← Eesti

1-11-10364/40

Obsah (6)§ 184§ 68§ 76§ 751§ 75§ 78

Kriminaalasi nr 1-11-10364 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 29.novembril 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Anna Jänes sekretär Kristi Martin juures

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Ilya Diordi eelvangistus ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 07.aprill 2011.a. Kohtuotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 30.novembril 2011.a. Ilya Diordi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 07.juulil 2014.a. Varasemast ajast ei ole Ilya Diordil kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Ilya Diordil uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 8%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Ilya Diordil olemas igakülgselt toetav lähisuhtevõrgustik ning kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning olemas on vajalikud nõusolekut tema sinna elamaasumiseks ja elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Vabanemisel on süüdimõistetul olemas ka garanteeritud töökoht. Ilya Diord kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda, on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest ning on valmis ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustusi täitma. Ta asuks elama oma vanemate ja õe juurde, kuid hiljem võimalusel jätkaks kooselu abikaasaga. Tal on olemas garanteeritud töökoht, kus ta saaks samasugust töö, mida ta varem on teinud. Ilya Diord avaldas, et on mõelnud enda ebaseadusliku käitumise peale, saanud aru selle võimelikest tagajärgedest ning on valmis hoiduma sarnasest käitumisest. .

§ 76

lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Ilya Diord ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ilya Diordil on vabanedes olemas elukoht enda vanemate juures, mis vastab ka täielikult elektroonilise valveseadme kohaldamise nõuetele. Tal on olemas garanteeritud töökoht kuhu tal on võimalik peale vabanemist esimesel võimalusel tööle asuda. Süüdimõistetu on kinnipidamise ajal jätkanud suhtlemist lähedastega, kes teda toetavad. Kinnipidamise ajal on ta täiendanud enda riigikeele oskusi ning läbinud kursuseid. Samuti on ta osalenud aktiivselt spordis ja osalenud võistlustel. Käesolev vangistus on süüdimõistetule esimene reaalne vangistus. Vangistuse jooksul on süüdimõistetu käitunud eeskujulikult, talle ei ole määratud distsiplinaarkaristusi, ametnikega suheldes on ta olnud viisakas ega ole väljendanud kuritegelikke hoiakuid, samuti mõistab ta kriminaalhoolduse vajalikkust. Nii kohtule esitatud materjalide kui ka kohtuistungil avaldatu põhjal on alust arvata, et käesolevaks on süüdimõistetu oma varasemat väärkäitumist mõistnud ning omab motivatsiooni edaspidiselt seadusekuulekalt käituda. Samuti on ta seadnud endale positiivsed ja reaalsed tulevikueesmärgid, et mis aitavad toetada edaspidist seadusekuulekat elustiili. Kuna materjalidest nähtuvalt on alust arvata, et süüdimõistetu varasem kuritegelik käitumine on peamiselt tulenenud majanduslikest probleemidest ja kriminaalsete tuttavate mõjutusest, toetab tema ennetähtaegset vabastamist kuriteoriskide maandamise läbi ka asjaolu, et vabaduses on tal olemas garanteeritud töökoht, igakülgselt toetavad lähisuhted ning ta ei soovi enam suhelda negatiivset mõju omavate isikutega. Eeltoodu põhjal järeldab kohus, et ärakantud vangistus on süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud, ta mõistab kuritegeliku käitumisega kaasnevaid riske ning on oma väärtushinnangutes ja käitumises vajalikud korrektiivid teinud. Samuti omab ta piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilisele järelevalvele ja kriminaalhooldusele allutamisega aitaks tema õiguskuuleka käitumise kinnistamisele hetkel paremini kaasa kui vangistuse edasi kandmine. Samuti säiliks vabastamisel isiku üle teatud kontroll ning kriminaalhooldaja saaks samas ka tema resotsialiseerumist toetada. Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kriminaalhooldaja arvamust, kuriteo raskust, kandmata karistusaja pikkust ja süüdimõistetu isikut. Lisaks leiab kohus, et süüdimõistetule oleks otstarbekas panna katseajaks lisakohustused, mis aitaksid tema kuriteoriske maandada ja samas ka distsiplineeriks teda. Kuigi süüdimõistetul on vabanemisel olemas kindel töökoht, siis leiab kohtunik, et tagamaks ka tema reaalne tööleasumine on vajalik talle vastava lisakohustuse määramine. Samuti peab kohus süüdimõistetu kuriteoriskide maandamiseks vajalikuks määrata talle lisakohustus katseajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, et välistada joobes olekus võimalik kuritegelik käitumine ning kokkupuude toimepandud kuriteoga seotud aine ja isikute ringiga. Samuti on põhjendatud talle määrata mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta kuna varasemast elust on tema tutvusringkond koosnenud kriminaalse taustaga isikutest. Selleks, et kindlamalt välistada nendega edaspidine suhtlus ja seeläbi ebaseaduslike tegude toimepanemine tuleb seda hoida kontrolli all. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada Ilya Diord (IK 38108170301) temale Harju Maakohtu 17.oktoobri 2011.a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

§ 751lg 3 alusel määrata Ilya Diordile elektroonilise valve kestuseks neli

(4)kuud.

§ 751

lg 4 alusel lugeda elektroonilise valve tähtaja alguseks päev, mil elektroonilise järelevalve seade kinnitatakse Ilya Diordi keha külge.

§ 76

lg 4 alusel määrata Ilya Diordile katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 07.juulini 2014.a. Kohustada Ilya Diordi katseajal järgima

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:

  1. elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;
  2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 4 ja 7 alusel määrata Ilya Diordile katseajaks järgmised lisakohustused:

  1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
  2. asuda tööle või võtta end töötuna arvele ühe

(1)kuu jooksul vabanemisest alates; 3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta.

§ 78p 2 alusel hakata Ilya Diordi katseaega arvestama alates määruse jõustumisest.

Määrata Ilya Diord katseajaks Tallinna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna Vabastada Ilya Diord vangistusest peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. KrMS § 180 alusel välja mõista Ilya Diordilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu viiskümmend seitse

(57)eurot 60 senti. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda nelja
(4)kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.