← Eesti

1-12-9872/18

Obsah (9)§ 306§ 175§ 63§ 60§ 61§ 8§ 7§ 181§ 337

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2013, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-9872 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enja

§ 306, 309, 314, 315, 318, 319 kohus otsustas: Õigeks mõista RENE METSLA süüdistuses Kar

S § 424 järgi. Tõkend elukohast lahkumise keeld Rene Metsla suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2

§ 175

lg 1 p 1, 181 lg 1 alusel välja mõista riigieelarvest Rene Metsla kasuks 2664 (kaks tuhat kuussada kuuskümmend neli) eurot valitud kaitsjale (v.-adv. Küllike Namm) makstud õigusabikulude hüvitamiseks. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

  1. oktoobrist 2013 (seega hiljemalt
  2. novembriks 2013). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
  3. novembrist
  4. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
  5. novembrist 2013 (seega hiljemalt
  6. detsembriks 2013). SÜÜDISTUS Rene Metsla on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 08.03.2012 kella 00.20 paiku Lääne-Virumaal Xxxx ning Xxxx külas, olles alkoholijoobes (alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 MK EST nr ARBK-0025 oli mõõtetulemus 0,88 mg/l alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus) juhtis maastikusõidukit xxxx reg/n xxxx. Seega Rene Metsla, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. TÕENDID Süüdistatav Rene Metsla ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav Rene Metsla kinnitas kohtuistungil, et 07.03.2012 oli ta P Ru juures, minnes sinna lintidega ATV-ga, mark xxxx, enne kella
  7. Nad on mõlemad xxxx ja pidid arutama ühte projekti ning P R oli süüa teinud. Rene Metsla tunnistas, et ta tarvitas alkoholi – 2 pitsi Jäägermeistrit, 80 g kokku. Alkoholi tarvitamine oli õhtusöögi ajal, enne kella 10 ja pärast kella
  8. Kuna tervis läks pahaks, siis võttis ta rohtusid ja jäi sinna tukkuma. Rene Metsla väitel on tal pikemat aega vererõhuga jamad ja arst on määranud ravi. Sellel õhtul tarvitas ta ravimitest xanaxit ja diazepami. Märtsi kuus tarvitas ta kahte vererõhu rohtu ja ühte depressiooni ravimit ning vajadusel xanaxit ja diazepami. Tema diagnoosiks pani perearst ületöötamine ja ülepingutus. Rene Metsla ütlustest nähtub, et P Ru juurest lahkus ta enne kella 12, kui tema enesetunne oli paremaks läinud. Ta hindas ennast kaineks. P Ru alkomeetriga kontrollis ta joovet, see oli 0,15 -0,16 mg/l kohta. Oma arust tervislik seisund võimaldas mootorsõidukit juhtida. Tema elukoht on P Ru elukohast 2 km kaugusel. Rene Metsla väitis, et sel ajal, mil tema sõitis ATV-ga, tema politseisõidukiga ei kohtunud. Ööl vastu
  9. märtsi kohtus ta politseiga oma maja kõrval tee peal. Rene Metsla väitel ATV seisis sellel ajal. Võis olla, et ta oli seisnud kuskil 15-20 minutit, sest mitu suitsu oli ta jõudnud ära teha. Ta plaanis istuda ja tuulutada, et tervis paremaks läheks, sest tavaliselt ta käib ja kõnnib, kui tal on paha. Värskes õhus läheb paremaks. Tema elamu oli ATV-st 30-40 meetri kaugusel. Kui ta oli ATV seisma jätnud, siis oli ta põhimõtteliselt juba kodus. Ta tegi ATV taga oleva kasti lahti, et panna kindad ära. Seal oli Jäägermeistri pudel, millest ta jõi ühe sõõmu, sest oli külm. Rene Metsla väitel jõi ta kuskil 150-200 g Jäägermeistrit, istudes ATV peal. Kui ta ATV seisma jättis, siis esimene plaan oli minna koju. Ta oleks sealt jalgsi läinud, sest seal oli rada sees. Rene Metsla sõnul politseiauto sõitis teeotsa ja tema poole hakati tulema. Tal oleks olnud 3 võimalik politsei eest ära sõita. Ta ei mäleta, kumb politseinikest ütles, et „võta kiiver peast ära“. Rene Metsla ütlustest nähtub, et politseinikest T K ta tundis. Ta pani kiivri ATV peale ja läks politseiautosse, kus T K hakkas alkomeetrit otsima. T K leidis alkomeetri, öeldes, et mõõdame alkoholi, aga tööle seda ei saanud, mistõttu ütles, et sõidame Rakvere jaoskonda. Rene Metsla väitel ei selgitatud talle tema õigusi. T K otsis patareisid, aga autos pabereid välja ei võtnud. Politseiautos teel Rakvere politseijaoskonda, helistas ta naisele, et viimane püüaks leida advokaati, ja avaldas soovi minna verd andma. Tema arust ütles T K, et see aparaat politseis näitab sama täpselt kui vereanalüüs. Enne politseisse minekut tegi ta ukse ees suitsu ära ja läks siis sisse. Nad läksid toiminguruumi. T K hakkas seda aparaati käivitama, kuhu ta hiljem