4-11-1437/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012.a. Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-11-1437 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Väärteoasi KERT HEIDEMANNI (HEIDEMANN) kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistsue vanem Tormas Tuuliku
2. märtsi
3. a. otsusele väärteoasjas nr 2602,11,000245, teo toimepanemise aeg
4. jaanuar 2011.a. kell 12.21 Kohtuvälise menetleja otsuse Liiklusseaduse § 7417 lg 1 alusel karistati Kert Heidemanni rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so summas 200 eurot. sisu Kaebuse esitanud isik Kert Heidemann isikukood 46803052759 elukoht: XXX Kaebuse esitaja taotlus tühistada Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse vanem Tormas Tuuliku
5. märtsi
6. a otsus tervikuna ja lõpetada väärteomenetlus Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur, esindaja Hillar Leet RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-st 132 p 3 tühistada Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse vanem Tormas Tuuliku
7. märtsi
8. a otsus väärteoasjas nr 2602,11,000245 ja lõpetada väärteomenetlus Kert Heidemanni väärteoasjas liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eespool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates
9. veebruarist 2012.a. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Olulised asjaolud Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse vanem Tormas Tuuliku
10. märtsi 2011.a otsuse kohaselt Kert Heidemannjuhtides
11. jaanuaril 2011.a. kell 12.21 Tartus Anne tn 71 mootorsõidukit Mazda 323 reg nr XXX, ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavalt teeoludele (libe tee, jäätunud kate), et ta suudaks peatada sõiduki eelpoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Märgastes vastuliikuvat sõidukit, vajutas juht pidurit, mille tagajärjel sõiduki rattad blokeerusid ning sõiduk libises vastu peatunud sõidukit. LE nõude rikkumisega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju A.Š. BMW 730D reg nr XXX esimese vasakpoolse nurga defekti näol. Kohtuväline menetleja tugines
12. märtsil
13. a koostatud väärteoprotokollile ja väärteomenetluses kogutud tõenditele. Kohtuväline menetleja leidis väärteootsuses, et liiklusõnnetuse põhjuseks oli Kert Heidemanni poolt teo toimepanemise hetkel kehtinud liikluseeskirja § 123 nõuete rikkumine. Otsuse kohaselt pani Kert Heidemann toime liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuväline menetleja pidas põhjendatuks Kert Heidemanni karistada rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot. Kert Heidemann esitas Tartu Maakohtule kaebuse Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse avariiteenistuse vanem Tormas Tuuliku
14. märtsi
15. a otsusele. Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja Kert Heidemanni suhtes väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kert Heidemann avaldab kaebuses, et liiklusõnnetuse põhjustas ainult A.Š. poolt liikluseeskirja nõuete, muuhulgas LE §-de 97, 138 ja 227 rikkumine ja LS § 3 nõuete eiramine. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles kaebusele vastu, leides, et liiklusõnnetuse põhjustas Kert Heidemann, kes ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavalt teeoludele. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtul jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. II Kohtu seisukoht Kert Heidemanni ütluste kohaselt oli tema auto
16. jaanuaril 2011.a pargitud Anne tn 71 maja otsa juurde. Selleks, et parkimiskohast välja sõita, pidi ta läbima kurvi. Ilm oli külm ja tee lumine. Kui ta jõudis esimese kurvi pealt välja ja Anne tn 71 maja ette, siis tuli tal oodata lund koristava traktori taga enne kui ta sai jätkata sõitu. Samuti oli vajalik mööda lasta veel üks auto. Vahemaa sõidu alustamise kohast kuni liiklusõnnetuse kohani oli väike, mistõttu polnud ka sel põhjusel võimalik kaebuse esitaja arvates arendada mingit kiirust. Kert Heidemann kinnitas, et ta sõitis kiirusega 15-20 km/h. Kurvis nägi aga äkki, et talle sõidab ette