1-09-9190/9

Kriminaalasi nr 1-09-9190 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2012.a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-09-9190 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Geidi Kuklase Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine. Kinnipeetav Rene Käblik isikukood: 37710256016; elukoht: XXX, EV kodanik Kaitsja Advokaat Anne Vissak RESOLUTSIOON juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS § 426, 432 Jätta vabastamata Rene Käblik temale Tartu Maakohtu 18.06.
2. a otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 05.06.
3. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Tartu Maakohtu 18.06.
4. a otsusega tunnistati Rene Käblik süüdi KrK § 101 p 1, 7, KrK § 141 lg 2 p 1, 3, KrK § 185 lg 2 järgi ning KrK § 40 lg ja § 43 lg 31 alusel mõisteti Rene Käblikule lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 20 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.06.
5. a. Tartu Maakohtu 28.08.2009.a määrusega jäeti Rene Käbliku taotlus Tartu Maakohtu 18.06.2001.a otsusega mõistetud karistusest 2 aasta 4 kuu 23 päeva mahaarvamiseks rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 16.09.
6. a määrusega tühistati Tartu Maakohtu 28.08.
7. a määrus ja määrati lugeda Tartu Maakohtu 18.06.
8. a otsusega Rene Käblikule mõistetud karistuseks seisuga 17.06.
9. a kantuks 2 aastat 4 kuud 22 päeva ja alates 18.06.
10. a kandmisele kuuluvaks karistuseks 17 aastat 7 kuud ja 22 päeva. Kohtu arvutuste kohaselt peaks aga peale 18.06.2001.a kuuluma kandmisele 17 aastat 7 kuud ja 8 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.06.
11. a. 1 Karistusaeg algas 18.06.2001.a ja lõppeb 26.01.
12. a. Tartu Maakohtu 07.05.2010.a määrusega jäeti Rene Käblik vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Võimalus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 25.05.2012.a. Rene Käblik on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral:
13. 17.04.
14. a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3, § 140 lg 2 p 1, 3, § 203 lg 1 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega;
15. 06.07.
16. a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 107 lg 2 p 2, § 195 lg 2 järgi 7 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega; Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Rene Käblikut vanglas distsiplinaarkorras karistatud korduvalt, kehtivad karistused puuduvad. Vabanedes asub elama koos abikaasaga XXX peretuttava korterisse. Vanglas omandanud keevitaja kutse. Vanglas viibides läbinud mitmed sotsiaalprogrammid, sh 2012.a programmi „Usk ja teadmine“. Tartu Vangla andmeil ei ole kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi, kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Samuti tarvitas narkootikume. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 21% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 23%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab Rene Käbliku ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on Rene Käblikul vabanedes võimalus tööle asuda XXX, mis kuulub kinnipeetava abikaasale. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine. On kahel korral katkestanud Agressiivsuse asendamise treeningu grupitöö motivatsiooni puudumise tõttu. Positiivsena saab esile tuua tööharjumuse tekkimise ja suitsetamisest loobumise. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral kohaldada kinnipeetava suhtes elektroonilist järelevalvet ning käitumiskontrolli ajaks määrata järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end töötuna arvele kohtu määratud tähtajaks, mitte viibida kohtu märatud paikades ega suhelda kohtu poolt määratud isikutega ning osaleda sotsiaalabiprogrammis juhul, kui ilmneb kohanemisraskusi. Rene Käblik seletas kohtuistungil, et kõik see, mis ta on öelda tahtnud, see on iseloomustuses kirjas. Tänapäevaks on lõpetanud kriminaalse käitumise ja väga loodab, et ka edaspidi suudab eemale hoida kriminaalsetest sõpradest ja elust. Enesehinnang on adekvaatne ja soovib ennast muuta. Saab aru, et vabanemine ei saa kerge olema. Vabaduses on palju rohkem kohustusi, kui vangalas. On pere, 3-aastane laps ja abikaasa. Need on suuremad kohustused kui vanglas praegusel hetkel. On vanglas esimest korda. Ta on suure osa oma karistusest ära kandnud ja usub, et vangistus kui selline praeguseks hetkeks on oma eesmärgi täitnud. Kahetseb oma kuritegu. On nõus alluma elektroonilisele valvele. Suhted abikaasaga on head. