetkeks polnud veel kohtumenetlus lõppenud ja oli kirjaliku menetluse staadiumis.

  1. Justiitsministeerium palub vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja on olnud oma õiguste kaitsel hooletu. Ta ei ole esitanud tähtaegselt avaldust alusetu vahistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks ega taotlenud selle tähtaja ennistamist. Kui seadusega on kindlaks määratud teatud liiki kahju hüvitamise tingimused, kord ja tähtajad, siis üldistel alustel sama kahju hüvitamine ei peaks olema võimalik. VÕS analoogia ei ole kohane, kuna seal reguleeritakse õigusvastase kahju hüvitamist; on loogiline, et õiguspärase, avalikes huvides tekkinud kahju hüvitamise tingimused on piiratumad kui õigusvastase kahju hüvitamise tingimused. Justiitsministeerium nõustub halduskohtuga, et vahistamisega tekitatud kahju hüvitamine ei ole õiguslikult võimalik. Kriminaalmenetluse toimikus olevatest materjalidest on võimalik järeldada, et kaebaja lahkus XXXXXX teenistusest ennetähtaegselt, töötaja algatusel, võimalik, et suundumaks tööle välismaale. Seega oli tegemist kaebaja enda võetud riskiga, millega kaasnes teadlik elamis- ja transpordikulutustega arvestamine. Väited kaebajast lahtisaamise kohta seoses kriminaalmenetlusega on paljasõnalised, neid ei ole kaebaja varasemas menetluses esile toonud. Eesti riiki ei saa lugeda vastutavaks kaebaja valiku eest leida tööd välismaal koos sellest tulenevate kuludega. Vastupidi, vaatamata läbiviidavale kriminaalmenetlusele on kohus võimaldanud kaebajal tema avalduse alusel asuda XXXXXX tööle ega ole piiranud kaebaja põhivabadusi ebaproportsionaalselt. Viis, kuidas kaebaja on otsustanud kasutada neid vabadusi, ei allunud kriminaalmenetleja kontrollile ning riiki ei saa pidada vastutavaks kaebajale tekkinud lisakulutuste eest. Elamis- ja transpordikulutused seoses Inglismaal töötamisega on tõendamata. Kaebaja viide veebis avaldatud teabele kriminaalmenetluse kohta on asjakohatu, kuna riik ei kontrolli eraisikute veebilehti ega vastuta nende eest. Ametikohalt kõrvaldamise, samuti vahistamise näol on tegemist kriminaalmenetluse tagamise vahenditega, mille kohaldamise alused ja kord on ette nähtud kriminaalmenetluse seadustikus. Kaebaja suhtes läbiviidud kriminaalmenetlus oli seaduslik ja tema suhtes kohaldatud menetluse tagamise vahendid õiguspärased. Tulenevalt halduskohtu pädevuse piiridest ei saa halduskohus anda hinnangut kriminaalmenetluse seaduslikkusele. Seega on kaebaja etteheide, et halduskohus ei ole uurinud kriminaalmenetluse materjale, asjakohatu. Kaebaja suhtes läbiviidud kriminaalmenetluse ja selle tagamise vahendite ebaseaduslikkuse tuvastamine ei ole halduskohtumenetluses võimalik ja isikul on kohustus taluda seadusliku kriminaalmenetluse läbiviimist tema suhtes. Kui siiski isiku kriminaalmenetlusele allutamisega tekitatud kannatused ja kahju riivavad isiku põhiõigusi ebavõrdselt ja ebaproportsionaalselt, on isikul õigus saada õiglast hüvitist õiguspärase kahju eest. Kui seadus sellist hüvitist ette ei näe või kui seadusega ette nähtud hüvitis on tulenevalt asjaoludest ebaõiglane, tuleb isikul tekkinud kahju hüvitada õiglases ulatuses põhiseaduse alusel. Sellise hüvitisega on käesoleval juhul tegu ja hüvitis on õiglane ning põhjendatud. Justiitsministeerium peab kohtukulude vastustajalt väljamõistmata jätmist põhjendatuks. Kuigi kaebaja põhjendab oma kaebuse muutmist alles
  2. a augustis selginenud õigusliku olukorraga, toimus kaebaja nõude ja põhjenduse muutmine suures jaos alles
  3. a kevadel toimunud menetluses. 8

