← Eesti

3-12-2527/22

Obsah (8)§ 207§ 109§ 80§ 81§ 110§ 114§ 210§ 111

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakoh

) § 121 lg 2 p 2 järgi, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

  1. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 20.12.2012 kaebuse tagastamise kohta tehtud määruse peale venekeelse määruskaebuse (tl 17−18, tõlge tl 19−19 pöördel).
  2. Tartu Halduskohtus jättis 21.01.
  3. a määrusega määruskaebuse käiguta ning palus esitada kohtule määruskaebuse eestikeelne tõlge ning tasuda määruskaebuse esitamisel riigilõiv. Määruskaebuse esitaja sai nimetatud määruse kätte 28.01.2013 (tl 22).
  4. Määruskaebuse esitaja ei kõrvaldanud halduskohtu 21.01.
  5. a määruses nimetatud puudusi, vaid esitas puuduste kõrvaldamiseks ette nähtud tähtaja jooksul 11.02.2013 riigi õigusabi taotluse (tl 24−25 pöördel). Taotlus on koostatud osaliselt eesti, osaliselt vene ning osaliselt inglise keeles. Taotluse kohaselt soovib määruskaebuse esitaja riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ning isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Taotlusesse on määruskaebuse esitaja märkinud probleemi kirjelduseks, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, käesoleva haldusasja numbri ning kuupäeva 21.01.
  7. Tartu Halduskohus jättis 20.02.
  8. a määrusega määruskaebuse esitaja taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 ja 12 alusel rahuldamata. Halduskohus on seisukohal, et määruskaebuse esitaja kaebuse tühistamis- ja tuvastamisnõuetel on äärmiselt vähene edulootus ning talle nii kaebusest kui määruskaebusest tuleneda võiv kasu on võrreldes eeldatavate õigusabikuludega ebamõistlikult väike. 2 Käesolevas asjas vaidlustatud lahkumiskohustuse pikendamise otsuse näol on tegemist määruskaebuse esitaja suhtes soodsa otsustusega, sest selle tõttu sai ta täiendavat aega 08.02.2012 tehtud lahkumisettekirjutuse nr 1020460294 täitmiseks ning teda ei ähvardanud enne otsuses määratud tähtaja lõppemist lahkumisettekirjutuse sundtäitmise oht ega selle täitmata jätmise eest sunniraha kohaldamise võimalus. Lahkumiskohustuse täitmise tähtaja järjekordse pikendamise vaidlustamise abil pole määruskaebuse esitajal kuidagi võimalik Eestis viibimist seadustada ega oma õigustele ka mistahes muul viisil kaitset saavutada. Halduskohtu poolt määruse tegemise ajaks on otsusega määratud lahkumisettekirjutuse pikendamise tähtaeg möödas, mistõttu ei ole vaidlustatud otsus kehtiv ega või mingilgi viisil enam määruskaebuse esitaja õigustele mõjuda. Ka õiglase kompensatsiooni määramise nõude osas ei ole võimalik määruskaebuse esitajale riigi õigusabi anda, kuna riigi õigusabi ei anta juhul, kui seda taotletakse mittevaralise kahju nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
  9. 26.03.2013 esitas P.G. Tartu Halduskohtu 20.02.
  10. a määrusele apellatsioonkaebusena pealkirjastatud määruskaebuse (tl 31−33 pöördel, tõlge tl 34−36 pöördel). Määruskaebuse esitaja märgib, et kuna vaidlustatud määrus on eesti keeles, ei saa ta sellele piisava põhjalikkusega vastata. Halduskohus piirab määruskaebuse esitaja sõnul tema õigusi ja vabadusi, millega rikub põhiseaduse paragrahve 3, 13, 14 ja 15 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni. Halduskohtu poolt esitatud nõudmised ei ole määruskaebuse esitaja sõnul tema poolt teostatavad. Samuti esitab määruskaebuse esitaja rohkelt seisukohti Politsei- ja Piirivalveameti ning kohtute tegevuse osas seoses tema Eestist lahkumiseks kohustamisega. Määruskaebuses on esitatud järgmised taotlused: 1) tühistada esimeses astmes 20.02.2013 tehtud kohtuotsus asjas 3-12-2527; 2) vaadata asi läbi sisuliselt ja mitte saata asja läbivaatamiseks esimese astme kohtusse; 3) määrata kaebuse läbivaatamise kuupäev; 4) vabastada teda riigilõivu tasumisest tema kaebuse läbivaatamisel; 5) määrata talle riigi õigusabi; 6) vabastada teda riigilõivu tasumisest riigi õigusabi määramisel ja riigi õigusabi taotluse läbivaatamisel; 7) tuvastada esimese astme kohtu otsuse õigusvastasus; 8) tuvastada esimese astme kohtu otsuse tühisus; 9) tuvastada kohtu õiglasel äranägemisel kompensatsiooni suurus talle riigi poolt tekitatud moraalse/materiaalse kahju eest; 10) vabastada teda riigilõivu tasumisest riigi poolt tekitatud moraalse/materiaalse kahju tuvastamise eest; 11) mõista vastustajalt välja menetluskulud; 12) tuvastada PPA otsuste õigusvastasus; 13) tuvastada PPA otsuse tühisus; 14) tühistada PPA otsus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  11. Ringkonnakohus leiab, et esmalt tuleb hinnata, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud (I). Seejärel tõlgendab ringkonnakohus määruskaebuse eset (II), kontrollib halduskohtu määruse seaduslikkust riigi õigusabi taotluse lahendamisel (III) ja menetlusabi taotluse lahendamisel menetlusdokumentide tõlkekuludest vabastamisel (IV). Viimaks lahendab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi andmiseks ringkonnakohtus (V). I 11.

