1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-9878 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enja

§ 306, 309, 314, 315, 318, 319 kohus otsustas: Õigeks mõista ENN TOMING süüdistuses Kar

S § 424 järgi. Tõkend elukohast lahkumise keeld Enn Tominga suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2

§ 175

lg 1 p 1, 181 lg 1 alusel välja mõista riigieelarvest Enn Tominga kasuks 1224 (üks tuhat kakssada kakskümmend neli) eurot valitud kaitsjale (v.-adv. Küllike Namm) makstud õigusabikulude hüvitamiseks.

§ 175

lg 1 p 1, 181 lg 1 alusel välja mõista riigieelarvest Novolink OÜ kasuks 648 (kuussada nelikümmend kaheksa) eurot Enn Tominga valitud kaitsjale (v.-adv. Küllike Namm) makstud õigusabikulude hüvitamiseks. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. novembrist 2013 (seega hiljemalt
2. novembriks 2013). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
3. detsembrist
4. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
5. detsembrist 2013 (seega hiljemalt
6. detsembriks 2013). SÜÜDISTUS Enn Toming on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 05.02.2011 kella 14.30 paiku Vihula vallas Haljala-Käsmu maantee 10-ndal kilomeetril mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx ja põhjustas avarii. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST nr ARBK-0025 mõõdeti tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,75 mg/l. Seega Enn Toming, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. TÕENDID Süüdistatav Enn Toming ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav Enn Toming kinnitas kohtuistungil, et 05.02.2011 alustas ta sõitu kodust xxxx enne kella 2 päeval. Ta läks oma sõbra M T poole xxxx, kuna pidi temalt ära võtma paar asja. Vahemaa on 7-8 km. Enn Tominga arvates jõudis ta sõbra juurde kella 2 paiku. Enn Tominga ütlustest nähtub, et seoses lapse sünniga pakkus sõber talle kohvi ja pitsi kanget, öeldes, et ikka peab võtma ja ta võttiski pitsi mingit kanget alkoholi. Kokku oli ta sõbra juures 10-15 minutit. Sealt ta pidi minema xxxx, et võtta peale paar asja, samuti pidi ta sealt ühe sõbra kaasa võtma. Kokku oli lepitud, et kell 3 on ta xxxx. Enn Tominga ütlustest nähtub, et avarii juhtus tema tähelepanematuse tõttu. Enn Tominga arvates pidi ta xxxx 10 minutit enne avariid välja sõitma. Enn Tominga ütlustest nähtub, et alkoholi tarvitas ta mitte üle poole tunni enne avariid, pigem vähem kui pool tundi enne avariid. Kui avarii oli toimunud, siis teise auto juht kutsus politsei. Algul tuli üks politseiauto ja siis tuli teine politseiauto juurde. Kohapeal politsei pani teda puhuma, ta puhus õues. Enne seda teda politseiautosse ei kutsutud. Enn Tominga sõnul tuli seal jutuks, et oli mingi piiripealne näit, et peab Rakveres käima veel puhumas. Ta sai aru, et on suur tõenäosus, et see näit, mis ta Rakveres puhub, tuleb kindlasti väiksem. Seda, et oleks olnud politseiga juttu veel mingisuguste joobe tuvastamise võimaluste kohta, Enn Toming ei mäletanud. Teda toodi politseimajja Rakveresse ja pandi puhuma. Talle 3 öeldi, et on sama näit, mis oli tee peal. See oli üllatav kõigi jaoks, sest näit oleks pidanud selle aja jooksul muutuma. Kui ta oli puhunud, siis tehti mingid paberid ja teda lasti koju. Enn Toming mäletas, et paberite täitmine oli peale tõenduslikku alkomeetrisse puhumist. Ta pigem ei lugenud neid pabereid enne läbi, kui allkirju andis, sest närv oli sees. Enn Toming täpsustas, et eks ta kindlasti viskas pilgu peale, kuid vaevalt, et ta neid otsast lõpuni luges ja vaevalt, et seda teed, kui ehmunud oled. Seda, et keegi enne puhumist talle õigusi selgitas, ta ei mäletanud. Enn Toming kinnitas, et talle näidatud Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll koostati peale Rakvere puhumist. Enn Tominga väitel kohapeal küll neid materjale ei tehtud. Lahtril õigused on tema allkiri ja teise lehe lõpus, kus on kontrollile allutatud isik, on tema allkiri. Enn Tominga ütlustest nähtub, et seal, kus on Soovin joobeseisundi tuvastamist tõendusliku alkomeetriga, kontrollile allutatud isik, ei ole tema allkiri. Enn Toming kinnitas, et talle näidatud A V poolt koostatud Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusesse ei ole tekst tema poolt kirjutatud. Selles, kas