← Eesti

2-12-34985/32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-12-34985 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Margo Klaar, liikmed Ande Tänav ja Iko Nõmm Tsiviilasi Otsuse tegemise aeg ja koht

s nr

  1. See tasu ei sisaldu hinnamäärustes. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja OÜ-lt VASALEMMA VESI Riigi Kinnisvara AS kasuks 180 184,04 eurot ja viivise põhivõlalt (180 184,04 eurot) alates 03.05.2013 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud jättis maakohus 2% ulatuses Riigi Kinnisvara AS kanda ning 98% ulatuses OÜ VASALEMMA VESI kanda. Poolte vahel on sõlmitud leping kanalisatsiooniteenuse osutamiseks ÜVVKS § 8 lg 3 tähenduses. Lepingus on pooled kokku leppinud, et reo- ja sademevee ärajuhtimine on tasuline teenus, mille eest kohustub hageja tasuma tariifide järgi, mille reguleerimise korra kinnitab Vasalemma Vallavolikogu ning kehtestab Vasalemma Vallavalitsus. Vasalemma Vallavalitsus on 18.12.2007 kehtestanud määruse nr 2 veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hinnad (Rummu). Uued veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad (Rummu) on Vasalemma Vallavalitsus kehtestanud 22.06.2010 määrusega nr
  2. Kumbki hinnamäärus ei sätestanud tasu sademevee ärajuhtimise ega ülenormatiivse reostuse eest. Määrustes on märgitud, et veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind moodustub abonenttasust, tasust võetud vee eest ja tasust reovee ärajuhtimise eest. Kuivõrd Vasalemma Vallavolikogu ega Vasalemma Vallavalitsus ei ole kehtestanud tariife sademevee ärajuhtimise ega ülenormatiivse reostuse eest, ei ole kostjal õigust nende teenuste eest hagejalt raha nõuda. Esiteks olid pooled lepingu p-s 3.
  3. kokku leppinud, et kanalisatsiooniteenuste eest tasutakse tariifide järgi, mille kinnitab Vasalemma Vallavolikogu ja kehtestab Vasalemma Vallavalitsus. Seejuures hõlmas mõiste „kanalisatsiooniteenused“ kogu lepingu eset (p 2). Seega oleks käsitlus tasu maksmise kohustusest ilma viidatud haldusaktideta vastuolus lepingus kokkulepituga. Teiseks kehtis lepingu sõlmimise ajal ÜVVKS § 14 lg 2, mille järgi veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. Sama paragrahvi lõige 31 võimaldas teenuse hinna reguleerimise korraga kehtestada ülenormatiivse reostuse tasu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-113-11 leidnud, et ÜVVKS järgne hinnaregulatsioon on imperatiivne ja sellest erinevad kokkulepped ei ole lubatavad. Seega saab kostja nõuda hagejalt tasu lepingu ning seaduse piires ning seadusega vastuolus olevad lepingulised kokkulepped on TsÜS § 87 järgi tühised. Ilma kohaliku omavalitsuse aktideta teenuse eest tasu küsida ei või. Regulatsiooni imperatiivsuse tõttu ei saa tasu küsida ka alternatiivsetel õiguslikel alustel. Kostja väide, et sademevesi on reovesi, ei vasta pooltevahelisele lepingule ega kostja enda varasemale käitumisele. Lepingus on nimelt eristatud reo- ja sademevett (p 2.1, 4.2 jt). Seega ei saa väita, et mõiste „reovesi“ hõlmab lepingulise mõistena ka sademevett. Samuti on kostja oma arvetes eristanud reovett ja sademevett, mis tähendab, et mõlemad pooled, sh kostja said lepingu sõnastusest ühte moodi aru. Samuti eristab ÜVVKS reovett ja sademevett (§ 1 lg 1 jj). Seetõttu ei saa järeldada, et reovesi hõlmab ka sademevett. Järeldust, et kostjal ei olnud õigust nõuda tasu sademevee ja ülenormatiivse reostuse eest ei väära ka pooltevaheline pikaajaline praktika. Seaduse imperatiivsuse tõttu ei oma tähendust ka poolte esitatud väited varasemast praktikast, võrdsest kohtlemisest ega diskrimineerimisest. 4