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ning leiab, et Rene Käbliku vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 alusel esinevad kõik formaalsed alused. Analüüsides sisulisi aluseid asub prokurör seisukohale, et ei saa toeta tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise sisuliste aluste puudumise tõttu alljärgnevatel põhjustel: R. Käblik on karistatud raske I astme kuriteo toimepanemise eest pikaajalise vangitusega ja tema vabastamine veidi vähem kui 7 aastat enne karistusaja lõppu riivaks oluliselt avalikku õiglustunnet ning oleks vastuolus karistuspoliitiliste eesmärkidega. Rene Käbliku vabastamine käesoleval ajal on ennatlik ka seetõttu, et ta ei ole vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt (varasemalt 14 korda distsiplinaarkorras karistatud). Kuigi need ei ole kehtivad karistused ja viimase aasta jooksul on ta suutnud vanglas kehtestatud reeglitest kinni pidada, siis tegemist on ikkagi küllaltki lühikese perioodiga selleks, et saaks teha järeldusi tema käitumise ja hoiakute muutumise kohta. Samuti on kriminaalhooldusametnik oma arvamuses leidnud, et R. Käblik peaks kindlasti vangistuses läbima XXX muutmiseks sotsiaalprogrammi, mille läbimisest on ta vanglas ise kahel korral (2010.a ja 2011.a) loobunud. Sellest saab järeldada, et ta ei taha oma XXX käitumist tunnistada, kuigi tema poolt sooritatud kuriteod on seotud nende teguritega. 2 Kaitsja esitas dokumente, mis kinnitavad elu- ja töökoha olemasolu, hariduse omandamist ning eluruumi omanike nõusolekut nende eluruumis elektroonilise järelevalve kohaldamiseks Rene Käblikule. Kaitsja on arvamusel, et Rene Käbliku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik. Selleks, et ta resotsialiseeruks oleks tal vaja toetust ja see elektrooniline valve oleks ka vajalik. KarS § 76 lg. 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja arvamuse ja tutvunud prokuröride arvamused, leiab, et Rene Käbliku tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus. Rene Käblik on ära kandnud 2/3 esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistustest ning seetõttu on KarS § 76 lg 2 p 2 alusel alus arutada tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamise küsimust. Rene Käbliku tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks on ka materiaalseid aluseid. Tal on elu- ja töökoht ning lähedased isikud. Tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamisel tuleb antud juhul eelkõige arvestada kuriteo asjaolusid, süüdlase isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal. Rene Käblik kannab liitkaristust kahe isikuvastase esimese astme kuriteo eest ning mitmete varavastaste kuritegude eest, nende hulgas esimese astme kuritegu, röövimine. Kuritegude, eelkõige isikuvastaste kuritegude tagajärjed on väga rasked. Kuigi distsiplinaarkaristused on kustunud, iseloomustavad Rene Käbliku käitumist karistuse kandmise esimesel poolel distsiplinaarkaristused. Muutused on toimunud viimasel ajal. Karistusaega arvestades on vangla sisekorda arvestav käitumine olnud lühikest aega. Vangistusest enne tähtaega vabastamise küsimuse arutamisel kohtus esitati uusasjaolu, elektroonilisele järelevalvele allutamine. Vanglast materjalide ettevalmistamisel ei ole seda asjaolu kaalutud ning kontrollimata on elukohas selleks vajalike tehniliste tingimuste olemasolu. Ainuüksi eluruumi omanike nõusolek ei ole selleks piisav. Eeltoodud ei ole Rene Käbliku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine teise tähtaja saabumisel võimalik. Järelejäänud karistusaega arvestades on järgmise tähtaja saabumisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral veel küllaldaselt pikk aeg käitumiskontrolli teostamiseks. Käitumiskontroll on Rene Käblikule vajalik seoses resotsialiseerimisraskustega pika karistusaja järel. Karistuse kandmise ajal on vajalik jätkata resotsialiseerumisele suunatud tegevusi ja käitumisega süvendada harjumust õiguskuulekaks eluviisiks. Ene Muts täitmiskohtunik 3