KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. märtsil 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-2495 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk Rina Go

§ 139

lg 2 p 1, 3 alusel 6-kuulise vabadusekostusega tingimisi 1-aastase katseajaga; 2. Tallinna Linnakohtu 20. mai 1999.

§ 15

lg 2 - § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 9-kuulise vabadusekaotusega, millele liideti osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus mõistes liitkaristuseks 1 aasta vabadusekaotust; 3. Tallinna Linnakohtu 27. oktoobri 2000.

§ 15

lg 2 - § 139 lg 2 p 3 alusel 1-aastase vabadusekostusega tingimisi 3-aastase katseajaga; 4. Tallinna Linnakohtu 09. oktoobri 2002.

§ 140

lg 2 p 3 1-aastase vangistusega, millele liideti varasema otsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu vangistust;

1. Tallinna Linnakohtu
2. oktoobri
3. a otsusega KarS § 200 lg 1 alusel 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega;
4. Harju Maakohtu
5. jaanuari
6. a otsusega KarS § 331 alusel 4-kuuluse vangistusega, millele liideti varasema kohtotsusega mõistetu karistus ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud 9 päeva vangistust;
7. Harju Maakohtu
8. augusti
9. a otsusega KarS § 331 järgi 1.-aastase vangistusega, millele liideti varasema kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud 23 päeva vangistust, mille kandmiselt ta vabanes tingimisi ennetähtaegselt 24.aprillil 2009.a ja mis Harju Maakohtu
10. augusti
11. a määrusega uuesti täitmisele pöörati. Sergei Gintofti on korduvalt karistatud ka väärtegude eest. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Sergei Gintoftil uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 36% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 27%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on mõneti küsitavad süüdimõistetu vabanemisejärgsed elutingimused. Teda võib vabaduses negatiivselt mõjutada vanade tuttavatega kohtumine ja narkootikumide tarvitamine. Kriminaalhooldaja on seisukohal, et Sergei Gintoft on narkomaan ning ei ole kindel kas ta suudab vabaduses elada seaduskuulekalt. Ta on ennetähtaegselt vabanenud, kuid teinud uue kuriteo katseajal ja 2 sattunud uuesti vanglasse. Kriminaalhooldaja arvates soodustaks Sergei Gintofti pikem vanglakaristus narkootikumidevaba eluviisi, kuna vanglas puudub narkootikumide tarvitamise võimalus. Kohtumenetluse poolte seisukohad Sergei Gintoft kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu sõnul on vangistus temale positiivset mõju avaldanud ning vabaduses kavatseb ta oma elu muuta. Ta on vangistuses läbinud kõik vangla poolt vajalikukspeetavad programmid ning on juba praeguseks muutunud. Edaspidi soovib ta hoiduda narkootikumidest, pöörduda rehabilitatsioonikeskusesse ning leida omale töökoha. Töökoha leidmisega saab teda ilmselt aidata ka tema õde, kelle juurde ta asuks esialgu vabaduses ka elama. Lisaks õele suhtleb süüdimõistetu ka emaga ning vana tutvusringkonnaga on suhted lõpetanud. Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja leiab, et käitumiskontrollile allutamine oleks süüdimõistetule hea ning distsiplineeriks teda. Kuigi süüdimõistetul on vangistusest distsiplinaarrikkumisi, siis on ta viimasel ajal end positiivselt tõestanud, osalenud rehabiliteerivates tegevustes, mõistab narkootikumide rolli kuritegelikus käitumises ja on motiveeritud neist hoiduma. Ka süüdimõistetu vabastamisjärgsed elutingimused toetavad vabastamist. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Jüri Vissak on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha Sergei Gintofti tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör on seisukohal, et Sergei Gintofti katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku, kaheksal korral kriminaalkorras karistamist, neljandat reaalset vangistust, tema poolt toimepandud kuriteo raskust ja asjaolusid ning vangistuses distsiplinaarkaristuste olemasolu. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Sergei Gintoft kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Gintofti puhul on positiivne toetavate lähisuhte olemasolu. Samuti on positiivne, et ta on vangistuses tegelenud oma uimastisõltuvuse probleemiga, osalenud sotsiaalabiprogrammides ja teistes rehabiliteerivates tegevustes ning vangla tööhõives. Samas aga peab kohus arvestama, et Sergei Gintofti on kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral ning reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Temale mõistetud karistust on varasemalt jäetud tingimisi katseajaga kohaldamata ja teda on ka tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud, kuid katseaja ja kriminaalhoolduse nõuete rikkumise tõttu on nimetatud karistus uuesti täitmisele pööratud. Eeltoodust nähtub, et varasemalt mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning hoolimata temale antud korduvatest võimalustest ennast positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada, on ta jätkanud kriminaalset tegevust ja kehtestatud reeglite rikkumist. Ka käesolevast vangistusest on Sergei Gintoftil kehtivad distsiplinaarkaristused, millest nähtub, et süüdimõistetu ei ole oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ka vangistuses. Seega ei ole süüdimõistetu peale 3 varasemate karistuste kandmist ega ka karistuste kandmise ajal näidanud, et ta oleks enda suhtumist muutnud ning sooviks jätkata oma elu seaduskuulekalt. Ta ei ole suutnud alluda tema üle seatud kontrollile ega täita talle pandud kohustusi nii vabaduses kui ka kinnipidamiskohas. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu on varasemalt pannud kuritegusid toime peamiselt majandusliku kasu saamise eesmärgil ning et rahuldada oma uimastisõltuvusest tulenevaid vajadusi. Arvestades seda, et käesoleval ajal vabanemisel puudub süüdimõistetul kindel töökoht, varasemast ajast puuduvad tal olulised töökogemused ja haridus, mistõttu võib töö leidmine tal ka mõnevõrra raskendatud olla ning tal on võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi nõudeid, leiab kohtunik, et on reaalne oht, et süüdimõistetu võib vabanedes jätkata majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemist. Nimetatud ohtu suurendab veelgi see, kui süüdimõistetu jätkab vabanedes narkootikumide tarvitamist. Kuigi kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal saab järeldada, et süüdimõistetul on tekkinud mõningane motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobuda, on kohtul alust kahelda selles, kas ta vabanemisel ka tegelikult praegu narkootikumidest hoiduda suudaks. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu narkootikume tarvitanud väga pikka aega, sealhulgas süstimise teel, ning tal on diagnoositud uimastisõltuvus. Seega vajab neist loobumine ilmselt väga suurt tahtejõudu ja enesekontrolli oskust. Arvestades seda, et süüdimõistetu on oma vangistuse aegse ja varasema käitumisega näidanud, et tal on kalduvus impulsiivsele ja hetkelise heaolutunde saavutamisele suunatud käitumisele, arvestamata selle tagajärgedega, siis ei ole kohtul piisavat veendumust, et süüdimõistetu suudaks ennast piisavalt distsiplineerida, et mitte uuesti narkootikume tarvitama ja sellest tulenevalt ka uusi kuritegusid sooritama hakata. Kohtunik leiab, et süüdimõistetul tuleks vangistuses oma sõltuvusprobleemidega edasi tegeleda, et kindlustada vabanemise puhuks paremad võimalused narkootikumidest hoidumiseks ja sõltuvusest võõrdumisprotsessi toetada. Vanglas on narkootikumide võõrutusravi efektiivsem kui vabaduses. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise puhul tuleb arvestada ka süüdimõistetul vabanemisel kindla elukoha olemasolu ja selle sobivust ning võimalikku mõju süüdimõistetule. Kohtule esitatud materjalidest ja kohtuistungil avaldatust nähtuvalt soovib süüdimõistetu asuda vabanemisel elama oma õe juurde, samas kui kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt ei ole see täiesti reaalne, arvestades nii elupinna suurust, seal juba elavaid isikuid kui ka asjaolu, et nimetatud elupind ei kuulu süüdimõistetu õele ja selle tegelik omanik sooviks selle vabastamist. Samuti ilmneb materjalidest, et süüdimõistetu õe perekonnas võib aegajalt esineda probleeme alkoholi tarvitamisega, mistõttu leiab kohus, et sellised elutingimused ei ole süüdimõistetut vabastamisel piisavalt toetavad ning võivad talle pigem negatiivset mõju avaldada. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Sergei Gintofti katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks ennatlik, kuna kohtul ei ole piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab täita katseaja ja kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Sergei Gintoft peaks ka edaspidiselt vangistuses oma sõltuvusprobleemidega tegelema ning vangla sisekorrast kinni pidades näitama, et ta on igati motiveeritud oma eluviisi muutma ja edaspidiselt seadusekuulekalt elama. KrMS § 180 lg. 1 alusel kannab süüdimõistetu Sergei Gintoft ka menetluskulu, riigiõigusabi korras Rainer Objartelile määratud kaitsjatasu 76, 80 eurot. Kohtunik 4