(12)Eeltoodust puudus kostjal õiguslik alus nõuda hagejalt tasu sademevee ärajuhtimise eest ja ülenormatiivse reostuse tasu. Selle õigusliku aluse puudumise tõttu on hagejal õigus alusetu rikastumise sätete järgi selles osas raha tagasi nõuda. Hageja nõude arvestusele kostja matemaatilises mõttes vastu vaielnud ei ole. Seega mõistis kohus kostjalt välja alusetult saadu 180 184,04 eurot VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja palus välja mõista seadusjärgse intressi VÕS § 94 järgi ja seadusjärgse viivise. Kohtu hinnangul on kuni otsuse tegemiseni leppetrahvi nõudmine ebamõistlik. Pooled on olnud pikka aega lepingulises suhtes, sellest suhtest pikka aega ühte moodi aru saanud ning seda ka heauskselt täitnud. Arvestada tuleb ka käesoleva vaidluse keerukust. Seetõttu ei ole kostjalt õiglane nõuda viivise tasumist enne, kui kohus annab antud vaidlusele õigusliku hinnangu ning kohus mõistis kostjalt viivise välja käesoleva otsuse tegemise päevast VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ning ülejäänud leppetrahvi nõude jättis rahuldamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus OÜ VASALEMMA VESI palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas Riigi Kinnisvara AS hagi osaliselt ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud Riigi Kinnisvara AS kanda. Maakohus on asunud ekslikult seisukohale ja lähtunud otsust tehes positsioonist, et sademevesi võib olla ükskõik kui saastunud ja reostunud, kuid see jääb ikkagi sademeveeks ning seda ei saa käsitleda reoveena, kuna lepingus, arvetel ja ÜVVKS-s on eristatud reovett ja sademevett ning et sellest tulenevalt ei saa arvestada veeteenuse hinna kujundamisel sademevee kui reovee ärajuhtimise teenuse osutamiseks vajalike kuludega ega võtta tasu sademevee kui reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamise eest. ÜVVKS ja veeseadus ei välistanud sademevee ja reovee ärajuhtimise teenuse eest sama hinna kohaldamist. Sademevesi on kõnealuses lepingulises suhtes faktiliselt reovesi. Hageja kinnistul asuv kanalisatsioon on ühisvoolne, mis tähendab, et nii kinnistul asuvatest hoonetest ärajuhitav reovesi kui ka sademevesi juhitakse hageja liitumispunktis ühiskanalisatsiooni läbi ühe toru. Seega sademevesi seguneb reoveega ning mõõtmispunktis ei ole seetõttu enam võimalik eristada reovett ja sademevett. Pooltevahelise teenuse osutamise sisuks on olnud reo- ja sademevee ärajuhtimine, mis aga tulenevalt asjaolust, et hageja kinnistul oli ühisvoolne kanalisatsioon, oli faktiliselt reovee ärajuhtimine, sest reo- ja sademevesi segunesid omavahel. Paljasõnalised on olnud hageja väited turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ning võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kohta. Antud juhul ei ole hageja ja kostja teiste klientide positsioon võrdne. Hageja oli teistest kostja klientidest erinev juba ainuüksi seetõttu, et hageja kinnistusiseselt suubus sademevesi kinnistul paiknevasse ühisvoolsesse kanalisatsiooni. Lisaks eristus hageja teistest kostja klientidest ka oma mahtude poolest (2009 ligi 71 %), mistõttu mahtude osakaalu silmas pidades arvestati hageja reostunud sademevee kogustega ka veeteenuse hinna kehtestamisel, kuid teiste kostja klientide sademevee kogustega mitte. Arvestades hageja finantspositsiooni, siis käesoleval juhul puudub ka kostjapoolse turguvalitseva seisundi ärakasutamine. Hageja oli ilmselgelt võimeline (sh kostjast võimekam) rajama sademevee ärajuhtimiseks iseseisva taristu või vähemalt investeerima sademevee arvesti paigaldamisse, sarnaselt nagu hageja hangib ja arvestab oma tarbevee iseseisvalt. Sademevesi on kõnealuses lepingulises suhtes ka majanduslikus mõttes reovesi. Nimetatut kinnitab kostjapoolne kanalisatsiooniteenuse hinnataotlus, milles kostja on arvestanud hageja kinnistult 5
(12)ärajuhitava reovee kogusega, sh sademevee kogusega ja Vasalemma Vallavalitsuse poolt kostja taotletud hindade kehtestamine. Kostja on 2010 hinnataotluses kasutanud reovee hinna kujundamiseks lahendust, milles reovee kogused sisaldavad endas ka hageja kinnistult ärajuhitud reostunud sademevee koguseid. Ka Vasalemma Vallavalitsus oli 2010 hinnataotlust analüüsides ning veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamisel teadlik asjaolust, et ettevõtetele reovee hinna kehtestamise aluseks olevates reovee kogustes on kajastatud ka hageja kinnistult ärajuhitava sademevee arvestuslik kogus 3000 m3 kuus. Lisaks oli ka Konkurentsiamet oma 27.09.12 otsuses nr 9.2-7/12-022 pärast põhjalikku analüüsi mõistnud, et kostjal oli õigus nõuda hagejalt tasu sademevee ärajuhtimise teenuse osutamise eest. Sademevesi on kõnealuses lepingulises suhtes ka õiguslikus mõttes reovesi. Kohtupoolne üksnes grammatiline lähenemine sademevee mõistele ei ole kostja esitatud väiteid arvestades põhjendatud. Kohus ei ole teostanud ÜVVKS analüüsi koosmõjus veeseaduse analüüsiga, selgitamaks välja reovee tähendus kõnealuses lepingulises suhtes. Väär on kohtu seisukoht, et Vasalemma Vallavolikogu ega Vasalemma Vallavalitsus ei ole kehtestanud tariife sademevee ülenormatiivse reostuse eest. ÜVVKS § 14 lg 31 nägi sõnaselgelt ette, et kohaliku omavalitsuse üksus võib kehtestada ülenormatiivse reostuse tasu ja Vasalemma Vallavolikogu on seda teinud oma 30.10.