§ 207

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb 3 menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata.

§ 207

lg 2 sätestab, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses, mis on pealkirjastatud kui apellatsioonkaebus, on määruskaebuse esitaja esitanud rohkelt taotlusi ning taotlenud muuhulgas ka kohtu poolt talle kompensatsiooni määramist riigi poolt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju eest, PPA-lt menetluskulude väljamõistmist, PPA otsuste õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamist ning nende tühistamist. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse menetluses ei lahenda kohus määruskaebuse esitaja poolt halduskohtule esialgselt esitatud kaebust sisuliselt. Määruskaebuse esemeks ei ole PPA 05.11.2012. a otsus lahkumiskohustuse tähtaja pikendamiseks ega halduskohtule esialgses kaebuses esitatud nõuded, kuna halduskohus ei ole kaebust nimetatud nõuete osas kohtuotsusega lahendanud. Tulenevalt

§ 109

lg-st 2 mõistab kohus menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Määruskaebuse esemeks ei ole ka haldusasjas menetlust lõpetav määrus, mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik menetluse praeguses staadiumis määrata ka kohtukulude jaotust. Samuti ei ole Tartu Halduskohtu 20.02.

  1. a määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamise raames võimalik lahendada määruskaebuse esitaja taotlusi kaebuse läbivaatamise kuupäeva määramiseks ning tema riigilõivust vabastamiseks kaebuse (sh kompensatsiooni nõude) ning riigi õigusabi taotluse läbivaatamisel. Kaebuse läbivaatamiseks istungi korraldamise taotluse osas ei saa ringkonnakohus seisukohta võtta, kuna halduskohtule esitatud kaebuse menetlemise liigi otsustab halduskohus. Ringkonnakohus ei saa lahendada ka riigilõivust vabastamise taotlusi, kuna kaebuse esitamisel riigilõivust vabastamine ei ole käesolevas määruskaebemenetluses vaidluse all ning tulenevalt riigilõivu seaduse § 22 lg 1 p-st 10 ei võeta riigilõivu menetlusabi taotluse läbivaatamise eest. Eeltoodust tulenevalt ei ole ülalviidatud taotluste lahendamine võimalik, mistõttu on halduskohus määruskaebuse kompensatsiooni määramise nõudes, menetluskulude väljamõistmise taotluses, PPA otsuste õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamise ning tühistamise nõuetes, riigilõivust vabastamise taotlustes ning kaebuse läbivaatamise kuupäeva määramise taotluses ebaõigesti menetlusse võtnud ning määruskaebus tuleb vastavate taotluste osas läbi vaatamata jätta. II
  2. Ringkonnakohus leiab, et muus menetlusse võetud osas tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt.
  3. Tartu Halduskohus on 20.02.
  4. a määrusega lahendanud määruskaebuse esitaja poolt halduskohtule 11.02.2013 esitatud riigi õigusabi taotluse (tl 24−25 pöördel) ning jätnud selle rahuldamata. Taotluses on määruskaebuse esitaja probleemi kirjeldusena märkinud üksnes käesoleva haldusasja numbri ning kuupäeva 21.01.
  5. Eelnevast võib järeldada, et määruskaebuse esitaja on silmas pidanud halduskohtu poolt käesolevas asjas 21.01.2013 koostatud puuduste kõrvaldamise määrust, millega pandi talle kohustus kõrvaldada puudused Tartu Halduskohtu 20.12.
  6. a määruse peale 14.01.2013 esitatud määruskaebuses (tl 17−18, tõlge tl 19−19 pöördel). Halduskohus on tõlgendanud riigi õigusabi taotlust selliselt, et taotluse esitamise eesmärgiks on taotlejale advokaadi määramine õigusdokumendi, s.o eestikeelse määruskaebuse koostamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 8). Siiski ei ole ringkonnakohtu hinnangul välistatud ka võimalus, et määruskaebuse esitaja poolt esitatud taotluse eesmärgiks ei olnud üksnes talle esindaja määramine, vaid ka taotluses viidatud määruse eesti keelde tõlkimine ehk menetlusabi saamine menetlusdokumendi tõlkekuludest vabastamiseks. 4
  7. Käesoleva haldusasja toimikust nähtub, et määruskaebuse esitaja ei valda eesti keelt ning on juhtinud kohtu tähelepanu vajadusele saada tõlkeid kohtu menetlusdokumentidest (vt nt 14.01.
  8. a määruskaebuse p 4, tl 19). Määruskaebuses Tartu Halduskohtu 20.02.
