MS § 426, 432 Jätta vabastamata Marko Sild tingimisi enne tähtaega temale Tartu Maakohtu 17.02.2011.a otsusega mõistetud vangistusest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 11.10.2011. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Marko Sild tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 17.02.2011.a. otsusega
lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust.
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati Marko Sillale mõistetud karistust 31.01.2011.a. Tartu Maakohtu otsusega nr 1-11-1258 mõistetud ärakandmata karistuse 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Karistusaeg algas 17.02.2011.a ja lõpeb 12.04.2012.a. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist saabus 14.09.2011.a. Marko Silda on kriminaalkorras karistatud 6 korda. Reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Käesolevat karistust kannab varguse eest. Eelnevalt on samuti karistatud varguste eest. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Ohustatud on ühiskond tervikuna. RR andmetel kehtivad isikut tõendavad dokumendid puuduvad. Marko Sild on viibinud vangistuses lühikest 1 aega ja sellega seonduvalt ei ole ta jõudnud läbida talle individuaalses täitmiskavas määratud tegevusi. Marko Sild on hõivatud vangla majandustöödel. Töötab sektori koristajana. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Marko Silda vanglas distsiplinaarkorras karistatud üks kord ning karistuseks määrati 10 päeva kartseris, kuna põletas talle mitte ettenähtud elukambri tualettruumis paberit. Isik elas enne vangistust koos ema, isa, 3 venna, õe ja õepojaga XXX. Kriminaalhooldusametniku sõnul on majas 3 tuba ja köök. Talu kuulub vanematele ja vabanedes soovib Marko Sild sinna tagasi elama minna. Isikule meeldib maal elada, kuna seal ei ole kriminaalse taustaga tuttavaid ning saab füüsilist tööd teha, mis välistab tegevusetuse perioode. Isikul on haridust 7 klassi. Püsivat töökohta ei ole olnud. On töötanud juhutöödel Korstnapitside ladujana, rehvide parandajana ning keevitajana. Keevitamist õpetas isa ning enda sõnul saanud väljaõppe AS-is Jalax. Vanglas on töötanud majandustöölisena. Tahab omandada põhiharidust ning on motiveeritud töötama. Isikut toetab vangistuse ajal rahaliselt ema. Enne vangistust elas vanemate kulul. Isik ei ole kunagi pidanud iseseisvalt, ilma toetuseta elama ning seetõttu majandusliku toimetuleku oskus puudub. Kriminaalhooldusametniku sõnul on vanemad nõus tagama M. Sillale vabanemisjärgselt ülalpidamise ja elukoha. Pere sissetulekuks on lastetoetused kogusummas umbes XXX eurot. Ema L.R. töötab XXX, isa on kodune. Suhted päritoluperekonnaga on head. Isiku isa A.S. on kahel korral kriminaalkorras karistatud. Tutvusringkonnas on mõned kriminaalse taustaga isikud, kuid parimad sõbrad on seadusekuulekad kodanikud. Isik soovib lõpetada suhted kriminaalse taustaga isikutega, saab aru nende negatiivsest mõjust. Isik saab aru alkoholi kahjulikkusest ning ei soovi alkoholi tarbimist jätkata. Isiku enda sõnul loobus alkoholi tarbimisest 2010.a. sügisel kui asus vanemate juurde elama. Alkoholi tarbimist mõjutavad juhututtavad. Kuriteod on sooritanud kaines olekus. Isik suitsetas 2010.a. suvel kanepit kuni oktoober 2010 ning mõnel juhuslikul korral tarvitas amfetamiini. Mõistab narkootikumide ohtlikkust ning oma lähedastel ei luba mingil juhul narkootikume tarvitada. Samas ei oska hinnata kanepi kahjulikkust ning peab seda üsna süütuks narkootikumiks. Nii kanepi suitsetamine kui amfetamiini tarvitamine olid juhuslikud. Narkojoobes pole kuritegusid sooritanud. Isiku sõnul on tal 4 korda elu jooksul esinenud krampe ja minestamist. Isikul on diagnoositud mitteorgaaniline insomnia ning segatüüpi spetsiifilised arenguhäired (hetkel ravi ei saa). Väidab, et tegutseb hetkeajel, ei mõtle, vaid reageerib. Tunnistab omi probleeme, kui ei hinda neid alati objektiivselt ega saa aru oma osast probleemi tekkimisel. Isik elab põhimõttel – „üks päev korraga“. Isik pani katseajal toime uue kuriteo, kui oli määratud ühiskondlikult kasulikule tööle. Isiku enda sõnul aktsepteerib ühiskonnas kehtivaid tavasid ja norme. Isiku käitumine seda väidet aga ei toeta, kuna on jätkanud samaliigiliste kuritegude toimepanemist. Ohtlik