allkiri on tema poolt kirjutatud, ta kahtles, sest tal on natuke teistmoodi kõverikud. Tal on küll erinevad allkirjad, kuid konksud on alati ühtemoodi. Enn Toming kahtles, et talle oleks selline paber antud. Seda, mitmele paberile ja mitu allkirja ta tookord andis, Enn Toming ei mäletanud. Tunnistaja A V kinnitas kohtuistungil, et talvel, paar aastat tagasi, teatati talle juhtimiskeskusest, et on toimunud liiklusõnnetus Haljala-Käsmu maanteel, kahe auto kokkupõrge, kus üks auto sõitis peateel liikuvale teisele autole külge. A V ütlustest nähtub, et ta läks ise ka kohapeale ja teavitas patrulli, et see tuleks talle sinna appi. Patrullis olid J J ja M K. Kui talle teade tuli, asus ta ise Rakvere linnas. Tema jõudis kohale peale teate saamist 1520 minuti pärast. Kui tema kohale jõudis, siis Rakvere poolt minnes paremal pool tee ääres olid 2 autot, üks, ninaga kraavi poole, oli xxxx ja teine, ninaga Käsmu poole, oli xxxx. Juhid olid autode juures sündmuskohal autodest väljas. xxxx juht ütles, et sõitis peateele ette, sest ei märganud teist autot. A V väitel patrull J Jä kontrollis indikaatorvahendit kasutades kohapeal õues juhtide joovet. xxxx juht puhus enne ja siis xxxx juht. Joobe kontrollimist nägi ta ise. xxxx juht oli kaine ja xxxx juhil oli näit 0,75 mg/l kohta. A V sõnul xxxx juht tunnistas, et oli tarvitanud enne alkoholi. Ta vaatas autod ka üle, muuhulgas vaatas ta ka autodesse sisse. A V väitel toimetas patrull xxxx juhi jaoskonda tõendusliku alkomeetri juurde. Peale seda tema tegi skeemi ja fikseeris muud liiklusõnnetusega seonduvad asjaolud. Milliseid dokumente patrull sündmuskohal koostas, tema ei tea. A V täpsustas, et tema koostas skeemi, vormistas sündmuskoha vaatlusprotokolli ja teise juhi ülekuulamise protokolli. A V kinnitas, et patrullpolitseinikud andsid hiljem, kui teostasid puhumise, materjalid tema kätte (joobe tuvastamise protokolli ja tõendusliku alkomeetri tšeki). A V väitel võis tema poolt kirjeldatud sündmus aset leida 05.02.2011 kella 14.30 paiku. Tunnistaja O V kinnitas kohtuistungil, et see oli
7. veebruar, kui kella 14.30 paiku sõitis ta Haljalast Võsu poole. Kuskil peale 10-ndat kilomeetrit, seal, kus on ristmik, sõitis xxxx talle vasakult poolt külje pealt sisse. O V täpsustas, et juhipoolsest uksest natuke ettepoole. Autos oli ta koos abikaasaga. Tema auto viskas üle kõrge valli ja edasi enam ei liikunud, oli purunenud. Paari kolme minuti pärast tuli härrasmees ka auto kõrvale, tõmbas ukse lahti ja küsis kõigepealt, kas on tervisega kõik korras ja kas on abi vaja. Ta läks autost välja ja mõned minutid hiljem härrasmees palus vabandust, et kasutab seda teed kogu aeg, et võib-olla ei pannud tähele, et on rutiin tekkinud. O V ei mäletanud täpset sõnastust, aga põhimõte oli see, et härrasmees tõesti ei näinud tema autot. O Vi ütlustest nähtub, et tema abikaasa oli viimaseid kuid lapseootel ja natuke kogus ennast enne kui autost välja läks. Teises autos ei näinud ta rohkem kedagi, see härrasmees üksi liikus ümber auto, käis nende auto juures ja oma auto juures, otsis mingeid asju. Algselt tegi härrasmees ettepaneku kindlustuse asjad kohapeal ära vormistada. O Vi väitel tema kutsus välja politsei, sest tegemist oli 4 politseiautoga, mistõttu kõik tuleb fikseerida politsei poolt. Politsei tuli kiiresti, kas 15-20 minutiga. Kuni politsei saabumiseni olid nad mõlemad teise juhiga autodest väljas. Ta ei olnud teisele juhile nii lähedal, et mingit lõhna oleks tundnud. Kui politsei tuli, siis esmane asi, mida politsei tegi, oli alkoholijoobe mõõtmine nii temal kui ka teisel isikul, misjärel hakkas sündmuskoha vormistamine. O Vi väitel 2 politseiautot tulid kohale erinevatel aegadel. Üks politseinik tegeles nendega ja teine hakkas sündmuskohta vormistama ehk mõõtmistoiminguid tegema. O V mäletas, et kui tema joove ära mõõdeti, siis politseinik ütles, et teil joovet ei ole, aga teisel, avarii põhjustajal, oli joove. Pärast läks politseiauto koos teise juhiga linna mingi mõõteseadme juurde. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud kirjalikest tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 05.02.2011 ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga. Sellest nähtub, et protokolli koostamise koht on LääneVirumaa. Indikaatorvahendi kasutamise koht: Lääne-Viru maakond Haljala vald HaljalaKäsmu mnt