s nr

  1. Kohus on jätnud kostja esitatud väited täielikult tähelepanuta. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja menetluskulud jagas. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ehk osas, milles maakohus hagi rahuldas. Kolleegium nõustub apellatsioonkaebuse väidetega, mille kohaselt ei ole maakohus otsust tehes välja selgitanud piisavas mahus olulisi asjaolusid, analüüsinud poolte poolt esitatud väiteid ja hinnanud tõendeid. Mistõttu on maakohus lahendanud vaidluse formaalselt, süvenemata kostja vastuväidetesse, jättes need otsuses käsitlemata. Hageja nõudis 04.09.2012 esitatud hagiavalduses (I kd lk 5-18) kostjalt perioodil 01.06.2009 kuni 30.04.2012 sademevee ärajuhtimise eest tasutud 166 842,43 euro tagastamist ja perioodil 01.10.2010 kuni 30.06.2012 reoveelt ülenormatiivse reostuse tasu tagastamist summas 13 341,61 eurot, kokku 180 184 eurot ja sellelt summalt arvestatud intressi ja viivist. Hageja leidis, et kostja on tema arvel alusetult rikastunud, kuna Vasalemma valla õigusaktidest ei tulenenud kostjale alust sademevee ärajuhtimise ja ülereostuse eest tasu nõudmiseks, mistõttu on lepingus sõlmitud vastavad kokkulepped tühised. Alternatiivselt väitis hageja, et juhul, kui kohus leiab, et Vasalemma valla õigusaktid teenuse hinna määramise kohta kehtivad ka sademevee kohta, siis on tegemist hageja diskrimineerimisega ja hageja poolt tasutu arvel on subsideeritud teisi Rummu asula tarbijaid, mis on vastuolus ÜVVKS § 14 lg-ga
  2. Kehtestatud hind on hageja suhtes diskrimineeriv ja lepingu p 1.1., milles on viidatud hinda kehtestavatele Vasalemma valla aktidele, on tühine TsÜS § 87 järgi. Samuti on tühine 6

(12)pooltevahelise lepingu punkt, milles kehtestatakse reovee koguse arvestamisel sademevee arvestatavaks koguseks 3 000 m3 kuus, kuna see on vastuolus Vasalemma valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 8 lg 4 p-ga
  1. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja), on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemaoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hagi üle otsustamiseks tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas hageja oli kohustatud tasuma kostjale Murru vangla kinnistult sademevee ärajuhtimise eest ja kas kostja võis nõuda ülenormatiivse reostuse eest tasu. Vaidlust ei ole alljärgnevates asjaoludes:
  2. Kostja on Vasalemma valla territooriumil tegutsev vee-ettevõtja ÜVVKS § 7 järgi.
  3. Poolte vahel on 06.07.2009 sõlmitud kanalisatsiooniteenuse osutamise leping (I kd lk 20-23, edaspidi: leping), millega lepiti kokku XXXXXX asuvalt hagejale kuulunud kinnistult reoja sademevee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni. Lepingu p 9.
  4. järgi jõustus leping 01.06.2009 ja kehtis tähtajatult.
  5. Lepingu p 3.1 järgi toimus tasumine vastavalt tariifidele, mis on kinnitatud Vasalemma Vallavolikogu poolt ja kehtestatud Vasalemma Vallavalitsuse poolt. Lepingu p 4 järgi lähtutakse tarbitud mahu määramisel vastavate arvestite näitudest ja sademevee arvestuslikuks igakuiseks koguseks on 3000 m
  7. Lepingu p 3.2 järgi oli lepingu sõlmimise ajal kanalisatsiooniteenuse hinnaks 13,56 krooni 1 m3 kohta (saastegrupp SG-3), hinnale lisandus käibemaks. Juhul, kui kontrolli tulemusena muutus saastegrupp, siis uus saastegrupp hakkas kehtima kontrolli teostamise kuust. Lepingu lisas 3 on pooled kokku leppinud, et 01.06.2009 – 30.11.2009 on reovee saastegrupp SG 6 ja sademevee saastegrupp SG4 (I kd lk 24).
  8. Vasalemma Vallavalitsuse 18.12.

ga nr 2 (edaspidi: 18.12.2007 määrus) olid kehtestatud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad saastegruppide kaupa Rummu alevikus asuvatele kostja tarbijatele. Hinnad kehtisid alates 01.04.