BMW. Peale BMW nägemist Kert Heidemann enda sõnul koheselt pidurdas, kuid tema poolt juhitud auto libises edasi ja libises vastu BMW-d. Vastu tulnud BMW jäi lihtsalt seisma, kuigi tal oli edasiliikumiseks ruumi. Kaebaja sõnul liikus tema võimalikult paremal pool teel ääres. Kui ka BMW oleks liikunud võimalikult tee ääres, siis oleks 2 saanud Kert Heidemann oma pöörde sooritada. Kert Heidemann kinnitas ka seda, et pärast seda kui BMW juht autost väljus kustutas viimane oma auto liikumisjälgi ja muutis ka rooli liigutades rataste asendit. Tunnistaja E.H. kinnitas kohtus, et lumevallid tee ääres olid suhteliselt kõrged ja suhteliselt järsus kurvis oli võimatu ette näha enam kui 10 m. Tunnistaja E.H. ütluste kohaselt BMW juht kustutas oma auto liikumise jälgi. Kurvis, kus liiklusõnnetus juhtus oli vastutulev BMW keset teed ja kui tunnistaja ema BMW-d märgates pidurdas, siis libises ema juhitud Mazda BMW-le külge, sest oli kiilasjää. BMW-l oleks olnud ruumi liikuda rohkem tee äärde, kuid auto jäi lihtsalt keset teed seisma. Tunnistaja sõnul oli sellel teelõigul piisavalt ruumi kahele sõidukile ja kui BMW oleks sõitnud võimalikult paremal pool omas suunas, siis oleks kaks autot teineteisest mööda mahtunud. Tunnistaja L.R. avaldas kohtule, et nägi sündmust hetkest kui liiklusõnnetus oli juba toimunud. Tunnistaja sõnul seisis BMW keset teed, kuigi oleks olnud ruumi pöörata prügikasti poole, et lasta vastutuleval sõidukil mööduda. Tunnistaja kinnitas ka seda, et tee äärsed hanged olid kõrged ja nähtavus polnud hea. Tunnistaja A.Š. ütluste kohaselt olid sõidutee ääres suured lumevallid. Tunnistaja sõnade kohasel oli puhastatud lumest vaid üks sõidutee osa. Tunnistaja sõnul sõitis talle vastu väga kiiresti üks auto, mis tema poolt juhitava BMW-ga kokku põrkas. A.Š. ütluste kohaselt oli vastutulev auto mingil hetkel juhitamatu ja sõitis inertsist edasi. Tunnistaja kinnitas, et tema lihtsalt seisis ja ei suutnud midagi teha. Kohtu küsimusele, et kas ta sõitis maksimaalselt läbitava sõidutee paremas ääres, vastas tunnistaja, et oli nii palju paremal kui see oli võimalik. Tunnistaja eitas auto rooli keeramist peale avariid, samuti rattajälgede kustutamist. Küll aga kinnitas tunnistaja, et ta puhastas jälgi lumest, et näha rehvi naelte jälgi ja pidurdusjälge. Tunnistaja sõnul liikus tema kiirusega 5-10 km/h. Tunnistaja kinnitas kohtule ka seda, et füüsiliselt oleks olnud tal peale vastutuleva auto märkamist võimalus veel paremale sõita, kuid ajaliselt ei jõudnud ta lihtsalt reageerida. Tunnistaja M.Š. rääkis kohtus, et kui ta koos oma isaga sõites läbis pööret maja kõrval, siis nägi, et vastu tuleb punane auto, mis ei jõudnud peatuda. Tunnistaja arvates sõitis punane auto kiiresti. Tunnistaja kinnitas, et punase auto pidurdusjäljed olid pikad. Tunnistaja A.S. avaldas kohtus, et tema nägi sündmust pealt, st ta oli oma korteri aknal kui BMW ja punane auto sõitsid ja kokku põrkasid. Punane auto oli võtnud võimalikult paremale tee äärde, kuid teine auto, so BMW oli keset teed. Tunnistaja kinnitas, et ka tema nägi, kuidas BMW juhi poeg hõõrus jalaga sõidujälgi. Tunnistaja kinnitas, et sõidukite kiirused ei saanud suured olla, sest on õueala. Tunnistaja avaldas, et kurvis mahuvad kaks sõidukit teineteisest mööda. Vastavalt LS §-le 7417 lg 1 karistatakse mootorsõiduki poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, –rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Nimetatud normis on ettenähtud karistus tagajärjedelikti eest. Seega tuleb LS § 7417 lg 1 kohaldamiseks tuvastada liiklusnõuete rikkumine isiku poolt, kahju tekkimine ning põhjuslik seos nende vahel. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja poolt juhitud sõiduauto Mazda ja A.Š. poolt juhitud sõiduauto BMW kokku põrkasid, samuti, et kokkupõrke tagajärjel tekkis varaline kahju. Nimetatud asjaolu kinnitavad nii kaebaja kui ka tunnistaja A.Š. ütlused ning sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisade ja fotodega. 3 Kaebaja leiab ta, et ei ole liikluseeskirja nõudeid rikkunud, sest veendus manöövri ohutuses ning kokkupõrke põhjustas A.Š. . Liikluseeskirja § 123 sätestab, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Kohtuväline menetleja on heitnud Kert Heidemannile ette seda, et viimane ei kohandanud oma sõiduki kiirust