8. km. Kontrollija Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik J J tuvastas 05.02.2011 kell 15.05 indikaatorvahendit Alcoquant 6020 nr A111122 (kalibreeritud kuni 12.11) kasutades Enn Tomingal alkoholijoobe 0,75 mg/l kohta ning patrullpolitseinik J J tuvastas 05.02.2011 kell 15.47-15.54 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 MK III EST nr ARBK-0025 kasutades Enn Tomingal alkoholijoobe lõpliku mõõtetulemusena 0,75 mg/l (0,82 mg/l +/- 0,07 mg/l). Nimetatud protokollist nähtub veel, et politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg 2 ja lg
9. Joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku õigused: 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki; 2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest või tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest; 3) õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 4) õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga; 5) õigus esitada vaie asutuse juhile või kaebus halduskohtule, on allkirjastatud. Nimetatud protokollil, kus on „Soovin joobeseisundi tuvastamist tõendusliku alkomeetriga“ on kirjutatud trükitähtedega kontrollile allutatud isiku nimi ENN TOMING (kirjapilt on sama, mis protokolli alguses), kuid puudub kontrollile allutatud isiku allkiri. - koopia mõõtevahendi taatlustunnistusest nr TTRC-10/00059, millest nähtub, et tõenduslik alkomeeter, millega tuvastati Enn Tominga joovet, on taadeldud 28.10.2010 ning vastab kehtestatud nõuetele. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 05.02.2011, millest nähtub, et kui Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna avariipolitseinik A V 05.02.2011 liiklusjärelevalve käigus Enn Tominga poolt juhitud sõiduautot Xxxx reg märgiga xxxx kontrollis, tuli juhi suust alkoholilõhn. Enn Toming kõrvaldati sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 201 lg 2 p 2 alusel (kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis) alates 05.02.2011 kell 15.05 kuni kainenemiseni. - arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akt nr 38 16.05.
10. Ekspertiisiülesandeks oli kindlaks teha, kas vastavalt kohtueelsel menetlusel kogutud andmetele on võimalik, et kahtlustatav Enn Toming tarbis alkoholi vahetult pärast liiklusõnnetust 05.02.2011 kella 14.30 paiku või oli ta alkoholijoobes enne liiklusõnnetust? Kohtutoksikoloogiaekspert M T on andnud talle esitatud lähteandmete põhjal ekspertiisiaktis eksperdiuuringute kirjelduse, tulemuste hindamise ja eksperdiarvamuse põhjenduse koos arvutuskäiguga alljärgnevalt:
11. Ajavahemik 05.02.2011 avarii toimumisest kella 14.30 paiku kuni Enn Tominga väljahingatavas õhus etanooli sisalduse määramiseni indikaatorvahendi Alcoquant 6020-ga: 14.30-15.05=35 minutit.
12. Ajavahemik 05.02.2011 kuni Enn Tominga väljahingatavas õhus etanooli sisalduse määramiseni indikaatorvahendiga Alcoquant 6020-ga kuni tõendamiseni 5 tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST: 15.05 kuni 15.47-15.54=42-49 minutit.
13. Etanooli imendumise kiirus organismis toimub 30-60 minuti jooksul, mil etanool saavutab maksimaalse kontsentratsiooni veres. Imendumise kiirus 30 minutit toimub tühja kõhu korral, umbes 45 minutit kui maos on mingil määral toitu ning 60 minutit kui magu on täiesti täis.
14. Etanooli imendumise järgselt ja kui on tekkinud maksimaalne kontsentratsioon veres järgneb 30-60 minutit kestev „platoo“ ehk stabiliseerumise faas, mil vere etanooli kontsentratsioon eriti ei muutu. Stabiilsuse faas on umbes 30 minutit tühja kõhu korral, umbes 45 minutit kui maos on mingil määral toitu ning 60 minutit kui magu on toitu täiesti täis.
15. Stabiilsuse faasile järgneb eliminatsiooni ehk etanooli verest eemaldamise faas kiirusega 0,12-0,30 mg/g. Eksperdiarvamus: Arvestades Enn Tomingal 05.02.2011 määratud etanooli kontsentratsiooni indikaatorvahendiga Alcoquant 6020-ga 0,75 mg/l väljahingatavas õhus kell 15.05 ja tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST 0,82 +/- 0,07 mg/l kell 15.47 -15.54 ning kahe mõõtmise vahel olevat etanooli kontsentratsiooni stabiliseerumisfaasi 45 minutit, toimus arvutuste alusel viimane alkoholi manustamine Enn Tominga poolt umbes 15-30