  2. Vasalemma Vallavalitsuse 22.06.2010 määrusega nr 2 (edaspidi: 22.06.2010 määrus) kehtestati veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad Rummu alevikus asuvatele kostja tarbijatele. Hinnad kehtisid alates 01.10.
  4. Hageja on tasunud kostjale perioodil 01.06.2009 kuni 30.04.2012 sademevee ärajuhtimise eest 166 842,43 eurot ja 01.10.2010 kuni 30.06.2012 ülenormatiivse reostuse tasu 13 341,61 eurot. Pooltevaheline leping oli kolleegiumi arvates VÕS § 635 lg 1 järgi töövõtuleping, mille alusel kostja kohustus ära juhtima hageja reovee ja hageja kohustus teenuse eest maksma. Tavapäraselt lepitakse eraõiguslikus lepingus kokku nii teenuse osutamises kui ka selle hinnas, kuid käesoleval juhul on tegemist erandiga, kus hinnakujundus on üldistes huvides reguleeritud õigusaktidega. Tulenevalt ÜVVKS normidest, reguleeriti reovee ärajuhtimise teenuse hinnad Vasalemma Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktidega. Vaidlus on poolte vahel selles, kas kostja oli õigustatud nõudma hagejalt sadevete ärajuhtimise ja ülenormatiivse reostuse eest tasu. Kolleegium nõustub, et lepingu sõlmimise ajal kehtinud ÜVVKS ei andnud selget alust sademevee ärajuhtimise eest tasu arvestamisel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-113-11 selgitanud, et ÜVVKS § 14 lg 1 enne 01.11.2010 kehtinud redaktsiooni järgi moodustub veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind mh tasust reovee ärajuhtimise eest, kuid sademevee ärajuhtimisest seal juttu ei olnud. Küll on tasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest selgesõnaliselt ette nähtud ÜVVKS § 14 lg 1 p 3 alates 01.11.2010 kehtivas redaktsioonis. Samas reguleeris ÜVVKS selle § 1 lg 1 järgi ka varem mh kinnistute sademevee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi 7

(12)ja -kanalisatsiooni kaudu. Sademevee ärajuhtimist reguleeriti seaduses mitmes sättes. Nii sätestas nt ÜVVKS § 15 lg 2 ka varem, et ühiskanalisatsiooni juhitava reo-, sademe-, drenaaživee ja muu pinnase- või pinnavee kogust arvestatakse või mõõdetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt. Käesoleva vaidluse pooled on 06.07.2009 lepingus kokku leppinud sademevee ühiskanalisatsiooni ärajuhtimise teenuse osutamises (lepingu p 2.1.). Hagiga hõlmatud ajal Vasalemma valla poolt kehtestatud õigusaktides eraldi tasumäära sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimise eest kehtestatud ei olnud. Lepingu sõlmimise ajal kehtisid Vasalemma Vallavalitsuse 18.12.

ga 2 kehtestatud reovee ärajuhtimise hinnad ja alates 01.10.2010 Vasalemma Vallavalitsuse 22.06.2010 määrusega nr 2 kehtestatud hinnad. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas kostjal oli õigus nõuda hagejalt tasu hageja kinnistult sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimise eest ÜVVKS ja eelviidatud Vasalemma Vallavalitsuse määruste alusel. Seadusest ei tulene sõnaselgelt, kas sademevett saaks käsitleda reoveena, nagu kostja on seda väitnud, ja selle ärajuhtimise eest saaks kohaldada sama hinda reovee ärajuhtimisega. 18.12.

vastuvõtmisel kehtinud ÜVVKS § 1 lg 1 järgi reguleerib ÜVVKS kinnistute veega varustamise ning kinnistutelt reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. ÜVVKS § 8 lg 2 pdest 4, 5 ja 6 tulenes, et pooltevahelise lepinguga reguleeriti mh ka sademevee ärajuhtimist. Seega reguleeris ÜVVKS sademevee ärajuhtimise teenuse osutamist. Lisaks ÜVVKS-le tuleb analüüsida ka teisi sama valdkonda reguleerivaid seadusi. Kuni 11.01.2009 kehtinud veeseaduse § 2 p 8 sätestas, et reovesi oli üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud sademevesi. Eeltoodud sätteid tõlgendades leiab kolleegium, et Vasalemma Vallavalitsuse 18.12.

vastuvõtmise ajal võis hinna kehtestada viisil, kus ärajuhtiva reoveena käsitleti ka sademevett ja nende kanaliseerimise eest võis kehtestada ühe hinna. Kuni 01.11.2010 kehtinud ÜVVKS § 14 lg 1 järgi veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hind moodustub abonenttasust, tasust võetud vee eest ja tasust reovee ärajuhtimise eest, lõige 2 näeb ette, et lõikes 1 nimetatud teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ja lõikes 3 nähti ette, et hinna kehtestamisel tuli arvestada, et vee-ettevõtjal oleks tagatud tootmiskulude katmine, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine, keskkonnakaitse tingimuste täitmine, põhjendatud tulukus jne. Seega pidi kehtestatud teenuse hind olema kulupõhine. Kostja on selgitanud, et hinnataotluse esitamisel on kalkuleeritud kulusid arvestusega, et reovee ja sademevee ärajuhtimisel oli sama tariif. Asjaolule, et Vasalemma Vallavolikogu kehtestas sademevee ja reovee ärajuhtimise eest ühise hinna, viitab ka Vasalemma Vallavolikogu 30.10.

