lg 33 alusel prokurör 27.08.2012.a kohtuistungil ei osalenud – teatas 27.08.2012.a, et ei soovi istungil osaleda ja edastas enda arvamuse elektroonselt; enda arvamuses prokurör kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud Süüdimõistetu HANS OJAMETS asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood 35709060327 Kaitsjata süüdimõistetu endale kaitsjat ei soovinud RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada Hans Ojamets´a talle 20.11.2001.a Rapla Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud 15 aasta vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale ja elektroonselt prokurörile ning allkirja vastu Hans Ojametsale. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 1,
lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus.
lg 1 ja
lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 ASJAOLUD Hans Ojametsa on kriminaalkorras karistatud ühel korral – 20.11.2001.a Rapla Maakohtu kohtuotsusega KrK § 115¹ lg 2, KrK § 115 lg 2 p 1,3, KrK § 106 järgi KrK § 40 lg 1 alusel 15 aasta vangistusega, karistuse kandmise alguseks 25.05.2001.a. Hans Ojamets on karistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 punktis 2 märgitud 2/3 karistusajast. KarS § 76 lg 2 punktis 2 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast. 15.06.2011.a Tartu Maakohtu määrusega jäeti Hans Ojamets vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Uut materjalide kohtule esitamise tähtaega selles määruses ei kehtestatud. 15.06.2011.a määrus jõustus 01.07.2011.a (I,42). KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära Hans Ojametsa ja tutvunud prokuröri 27.08.2012.a elektroonselt kohtule esitatud arvamusega, on seisukohal, et Hans Ojametsa ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna uue kuriteo toimepanemise võimalikud riskid on jäänud kinnipeetava enda süülisest käitumisest tingituna madaldamata, sest kinnipeetav ei soovi taasühiskonnastavates programmides osaleda, ning kinnipeetaval puudub vabaduses elukoht, mille järgi oleks võimalik kriminaalhooldust tema suhtes läbi viia. Hans Ojamets kannab vangistuses 15 aastat vangistust enda tütre suhtes toimepandud üliraskete kuritegude eest. Kinnipeetava isiklikus toimikus kajastatu kohaselt ei ole Hans Ojamets taasühiskonnastavates sotsiaalprogrammides osalenud ja ta ei soovigi neis osaleda. 27.08.2012.a kohtuistungil kinnitas Hans Ojamets, et ta ei soovi sotsiaalprogrammides osaleda, kuna ei näe neist mingit kasu endale. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid on jäänud kinnipeetava enda käitumisest tulenevalt madaldamata. Eeltoodu alusel, kuna kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt eitab Hans Ojamets siiamaani enda kuritegelikku käitumist ja vangla senised katsed tema hoiakuid muuta on jäänud tulemuseta, taasühiskonnastavates sotsiaalprogrammides Hans Ojamets osalenud ei ole ja neis osaleda ta ei soovi, siis on jätkuvalt Hans Ojametsast lähtuvad uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid tema vabadusse naastes kõrged. Neil asjaoludel kogumis ei ole põhjendatud Hans Ojametsa vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 2 3 Lisaks eeltoodule välistavad Hans Ojametsa vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise asjaolud, et ta ka ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda ning tal puudub vabaduses elukoht. 27.08.2012.a kohtuistungil kinnitas Hans Ojamets kinnipeetava iseloomustuses tema kohta märgitut: „Loodab mitte vabaneda ennetähtaegselt, kuna ei ole kuhugi minna ning töö leidmise võimalusi hindab väikeseks“. Hans Ojamets ei ole vangistuse ajal soovinud enda elukohaprobleemiga tegeleda. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt ei soovi Hans Ojamets vangistuseelse elukoha järgi, s.o Rapla kohalikult omavalitsuselt sotsiaaleluruumi; väidetavalt juhul kui peaks vabanema, hakkab otsima elamispaika Tallinnas, kuid hetkel ei soovi selle probleemiga tegeleda. 27.08.2012.a kohtuistungil oli Hans Ojamets samal seisukohal ning motivatsiooni elukohaprobleemiga tegelemiseks ja sellega seonduvalt ennetähtaegseks vabanemiseks ei avaldanud. Vabaduses elukoha puudumine välistab Hans Ojametsa suhtes kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli kohaldamise. Ilma kriminaalhoolduseta ja käitumiskontrollita ei ole käesoleval juhul aga võimalik Hans Ojametsa vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Vabaduses elukoha puudumine välistab kriminaalhoolduse ja ennetähtaegse vabastamise. Kuna H.Ojamets ka ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda ning tal puudub tahe ja motivatsioon taasühiskonnastavates sotsiaalprogrammides osalemiseks, siis ei saa Hans Ojametsa suhtes hinnata ennetähtaegset vangistusest vabastamist kohaseks ja vajalikuks meetmeks. H.Ojametsa suhtumisest nähtuvalt puudub tal valmidus kriminaalhooldusega kaasnevate kontrollnõuete ja kohustuste täitmiseks. Kui isik vangistuses ei ole valmis osalema taasühiskonnastavates programmides, siis ei ole ta valmis ennetähtaegselt vabanema, sest ka ennetähtaegse vabanemise korral tuleks tal hakata vabaduses sotsiaalprogrammides osalema ja kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema, et täita kontrollnõudeid ja talle katseajaks pandavaid kohustusi. Käesoleval ajal Hans Ojametsal vajalik soov ja tahe ning motivatsioon ennetähtaegseks vabanemiseks puudub. Kohtu hinnangul ei ole Hans Ojamets käesolevaks ajaks teinud vangistusest selliseid järeldusi, et teda oleks põhjendatud ennetähtaegselt vanglast vabastada. Heli Sillaots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.