§ 63

lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus.

§ 60

lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja

§ 61

lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid (nii isikulisi kui ka dokumentaalseid) kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Enn Tominga süü temale esitatud süüdistuses ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Vaidlust ei ole selles, et 05.02.2011 kella 14.30 paiku toimus Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas Haljala-Käsmu maantee 10-ndal kilomeetril liiklusõnnetus, kus põrkasid kokku süüdistatava Enn Tominga poolt juhitud mootorsõiduk Xxxx registreerimismärgiga xxxx ja tunnistaja O Vi poolt juhitud sõiduk. Enn Toming on omaks võtnud selle, et liiklusõnnetus juhtus tema tähelepanematuse tõttu ja seda vaatamata sellele, et ta kasutab seda teed kogu aeg. Enn Toming on tunnistanud, et alkoholi (pits mingit kanget alkoholi) tarvitas ta mitte üle poole tunni enne liiklusõnnetust, pigem vähem kui pool tundi enne liiklusõnnetust. Arvestades asjaolu, et O Vi poolt juhitud sõiduki näol oli tegemist politseiautoga, kutsus O V välja politsei. O Vi ütlustega on tõendatud see, et kuni politsei saabumiseni olid nad mõlemad 6 teise juhiga autodest väljas, sealjuures tema ei olnud teisele juhile nii lähedal, et mingit lõhna oleks tundnud. Politsei tuli kohale 15-20 minutiga, kusjuures algul tuli üks politseiauto, seejärel teine politseiauto. Tõendamist leidis see, et esimese asjana patrullpolitseinik J J kontrollis kohapeal väljas indikaatorvahendiga mootorsõidukijuhtide alkoholijoovet. Enn Toming on öelnud seda, et enne seda teda politseiautosse ei kutsutud. Enn Toming on eitanud seda, et kohapeal oleks mingeid materjale vormistatud. Tunnistaja A V on öelnud, et ta ei tea, milliseid dokumente patrull sündmuskohal koostas. Enn Tominga sõnul tuli politseiga jutuks, et kuna tegemist oli mingi piiripealse näiduga, peab ta veel Rakveres käima puhumas. Seda, et oleks olnud politseiga juttu veel mingisugustest joobe tuvastamise võimalustest, Enn Toming ei mäletanud. Enn Tominga väitel toodi ta politseimajja Rakveres ja pandi puhuma. Kui ta oli tõenduslikku alkomeetrisse puhunud, siis täideti mingid paberid, muuhulgas koostati Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ja teda lasti koju. Enn Toming on väitnud seda, et Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollil, seal, kus on Soovin joobeseisundi tuvastamist tõendusliku alkomeetriga, kontrollile allutatud isik, ei ole tema allkiri, ülejäänud allkirju nimetatud dokumendil ta ei vaidlustanud. Seda, et keegi enne puhumist talle õigusi selgitas, ta ei mäletanud. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Kuni 01.07.2011.a kehtinud Liiklusseaduse § 20 lg 31 kohaselt loeti juht alkoholijoobes olevaks, kui: 1) tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi; 2) tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,25 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses nõutava kindlusega. Liiklusseaduse § 20 lg 4 sätestas, et juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem. Liiklusseaduse § 20 lg 6 sätestas, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud piirmäära ületamine või joobeseisund tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. Politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg 2 sätestas, et enne alkoholijoobe kontrollimist indikaatorvahendiga selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi: 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki; 2) õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest; 3) õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 4) õigus vaidlustada indikaatorvahendi näit ja nõuda alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga; 7 5) õigus esitada vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule. Politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg 3 sätestas, et enne alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi: 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki; 2) õigus keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest; 3) õigus tutvuda riikliku järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 4) õigus esitada vaie politseiasutuse juhile või kaebus halduskohtule. Politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg 6 sätestab, et kui isik keeldub väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise kontrollimisest indikaatorvahendiga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholijoove kohustuslikus korras tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga. Kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholijoove vereproovi uuringuga. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-6-07 öelnud seda, et kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohusetundlikult. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega „lugege läbi ja kirjutage alla“. Kooskõlas

