← Eesti

4-11-4970/12

Obsah (5)§ 223§ 236§ 50§ 169§ 2

4-11-4970 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuaril 2012.a. Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-11-4970 (2602,11,007423) Kohtunik Ene Muts Kohtui

§ 223lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o.

200 eurot ja

§ 236

lg 1 alusel eriõiguse äravõtmisega 6 kuuks Istungil osalenud isik Kaebuse esitaja: Jevgeni Rassadkin Kohtuvälise menetleja esindaja: komissar Hillar Leet RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 3 Tühistada kohtuvälise menetleja Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tormas Tuuliku 07.12.

  1. a otsus ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada väärteomenetlus Jevgeni Rassadkini suhtes tema teos väärteokoosseisu puudumisel tõendamatuse tõttu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 08.02.2012.a. Kaevatav kohtuvälise menetleja otsus. Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse teenistuse vanema Tormas Tuuliku 07.12.
  2. a otsusega määrati Jevgeni Rassadkinile

§ 223lg 1 alusel rahatrahv 50 trahviühikut, s.o.

200 eurot ja

§ 236lg 1 alusel eriõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Otsuse kohaselt Jevgeni Rassadkin 10.11.2011. a kell 14.34 Ihaste teel Tartu linnas juhtis mootorsõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi. Vaskapöörde teostamisel libises sõiduk sõidutee parempoolsele äärele, kus sõitis vastu liiklusmärgi 313a posti ning sõiduk paiskus peale kokkupõrget kraavi. Eeltooduga põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju liiklusmärgi 313a posti omanikule. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt liiklusõnnetusest teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik. Jevgeni Rassadkin rikkus

§ 50

lg 3 p 1 nõudeid ja tekitas varalise kahju, vastutus

§ 223

lg 1 järgi ning

§ 169

lg 5 nõudeid jättes liiklusõnnetusest teatamata, vastutus

§ 236lg 1 järgi.

Väärteod ontõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, tunnistaja ütlustega ja menetlusaluse isiku ütlustega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse sisu ja põhjendused. 27.12.2011. a esitas menetlusalune isik Jevgeni Rassadkin kohtule kaebuse eelnimetatud kohtuvälise menetleja otsuse peale. Ta väidab kaebuses, et ei ole selge, milliste tõenditega tuvastati tema süü väärteo toimepanemises. Otsus ei ole kaebuse esitajale selge. Kaebuse esitaja ei ole temale määratud karistuse liigi ja ulatusega nõus. Ta leiab, et määratud karistus ei ole õiglane ega proportsionaalne toimepandud süüteoga. Tõendeid on uuritud ebapiisava täpsusega ja ühekülgselt. Osa tõenditest on jäänud arvestamata. Antud asjaolud on toonud põhjendamatu otsuse. Kohtuvälise menetleja otsus põhineb õigusnormide rikkumisel. Kaebuse esitaja leiab, et

§ 169lg 5 rikkumine ei ole tõendatud.

Otsus ei ole selles osas õige. Kaebuse esitaja ei vaidle, et tema ei arvestanud tee laiusega, mille tõttu tema juhitud sõiduk libises sõidutee parempoolsele äärele ning

§ 50lg 3 p 1 normi rikkumine on selge ja arusaadav.

Kaebuse esitaja leiab, et tõendamata on liiklusõnnetus

§ 2

p 32 tähenduses ning seetõttu ei ole tõendatud ka

§ 169lg 5 rikkumine.