puhkus. Enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist ei selgitanud T K talle midagi, näidates vaid, kuhu tuleb puhuda. Sigareti tegemisest oli tal möödas mingi 10 minutit. Peale sigareti tegemist pani ta nätsu suhu. T K pani tõendusliku alkomeetri tööle, siis jooksid mingid numbrid seal ja siis ta toksis sinna andmeid. Kui ta tõenduslikku alkomeetrisse puhus, siis oli tal näts põses. Enne, kui ta hakkas tõenduslikku alkomeetrisse puhuma, ütles ta, et tahab verd anda, kuid talle öeldi, et puhud siia ära, siis saab asja korda. Vahepeal ta ei olnud nõus tõenduslikku alkomeetrisse puhuma. Naine ei saanud advokaati kätte, siis ta puhuski tõenduslikku alkomeetrisse. Rene Metsla sõnul tegi T K dokumendid pärast tõenduslikku alkomeetrisse puhumist. Kui ta tegi pärast tõenduslikku alkomeetrisse puhumist vereanalüüsist juttu, siis T K kutsus sinna kolmanda politseiniku, kes ütles, et on juba kõik. Rene Metsla kinnitas, vaadates Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, et allkirjad sellele andis ta pärast tõenduslikku alkomeetrisse puhumist. Talle õigusi ei selgitatud. Rene Metsla väitel anti talle kollane paber - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mis täideti politseijaoskonnas peale protsessi. Ta oli sellel ajal volikogus ning kriminaalasi lõi teda verest välja. Peale juhtunut oli ta kuni
  10. aprillini xxxx ravil. Ütlusi ei andnud ta põhjusel, et võttis sellel ajal rohkem tablette, kui oli vaja. Rene Metsla arvas, et 08.03.2012 ei olnud ta nii ebakaine, et ei oleks võinud sõita. Rene Metsla kinnitas, et tõenduslikku alkomeetrisse puhumise hetkel oli ta joobes. Tema arvates vereproov oleks muud numbrit näidanud, sest see on täpsem. Kaitsja kohta avaldas Rene Metsla, et abikaasa pidi ühendust võtma oma õega, aga ei saanud ühendust. Tunnistaja T K kinnitas kohtuistungil, et enne seda konkreetset juhtumit on ta ühe korra kindlasti tööalaselt Rene Metslaga kokku puutunud. T K väitel oli ta ööl vastu 08.03.2012 autopatrullis koos abipolitseiniku A Liga. Nad teostasid liiklusjärelevalvet ja liikusid politseisõidukiga Xxxx külast Xxxx küla suunas. Kui nad olid Xxxx küla tee peal, siis nägid nad enda ees liikumas sõiduki tagatulesid, mis vingerdasid tee peal. Aru oli saada, et tegemist ei ole sõiduautoga, sest tagatuled olid nii kitsad. Nad otsustasid järele sõita ja lisasid kiirust. Tol hetkel oli talvine vaikne kuuvalge öö ja lumi oli maas. Nad jõudsid sõidukile järele ja nägid, et tegemist on punast värvi ATV-ga, millel taga on tagumiste rataste asemel lindid. T K täpsustas, et nad sõitsid ATV-le suhteliselt lähedale, olles sellest umbes 30-40 m kaugusel. Sellel hetkel mingisuguseid teisi liiklusvahendeid tee peal tema küll ei näinud. T K väitel andis ta ATV-le peatumismärguande, lülitades sisse sinise ja punase vilkuri. Sõiduk reageeris sellele nii, et keeras teelt vasakul olevale põllule, lisas kiirust ja hakkas liikuma metsa poole. Kuna neil puudus võimalus talle sinna põllu peale järele minna, siis jäid nad sinna samasse vilkuritega seisma ja nägid, kuidas tuled liikusid metsa suunas. Tema nägi ATV peal ühte isikut, keda ta sellel hetkel ei tundnud. T K arvas, et sõidukijuht märkas neid, sest nii kui ta oli sisse lülitanud sinise ja punase vilkuri, pööras sõiduk järsult vasakule tee pealt ära metsa poole. Nemad peatasid politseisõiduki kinni ja läksid mõlemad A Liga välja, et vaadata, kuhu poole sõiduk liigub. Kuna oli vaikne öö ja sõiduki hääli oli hästi kuulda, siis otsustasid nad sõita Xxxx küla poole tagasi, et äkki näevad sõidukit kusagil metsast välja tulemas. Nad jõudsid jälgida sõiduki liikumist kuni metsatukani. Sealt edasi nad enam ei näinud, aga oli 4 kuulda. Nad sõitsid Xxxx külasse tagasi ja majade vahel pidasid politseisõiduki kinni, suretasid auto välja, tegid aknad lahti ja kuulasid vaikselt, kas on kusagil kuulda sõitmist. Kell võis olla pool üks või kolmveerand üks öösel. Sel hetkel küla vahel sõidukite liikumist ei olnud. Metsa poolt oli sõiduki mootori häält kuulda. Nad hakkasid vaikselt tagasi liikuma sinna poole mööda sama teed, kus oli see intsident olnud, sest hääled olid tulnud sealt suunast. Nad sõitsid suhteliselt vaikselt, kuskil 30-40 km/h. Kui nad jõudsid ristmikuni, kus viib tee otse Xxxx külast Tõrma külasse ja vasakule keerab Xxxx küla suunas, siis natuke ristmikult üle oli vasakut kätt metsasiht, kus kuuvalgel paistsid tagatuled. Nad pidasid sõiduki