MS § 426, 432 Vabastada Toomas Pernik, isikukood: 37202040235, talle Harju Maakohtu 27.01.2012. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.
Kohustada Toomas Pernikut täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2 p. 2, 4, 7, 8 ja 9 alusel määrata Toomas Pernikule katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - asuda tööle hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul peale vabanemist; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; - pöörduda psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul peale vabanemist ja alluda psühhiaatri määratud ravile, milleks Toomas Pernik on nõusoleku andnud; - alluda elektroonilisele valvele 1 (ühe) aasta jooksul arvates elektroonilise järelevalve seadme kehale kinnitamisest. Määrata Toomas Pernik katseajaks käitumiskontrollile Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku Riina Uusalu järelevalve alla. Välja mõista Toomas Pernikult 105 (ükssada viis) eurot ja 60 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank AS-is, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse nr 1-12-460 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 16.03.2013. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Toomas Pernik tunnistati süüdi Harju Maakohtu 27.01.2012.a otsusega
lg 2 p 1, 2 ja § 178 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 19.02.2009.a Harju Maakohtu poolt mõistetud ja ärakandmata karistuse osa, 4 kuu 17 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud 17 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati Toomas Perniku kinnipidamisest, s.o. alates 04.08.2011.a. Karistusaeg algas 04.08.2011.a ja lõppeb 21.12.2013. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist saabus 05.03.2013.a. Toomas Pernik on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 10.05.2005.a Harju Maakohtupoolt
järgi 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud koos juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks; 2) 30.11.2005.a Harju Maakohtu poolt
järgi rahaline karistus 20250 krooni koos juhtimisõiguse äravõtmisega 10 kuuks; 3) 10.01.2007.a Harju Maakohtu poolt
26.04.2007.a Tartu Maakohtu määrusega vabastatud tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest katseajaga 1 aasta; 4) 19.02.2009.a Harju Maakohtu poolt
lg 1, § 179 lg 1 järgi lõplik liitkaristus 1 aasta 2 kuud ja 4 päeva vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Toomas Pernikut vanglas distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes asub elama endisesse elukohta Tallinnas. Olemas töökoht XXX. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi, korduvalt toime pannud seksuaalkuritegusid. Vanglas alustas 2013.a jaanuaris osalemist seksuaalkurjategijate sotsiaalprogrammis „Uus suund“. Viibinud vabatahtlikul ravil ning soovib saada ravi, mis piiraks tema haiglast huvi. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 19% ja seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus on 41-62%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta Toomas Perniku ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on Toomas Pernikul vabaduses olemas elukoht ema juures Tallinnas, korter on sobilik elektroonilise valve teostamiseks. Olemas kindel töökoht XXX. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoriks on varasem karistatus. Kriminaal- hooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end töötuna arvele kohtu määratud tähtajaks (1 kuu jooksul vabanemisest), mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud (psühhiaatriline ravi); alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 1 aasta. Toomas Pernik seletas kohtuistungil, et ta on kokku leppinud arstiga enda ravimiseks. Vastav arst on talle soovitatud vanglast. Soovib alluda ravile. Peab vajalikuks elektroonilist järelevalvet, sest see aitab tema üle järelevalvet teostada. Sotsiaalprogrammides on õppinud käitumist, kuidas samasuguseid olukordi vältida ja mitte neid leida. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse, milles ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist järgmistel põhjustel: Toomas Pernikut on kriminaalkorras karistatud viiel korral, teine reaalne vangistus. Käesoleval ajal kannab ta karistust sugulise kire vägivaldse rahuldamise ning lapsporno valmistamine ja hoidmise eest. Varasemalt on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes ning korduvalt ka sugulise kire ebaloomulikul viisil rahuldamise ning lapsporno valmistamise ja hoidmise eest. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks. T. Pernik ei ole seni olnud suuteline samalaadsete kuritegude uuest toimepanemisest hoiduma. Viimased kuriteod pani ta toime kriminaalhooldusel viibimise ajal. Võttes arvesse T. Perniku isikut ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, on tema vabastamine ennetähtaegselt praegusel ajal liiga varajane. Kaitsja leiab, et Toomas Perniku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne ja materiaalne alus. Toomas Pernik on motiveeritud seadusluulekale elule ja nõus maksimaalselt alluma käitumiskontrolli nõuetele. Kriminaalhooldus aitab teda toetada paremal resotsialiseerumisel.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et Toomas Perniku tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja küllaldaselt materiaalset alust. Toomas Pernik kannab liitkaristust kohtuotsuste kogumis esimese ja teise astme kuritegude eest. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud enam kui 2/3 karistusajast.
lg 2 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu ja tagatud töökoht. Seega saab tal vabaduses olema elatusallikas. Toomas Pernikul on soov vältida tagasipöördumist endiste eluviiside juurde. Selleks on ta seadnud endale kindlad eesmärgid ja peab oluliseks ravile allumist. Toomas Pernikut võib vabastada ilma elektroonilise järelevalveta, arvestades ärakantud karistuse osa. Samas on Toomas Pernik andnud nõusoleku alluda elektroonilisele valvele, on valmis alluma kriminaalhooldusele kitsendatud tingimustel. Tehnilised tingimused on elektrooniliseks valveks on elukohas olemas. Valmisolek alluda käitumiskontrollile ja ravile annab alust järeldada Toomas Perniku negatiivset suhtumist senistesse eluviisidesse. Vanglas on ta läbinud sotsiaalprogrammi ja omandanud oskusi resotsiliseerumiseks ning kuritegu põhjustanud probleemidega tegelemiseks. Vangla spetsialistid hindavad uue kuriteo toimepanemise riski keskmisest kõrgemaks. Uue kuriteo toimepanemine sõltub Toomas Pernikust endast. Kontrollnõuete ja kriminaalhooldusametniku soovitatud kontrollkohustuste täitmine aitab kaasa uute kuritegude ärahoidmisele. Jättes kõrvale võimaluse määrata Toomas Pernikule KrMS § 426 lg 2 alusel VangS § 76 lg 3 sätestatud tähtajast lühem tähtaeg materjalide kohtusse saatmiseks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamiseks on Toomas Pernikul järelejäänud karistusaeg lühike ja ei võimalda enam vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimust arutada. Karistuse lõpuni kandmise korral on Toomas Pernikul samuti võimalik ennast ravida. Kuna aga tähtaegse vabanemise korral ei toime käitumiskontrolli ja järelevalvet, on oht ühiskonnale suurem kui tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral käitumiskontrollile kogu katseajaks elektroonilise järelevalve tingimustes. Eeltoodud põhjustel vabastab täitmiskohtunik Toomas Perniku vangistusest tingimisi enne tähtaega tema käitumiskontrollile allutamisega
Järelejäänud kandmata motiveerib hoiduma uutest kuritegudest. Uue kuriteo toimepanemisel või kontrollnõuete ja – kohustuste täitmata jätmisel pööratakse kandmata karistus täitmisele
MS § 175 lg 1 p 4 ettenähtud määratud kaitsjale makstud tasu 105,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jääb menetkluskulu süüdimõistetu kanda. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.