§ 8

lg 1 p-s 1 sätestatuga tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule, vajadusel – kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused – ka nende pikemat selgitamist ning lõpuks – õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist. Üldjuhul tuleb õiguste ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta. Mõistetavalt on siin võimalikud ka variandid – näiteks juhtumid, mil isikut on kas füüsiliselt sunnitud allkirja andma või on allkirja saamiseks kasutatud pettust. Mitte igasugune menetlusõiguse rikkumine tõendite kogumisel ei tähenda alati rikkumisega saadud tõendi lubamatust ja et üldjuhul tuleb menetlusõiguse rikkumisega saadud tõendi lubatavust hinnata rikkumise olulisuse ja süüteomenetlusliku avaliku huvi vahelise kaalumise tulemina. Õigusriikluse ja ausa kohtumenetluse põhimõtetest tulenevalt ei ole võimalik õigustada seda, kui menetleja rikub menetlustoimingut tegema asudes teadlikult ja tahtlikult menetlusõigust põhjendusega, et see konkreetne rikkumine pole seaduses või kohtupraktikas käsitatav olulise rikkumisena (vt Riigikohtu otsust kriminaalasjas nr 3-1-1-114-04 - RT III 2005, 4, 35, p 12). Ka üksikud ja eraldivõetult mitteolulised menetlusõiguse rikkumised võivad kogumis olla hinnatud menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, kui menetleja on nendest juba ette teadlik ja pani sellise rikkumise toime tahtlikult.