ga nr 11 kinnitatud Vasalemma valla veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra § 4 lg 1 p 2, millega kehtestati äriklientide reo- ja sademevee ühiseks saastegrupiks üldjuhul SG-3. Eeltoodust järeldub, et reo- ja sademevett on käsitletud koos. Kolleegiumi arvates on ka pooled lepingu sõlmimisel reoveena käsitlenud sademevett, millele viitab lepingu lisa 1 (Reoveest proovide võtmise ja reovee nõuetele vastavuse kontrollimise kord), mille p 1 sätestab, et lisa 1 kohaselt mõistetakse mõiste reovesi all kanalisatsiooni juhitavat olme- ja tootmisvett, tootmisettevõtete kohtpuhastitest ühiskanalisatsiooni juhitavat heitvett ja sademevett eraldi või nende segu. Seega oli kostjal õigus nõuda kuni 01.10.2010 hagejalt sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest tasu 18.12.

s toodud hinna alusel. 8

(12)Järgnevalt tuleb kontrollida, kas kostjal oli õigus nõuda hagejalt alates 01.10.2010 sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimise eest 22.06.2010 määrusega reovee ärajuhtimise teenusele kehtestatud hinda. Vasalemma Vallavalitsuse 22.06.2010 määrusega nr 2 kehtestati veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnad Rummu alevikus asuvatele kostja tarbijatele. Hinnad kehtisid alates 01.10.2010. 22.06.2010 määruse vastuvõtmise ajal ei olnud muutunud ÜVVKS sätted, mis reguleerisid kanalisatsiooniteenuse osutamist ja selle eest hinna kehtestamist, võrreldes 18.12.

vastuvõtmise ajaga. Küll aga olid muutunud veeseaduse sätted. Alates 11.01.2009 kehtiva veeseaduse redaktsiooni järgi on reovesi üle kahjustuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi. Veeseaduses ei olnud eraldi reovee koosseisus määratletud sademevett. Samas ka saastunud sademevesi vajab enne suublasse juhatamist puhastamist, mistõttu ei välista veeseadus otsesõnu sademevee käsitlemist reoveena. 22.06.2010 hindade kehtestamise aluseks oli kostja hinnataotlus (II kd lk 99), mille lisas 2 on esitatud hinna kalkulatsioon (II kd lk 102). Kalkulatsioonis on ära toodud 2010 I kvartali lõikes müüdava/töödeldava vee hulk ja selle järgi on ettevõtetele müüdava vee hulk 1 410 m3 ja reovee hulk 18 662 m

  1. Kostja on selgitanud, et reovee maht leiti järgmise arvestuse järgi: juriidilistele isikutele, sh ka hageja, müüdud vee hulk + Murru vangla puurkaevust võetud vesi (hageja poolt esitatud näidu alusel) + 9 000 m3 sademevett. Hind saadi, jagades seoses sademe- ja reovee ärajuhtimise tekkinud kulud reo- ja sademevee mahu summaga. Kuna teised juriidilistest isikutest tarbijad tarbisid arvestusest nähtuvalt kostja teenust hagejast oluliselt vähem, siis toodud arvestusest oli arusaadav, et hinna kujundamisel on taotluses kostja soovinud hinna kehtestamist, mis oleks ühine nii sademeveele kui ka reoveele. Eeltoodu ei olnud kuni 31.10.2010 kehtinud ÜVVKS sätetega vastuolus. Juhul, kui kostja ei oleks arvestanud kalkulatsioonis hageja kinnistult ärajuhitavat sademevett, oleks pidanud ainult reoveele kohalduv hind olema oluliselt kõrgem, sest vastasel juhul, ei oleks kostja tegevuskulud kehtestatud teenuse hinnaga kaetud. Alates 01.11.2010 kehtiva ÜVVKS § 14 järgi ei olnud enam võimalik kehtestada sademe- ja reovee ärajuhtimise teenuse eest ühtset hinda ja eeltoodud sätte kohaselt pidi olema igal teenusel eraldi kehtestatud hind. ÜVVKS § 16 lg 6 sätestas, et kuni vee-ettevõtja kehtestab alates 01.11.2010 kehtiva ÜVVKS redaktsioonis ettenähtud korras hinnaregulatsiooni nõuetele vastava veeteenuse hinna, osutatakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust tarbijatele
  2. a.
  3. oktoobril kehtivate hindadega, mille on kehtestanud kohaliku omavalitsuse volikogu ÜVVKS 31.10.2010 kehtinud redaktsiooni § 14 lg 2 alusel. Kuna kostja ei olnud ajal, mis on hageja nõudega hõlmatud, uut hinda kehtestanud, siis tuli lähtuda teenuse maksumuse määramisel 22.06.2010 määrusega kehtestatud hindadest. Eeltoodut kokku võttes leidis kolleegium, et Vasalemma Vallavalitsuse 18.12.

