← Eesti

1-11-958/49

Obsah (10)§ 76§ 78§ 751§ 75§ 121§ 68§ 200§ 74§ 65§ 199

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3.oktoobril 2012 , Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-958 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi S

§ 76

lg 4 alusel määrata Mario Luigele(Luik) katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 17. august 2014.a.

§ 78

p 2 alusel lugeda katseaja alguseks käesoleva kohtumääruse jõustumine ning Mario Luige(Luik) vabastamise aeg.

§ 751

lg 3 alusel määrata Mario Luigele (Luik) elektroonilise valve kestuseks kaheksa kuud.

§ 751

lg 4 alusel lugeda elektroonilise valve tähtaja alguseks päeva, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Mario Luige(Luik) keha külge. Kohustada Mario Luike(Luik) katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada määratud alalises elukohas – XXX

  1. tulla kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2,4,7,8 alusel määrata Mario Luigele(Luik) käitumiskontrolli ajaks järgmised kohustused:

  1. mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;
  2. asuda kahe nädala jooksul vabanemisest alates tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele;
  3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, kui selleks ei ole eelnevalt saadud kriminaalhooldaja nõusolekut;
  4. mitte viibima katseajal lõbustusasutustes, kus tarvitatakse alkoholi , näiteks baarid , kasiinod.
  5. kohustada Mario Luike(Luik) elektroonilise valve ajal alluma liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. Mario Luik karistuse kandmiselt pärast käesoleva Määrus Mario Luigele(Luik) kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonnale. KrMS § 180 lg. 1 alusel panna menetluskulud Mario Luigele (Luik). Välja mõista Mario Luigelt (Luik) menetluskuluna kaitsjatasu 64( kuuskümmend neli) eurot riigituludesse. KrMS § 423, § 424 alusel ajatada Mario Luigele(Luik) menetluskulude tasumine ning kohustada Mario Luike(Luik) tasuma menetluskulud kolme kuu jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
  6. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu
  7. mai
  8. a otsusega tunnistati Mario Luik süüdi

§ 121

, § 323, § 214 lg 2 p 1, § 215 lg 2 p 1, 2 ja § 424 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust.

§ 68

alusel arvati karistusaja hulka Mario Luige eelvangistus ja karistuse kandmise 2 algust loeti alates

  1. augustist
  2. a. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsusega
  3. oktoobril
  4. a. Mario Luige karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
  5. augustil
  6. a. Mario Luike on varem kriminaalkorras karistatud:
  7. Pärnu Maakohtu
  8. veebruari
  9. a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1aastse vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga;
  10. Pärnu Maakohtu
  11. juuni
  12. a otsusega

§ 200

lg 2 p 7 alusel 3-aastase vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 2-aastaseks vangistuseks ning mis jäeti

§ 74alusel tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata; 3.

Harju Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a otsusega

§ 121

alusel 3-kuulise vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 2-kuuliseks vangistuseks ja liideti

§ 65

lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega, mõistes liitkaristuseks 2 aastat vangistust

§ 74alusel tingimisi 2aastase katseajaga; 4.

Tartu Maakohtu

  1. augusti
  2. a otsusega

§ 199lg 2 p 4 alusel rahalise karistusega 70 päevamäära.

Mario Luike on karistatud ka väärtegude eest.

§ 76lg.2 p.