Kaebuse esitaja ei lahkunud sündmuskohalt vaid läks abi järele. Sündmuskohale jäi inimene autot valvama. Kaebuse esitaja veendus enne abi otsima minekut, et sõiduautol puuduvad kahjustused. Kuna ta ei sõitnud vastu posti, ei osanud ka arvata, et tema peab teatama juhtunust politseile. Kaebuse esitaja palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega tühistada karistus eriõiguse äravõtmiseks. Ta palub määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil jäi Jevgeni Rassadkin esitatud kaebuse juurde. 2 Menetlusalune isik andis ütlusi, et kuupäeva ei mäleta, kui tal paluti viia auto koduni. Ta sõitis Ihaste poole, maksimaalset lubatud kiirust ületamata. Ei märganud õigel ajal kurvi ja reageerisin hilja. Auto oli võõras, ei olnud sellega harjunud. Ei suutnud õigel ajal keerata ja pidurdada. Auto läks kraavi. Nähes posti, keeras paremale. Autol ei olnud ABS- süsteemi, seepärast ka võis kraavi viia. Kui väljus autost, vaatas ümber auto. Vigastusi ei näinud. Avarii hetkel ei märganud, et oleks riivanud posti. Esimest korda sõitis selle autoga, enne kogu aeg sõitis automaatkäigukastiga autoga. Kui nägi, et autol vigastusi ei olnud, läks abi otsima - nööri ja teist autot, et auto kraavist välja tõmmata. Politseid ei kutsunud. Kuni otsis trossi, teatati, et auto on ära viidud parklasse. Läks siis koju. avarii hetkel ma ei tundnud mingit lööki, kokkupõrget postiga. Vajutasin pidurit ja mööda killustikku sõites libisesin ja auto läks kaldu. Teeolud olid tavalised, asfalt. Kurvis oli kruusatee, killustik. Sõitis koos autoomanikuga. Ta oli purjus, seepärast ei sõitnud ise. Tee oli sirge. Sõitis kurvist mööda. Tavaliselt sõidab 45-46 km/h. Kaassõitja ütles liiga hilja, et peab keerama. Arvas, et jõuab pidurdada, aga auto sõitis kraavi. Otse oleks olnud võimalus sõita, aga öeldi, et keera. Oleks olnud enda auto, siis oleks ilusti kurvi välja võtnud. Juhtimisõigus on umbes pool aastat. Iga päev sõidab Audi A4-ga automaatkäigukastiga, vahel ka Nissaniga. Ta ei vaadanud kiirusenäidikut pöördel, vajutas pidurit ja keeras. Kui autost väljas ja vaatas, et vigastusi ei ole autol, siis nägin seda kõverat liiklusmärki. Arvas, et keegi teine sõitis sisse sellele, sest sõidu ajal ei näinud, et ma oleks vastu märki sõitnud. Auto oli ühe meetri kaugusel märgist. Autoomanik, kes kõrval istus, oli V.K. . Ta oli purjus. Tema jäi kohale autot valvama. Abi järele läks jalgsi, elab seal lähedal Mõisavahe tänaval. Läks enda koju, et võtta enda auto, tuttavalt küsis trossi. teda politseisse ei kutsutud, ise läks järgmisel päeval. Esimesel päeval, nähes, et auto ära viidud, ei läinud kohe politseisse, sest oli juba hiline kellaaeg ja sõbra seisund ka. Arvas, et peab minema võib-olla kusagile parklasse. Esimest oli korda selline olukord. Kogemusi vähe selles Politseisse läks, sest sõbra auto oli parklas ja ta ütles, et tema ei saa seda kätte kuni juht ei lähe ütlusi andma. Seda ta ütles järgmisel päeval. Sõbral tema vastu nõudmisi ei olnud seoses autoga, vigastusi ei olnud. Auto teisaldamise kulud kandis menetlusalune isik. Avarii hetkel rehv sai viga ja selle pidin vahetama. Seda ei olnud kohapeal märgata kohe. Mobiiltelefoni ei olnud siis. Sõber helistas talle koju lauatelefonile. 