kinni, väljusid mõlemad sõidukist ja jooksid läbi lume sõiduki juurde, mis seisis. Sõiduki juures nad nägid, et juht üritas ATV-d käivitada. A L võttis võtmed süütelukust välja. Kuna isikul oli kiiver peas, siis nad palusid selle peast ära võtta. Kui isik võttis kiivri peast, siis tundis ta ära, et tegemist on Rene Metslaga. T K ütlustest nähtub, et tegemist oli selle sama punast värvi ATV-ga, millel olid lindid all ja mis algselt tõmbas tähelepanu oma sõidustiiliga. Veel äratas tema tähelepanu, et Rene Metslal oli seljas kasukas, mis selja tagant vaadates oli samasugune, selline omapärane ja kergesti äratuntav nagu metsa poole keeranud ATV juhil. Rene Metsla ütles, et „annan alla, saite mu kätte“. T K väitel küsis ta Rene Metslalt sõiduki dokumente ja isikut tõendavat dokumenti, mida viimasel esitada ei olnud. Rene Metslaga vesteldes oli tunda alkoholi lõhna. Ta küsis Rene Metsla käest, et kas viimane on alkoholi tarvitanud. Rene Metsla vastas, et on küll, tal oli halb päev. Selle peale küsis ta Rene Metslalt, et miks viimane varasemalt peatumismärguannet eiras. Rene Metsla vastas, et tema ei saanud aru, et tegemist on politseiga, et igasugu pätte on liikvel. T K oma sõnul ütles Rene Metslale, et kas sellest ei olnud aru saada, et sinine ja punane vilkur olid, mispeale Rene Metsla ütles, et paljugi mis need vilkurid, see võib igaüks olla. T K ütlustest nähtub, et ta üritas joovet tuvastada kohapeal indikaatorvahendiga, kuid kuna sellel said patareid tühjaks, siis ei olnud seda võimalik teha. Kuna oli kahtlus, et tegemist on mootorsõidukijuhiga, kes võis juhtida mootorsõidukit alkoholijoobes, siis tuli ta nagunii toimetada tõendusliku alkomeetri juurde Rakvere politseijaoskonda, et tuvastada tema joove. Nad selgitasid Rene Metslale kohapeal, et peavad ta toimetama Rakvere politseijaoskonda tõendusliku alkomeetri juurde. Rene Metsla oli sellega nõus, et juhtis sõidukit alkoholijoobes. Sõiduki kohta ütles Rene Metsla, et see võib sinna jääda, kuna ta elab ise seal samas kõrval. ATV kuulus xxxx ja Rene Metsla oli kasutaja. Nad toimetasid Rene Metsla Rakveresse. T K sõnul tuvastas tema Rene Metslal alkoholijoobe tõendusliku alkomeetriga, näit oli 0,88 mg/l kohta. Kui Rene Metsla sai näidu teada, siis ta ütles, et „jah olen alkoholi tarvitanud“, olles näiduga nõus. Kui nad olid toiminguruumis, siis keegi helistas Rene Metslale ja Rene Metsla väitis, et see oli tema kaitsja. Rene Metsla ütles selle kõne peale, et ta ei kirjuta mitte kuskile alla, ta ei pea sinna alla kirjutama. T K ütlustest nähtub, et Rene Metsla ei kirjutanud alla tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile. Selle peale ta kutsus toimingu ruumi välijuhi, kes selgitas Rene Metslale, millega on tegemist ja kui palju on joove, samuti seda, et mis see tähendab. Selle peale Rene Metsla allkirjastas need paberid. Tunnistaja T K kinnitas, et sõiduki registreerimisnumbri fikseerisid nad sellel hetkel, kui olid metsasihil seisva sõiduki juurde jõudnud. See võis olla kella ühe paiku öösel. Nende auto peatus ATV-st umbes 100 m kaugusel. Rene Metslal oleks olnud võimalik nende auto eest ära sõita. Rene Metsla oli seljaga nende poole. Sõiduk ei olnud Rene Metsla elukohast mitte eriti kaugel. Kõrval olev maja oligi Rene Metsla elukoht. Sõiduk oli pargitud Rene Metsla elukohast 40 m kaugusele. T K väitel jõudis ta ATV juurde A Liga koos. Tema kutsus Rene Metsla politseisõidukisse, et kontrollida sõidukiandmeid, isikuandmeid ja tuvastada indikaatorvahendiga esmane alkoholijoove. T K kinnitas, et autos ei täitnud ta mitte ühtegi dokumenti. Ta selgitas Rene Metslale indikaatorvahendi kasutamise kohta, et see on ettenähtud alkoholijoobe tuvastamiseks, et viimasel on õigus ka sellest keelduda. Selle kohta 5 ta Rene Metslalt allkirja ei võtnud, sest indikaatorvahendil olid patareid tühjaks saanud. Ta teavitas sellest oma välijuhti A Ri, helistades koheselt ja välijuht ütles, et kuna tegemist on mootorsõidukijuhiga, siis on ta nagunii vaja toimetada tõendusliku alkomeetri juurde. Ta selgitas Rene Metslale, et nad toimetavad ta Rakvere politseijaoskonda tõendusliku alkomeetri juurde joobe tuvastamiseks, aga viimane võib ka sellest keelduda. Selle kohta protokolli asus ta täitma Rakvere politseijaoskonnas. Rene Metsla ei keeldunud allkirja andmast enne tõendusliku alkomeetri kasutamist. T K ütlustest nähtub, et ta tegi Rene Metslale tema õigused teatavaks enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist, kuid Rene Metslalt allkirja selle kohta võttis ta alles pärast puhumist. T K ei osanud selgitada, miks ta enne toimingu teostamist allkirja ei võtnud. T K sõnul oli politseijaoskonda sõites Rene Metsla öelnud talle, et tal (T Kl) on isiklik viha tema vastu. T K väitel andis Rene Metsla Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollile, seal, kus on Joobeseisundi tuvastamisele allutatud isiku õigused, oma allkirja peale tõendusliku alkomeetri kasutamist. Ta ei pidanud vajalikuks kirjutada märkust, et ei saanud indikaatorvahendit kasutada. T K väitel jõudis ta Xxxx külas täita protokolli kuupäeva ja koostamise koha. T K tunnistas, et ka allkirja, kus on Soovin joobeseisundi tuvastamist tõendusliku alkomeetriga, on andnud kontrollile allutatud isik Rene Metsla peale tõendusliku alkomeetri kasutamist. Kui nad jõudsid Rakvere politseijaoskonda, siis nad toimetasid isiku toiminguruumi, kus on ka tõenduslik alkomeeter laua peal. Toiminguruumis olid nad kolmekesi: tema, Rene Metsla ja A L. Ta pani tõendusliku alkomeetri soojenema. Sinna tuleb sisestada paroolid, kasutajana sisse logida. Ta selgitas Rene Metslale, kuidas tuleb sinna tõenduslikku alkomeetrisse puhuda ja mitu puhumist toimub. T K sõnul on ta pädev mõõtja, läbides vastava väljaõppe 2010.a. Ta teab, et tõenduslikul alkomeetril on kasutamise juhis enne alkomeetri kasutamist. Alkomeeter tuleb panna soojenema, siis alkomeeter teostab keskkonna testid, kontrollib iseennast, siis tuleb kiri, et valmis puhumiseks. Mõõtevahend, mida ta kasutas oli taadeldud, selle kohta oli taatlustunnistus. Alkomeetri esiküljel olev kleebis oli terve. T K kinnitas, et politseijaoskonnas Rene Metsla taotles vereproovi tegemist, kuid vereproovi ei viidud teda tegema põhjusel, et selleks hetkeks oli ta juba puhunud tõenduslikku alkomeetrisse. Rene Metsla ei taotlenud kaitsja osalemist menetluses, väites, et vestles kaitsjaga telefoni teel. Sõitmisel Rakvere politseijaoskonda tegi Rene Metsla kõne abikaasale, paludes viimasel kaitsjaga ühendust võtta. Küsimuse peale, et kes on tema kaitsja, ütles Rene Metsla, et see pole tema asi. Tunnistaja T K arvates oli ajavahemik sellest ajast, kui nad nägid ATV-d põllule keeramas kuni selle ajani, kui nad jõudsid sellele ATV-le metsasihile järele, 20-30 minutit. Metsasihi pealt, kus oli ATV, oli Rene Metsla maja näha. Paremat kätt jäi mets ja vasakut kätt natuke eemale jäi maja. Rene Metsla üritas korduvalt ATV-d käivitada ja sai selle ka käima, aga sõita ei jõudnud. Sõitmise ajal Rakvere politseijaoskonda tegi Rene Metsla rohkem kui ühe kõne, ka talle helistati. T K sõnul Rene Metsla otseselt ei väljendanud seda, et nõuab kaitsja viibimist kõikide toimingute juures. Kuna Rene Metsla kaitsja andmeid ei avaldanud, siis ei pidanud tema vajalikuks hakata ise kaitsjat otsima. T K ütlustest nähtub, et varasem kokkupuude Rene Metslaga oli väärteomenetluse raames koera lahtioleku pärast. Tunnistaja A L kinnitas kohtuistungil, et 2012.a märtsi alguses oli ta koos T Kga abipolitseinikuna politseipatrullis. Nad olid Xxxx külas. See oli pime aeg. Xxxx külast Xxxx külasse viiva tee peal nägid nad sõiduki tulesid. Nad otsustasid seda masinat kontrollida, liikudes sellele järele. Xxxx külas jõudsid nad masinale järele ning tuli välja, et tegu on ATVga, mis tundus punakat värvi olema. ATV liikus keset teed ja vingerdas. Nad otsustasid ATV kinni pidada, et seda kontrollida. 10-15 m kaugusel andsid nad ATV-le sinise ja punase vilkuriga peatumismärguande. ATV kinni ei pidanud. Selle peal oli üks isik, kes vaatas üle õla 6 selja taha ja peale seda mõned sekundid hiljem keeras vasakule põllu peale, sõites eest ära. Peale seda liikusid nad Xxxx külasse tagasi, kuna olid eelnevalt samal ööl märganud seal ühe maja ees ka punast ATV-d. Seda ATV-d ei olnud seal enam alles. Nad tulid autost välja ja kuulsid hääli, otsustades liikuda tagasi sinna poole, kuhu ATV suundus. See oli mingisugune külavahetee, mis viis välja selle tee peale, mis viis Xxxxst Xxxx. Selle tee peal märkasid nad eemal tulesid. T K ütles, et seal kandis, kus need tuled olid, peaks elama xxxx vallavolikogu esimees. Tema jaoks oli see täiesti võõras kant. Nad jõudsid selle tee peale, mis viis Xxxxst Xxxx. Nad liikusid mööda seda teed maja poole. Peale seda oli metsasiht. Tee pealt keerasid ATV jäljed metsasihile. ATV-l olid lindid