1-12-1913/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprillil
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-1913 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk Oksana Mametova Kriminaalasi Süüdimõistetu Dmitri Bulõssovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Dmitri Bulõssov (IK: 37507090018; viibimiskoht: Tartu Vangla) RESOLUTSIOON Juhidudes KrMS § 426, § 432 lg 3, kohus määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu Dmitri Bulõssov temale Tartu Maakohtu
3. septembri
4. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu
5. septembri
6. a otsusega tunnistati Dmitri Bulõssov süüdi KrK §139 lg 2 p 2, § 140 lg 2 p 1, 3, § 141 lg 2 p 2, 3, 4 ja § 101 p 1, 7, 8 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 20 aastat vangistust kinnises vanglas alates
7. oktoobrist
8. a. KrK §185 lg 2 järgi mõisteti Dmitri Bulõssov õigeks. Dmitri Bulõssovi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
9. oktoobril
10. a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Dmitri Bulõssovil mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 26% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 19%. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetu lähedasteks tema õed ja vennad, abikaasaga on tal käsil lahutus. Kindel elukoht süüdimõistetul vabanemisel puudub, kuid ta plaanib taotleda sotsiaalkorterit või üürida korteri. Vabanemisjärgne töökoht süüdimõistetul puudub. Kohtumenetluse poolte seisukohad Dmitri Bulõssov selgitas kohtuistungil, et on mõistnud oma varasemat väärkäitumist, on läbinud vanglas programme ja tead, et enam ei saa nii käituda. Vabanedes soovib ta hakata tegelema probleemsete noortega, üürida korteri ja hakata tööd tegema. Kõigi võimalike määratavate kohustustega on ta nõus ning leiab, et pikem kriminaalhooldus tuleks talle kasuks. Süüdimõistetu sõnul ei ole tal kunagi narkootikumidega probleeme olnud ja see on vaid psühhiaatri väljamõeldis. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Dmitri Bulõssovi katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades nii varasema kuritegeliku tegevuse intensiivsust, toimepandud kuritegude raskust, süüdimõistetu käitumist vangistuses kui ka vabastamisjärgseid elutingimusi. Samuti riivaks süüdimõistetu vabastamine ilmselt ühiskonna õiglustunnet. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Dmitri Bulõssov kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Dmitri Bulõssovi puhul on positiivne vangistuses töötamine, keskhariduse omandamine, muusika-psühhoteraapias osalemine, riigikeele omandamine, sotsiaalabiprogrammi „Õige hetk“ läbimine ning käsitööga tegelemine. Samas aga peab kohus arvestama, et Dmitri Bulõssovit on kriminaalkorras karistatud juba kolmel korral ning ta on ka varasemalt vangistuses viibinud, kuid see talle piisavat mõju avaldanud ei ole. Kuna vangla iseloomustusest nähtuvalt on süüdimõistetul käesolevast vangistusest 9 kehtivat distsiplinaarkaristust, siis tuleb sellest järeldada, et talle ei ole piisavat mõju avaldanud ka käesolev karistus, ta ei ole sellest hoolimata oma käitumisstiili vajalikul määral muutnud ning on jätkanud kehtestatud reeglite eiramist. Kuigi kohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et nüüdseks on ta mõistnud, et käitus vanglakorda rikkudes valesti, siis ei ole kohtul siiski piisavat kindlust, et nimetatud muutused ka tõesed ja püsivad oleks, eriti arvestades seda, et 2 viimane distsiplinaarkaristus on talle määratud alles käesoleva aasta alguses. Kohus leiab, et vangladistsipliini rikkumised annavad alust ka kahtlustele, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabastamisega kaasneva suhteliselt pikaajalise kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Kohtunik leiab, et arvestades seda, et süüdimõistetu kannab praegu karistust muuhulgas omakasu ajendil eriti julmal viisil toimepandud tapmise ja tapmiskatse eest, siis tuleb sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Käesolevaks ajaks on süüdimõistetul mõistetud karistusest enam kui 5 aastat veel kandmata, mistõttu leiab kohtunik, et arvestades tema tegude raskust, oleks tema ennetähtaegne vabastamine ilmselgelt ühiskonna õiglustunnet liigselt riivav. Samuti ei ole kohtul tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid piisavalt maandatud ning ta suudaks oma elu vabaduses seadusekuulekalt jätkata. Kohtule esitatud materjalide ja süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude põhjal tuleb järeldada, et tema kuritegeliku käitumise peamiseks mõjuteguriks on olnud materiaalselt ebastabiilne olukord. Arvestades aga seda, et ka käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul ei ole süüdimõistetule kindlat töökohta garanteeritud, siis leiab kohtunik, et on jätkuvalt olemas suur risk süüdimõistetu poolt vabanedes kuritegude toimepanemisega jätkamiseks eelkõige majanduslikust olukorrast tulenevalt. Kuigi materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetul ka vangistuse ajal kogunenud vabastusfondi enam kui 900 eurot, mis aitaks tal ilmselt esialgselt vabaduses hakkama saada, siis leiab kohtunik, et nimetatud asjaolu ei ole eeltoodud riski maandamiseks siiski piisav. Nimetatud summa ei taga süüdimõistetule vajadusel pikemaajalisemat toimetulekut, juhuks, kui ta endale vabaduses koheselt töökohta ei leia. Samuti nähtub materjalidest, et vabaduses ei ole süüdimõistetule garanteeritud kindlat elukohta ning see tuleb tal üürida, mistõttu tuleb arvestada ka sellest tingitud väljaminekutega. Seega ei ole oht süüdimõistetu poolt vabaduses õigusvastase käitumisega jätkamiseks veel piisavalt maandatud. Eeltoodu põhjal leiab kohtunik, et Dmitri Bulõssovi katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetul on olemas piisav motivatsioon jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekana ning järgida nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamise ja pikaajalise kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Samuti ei ole piisavat kindlust, et ennetähtaegset vabastamist toetaksid tema vabastamisjärgsed elutingimused. Lisaks leiab kohtunik, et arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude raskust ja ärakandmata karistusaja pikkust, riivaks tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ilmselt liigselt ühiskonna õiglustunnet. Seega tuleb süüdimõistetu jätta ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik 3