ga nr 2 ja 22.06.2010 määrusega nr 2 kehtestatud reovee ärajuhtimise hinnad olid kehtivad ja nendes määratud reovee ärajuhtimise teenuse hind oli kehtestatud ka sademevee ärajuhtimise teenusele. Eeltoodut ei muuda ka Vasalemma Vallavalitsuse 15.10.2012 vastus hageja teabenõudele (II kd lk 87). Vastus teabepäringule sisaldab ilma põhjendusteta vastuseid hageja poolt esitatud küsimustele, mistõttu ei ole võimalik esitatud vastustest teha järeldust hinnamääruse kinnitanud haldusorgani tegeliku tahte kohta. Järgnevalt kontrollib kolleegium hageja poolt kostjale tasutud ülereostustasu tagastamiseks nõude põhjendatust. Maakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et Vasalemma vald ei olnud kehtestanud ülereostuse eest tasusid, mistõttu ei olnud kostja õigustatud hagejalt nõudma ülereostusetasu. Õige on apellandi väide, et maakohus ei ole vaidlustatud otsuses analüüsinud kostja poolt nõudele esitatud vastuväiteid. 9

(12)Kuni 31.10.2010 kehtinud ÜVVKS § 14 lg 31 sätestas, et teenuse hinna reguleerimise korraga võib kehtestada ülenormatiivse reostuse tasu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud reoainesisalduse ja ÜVVKS § 10 lg-s 2 nimetatud keskkonnaministri määrusega kehtestatud ohtlike ainete sisalduse piirväärtusi ületava reostuse eest ärajuhitavas reo- ja sademevees. Alates 01.11.2010 kehtiv ÜVVKS § 14 lg 3 sätestab, et ÜVVKS § 14 lg 1 p-des 2 ja 3 nimetatud tasu reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest võib erineda sõltuvalt reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee reostatusest. Sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise tasu võib erineda ka sõltuvalt sellest, kas see juhitakse ühisvoolukanalisatsiooni või sademeveekanalisatsiooni. Lisaks veeteenuse hinnale võib kehtestada ülenormatiivse reostuse tasu, kui reoainete, sealhulgas ohtlike ainete sisaldus ärajuhitavas reo-, sademe- ja drenaaživees või muus pinnase- ja pinnavees ületab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga või vee-ettevõtja ja kliendi vahel sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise lepinguga kehtestatud maksimaalset reoainete sisaldust või käesoleva seaduse § 10 lõike 2 alusel kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete maksimaalseid piirväärtusi. Seega tulenes seadusest, et teenuse hinna reguleerimise korraga võis määrata tasu ülenormatiivse reostuse eest ja pooled võisid kokku leppida selle maksimaalse reoainete sisalduse reovees. Pooled on lepingu p-s 3.2 leppinud kokku, et kostja reovee saastegrupp on SG 3 ja juhul, kui see kontrolli tulemusena muutub, siis uus saastegrupp hakkab kehtima alates kontrolli teostamise kuust. Lepingu p-s 4.2.3 on kokku lepitud ülenormatiivse reostuse eest tasu maksmises. Lepingu lisas 3 lepiti kokku saastegrupis nii reoveele kui ka sademeveele perioodiks 01.06.2009 kuni 30.11.2009. Ka edaspidi on lepingu täitmise käigus poolte poolt korrigeeritud saastegruppi tulenevalt tegelikule saasteainete hulgale ja sõlmitud selle kohta kirjalikke kokkuleppeid. Saastegrupi määramise ja selle suuruse osas ei ole poolte vahel vaidlust ja hageja ei ole väitnud, et saastegrupp oleks ebaõigesti määratud. Hageja ainus väide oli see, et kostjal polnud õigus nõuda ülenormatiivse reostuse eest alates 01.10.2010 tasu, sest sellist tasu polnud määratud Vasalemma Vallavalitsuse 22.06.2010 määrusega, millega kehtestati teenusele hinnad. Vasalemma valla veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra, mis on vastu võetud 30.10.2007 Vasalemma Vallavolikogu määrusega nr 11 (edaspidi 30.10.2007 määrus), § 4 sätestab ülenormatiivse reostuse tasu määramise ja maksmise alused. 30.10.

§ 4

lg 1 p 2 järgi kehtis ärikliendi reo- ja sademevee suhtes üldjuhul saastegrupp SG-3, kui reovee reoainesisalduse kontrolli tulemusel ei selgu, et reovesi kuulub mõnda teise gruppi. 30.10.

§ 4

lg-s 7 on määratud reovee ärajuhtimise teenuse hind ülereostuse puhul ja see kujuneb kehtestatud reovee ärajuhtimise teenuse hinna korrutamisel ülenormatiivse reostuse puhastamise koefitsiendiga, mis olid määratud olenevalt saastegrupile (SG). 18.12.

s on reovee ärajuhtimise teenuse hinnad saastegruppide lõikes määratud lähtudes 1 m3 reovee ärajuhtimise saastegrupi SG 1 hinnast 16 krooni/m3, korrutades seda saastegrupile 30.10.

§ 4lg-s 7 toodud koefitsiendiga.