  9. a määrusele märgib määruskaebuse esitaja, et esitas määruskaebuse olukorras, kus ta ei saa vaidlustatavast määrusest täielikult aru, kuna see on eesti keeles, ega saa sellele piisava põhjalikkusega vastata (vt määruskaebuse p 2, tl 34). Ka riigi õigusabi saamise vajadust on määruskaebuse esitaja põhjendanud sellega, et ta ei räägi eesti keelt (vt riigi õigusabi taotluse p 7, tl 24 pöördel). Samuti nähtub kohtute infosüsteemist, et määruskaebuse esitaja on ka haldusasjas nr 3-12-173 esitanud kohtule sarnase riigi õigusabi taotluse, kus on märgitud ära üksnes haldusasja number ja kuupäev ning pärast halduskohtu järelepärimist on selgunud, et taotleja tegelikuks sooviks oli saada menetlusabi tema vabastamiseks menetlusdokumentide tõlke kuludest. Eelnevast tulenevalt loeb ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja taotlus on esitatud küll riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks, õigusnõustamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses (vt tl 23), kuid taotlust tuleb taotleja selgitustest nähtuvast eesmärgist lähtudes tõlgendada laiendavalt ka menetlusabi saamiseks menetlusdokumentide tõlkekuludest vabastamiseks. III
  10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses esitatud põhjendustega riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmise osas ning selgitab täiendavalt järgmist. Käesolevas haldusasjas on määruskaebuse esitaja vaidlustanud Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 05.11.
  11. a otsuse nr 1020460294, millega pikendati määruskaebuse esitajale Eestist vabatahtlikuks lahkumiseks antud lahkumiskohustuse tähtaega 30 päeva võrra ehk kuni 04.12.
  12. Määruskaebuse esitajal ei ole võimalik lahkumisettekirjutuse tähtaja pikendamise otsuse vaidlustamisega saavutada oma eesmärki ehk saada tühistatud tema suhtes tehtud lahkumisettekirjutus ning seadustada oma viibimine Eestis. Antud juhul on kohtumenetlus käimas nii määruskaebuse esitajale tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse vaidlustamise asjas (haldusasja nr 3-12-173 menetlus on pooleli Tallinna Ringkonnakohtus) kui ka lahkumiskohustuse ettekirjutuse otsuse vaidlustamise asjas (haldusasja nr 3-12-301 menetlus on pooleli Tartu Ringkonnakohtus). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on nii haldusasjas nr 3-12-301 kui ka haldusasjas nr 3-12-173 määruskaebuse esitajale võimaldatud riigi õigusabi. Seega on nendes kahes haldusasjas tagatud määruskaebuse esitajale võimalus kaitsta oma seadusest tulenevaid õigusi advokaadi abiga. Põhjendatud ei ole riigi õigusabi andmine lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse vaidlustamiseks. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 61 lõikele 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Vaidlustatud otsusega pikendati määruskaebuse esitajale Eestist lahkumiseks pandud lahkumiskohustust 30 päeva võrra ehk kuni 04.12.
  13. Nimetatud kuupäev möödus vahetult pärast kaebuse esitamist 03.12.2012, so rohkem kui 10 kuud tagasi, mistõttu ei mõjuta vaidlustatud haldusakt enam ammu määruskaebuse esitaja õigusi ega kohustusi. Kaebusest ei selgu määruskaebuse esitaja põhjendatud huvi kehtetu haldusakti vaidlustamiseks. Ühtlasi märgib halduskohus õigesti seda, et ka haldusakti kehtivuse ajal oli tegemist kaebajale soodsa otsustusega, kuna see pikendas määruskaebuse esitaja suhtes lahkumiskohustuse ettekirjutuse täitmist. Juhul, kui kaebus oli ajendatud sellest, et lahkumiskohustuse ettekirjutuse täitmise pikendamise otsustamine ei olnud määruskaebuse esitaja jaoks mõistlikult ettenähtav ning toimus tema arvates meelevaldselt, oleks määruskaebuse esitajal oma õiguste kaitseks tulemuslikum taotleda haldusasjas nr 3-12-301 vaidlustatud lahkumiskohustuse ettekirjutuse täitmise peatamist esialgse õiguskaitse korras kuni kohtuvaidluse lõppemiseni haldusasjas. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus 5 halduskohtu määruse peale kaebajale riigi õigusabi andmata jätmise osas rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. IV
  14. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, tuleb määruskaebuse esitaja riigi õigusabi saamiseks esitatud taotlust tõlgendada laiendavalt ka taotlusena menetlusabi saamiseks menetlusdokumentide tõlkekuludest vabastamiseks.