all. Nad pidasid kinni. Väljas oli küll pime aeg, aga kuu paistis. Nad nägid sihi peal ATV-d ja otsustasid seda kontrollida. ATV oli nende autost umbes 80 m kaugusel. ATV juurde läksid nad joostes. ATV seisis sellel hetkel, kui nad selle poole liikusid, mootor ei töötanud. ATV peal istus mees. Ta palus isikul kiivri peast ära võtta. Meesterahvas võttis kiivri peast ära, öeldes, et mis nad arvavad, et ta niisama seal seisab, et ta tahtis ennast neile kätte anda. Meesterahvas pani ATV käima, kuid tema ulatas siis sel hetkel võtmeni ja sai ATV-l süüte välja keerata ja suretas mootori välja. Isik tunnistas, et sõitis ATV-ga, olles eelnevalt alkoholi tarbinud. Nad toimetasid selle isiku politseiautosse, sest T K tahtis indikaatorvahendiga alkoholijoovet kontrollida, kuid aparaadil olid patareid tühjad ja seda nad tööle ei saanud. Nad sõitsid Rakveresse politseijaoskonda, kus T K kontrollis isiku joovet tõendusliku alkomeetriga. Ta oli samas ruumis. Näiduks oli midagi 0,80 mg/l kohta. Kui nad olid politseijaoskonnas, siis Rene Metsla tahtis helistada advokaadile. Ta mäletas, et isik ei saanud advokaati kätte. Rene Metsla põhjendas ATV-ga sõitma minemist sellega, et läks oma valdusi üle vaatama. A Li väitel oli kõigepealt tõenduslikku alkomeetrisse puhumine ja siis T K vormistas materjalid. Tunnistaja P R kinnitas kohtuistungil, et Rene Metsla on tema tuttav, kes oli 07.03.2012 tema juures kodus xxxx. Rene Metsla tuli tema juurde ATV-ga kuskil kella 8-9 aeg. Nad said kokku, et asju arutada, siis istusid lauda sööma ja tegid Jäägermeistri söögi alla. P R täpsustas, et maksimaalselt kaks pitsi, s.o 8 cl. Alkoholi tarbimise lõpetasid nad kuskil kell
  11. Rene Metsla ei pidanud tema juurde ööbima jääma, vaid pidi õhtul hiljem ATV-ga ära minema. Rene Metsla ütles, et tal läks enesetunne kehvaks, visates diivani peale pikali ja võttes rohtusid. P Ru väitel viskas Rene Metsla peale 9 pikali ja tukkus, lahkudes tema juurest natuke enne südaööd. Kui Rene Metsla üles tõusis, siis ta ütles, et tervis on juba enam vähem ja ta läheb koju ära. Rene Metsla võttis veel tema käest alkomeetri, mis oli töökorras ja proovis sinna puhuda ning alkomeetri näit oli alla 0,2, kuskil 0,
  12. Rene Metsla istus ATV selga ja sõitis koju. Kohtueelses menetluses kriminaalasjas kogutud kirjalikest tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll 08.03.2012 ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga. Sellest nähtub, et protokolli koostamise koht on Xxxx. Indikaatorvahendi kasutamise koht: xxxx, kontrollija PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik T K, kontrollile allutatud isik: Rene Metsla, isikukood 36504264928, elukoht: Xxxx. Kontrollile allutatud isik on sõidukijuht. Indikaatorvahendi kasutamist protokollist ei nähtu. PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik T K tuvastas 08.03.2012 kell 01.34 Lääne-Viru maakonnas Rakveres Fr. R. Kreutzwaldi 5a tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 MK III EST nr ARBK0025 kasutades Rene Metslal alkoholijoobe lõpliku mõõtetulemusena 0,88 mg/l. - koopia mõõtevahendi taatlustunnistusest nr TTRC-11/00069, millest nähtub, et tõenduslik alkomeeter, millega tuvastati Rene Metslal joovet, on taadeldud 28.10.2011 ning vastab kehtestatud nõuetele. 7 - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 08.03.
  13. Selle on koostanud Xxxx PP Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna piirkonnapolitseinik T K selle kohta, et Rene Metsla, isikukood 36504264928, juhtis 08.03.2012 sõidukit xxxx reg märgiga xxxx ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et alkoholilõhn juhi suust, ebakindel kõnnak. Rene Metsla kõrvaldati sõiduki juhtimiselt liiklusseaduse § 90 lg 2 p 2 alusel (kuna on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis) alates 08.03.2012 kell 00.35 kuni kainenemiseni. - Rägavere Perearstikeskuse OÜ tõend nr 1640 10.05.2012 Rene Metsla kohta, et patsient saanud aastaid antidepressantravi, seisundi halvenemise tõttu määratud 02.03 raviks cipralex 20 mg, diazepam 5 mg, xanax XR 1 g. Kõrge vererõhu raviks Mlcardis 80-12,5 ja nebicard 5 mg. - Xanax pakendi infoleht, mille p 4 järgi on sagedased kõrvaltoimed muuhulgas ebaselge kõne, pearinglus. - Valocordin Diazepam pakendi infoleht, mille p 4 järgi on võimalikud kõrvaltoimed muuhulgas pearinglus, peavalu, ebaselge kõne. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