1 alusel elektroonilise valve alla vabastamise tähtaeg saabus 17.08.2012. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Mario Luigel uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 55% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 43%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt soovib süüdimõistetu asuda vabanedes elama oma õe abikaasa õele kuuluvasse korterisse XXX , mis on elamiskõlbulik ja sobib elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks, kuid on ülerahvastatud. Kuigi korteriomaniku kirjalikku nõusolekut ei ole kriminaalhooldajal olnud võimalik saada, sest korteriomanik elab Londonis, siis on süüdimõistetu õde kinnitanud, et suuline lubadus on korteriomanikult siiski olemas. Kuigi vangla materjalidest nähtuvalt soovib süüdimõistetul vabanemise järgselt asuda tööle oma endisesse töökohta XXX, siis ei saa nimetatud ettevõtte juhatuse liikme sõnul nad garanteerida süüdimõistetule siiski sellist töökohta, mis sobiks elektroonilise valve kohaldamisega või kui, siis ainult suvekuudel. Samas on süüdimõistetu õde lubanud süüdimõistetut koos oma abikaasaga vajadusel materiaalselt toetada ning mingil määral saavat seda teha ka tema isa. Varasemal katseajal on süüdimõistetu rikkunud registreerimiskohustust, pannud toime väärteorikkumisi ning ei täitnud hoolduskavas seatud kohustusi korrektselt. Kohtumenetluse poolte seisukohad Mario Luik kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest. Vabanedes soovib ta asuda elama oma õe ja tema abikaasa juurde XXX, asuda tööle ning elada edaspidiselt seadusekuulekalt. Kaitsja toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, leides, et talle tuleks anda võimalus ennast vabaduses positiivselt tõestada ja oma elu korda seada. Prokurör Marja-Liina Talimaa on kohtule esitatud kirjalikus seisukohas 26.09.2012 avaldanud, et toetab Mario Luige katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist 3 elektroonilise valve kohaldamisega katseajaks. ning vangla poolt soovitatud kohustuste panemist Kohtu seisukoht ja põhjendid

§ 76

lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Mario Luik ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Mario Luige puhul on positiivne toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta osalenud sotsiaalabiprogrammides „Eluviisitreening“ ja „12 sammu“, sõltuvusvõõrutusprogrammis „Usk ja teadmine“ ja Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi presentatsioonis, on läbinud karjääriplaneerimise töötoa ning omandab puidupingitöölise kutset. Samuti on ta suhtlemisel olnud sõbralik ja koostöövalmis ning on seadnud endale tulevikuks positiivsed eesmärgid, mistõttu on näha, et tal on olemas motivatsioon oma elustiili ja käitumise muutmiseks ning ta on asunud reaalselt selle nimel ka tegutsema. Mario Luik` poolt kohtuistungil avaldatust nähtub, et temale on kantud karistus positiivset mõju avaldanud ning on võimalus teda vanglast elektroonilise valve alla vabastada. Elektrooniline valve on piisavalt distsiplineeriv ning katseajal kuni karistusaja lõpuni 17.08.2014 kehtivad Tartu Vangla poolt toodud kontrollnõuded ,milleks on alkoholi ja narkootikumi tarvitamise keeld katseajal, tööle asumine, suhtluskeeld kriminaalkorras karistatud isikutega, keeld külastada baarisid ja kasiinosid, kohustus alluda elektroonilisele valvele- peaksid Mario Luigele(Luik) mõjuma positiivselt ning maandama uue kuriteo toimepaneku riske. Kohtunik on seisukohal, et Mario Luige edaspidine positiivne mõjutamine saab toimuda kriminaalhoolduse tingimustes ning kantud karistus on tema osas oma eesmärgi praegu täitnud. Vabastada Mario Luik ennetähtaegselt tingimisi vanglast elektroonilise valve alla ning määrata katseajaks kuni 17.08.2014. Elektroonilise valve kestuseks kaheksa kuud. Kui Mario Luik ei saa katseajaga edukalt toime, siis

§ 76lg.

5 alusel pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele. Kohtunik on veendumusel, et Mario Luik edukalt katseaja läbib ja kriminaalhoolduse nõudeid täidab nagu ta kohtuistungil kinnitas. KrMS § 180 lg. 1 alusel kohus mõistab Mario Luigelt (Luik) välja menetluskuluna kaitsjatasu 64 € riigituludesse. KaMS § 423 , § 424 alusel kohus ajatab menetluskulude tasumise ja annab Mario Luigele(Luik) aega tasuda menetluskulud kolme kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.