2 korda käis politseis, vist teisel korral alustati menetlust. Kui teda üle kuulati, tundis hirmu. Räägiti, et load võetakse ära ja kirjutas esialgu, et ei olnudki roolis. Teine kord läks, sest tahtis rääkida nii nagu tegelikult oli, et tõde nagunii tuleb välja. Oma teoga tegi sõbrale halba. Teisel korral läks koos sõbraga, tema viis politseisse. sõber tihti sõidutab teda, aitab. Väidab, et ei ole sõprade poolt juhitav. Ta ei teadnud, et on kohustus teatada õnnetusest, sest ei näinud mingit kahju. Kohustus teatada on siis, kui on kahju või kannatanud. Seda ta teadis. Post võib-olla oli juba enne mõlgitud. Oma teosse suhtub halvasti. Ei ole selline inimene, et rikkuda reegleid. Lihtsalt oli halb päev. Antud situatsioonis oleks tulnud sõita üksinda, siis oleks jõudnud sihtpunktini. Sündmuskoha vaatlusprotokolli andmetel on sündmuskoht Ihaste tee ja Ihaste põik ristmikul. Liiklusõnnetuse4s osales Jevgeni Rassadkini juhitud sõiduk VW Sharan registreerimisnumbriga XXX. Sõidukil vigastused puuduvad. Kahju on saanud liiklusmärgi post. Liiklusõnnetuse skeemi järgi on sõiduki sõidusuund olnud Ihaste teel Kalda tee ja Hipodroomi tänavate vahelisel alal Hipodroomi tänava suunas. Ihaste tee ristumisekohal Ihaste põiktänavaga on sõiduki jäljed kaldunud vasakule ja suundunud tänavate ristumisnurgas teelt välja. Sõiduki rataste jäljepaarist vasakul kõrval on liiklusmärgi 313a post. Sõidutee asfaltkattega, kuiv ning sõidukorras. Sündmuskoht on fotografeeritud. Fotol nr 3 on näha kahjustatud liikluskorraldusvahendi tugipost. Postil on maapinnast 40 cm kõrgusel põrkejälg. 09.01.2012. a on KiirWarren.KL OÜ teinud vastuseks kohtuvälise menetleja esindaja järelpärimisele kahjujuhtumi avalduse. 3 Kohtumenetluse poolte seisukohad. Kaebuse esitaja, menetlusalune isik väga kahetseb avariid. Ta ei näinud, et oleks sõitnud postile pihta. Ta ei saanud ka aru, kuidas võis seda riivata. Loodab õiglasele otsusele ja tulevikus sõidab ettevaatlikumalt. Kohtuväline menetleja esindaja esitas küsimuse: mida peab politsei arvama, kui sellisele sündmuskohale jõuab. Vastu posti sõit on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja skeemiga, kust näha, et sõidujäljed kulgevad posti suunas, posti lähedusest. Varaline kahju on tekitatud OÜ-le KiirWarren.KL, kellele post kuulub. Kui juht tuli sõidukist välja oleks ta pidanud märkama, et post oli kõver. Ei saa öelda, et posti kõverakssõitmine oleks asunud väljaspool Rassadkini teadmiste piire. Ta oleks pidanud märkama kahjustusi postil, oleks pidanud politseid teavitama sellest. Süüks arvatud rikkumine on tõendatud. Lahkus sündmuskohalt teatamise nõudeid rikkudes. Politsei läheb kohale ja leiab sealt purjus autoomaniku, kes ei oska anda adekvaatseid selgitusi toimunu kohta. Võis arvata, et ka juhil, kes sündmuskohalt lahkus võib midagi viga olla. Oli kahtlusi, et ka Rassadkin võis olla joobes antud hetkel, aga kuna tõendid puuduvad, siis ei ole seda võimalik tõendada. Kohtus avaldanud kahetsust ja see on karistust kergendav asjaolu. Kohtuvälise menetleja esindaja nõustub karistuse kergendamisega. Kohtu järeldused.