22.06.2010 määruses, millega määratud hinnad kehtisid alates 01.10.2010, ei olnud reovee ärajuhtimise teenuse hinda saastegruppide lõikes eraldi määratud ja 22.06.2010 määruse § 2 lg 2 järgi oli ärikliendi teenuse hinnaks 1,22 eurot (19,08 krooni) 1 m3 reovee ärajuhtimise eest. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et alates 01.10.2010 ei olnud kostjal õigus nõuda kostjalt ülereostuse eest tasu maksmist. Pärast 22.06.2010 hinna kehtestamise määruse kehtima hakkamist 01.20.12010 kehtis 30.10.2007 määrus jätkuvalt edasi ja sellest §-st 4 tulenevalt oli kostjal õigus nõuda hagejalt ülereostuse eest tasu maksmist. Tulenevalt pärast 01.10.2010 esitatud arvetest on kostja arvestanud ülereostuse tasu 30.10.

§ 4lg 7 järgi.

Näiteks 2010 oktoobrikuu eest on esitatud arve nr 2100392 (I kd lk 48), millel oli märgitud ülereostuse saastegrupiks SG-5, reovee ärajuhtimise tasuks 19,08 krooni 1 m3 eest ja ülereostuse tasuks 9,54 krooni 1 m3 eest. 30.10.

§ 4lg 7 järgi oli saastegrupi SG-5 puhul rakendatav 10

(12)koefitsient 1,5. Eelnevat kokku võttes leiab kolleegium, et kostjal oli alates 01.10 2007 õigus nõuda hagejalt tasu ülenormatiivse reostuse eest tulenevalt 30.10.

st, mille kohaldamises on pooled on lepingu p-s 1.1 ka kokku leppinud. Hageja väitis, et juhul, kui kohus leiab, et kostjal oli tulenevalt Vasalemma valla õigusaktidest õigus nõuda tasu sademevee ärajuhtimise eest, siis tuleb kohtul hinnata, kas lepingu p 4.3.1 on tühine TsÜS § 87 järgi. Hageja käsitluse järgi oli nimetatud punkt tühine, kuna see on vastuolus ÜVVKS ja Vasalemma Vallavolikogu 30.10.

ga nr 11 kinnitatud Vasalemma valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga (edaspidi: 30.10.2007 eeskiri). Hageja käsitluse kohaselt on lepingu p-s 4.2 kokkulepitud sademevee arvestusliku kogus 3 000 m3 kuus ebaõige ja lepingu p-s 4.3.

  1. toodud teenuse mahu arvestuse tõttu, kus on arvestatud sademevee kogus 3 000 m3 kuus, tasub hageja kostjale ebamõistlikult palju. Hageja väidete kohaselt on kostja antud piirkonnas monopoolne ettevõtja ja hagejal ei olnud teenuse saamiseks muud valikut, kui sademevee mahus kokku leppida. Kolleegium märgib, et hageja esitas oma nõude alternatiivse aluse 14.01.2013 menetlusdokumendis, kuid kuna kostja ei esitanud selles osas TsMS § 376 lg 1 järgi vastuväidet, siis oli hagejal õigus seda teha ja kolleegium analüüsib ka hageja eeltoodud väidet. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud ÜVVKS § 8 lg 4 p 1 sätestas, et ÜVVKS § 3 lg-s 3 nimetatud leping sõlmitakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel. Eeskirja kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ning see peab sisaldama võetava vee mõõtmise ja ärajuhitava reovee arvestamise korda. 30.10.2007 eeskirja § 8 lg 4 p 6 järgi kliendi kinnistult ühiskanalisatsiooni juhitava sademevee kogus arvestatakse vee-ettevõtja poolt statistiliste andmete alusel või mõõdetakse vastava arvestiga. Statistiliste andmete või mõõtmise puudumisel arvestatakse normiks 0,35 m3 m2 kohta aastas katuste, kõvakattega tänavate ja väljakute pinnalt, kust toimub sademevee äravool ühiskanalisatsiooni. 30.07.2007 eeskirja § 8 lg 4 p-st 6 tulenevalt võis sademevee koguse määrata kolmel viisil. Kostja väitis, et lepingus kokkulepitud sademevee maht 3 000 m3 kuus tulenes tegelikest andmetest ja eelnevalt toimunud mõõtmiste tulemusel tuvastatust, mille järgi on pooled sademevee koguse lepingus kokku leppinud. Kostja selgitas, et hageja kinnistul on ühisvooluline kanalisatsioon, kus ühe toru kaudu juhitakse suublasse sademeveega segunenud reovesi. Kostja on esitanud
  2. aastal ja
  3. aastal toimunud ärajuhitud reovee mahtude mõõtmise tulemused, mis on tehtud hageja nõudmisel ja millest on teavitatud ka hagejat. Eeltoodud mõõtmise tulemustest selgub, et kokkulepitud sademevee kogus vastab pisteliste mõõtmistulemuste alusel arvestatud kuu keskmisele kogusele, olles mõnedel kuudel suurem ja mõnedel väiksem kui 3 000 m
  4. Kolleegiumi arvates on tegelikest andmetest lähtuvalt kokkuleppe sõlmimine sademevee mahu osas vastavuses 30.10.2007 eeskirja § 8 lg 4 p-ga 6, sest kokkuleppe on käsitletav mõõtetulemuste alusel arvestatud statistilise keskmisena. Hageja on oma väidete tõendamiseks, et Murru vangla territooriumilt ärajuhitav sademevee hulk on tegelikkuses oluliselt erinev lepingus kokkulepitust ja Rummu asula sademevee hulk, mille ärajuhtimise eest kostja tasu tarbijatelt ei nõua, on samas mahus hageja kinnistult ärajuhitava sademevee hulgaga, esitanud V. Liiva koostatud hinnangu Rummu aleviku kanalisatsioonisüsteemidele (II kd lk 89-98). V. Liiv on oma arvamuses lähtunud hageja kinnistu visuaalsest vaatlusest, talle esitatud plaanidest ja muudest dokumentidest ning teinud oma järelduse nende põhjal, leides, et hageja kinnistu sademevee mahud on lepingus kokkulepitust väiksemad ja Rummu asula sademevee hulk peaks olema suurem, kui Murru vangla territooriumilt ühiskanalisatsiooni kaudu ärajuhitav kogus. Kolleegiumi arvates tuleb V. Liiva arvamust hinnata koosmõjus teiste esitatud tõenditega, kuna V. Liiv ei ole mõõtnud tegelikke reovee hulkasid, vaid on oma järeldused teinud ainult visuaalse vaatluse ja talle esitatud dokumentide põhjal. Hinnangu kokkuvõttes on ka V. Liiv leidnud, et tegelikke vooluhulkasid on võimalik tulenevalt kanalisatsioonirajatiste ehitamise eripärast määrata ainult mõõtmisel. Kostja ongi kohtule esitanud 11