§ 63

lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus.

§ 60

lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja

§ 61

lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid (nii isikulisi kui ka dokumentaalseid) kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Rene Metsla süü temale esitatud süüdistuses ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 6 mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi joobeseisund või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. Politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Üheselt on süüdistatava Rene Metsla ütlustega, samuti tunnistajate T K ja A Li ütlustega tõendatud see, et kohapeal ei olnud võimalik Rene Metsla joovet indikaatorvahendiga kontrollida, sest indikaatorvahendil said patareid tühjaks. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollis puudub T K märkus selle kohta, mis põhjusel ei saanud kohapeal 8 indikaatorvahendit kasutada, kuna T K ei pidanud vajalikuks vastavat märkust teha. Seega sellises olukorras oli võimalik alkoholijoove tuvastada kas tõendusliku alkomeetriga või vereproovi uuringuga. Kohapeal tõendusliku alkomeetri kasutamise võimalust ei olnud. Politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg 3 sätestab, et enne alkoholijoobe tuvastamist tõendusliku alkomeetriga selgitatakse isikule tema järgmisi õigusi: 1) õigus teada toimingu põhjust ja eesmärki; 2) õigus keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest; 3) õigus tutvuda järelevalve meetme protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 4) õigus esitada vaie Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile või kaebus halduskohtule. Politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg 6 sätestab muuhulgas, et kui isik keeldub alkoholijoobe tuvastamisest tõendusliku alkomeetriga, selgitatakse talle, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholijoove vereproovi uuringuga. Kohus leiab, et Rene Metsla alkoholijoove ei ole tuvastatud politsei ja piirivalve seaduses sätestatud korras. Rene Metsla väitel ei selgitatud talle tema õigusi ei politseiautos ega ka Rakvere politseijaoskonnas enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist. Politseiautos teel Rakvere politseijaoskonda avaldas Rene Metsla soovi minna verd andma ja tema arust T K ütles, et see aparaat politseis näitab sama täpselt kui vereanalüüs. Samuti avaldas Rene Metsla soovi minna verd andma enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist. Kui Rene Metsla tegi pärast tõenduslikku alkomeetrisse puhumist vereanalüüsist juttu, siis T K kutsus sinna kolmanda politseiniku, kes ütles, et on juba kõik. T K kinnitas, et politseijaoskonnas Rene Metsla taotles vereproovi tegemist, kuid vereproovi ei viidud teda tegema põhjusel, et selleks hetkeks oli ta juba puhunud tõenduslikku alkomeetrisse. Seda, et T K Rene Metslale tema õigusi ei selgitanud, saab järeldada T K ütlustest, kui selgus, et indikaatorvahendit ei olnud võimalik kohapeal kasutada. T K on öelnud, et kuna oli kahtlus, et tegemist on mootorsõidukijuhiga, kes võis juhtida mootorsõidukit alkoholijoobes, siis tuli ta nagunii toimetada tõendusliku alkomeetri juurde Rakvere politseijaoskonda, et tuvastada tema joove. Sellest ta teavitas ka oma välijuhti A Ri, kes ütles, et kuna tegemist on mootorsõidukijuhiga, siis on ta nagunii vaja toimetada tõendusliku alkomeetri juurde. Nad selgitasid Rene Metslale kohapeal, et peavad ta toimetama Rakvere politseijaoskonda tõendusliku alkomeetri juurde. T K väitel tegi ta Rene Metslale tema õigused teatavaks enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist, kuid Rene Metslalt allkirja selle kohta võttis ta alles pärast seda, kui Rene Metsla oli tõenduslikku alkomeetrisse puhunud. Kohtu arvates on selles põhjust kahelda, et T K tegi Rene Metslale tema õigused teatavaks enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist, sest sellisel juhul oleks ta Rene Metslalt protokollile ka vastavad allkirjad võtnud nii joobeseisundi tuvastamisele allutatud isikule õiguste selgitamise kohta kui ka sooviavalduse kohta joobe tuvastamiseks tõendusliku alkomeetriga. Tunnistaja A Li väitel oli kõigepealt tõenduslikku alkomeetrisse puhumine ja siis T K vormistas materjalid. A Li ja Rene Metsla ütlustega on tõendatud see, et dokumente hakkas T K vormistama alles siis, kui Rene Metsla oli tõenduslikku alkomeetrisse puhunud. Eeltoodust nähtuvalt ei ole tõene ka T K väide, et ta jõudis Xxxx külas täita protokolli kuupäeva ja koostamise koha. Samas tekib kohe küsimus, et miks T K sellisel juhul ei teinud Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli märkust selle kohta, mis põhjusel ei saanud kohapeal indikaatorvahendit kasutada, kui ta oma sõnul kohapeal protokolli täitma asus. Liiatigi kinnitas T K ise kohtuistungil algul seda, et autos ei täitnud ta mitte ühtegi dokumenti. 9 Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-6-07 öelnud seda, et kuna menetlusalusele isikule tema õiguste selgitamine on ausa menetluse üks eeldusi, siis peab menetleja täitma seda ülesannet väga kohusetundlikult. Õiguste ja kohustuste tegelikust ja sisulisest selgitamisest ei saa rääkida siis, kui menetlusalusele isikule ulatatakse õiguste ja kohustuste kirjalikku loetelu sisaldav menetlusdokumendi blankett koos sõnadega „lugege läbi ja kirjutage alla“. Kooskõlas