(12)3-10-1708 8. Prokuratuur palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. AVVKHS § 5 lg-st 4 nähtub, et hüvitise maksmisega loetakse isikule hüvitatuks alusetult vabaduse võtmise tõttu saamata jäänud tulu ja sellega tekitatud mittevaraline kahju. Viidatud sättele on osundatud ka halduskohtu otsuses ja kaebaja ei ole selgitanud, miks ta peab seda sätet tema suhtes mittekohaldatavaks. Kaebaja viited õiguse analoogia kasutamise võimalusele on asjakohatud. Kohus oli õigustatud kahju hüvitamise summa kindlaksmääramisel kasutama põhimõtet, et võimalikust kahjust tuleb maha arvata summad, mida kaebaja teenis ametikohalt kõrvaldamise ajal teiste tööandjate juures. Kaebaja arvates oleks kohus pidanud XXXXXX saadud töötasu puhul sellest täiendavalt maha arvama kulud transpordile ja eluaseme üürile, mis välisriigis töötamise korral on suuremad. Transpordi- ja eluasemekulud tuleb kanda sõltumata sellest, millises riigis isik elab ja töötab, sellise elukorralduse valik on isiku vaba tahte väljendus ning ei saa kaasa tuua erikohtlemist. Kuigi kaebaja ei nõustu kohtu arvamusega, et ta ei näidanud menetluse kestel üles aktiivsust oma õiguste kaitsel, ei põhista ta oma mittenõustumist. Süü mittetunnistamist ja väljendit „reageerisin kriminaalmenetluse seadustikuga ette nähtud korras“ ei saa pidada asjakohaseks vastuväiteks kohtu seisukohale. Kuna kaebaja ei ole esitanud andmeid oma õiguste aktiivse kaitse kohta (kohtu ja prokuratuuri toimingute vaidlustamine), siis on kohtu vastavasisuline järeldus asjakohane ka ilma kriminaaltoimiku materjalide uurimiseta. Kohus küsis menetlusosalistelt arvamust kriminaalasja toimiku asja juurde võtmise vajaduse kohta ning kaebaja esindaja ei pidanud seda vajalikuks. Kohus on õigusabikulude kaebaja kanda jätmisel lähtunud

§ 108lg-st 3 põhjendatult.

Eelviidatud sätte kohaldamine on asjakohane, kuna antud juhul on kaebus rahuldatud ulatuses, mille pakkusid kompromissina välja vastustajad. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuses esitatud alternatiivne taotlus halduskohtu otsuse tühistamiseks ja uueks arutamiseks saatmiseks.

§-s 199 on loetletud menetlusseaduse rikkumised, mille esinemisel on ringkonnakohtul kohustus või võimalus kohtuotsuse tühistamiseks ja asja saatmiseks uuele arutamisele halduskohtusse, kuid apellatsioonkaebuses ei ole viidatud ühelegi neist alustest ning tegelikkuses neid ei esine. Seega ei põhine nimetatud alternatiiv seadusel ja tuleb jätta tähelepanuta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Ringkonnakohus hindab esmalt, kas halduskohus jättis õigesti rahuldamata kahjunõude sellel perioodil saamata jäänud tulu eest, mil kaebaja viibis kriminaalmenetluse ajal vahi all.
  2. AVVKHS § 5 lg 1 kohaselt makstakse isikule hüvitist seitsme päevamäära (päevapalga) suuruses summas iga ööpäeva eest, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et lõikes 1 sätestatud hüvitise maksmisega loetakse isikule hüvitatuks alusetult vabaduse võtmise tõttu saamata jäänud tulu ja sellega tekitatud mittevaraline kahju. Otsese varalise kahju eest hüvitise kindlaksmääramisel kohaldatakse riigivastutuse seaduse sätteid.
  3. 09.11.2010 kohtule esitatud kaebuse täpsustuses taotles kaebaja hüvitist üksnes selle perioodi eest, mil ta enam vahi all ei viibinud. Selles nõudes võttis halduskohus kaebuse menetlusse ja ennistas 04.02.2011 määrusega kaebetähtaja. 05.09.2011 esitatud kaebuse täienduses paluti töölt kõrvaldamise tõttu saamata jäänud palga eest hüvitise väljamõistmist ka selle perioodi eest, mil kaebaja oli vahi all. Selles osas kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja 9