(12)tegelikud mõõtmise tulemused hageja kinnistult ärajuhitud reovee kohta. Rummu alevikust ärajuhitud sademevee mahtude tegeliku mõõtmise kohta kohtule andmeid esitatud ei ole. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et lepingus kokkulepitud sademevee arvestamise kord ei ole vastuolus ÜVVKS sätetega ja 30.07.2010 eeskirjaga. Samuti ei saa esitatu põhjal järeldada, et hagejat kui kanalisatsiooni tarbijat on võrreldes teiste Rummu aleviku tarbijatega koheldud ebavõrdselt ja diskrimineerivalt. Kolleegium märgib, et juhul, kui hageja ei nõustunud lepingus kokkulepitud sademevee mahuga, oli tal lepingu p 4.5 järgi võimalus paigaldada reovee arvesti. Hagiga hõlmatud perioodil ei ole hageja seda taotlenud ega ka väitnud, et sademevee mahud on ebaõiged. Sellise väite esitas ta esmakordselt alles käesolevas menetluses. Hageja väited, et ta oli lepingu sõlmimisel sunnitud kostjaga sademevee mahtudes kokku leppima kostja poolt soovitud viisil ja mahus, kuna vastasel korral ei oleks talle teenust osutatud, on tõendamata. Poolte vahel on olnud lepingulised suhted pikemat aega ja kostja seletuse kohaselt oli juba 2002. aastal kokku lepitud kanalisatsiooniteenuse mahus, mis oli määratud tulenevalt eelnevalt toimunud reoveehulga mõõtmisest. Kuna sademevee hulk on vastavuses tegelike mõõtmiste tulemusega, siis vastasid lepingus olevad teenuse mahud tegelikule olukorrale ja kostja ei ole oma positsiooni lepingu sõlmimisel kasutanud viisil, mis oleks hagejat diskrimineeriv. Seega ei ole hageja eeltoodud väide põhjendatud. Samuti ei ole veenvad hageja väited selle kohta, et Vasalemma valla poolt kehtestatud reovee ärajuhtimise teenuse hindades oli arvestatud sademevee ärajuhtimise kuludega, mistõttu ei olnud alust maksta sademevee ärajuhtimise eest eraldi. Hageja arvates on ta, makstes sademevee ärajuhtimise eest, tasunud kostjale osutatud teenuse eest topelt. Oma väidete tõendamiseks on hageja viidanud kostja poolt Vasalemma Vallavalitsusele 11.06.2010 esitatud hinnataotlusele (II kd lk 83-86). Eelnevalt on kolleegium analüüsinud hinna kujunemist ja tuvastanud, et hinna kujundamisel oli arvestatud, et hind kehtib nii reoveele kui ka sademeveele. Kostja 11.06.2010 hinnataotlusest ei tulene kolleegiumi arvates hageja poolt väidetu. Kostja on selgitanud taotluses, et juriidilistele isikutele reovee ärajuhtimise teenuse hinna määramisel on mh oluline ka see, et suurelt territooriumilt sademevee ärajuhtimine tekitab puhastusseadmetele lisakoormuse, mis põhjustab lisakulusid ja on aluseks kõrgema hinna määramisele. See, et reovee ärajuhtimisele määratud hinnaga oleks kaetud ka sademevee ärajuhtimine, dokumendist ei tulene. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi osalise rahuldamise kohta ja jätab uue otsusega hagi tervikuna rahuldamata, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb maakohtus kantud menetluskulud jätta hageja kanda. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud vastustaja (hageja) kanda. Margo Klaar Ande Tänav Iko Nõmm 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.