§ 8

lg 1 p-s 1 sätestatuga tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule, vajadusel – kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused – ka nende pikemat selgitamist ning lõpuks – õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist. Üldjuhul tuleb õiguste ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta. Mõistetavalt on siin võimalikud ka variandid – näiteks juhtumid, mil isikut on kas füüsiliselt sunnitud allkirja andma või on allkirja saamiseks kasutatud pettust. Mitte igasugune menetlusõiguse rikkumine tõendite kogumisel ei tähenda alati rikkumisega saadud tõendi lubamatust ja et üldjuhul tuleb menetlusõiguse rikkumisega saadud tõendi lubatavust hinnata rikkumise olulisuse ja süüteomenetlusliku avaliku huvi vahelise kaalumise tulemina. Õigusriikluse ja ausa kohtumenetluse põhimõtetest tulenevalt ei ole võimalik õigustada seda, kui menetleja rikub menetlustoimingut tegema asudes teadlikult ja tahtlikult menetlusõigust põhjendusega, et see konkreetne rikkumine pole seaduses või kohtupraktikas käsitatav olulise rikkumisena (vt Riigikohtu otsust kriminaalasjas nr 3-1-1-114-04 - RT III 2005, 4, 35, p 12). Ka üksikud ja eraldivõetult mitteolulised menetlusõiguse rikkumised võivad kogumis olla hinnatud menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, kui menetleja on nendest juba ette teadlik ja pani sellise rikkumise toime tahtlikult.