§ 2

p 32 järgi liiklusõnnetus on juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.

§ 50

lg 3 p 1 järgi juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab: sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

§ 169

lg 5 järgi lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Kui jahiseaduse mõistes suurulukile otsasõidu tõttu varalist kahju pole tekkinud, kuid suuruluk on saanud vigastada või hukkunud, tuleb teavitada häirekeskust ning tegutseda sealt saadud korralduste kohaselt.

§ 223

lg 1 järgi mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

§ 236

lg 1 järgi liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. VTMS § 123 lg 2 järgi maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 4 Vaidlust ei ole selles, et Jevgeni Rassadkin sõitis 10.11.

  1. a kella 14 ja 15 vahel Ihaste teel teelt välja kraavi. Jevgeni Rassadkin tunnistab tema poolt teisele isikule kuulunud sõiduki juhtimist ja sellega teel väljasõitu. Ei ole tõendeid, mis ütlused ümber lükkavad. Dokumentaalne tõend, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega tõendab teelt väljasõitu. Vaidlus on selles, kas teelt väljasõit on süüline ja kas Jevgeni Rassadikinit on alust selle eest karistada. Sündmuskoha vaatlusprotokolli andmetel on Jevgeni Rassadikini juhitud sõiduk teelt välja sõites liikunud liiklusmärgi posti suunas ja möödunud sellest paremalt. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelite fotol 3 on näha liiklusmärgi posti ja sõiduki vasaku külje vahele jääv vahemaa. Foto ja mõõtmistulemused ei anna alust järeldada sõiduki kokkupõrget postiga. Fotol on küll näha postil muljumisjälg, kuid sõidukit ei ole vaadeldud ja seega ei ole tuvastatud sõidukil kokkupõrkest tekkinud vigastusi. Sõiduauto vigastusi ei ole tõendatud ja see asjaolu kinnitab menetlusaluse siku ütlusi, et tema vaatles enne abi otsima minekut sõidukit ja ei leidnud seal vigastusi. Ta ei näinud otsasõitu ega tundnud ka kokkupõrkele iseloomulikku häält. Eeltoodust järeldub, et Jevgeni Rassadkin juhtis teisele isikule kuuluvat sõidukit, millele ta teel väljasõiduga vigastusi ei tekitanud. Kaevatava otsuse järgi tekkis varaline kahju liiklusmärgi posti omanikule. Väärteoprotokolli koostamise ja kohtuvälise menetleja otsuse tegemise ajal ei ole selle kohta tõendeid. Kaevatav otsus on tehtud 07.12.
  2. a Kahjujuhtumi avaldus on kohtuvälisele menetlejale esitatud 09.01.
  3. a, pärast kaebuse esitamist kohtuvälise menetleja otsuse peale. Kuna menetlusaluse isiku juhitul sõidukil ei ole tuvastatud vigastusi, ei ole tõendatud põhjuslike seoste ahel sõiduki teelt väljasõidu ja liiklusmärgi postil tekkinud vigastuse vahel. See asjaolu tekitab kahtlusi, mida ei ole olnud võimalik kõrvaldada. Asjaolu, et liiklusmärgi omanik ei ole varem vigastusest teatanud ja andis sellest teada pärast sündmust, ei kinnita vigastuse tekitamist Jevgeni Rassadkini poolt. Kahtlused tõlgendab kohus menetlusaluse isiku kasuks. Jevgeni Rassadkini ütluste järgi ta juhtis võõrast autot, millega tal varasemad kogemused puudusid. Ta ei suutnud jääda teele, kui ootamatu korralduse peale pööras vasakule suunduvale teele ja sõitis kraavi. Kraavi sõitmist oli võimalik vältida korralduse saamise järel seisma jäämisega.

§ 223

lg 1 järgi järgneb mootorsõidukijuhi vastutus liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Antud juhul ei ole varaline kahju tõendatud ning seetõttu ei kaasne Jevgeni Rassadkinil

§ 50

lg 3 p 1 nõuete rikkumisega süülist vastutust

§ 223lg 1 järgi.

Jevgeni Rassadkini põhjustatud liiklusõnnetus

§ 2p 32 tähenduses on tõendamata.

Seetõttu ei lasunud tal ka

§ 169lg 5 tulenevat teatamise kohustust.

Liiklusõnnetusest politseile kohese teatamise kohustusest oli Jevgeni Rassadkin teadlik. Objektiivsete asjaolude hindamise järel tegi ta otsustuse teatamise vajaduse puudumisest. Seega ei kaasne Jevgeni Rassadkinil ka

§ 236lg 1 järgi süüdist vastutust.

Jevgeni Rassadkin on küll kohtuvälises menetluses andnud erinevaid ütlusi hirmus vastutuse ees, kuid see asjaolu ei ole süüküsimuse otsustamisel määrav. Kohus teeb otsuse VTMS § 132 p 3 alusel, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse süüteokoosseisu tõendamatuse tõttu. Ene Muts Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.