(12)3-10-1708 möödumisele halduskohus ega teised menetlusosalised halduskohtus tähelepanu ei juhtinud ning ringkonnakohus selle nõude esitamise tähtaegsust seetõttu ei kontrolli.
  1. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei saa nõuda töölt kõrvaldamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist vahi all viibimise aja eest seetõttu, et ta ei pöördunud kohtusse AVVKHS § 4 lg-s 6 sätestatud korras, vaidlustades Rahandusministeeriumi otsust hüvitise maksmise kohta. Asjas on esitatud tõend selle kohta, et apellant pöördus AVVKHS § 4 lõikes 2 sätestatud tähtajal Rahandusministeeriumi poole alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Puuduvad tõendid selle kohta, et Rahandusministeerium oleks taotluse jätnud läbi vaatamata või rahuldamata, aga ka tõendid, mis kinnitaksid AVVKHS §-s 5 sätestatud hüvitise maksmist. Kuna kaebaja ei ole nimetatud hüvitise maksmata jätmist kohtus RVastS § 18 lõikes 2 toodud tähtaja jooksul vaidlustanud, tuleb hüvitise nõue vahistamise perioodi puudutanud tasu eest jätta rahuldamata osas, milles talle oleks makstud hüvitist AVVKHS alusel. Riigikohtu üldkogu leidis 31.03.2011 otsuses asjas nr 3-3-1-69-09 p-s 87, et põhiseadusega võib olla vastuolus regulatsiooni puudumine, mis sätestaks alused ja korra alusetu vahistamisega põhjustatud saamata jäänud tulu hüvitamiseks õiglases ulatuses. Üldkogu otsusest nähtub, et juhul, kui isik peab talle tekitatud kahju suuremaks kui AVVKHS §-s 5 ette nähtud, ei ole seadusega reguleeritud sellise kahju hüvitamise korda ning Rahandusministeerium ei saa taotluse suuremas ulatuses rahuldamise üle otsustada (vt viidatud otsuse p-d 81-83). Rahandusministeeriumi ei ole peetud sellistes asjades kohaseks vastustajaks. Ringkonnakohtu arvates tuleb seetõttu kohaldada ka vahi all pidamise ajal saamata jäänud töötasu hüvitamise nõude esitamist lubatavaks sõltumata Rahandusministeeriumile AVVKHS § 4 kohase taotluse esitamisest kahjunõude kohtule esitamise üldise tähtaja jooksul.
  2. Nimetatud perioodil oleks AVVKHS § 5 ja Vabariigi Valitsuse 21.12.2006 määruse nr 273 „Palga alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt tulnud kaebajale tasuda hüvitist saamata jäänud töötasu eest, arvestades, et kohtupraktikas on pool nimetatud hüvitisest käsitletud sellel eesmärgil tasutavana, 60 krooni iga vahi all viibitud päeva eest, seega 7200 krooni. Kaebaja keskmine töötasu, mis tal jäi saamata, oli 5094 krooni kuus, kogu vahi all pidamise aja jooksul seega 19912 krooni. AVVKHS sätestatud hüvitise saamise korral oleks kaebajal jäänud saamata vahi all pidamise ajal töötasu kokku seega 12712 krooni (812 €).
  3. Hoolimata sellest, et AVVKHS alusel määratud hüvitis ei kata täielikult kahjusummat, tuleb isikule määratud hüvitis lugeda käesoleval juhul õiglaseks. Saamata jäänud tulu ja saadud hüvitise vahe kaebaja kanda jätmine ei ole ringkonnakohtu arvates kaebajat ebamõistlikult koormav ega ebaõiglane. Kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamine teenib üldisi (avalikke) huvisid. Kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine on oluline üldine huvi ja isikul on kohustus taluda tema suhtes kriminaalmenetluse toimingute tegemist ning põhiõiguste piiranguid (Riigikohtu üldkogu
  4. augusti
  5. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-15-10, p-d 43-44). AVVKHS alusel makstav summa oleks hüvitanud enam kui ühe kolmandiku apellandi poolt saamata jäänud töötasust. Vahistamise kestust – ligi 4 kuud – ja kriminaalmenetluse eesmärke arvestades ei saa kaebaja omandipõhiõiguse kitsendust ülejäänud osas töötasu hüvitamata jäämisel pidada ebaproportsionaalseks. Vastupidise olukorraga võiks olla tegemist juhul, kui vahi all pidamine oleks kestnud pikemat aega ja saamata jäänud töötasu suurus võrreldes makstava hüvitisega oleks väga suur.
  6. Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas halduskohus jättis õigesti arvestamata kaebaja väitega, et tema töölt kõrvaldamine oli õigusvastane. Apellant põhjendab seda väidet asjaoluga, et kriminaalmenetluses tema kahtlustamiseks või süüdistamiseks ei olnud piisavaid tõendeid ning teda poleks tohtinud vahi alla võtta ega töölt kõrvaldada. Vahi alla võtmise ja teenistusest kõrvaldamise võimalused olid kriminaalmenetluse seadustikuga ette nähtud ning 10