ühiskonnale, ohvriteks võivad saada kõik isikud, asutused ja ettevõtted. Ohvriteks olid isikule võõrad isikud. Korduva süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul 87%. Mitte vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul 70%. Viru Vangla ei toeta Marko Silla vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Marko Silla tingimisi ennetähtaegselt, teeb vangla ettepaneku määrata Marko Sillale katseajaks allpool loetletud kohustused: - otsima endale töökoha, omandama põhihariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume - mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega - osalema sotsiaalprogrammis Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Marko Silla vanemate sõnul on nad pojaga vangistuse ajal suhelnud telefoni ja kirja teel. Ema ja isa soovivad uskuda positiivsetesse muutustesse Marko puhul, kuid tuginedes varasematele kogemustele Markoga on üpriski skeptilised. Vanemate arvates Markol praeguses elukohas XXX sõpru ei ole. Enne vangistust viibis peamiselt Tartus, sealsete tuttavate kohta vanematel info puudub. Vanemate sõnul on Marko nendega suheldes kinnine, oma probleemidest, sõpradest ei räägi. Vestluse põhjal vanematega võib järeldada, et usalduslikud omavahelised suhted vanemate ja Marko vahel 2 puuduvad ja nad ei ole võimelised Markot positiivses suunas mõjutama. Marko isa A.S. on kahel korral kriminaalkorras karistatud. Perekond elab neile kuuluvas XXX. Majas on 3 tuba ja köök. Käesoleval ajal elavad seal Marko ema, isa, 3 venda ja üks õde. Vanemad on nõus tagama Markole vabanemise järgselt ülalpidamise ja elukoha. Töökoha leidmine elukoha piirkonnas on ebatõenäoline. Markol on vabanemise järgselt võimalus võtta ennast arvele Eesti Töötukassas ja taotleda töötutoetust (31-kordne päevamäär 2011.a. on 65,41 eurot). Prokurör on andnud kirjaliku arvamuse ning leiab, et Marko Silla vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole võimalik. Isik on korduvalt karistatud samasuguste kuritegude eest. Ükski katseaeg ei ole tal aidanud vajalikke järeldusi teha. Marko Sillal on kehtiv distsiplinaarkaristus. Vangla ei toeta vabanemist. Marko Sild seletas, et kannab reaalselt neljandat vangistust. Varem on kord vabastatud tingimisi enne tähtaega vangistusest. 25 päeva jäi kandmata ja määrati 1-aastane katseaeg. Ta ei täitnud kontrollnõudeid. Otsustas, et kannab karistuse ära. Läheb elama ema juurde. Pärast esimest karistust läks ema juurest elamast ära. Tahtis üksi hakkama saada. Pärast teist karistust ei läinud ema juurde tagasi, sest lootis ikka üksi hakkama saada. Tahab minna õppima.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja prokuröri arvamused, leiab, et Marko Silla tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus.
Marko Sild on ära kandnud pool teise astme kuriteo eest mõistetud karistusajast ja seetõttu on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu. Marko Sillal ei ole töökohta ja seetõttu puudub kindel elatusallikas. Kriminaalhooldaja kogutud teabest tuleneb, et Marko Sillal puuduvad vanematega usalduslikud omavahelised suhted. Nendest asjaoludest järeldub, et Marko Sillal ei ole küllaldaselt materiaalset alust vabaduses toimetulekuks. Tal puudub sissetulek ja seetõttu elatusallikas. Elukoht vanemate juures ei ole küllaldane materiaalne alus. Marko Silla pikka aega vanematest eraldi elamine on kaugendanud nende suhteid ning annab alust järeldada tugeva sotsiaalse võrgustiku puudumist. Vanematest eraldi elamise perioodi iseloomustab Marko Silla aktiivne kurutegelik eluviis. Ka karistuse kandmise ajal on tal distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral on küsitav sel õppeaastal õppima asumine, sest esimene õppeveerand on möödumas ja poolest õppeaastast õppetöösse lülitumine on raske. Vanglas on Marko Sillal töine tegevus. Arvestades asjaoluga, et varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus, võib tingimisi enne tähtaegselt vangistusest vabanemine tuua Marko Sillale kaasa raskeid tagajärgi sellega, toob ta kiiresti tagasi vanglasse karistust kandma. Vanglas töö olemasolul süveneb töötamise harjumus. Vabanemisel on see vajalik paremaks resotsialiseerumiseks. Ene Muts Täitmiskohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.