§ 8

p 1 kohaselt on uurimisasutus, prokuratuur ja kohus kohustatud seaduses sätestatud juhtudel menetlustoimingut rakendades selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi. VTMS § 5 p 1 kohaselt on kohtuväline menetleja ja kohus kohustatud selgitama menetlustoimingut rakendades menetlusosalisele toimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi. Rene Metsla ei saanud oma õigusi realiseerida olukorras, kui talle neid õigusi ei selgitatud ka mitte suuliselt, sest vastasel juhul ei oleks Rene Metslat viidud Rakvere politseijaoskonda, vaid ta oleks viidud AS Rakvere Haigla. Tõendamist leidis see, et kõik dokumendid koostas T K pärast seda, kui Rene Metsla oli tõenduslikku alkomeetrisse puhunud ja kõik dokumendid on Rene Metsla allkirjastanud pärast tõenduslikku alkomeetrisse puhumist. Seega ei olnud Rene Metsla enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist teadlik oma õigusest keelduda tõendusliku alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamisest, seega ei saanud ta olla teadlik ka sellest, et pärast tõendusliku alkomeetri kasutamist ei ole seadusandja ette näinud võimalust teha vereproovi uuring. Rene Metslat oleks tulnud tema õigustest teavitada politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg 3 kohaselt enne tõendusliku alkomeetri kasutamist ja selle kohta protokolli ka allkiri võtta. Seega on seadusandja poolt tõendusliku alkomeetri kasutamine välistatud olukorras, kus isik nõuab alkoholijoobe tuvastamist vereproovi uuringuga. Kohtu arvates on antud juhul tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega, kuivõrd tõendi (Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga) saamisel ei ole järgitud kehtestatud korda. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates nimetatud tõend kõlbmatu ja tuleb jätta tõendite kogumist kõrvale. 10 Menetlustoimingu eesmärgi ja isikule tema õiguste tutvustamine on oluline eelkõige kaitseõiguse tagamise seisukohalt. Süüdistatava Rene Metsla ja tunnistaja A Li ütlustega loeb kohus tõendatuks selle, et Rene Metsla ei saanud oma kaitsjat kätte, vaatamata sellele, et ta proovis kaitsjat oma abikaasa kaudu kätte saada juba politseisõidukis teel Rakvere politseijaoskonda ja hiljem politseijaoskonnas. Rene Metsla ütlustest ei nähtu see, et ta oleks T K poole pöördunud ja kaitsjat taotlenud. Ka T K on öelnud seda, et Rene Metsla ei taotlenud kaitsja osalemist menetluses. Samas taandub kohtu arvates olukord taaskord sellele, et kuna T K Rene Metslale tema õigusi ei selgitanud, siis ei saanud Rene Metsla ka enda jaoks lõplikult langetada otsust selles osas, kas ta soovib või ei soovi kaitsjat. Politsei ja piirivalve seaduse § 61 kohaselt tuleb tõendusliku alkomeetri kasutamisel järgida mõõtemetoodikat ja tootja kasutusjuhendit. Mis puutub kaitsja väitesse, et T K ei järginud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 16.06.2011.a („Nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele“) kehtestatud nõudeid, siis selles osas ei saa kohus üksnes süüdistatava Rene Metsla ütlustele tuginevalt, et ta oli enne tõenduslikku alkomeetrisse puhumist suitsetanud ning et tal oli tõenduslikku alkomeetrisse puhumisel näts suus, hinnangut anda. Süüdistatava Rene Metsla ütlustest nähtub see, et süüdistuses tähendatud ajal ei olnud ta nii ebakaine, et ei oleks võinud juhtida mootorsõidukit. Seda asjaolu on kinnitanud tunnistaja P R, kelle alkomeetriga ja juuresolekul Rene Metsla oma alkoholijoovet eelnevalt kontrollis. Tunnistajate T K ja A Li sõnade kohaselt teostasid nad liiklusjärelevalvet, mille käigus äratas nende tähelepanu punast värvi lintidega ATV, mille sõidustiil oli ebakindel (vingerdas tee peal). T K ja A Li ütlustega loeb kohus tõendatuks selle, et Rene Metsla sõiduki kohustusliku peatamise märguandele, mis anti sinise ja punase vilkuriga, tahtlikult ei reageerinud, keerates ATV-ga teelt vasakul olevale põllule. Rene Metsla väide, et sel ajal, mil tema sõitis ATV-ga, tema politseisõidukiga ei kohtunud, ei ole usutav, sest A Li sõnul see isik, kes oli ATV peal, vaatas üle õla selja taha ja peale seda mõned sekundid hiljem keeras vasakule põllu peale, sõites eest ära. Neist A Li ütlustest järeldub otsesõnu see, et ATV peal istunud isik nägi politseisõidukit, millega anti talle kohustusliku peatamise märguanne, misjärel otsustas seejärel põllule keerata, kuna sinna ei oleks politseisõidukiga järele saanud. Eeltoodu põhjal tekkis T Kl ja A Lil põhjendatud kahtlus, et ATV-ga neil eest ära sõitnud mootorsõidukijuht võib olla alkoholijoobes. T K arvates oli ajavahemik sellest ajast, kui nad nägid ATV-d põllule keeramas kuni selle ajani, kui nad jõudsid sellele ATV-le metsasihile järele, 20-30 minutit. Tunnistajate T K ja A Li ütlustest nähtub see, et tegemist oli sama ATV-ga, mis nende eest eelnevalt oli ära sõitnud. Üheselt on tõendatud see, et sel momendil, kui T K ja A L metsasihile ATV juurde jõudsid, ATV seisis. Rene Metsla on väitnud seda, et alkoholi tarvitas ta, kuna oli külm, istudes seisva ATV peal. Rene Metsla sõnul võis olla, et ta oli seisnud kuskil 15-20 minutit. Kohtu arvates ei lükka tunnistajate T K ja A Li kahtlused, et Rene Metsla võis (arvestades ebakindlat sõidustiili ja nende eest ära sõitmist) olla mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, ümber süüdistatava Rene Metsla väidet, et ta mootorsõidukit juhtides ei olnud alkoholijoobes, vaid tarvitas alkoholi hiljem, istudes seisva ATV peal. Arvestades seda, et ajavahemik sellest ajast, kui T K ja A L sõitvat ATV-d märkasid kuni seisva ATV juurde jõudmiseni, oli hinnanguliselt paarkümmend minutit, siis on see aeg piisav, et jõuda selle aja jooksul alkoholi tarvitada. Tunnistamaks isiku süüdi kuriteos, eeldab see aga tuvastatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes.

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kohus leiab, et jättes tõendite kogumist kõrvale Indikaatorvahendi 11 ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ühes tõendusliku alkomeetri väljatrükiga, ei ole ülejäänud tõendite kogumi pinnalt võimalik Rene Metslat KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja ta tuleb õigeks mõista.

§ 181lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Süüdistatava Rene Metsla poolt valitud kaitsjale makstud tasu kokku summas 2664 eurot otsustas kohus täielikult hüvitada, leides, et nimetatud summa on mõistlik ja põhjendatud, arvestades eelkõige kaitsja poolt menetletavas kriminaalasjas tehtud töö mahtu. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 06.02.2014 kohtuotsuse RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 25.

oktoobri 2013 kohtuotsus muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Välja mõista Eesti Vabariigilt süüdistatava Rene Metsla kasuks 576 (viissada seitsekümmend kuus) eurot seoses prokuröri apellatsiooniga kantud õigusabikulude katteks. Kohtuotsus jõustus 14. veebruaril 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne nooremreferent

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.