(12)3-10-1708 vahi alla võtmist ja teenistusest kõrvaldamist olid otsustanud pädevad kohtud kohtumäärusega. Kaebaja neid maakohtu määrusi ei vaidlustanud. Halduskohtumenetluse ülesanne ei ole kriminaalmenetluses tehtud kohtumääruste õiguspärasuse hindamine. Kriminaalmenetlus on reguleeritud muust avaliku võimu teostamisest eraldi ja kriminaalmenetluse toimingute ning otsustuste õiguspärasuse kontroll toimub üldjuhul kriminaalmenetluse reeglite kohaselt ja kriminaalmenetluse raames üldkohtutes. Kohtueelses kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise eriregulatsiooni puudumise tõttu riigivastutuse seaduse sätete kohaldamine kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamisele võib kaasa tuua üldkohtu lahendite allutamise halduskohtu kontrollile (Riigikohtu üldkogu
  1. märtsi
  2. a otsus kohtuasjas nr 3-3-1-8509, p-d 127–128). Kuigi kriminaalmenetluse seadustik ei näinud sel ajal ette võimalust teenistusest kõrvaldatud isikule perioodiliselt taotleda ametist kõrvaldamise põhjendatuse kontrollimist (KrMS § 1412 jõustus hiljem kui kaebaja õigeks mõisteti), ei ole ilmselge, et kriminaalmenetluse pika kestuse tõttu oleks olnud õige tal õiguste riive ebaproportsionaalsuse vältimiseks võimaldada endisele ametikohale teenistusse naasta.
  3. Kohtueelses kriminaalmenetluses ametikohalt kõrvaldamine teenib üldisi (avalikke) huvisid. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada kasu, mida põhiõiguste piiramine avaliku võimu kandjale või avalikele huvidele kaasa tõi, piiramise raskust, kahju tekkimise ettenägematust ja muid olulisi asjaolusid (vt Riigikohtu üldkogu 30.08.2011 otsus asjas nr 3-3-1-15-10). Ametist kõrvaldamise proportsionaalsuse hindamisel on ringkonnakohtu arvates kaalukas tähtsus ka asjaolul, et kaebajal oli võimalik leida kriminaalmenetluse ajal mitmel perioodil tööd ning ühe töölepingu lõpetamine toimus tema enda algatusel. Kaebajal võimaldati ka tööle asumist väljaspool Eestit. Seetõttu nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kriminaalmenetluse eesmärki tõe väljaselgitamiseks ja sellekohast avalikku huvi apellandi ametist kõrvaldamiseks saab hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta ning hüvitise vähendamine poole võrra võrreldes apellandil tegelikult saamata jäänud tuluga oli põhjendatud.
  4. Apellant väidab, et õiglase hüvitise suuruse kindlakstegemisel pole kohus ebaõigesti arvesse võtnud neid kulutusi, mida kaebaja kandis Ühendkuningriigis elamiseks ja töötamiseks, mida ta Eestis töötades (s.t ametist kõrvaldamata) poleks pidanud kandma. Nende kulude suuruse kohta on apellant esitanud kohtule vaid paljasõnalisi väiteid, väidete tõepärasust põhistamata. Ringkonnakohus märgib, et vähemalt üldjoontes oleks apellant pidanud kaebuses selliste vältimatute kulude suuruse ära näitama, mida ta tegelikult kandis. Ringkonnakohtu arvates ei ole välistatud, et Ühendkuningriigis töötamisel oli kaebajal võimalik oma elu korraldada nii, et sellised lisakulutused võrreldes Eestis elamisega olid vähesed. Seetõttu oli nende kulutuste mittearvestamine kaebaja omandipõhiõiguse piirangu proportsionaalsuse hindamisel ja sellest lähtudes õiglase hüvitise suuruse kindlaksmääramisel ringkonnakohtu arvates õige.
  5. Apellant leiab, et halduskohus oleks pidanud võimaldama kaebajal esitada menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid, andes selleks täiendavalt aega.

§ 109

lg 1 kolmanda ja neljanda lause kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Halduskohtu 04.05.2012 määruse p-ga 4 anti täiendavate selgituste, taotluste jm dokumentide kohtule esitamiseks kaebajale aega kuni 29.06.2012, määruse p-ga 5 teatati kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg (13.09.2012). Kaebaja esindaja sai kohtumääruse kätte 04.05.2012. Kaebaja esitas menetluskulude nimekirja 19.06.2012, esitamata aga tõendeid menetluskulude kandmise kohta. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et menetluskulude kandmist tõendavate dokumentide esitamiseks oleks pidanud andma kaebajale veel täiendava tähtaja lisaks halduskohtu 04.05.2012 määrusega antud tähtajale. Kuna esindajatasu kandmist kaebaja tähtaegselt ei 11

(12)3-10-1708 tõendanud, jättis halduskohus need summad vastustajatelt õigesti välja mõistmata. Ainetud on väited, kas kulude kandmise kohta tõendite esitamise korral oleks nende väljamõistmine vastustajatelt olnud põhjendatud või mitte.
  1. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  2. septembri
  3. a otsus kohtuasjas nr 3-10-1708 muutmata. Menetlusosalised ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.