§ 8

p 1 kohaselt on uurimisasutus, prokuratuur ja kohus kohustatud seaduses sätestatud juhtudel menetlustoimingut rakendades selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi. VTMS § 5 p 1 kohaselt on kohtuväline menetleja ja kohus kohustatud selgitama menetlustoimingut rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi. Kohus leiab, et süüdistatava Enn Tominga alkoholijoove ei ole tuvastatud politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. Enn Toming ei teadnud oma õigustest enne indikaatorvahendiga 8 alkoholijoobe kontrollimist ega ka enne tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamist, seega puudus tal igasugune teadmine oma võimalustest. Kohtu hinnangul ei saanud isik oma õigusi realiseerida olukorras, kui talle neid õigusi ei selgitatud ja seda mitte ka suuliselt. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist see, et kõik Enn Tominga joovet puudutavad dokumendid (Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus) on koostatud ja allkirjastatud Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonnas pärast seda, kui Enn Toming oli tõenduslikku alkomeetrisse puhunud. Enn Tominga ütlustes, et dokumendid vormistati pärast tõenduslikku alkomeetrisse puhumist, ei ole põhjust kahelda ka seetõttu, et patrullpolitseinik J J esimese asjana kohapeal väljas kontrollis indikaatorvahendiga mootorsõidukijuhtide joovet. Enn Toming ei olnud teadlik sellest, et tal oli õigus keelduda indikaatorvahendiga alkoholijoobe kontrollimisest, samuti ei olnud ta teadlik sellest, et tal oli õigus keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest ja nõuda vereproovi uuringut. Enn Tomingat oleks tulnud tema õigustest teavitada ja seejärel temalt protokolli selle kohta allkiri võtta politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg 2 ja lg 3 kohaselt enne alkoholijoobe kontrollimist indikaatorvahendiga ja tõendusliku alkomeetri kasutamist. Enn Toming ei ole avaldanud soovi joobeseisundi tuvastamiseks tõendusliku alkomeetriga, sest protokollil kontrollile allutatud isiku allkiri puudub, on vaid trükitähtedega kirjutatud ENN TOMING (kirjapilt on sama, mis on protokolli alguses, viidates sellele, et nime on kirjutanud protokolli koostanud patrullpolitseinik J J). Kohtu arvates on antud juhul tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega, kuivõrd tõendi (Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga) saamisel ei ole järgitud kehtestatud korda. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates nimetatud tõend kõlbmatu ja tuleb jätta tõendite kogumist kõrvale. Juhul, kui kohus oleks asunud seisukohale, et menetlusõiguse rikkumine ei ole oluline ja eelpool nimetud tõend on seega lubatav, siis on arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktiga nr 38 16.05.2011 ning EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M Ti ütlustega, mis on antud kohtuistungil selle ekspertiisi akti pinnalt, tõendatud see, et liiklusõnnetuse toimumise ajal 05.02.2011 kell 14.30 oli tõenäoliselt Enn Tominga joove 0,7-0,74 mg/l kohta. Seega ei olnud Enn Toming süüdistuses tähendatud ajal mootorsõidukit juhtides sellises joobes (0,75 mg/l), millest alates seadusandja näeb ette kriminaalvastutuse KarS § 424 järgi, vaid sellises joobes, mille eest on ettenähtud vastutus väärteokorras. Taoline olukord, kus nii alkoholijoobe kontrollimisel indikaatorvahendiga (kell 15.05) kui ka alkoholijoobe tuvastamisel tõendusliku alkomeetriga (kell 15.47-15.54) saadi analoogne tulemus, oli tingitud sellest, et eksperdi ütluste kohaselt alkoholijoobe maksimaalmäär võis saabuda kell 14.50 ja olla selline kuni kella 16.00-ni (stabiliseerumisfaas). Eksperdiarvamuse kohaselt toimus Enn Tominga poolt viimane alkoholi manustamine 15-30

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kohus leiab, et jättes tõendite kogumist kõrvale Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, ei ole ülejäänud tõendite kogumi pinnalt võimalik Enn Tomingat KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja ta tuleb õigeks mõista.

§ 181lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Süüdistatava Enn Tominga ja Novolink OÜ poolt valitud kaitsjale makstud tasud vastavalt 1224 eurot ja 648 eurot otsustas kohus täielikult hüvitada, leides, et nimetatud summad on 9 mõistlikud ja põhjendatud, arvestades eelkõige kaitsja poolt menetletavas kriminaalasjas tehtud töö mahtu. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 13.02.2014 kohtuotsuse RESOLUTSIOON 1. Juhindudes

§ 337lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 15.

novembri 2013 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-12-9878 muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

1. Välja mõista riigi eelarvest 648 eurot, sealhulgas käibemaks 108 eurot, Enn Tominga kasuks tema poolt valitud kaitsjale vandeadvokaat Küllike Nammile (Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ) makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest. Kohtuotsus jõustus
2. märtsil
3. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne nooremreferent