17. jaanuaril 2011.a teeoludele vastavaks, mille tõttu pidurdades libises sõiduk vastu vastusõitvat BMW-d ja põhjustas sellega varalise kahju. A.Š. ja M.Š. kinnitasid, et Kert Heidemanni poolt juhitud sõiduki kiirus oli üle õuealal lubatud sõidukiiruse. Tunnistajad E.H. ja A.S. ning samuti ka kaebuse esitaja Kert Heidemann eitavad õuealal lubatud sõidukiiruse ületamist. Tunnistaja A.S. on pigem kinnitanud seda, et kiiremini sõitis BMW juht. Kohtul puudub võimalus tagantjärele objektiivselt hinnata, millise kiirusega kumbki juht tegelikult liikus. Kohus peab väärteokaebust lahendades leidma vastuse kahele olulisele küsimusele. Kas Kert Heidemann oleks pidanud hoolsuskohustust täites sõitma veel väiksema kiirusega kui ta seda reaalselt
18. jaanuaril
19. a tegi ja kas liiklusõnnetuses võis oma tegevuse või tegevusetusega osaliselt süüdi olla ka A.Š. . Riigikohus on korduvalt juhtinud maakohtute tähelepanu asjaolule, et liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata mõlema õnnetuses osalenud juhi käitumist. Kohus, analüüsides käesolevas väärteoasjas üle kuulatud tunnistajate ütlusi ja sündmuskohal koostatud vaatlusprotokolli, selle skeemi ja fotosid, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja seisukoht, et liiklusõnnetuse põhjustas vaid Kert Heidemanni ebapiisav hoolsus sõidukiiruse valikul, pole õige. Kohus on veendumusel, et ka BMW juht ei liigelnud
20. jaanuaril 2011.a piisava hoolsusega. Olukorras, kus lumest on puhastatud vaid sõidutee osaliselt, seega kui teineteisele vastuliikuvatel sõidukitel on, erinevalt tavalisest liiklusolukorrast, võimalik liigelda piiratud alal, tuleb kõigil liiklejatel sõita nii, et nad ei ohustaks ega takistaks teisi ( LE § 11). A.Š. tunnistas kohtus ausalt, et füüsiliselt oleks ta mahtunud sõitma märksa enam paremal pool kui ta seda
21. jaanuaril 2011.a. tegi. Samuti tunnistas A.Š. , et ta ei jõudnud lihtsalt Mazdat märgates ajaliselt enam paremale liikuda. Kui ka A.Š. oleks lumisel ja jäisel õuealal liigeldes arvestanud olukorraga, et hangede vahel kulgeval loogelise kujuga sõiduteel on nähtavus piiratud ja, et sõites lumest puhastatud teeosa keskel, ei pruugi vastutulev sõiduk kõrvalt mööduda saada ja ei pruugi ka pidurdades autot pidama saada. Kohus on arvamusel, et ka A.Š. ei täitnud hoolsuskohustust piisavalt. Kohus on arvamusel, et ka Kert Heidemann oleks pidanud olema kirjeldatud teeolude puhul hoolsam ja valmis peatuma ja pidurdama varem kui ta seda tegi. Seega on kohtu arvates Kert Heidemann formaalselt rikkunud LE § 123 sätestatud nõudeid ja tema tegevus on kvalifitseeritav LS § 7417 lg 1 järgi väärteona. Samas kohus möönab, et enamus sõidukijuhte, kes talvel liiklevad, on olnud olukorras, kus nad püüavad olla enda meelest piisavalt hoolsad, kuid 100 % ulatuses pole ka siis alati avarii vältimine võimalik. Kohus möönab ka seda, et ei saa välistada olukorda, et juhul kui A.Š. oleks sõitnud võimalikult paremal pool, siis poleks olnud Kert Heidemannil põhjust pidurdada ja ta oleks saanud oma manöövri ka 4 valitud sõidukiirusega lõpetada ning mingit kokkupõrget poleks olnud. See on aga pelgalt kohtu loogiline järeldus, mida tegelikkuses kontrollida pole enam võimalik. VTMS § 30 lg 1 p 1 annab kohtule õiguse väärteomenetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kohus on käesoleval juhul seisukohal, et Kert Heidemanni poolne süü ei ole suur. Samuti on kohus tuvastanud, et ka A.Š. oleks saanud liigelda hoolsamalt. Väärteoasjas puudub kohtu arvates karistamiseks avalik huvi. Kohus on veendumusel, et suur roll liiklusõnnetuse toimumisel oli erilistel teeoludel. Kert Heidemann on olnud pikka aega liikluskuulekas autojuht. Kohus seisukohal, et Kert Heidemanni ei pea mõjutama läbi karistamise. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel. Rutt Teeveer kohtunik 5