§ 80lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

Võõrkeelse menetlusdokumendi saamisel peab halduskohus

§ 81

lg 1 järgi nõudma määratud päevaks dokumendi esitajalt selle tõlget või korraldama tõlkimise ise menetlusosalise kulul. Kui menetlusosaline ei ole võimeline tõlkekulusid tasuma, saab ta

§ 110

lg 1 p 1 järgi taotleda kohtult menetlusabi tema vabastamiseks menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest.

§ 114

lg 1 kohaselt esitatakse menetlusabi taotlus kohtule, kus toimub või peaks toimuma menetlus, mille kulude kandmiseks menetlusabi taotletakse. Halduskohus ei lahendanud 20.02.2013. a määrusega riigi õigusabi taotluses sisalduvat määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlust.

§ 210

lg 3 sätestab, et kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Sama sätte teise lause kohaselt saadab ringkonnakohus vajaduse korral asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Ringkonnakohus on seisukohal, et tal on võimalik määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus ise määrusega lahendada. Määruskaebuse esitaja poolt kohtule esitatud dokumentidest ilmneb selgelt, et tal ei ole oma õiguste tulemuslik kaitse kohtus menetlusdokumentide sisu teadmata võimalik ning ta ei ole ka võimeline kohtule eestikeelseid dokumente esitama ja end eesti keeles väljendama. Sellest on tingitud ka määruskaebuse esitaja eksimused kohtu väljastatud menetlusdokumentidest arusaamisel, kohtutele taotluste esitamisel ning oma seisukohtade põhjendamisel. Ringkonnakohus loeb riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise (tl 25−25 pöördel) alusel tuvastatuks, et määruskaebuse esitajal puuduvad rahalised vahendid menetlusdokumentide tõlkekulude kandmiseks.

§ 111

lg 4 sätestab, et menetlusabi taotlemisel menetlusdokumendi või kohtulahendi tõlkimiseks ei hinnata menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust. Seetõttu tuleb määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus rahuldada. Halduskohtul tuleb tagada määruskaebuse esitajale 20.12.

  1. a ning 21.01.
  2. a määruste venekeelsed tõlked ning anda kaebajale täiendav võimalus tema 14.01.
  3. a määruskaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. V
  4. Määruskaebuse esitaja on esitanud määruskaebuses ka ringkonnakohtule riigi õigusabi taotluse. Ringkonnakohus tõlgendab taotlust nii taotlusena riigi õigusabi saamiseks kui ka taotlusena menetlusabi saamiseks võõrkeelsete menetlusdokumentide tõlkekulude kandmiseks. Riigi õigusabi taotlus jääb käesoleva määruse p-s 15 toodud põhjendustel rahuldamata. Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse esitaja poolt halduskohtule esitatud menetlusabi taotluse, tuleb tulenevalt

§ 114lg-st 2 eeldada, et menetlusabi andmine kehtib ka ringkonnakohtus.

Seega tagab ringkonnakohus määruskaebuse esitajale käesoleva määruse tõlke vene keelde. Tiina Pappel Agu Timmi 6 Madis Ernits

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.