MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 4 aastat 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvati Ain Kristi eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust loeti alates 21.augustist 2008.a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 07.jaanuaril 2010.a. Tartu Maakohtu 31.mai 2011.a määrusega jäeti Ain Krist mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 14.juunil 2011.a. Ain Kristi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 21.aprillil 2013.a. Ain Kristi ei ole varem kriminaalkorras karistatud, väärteokorras on teda karistatud korduvalt. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Ain Kristi uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 7% ning seksuaal- ja vägivallakuritegudes süüdimõistmise tõenäosus viie aasta jooksul 23-40%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et Ain Kristil on vabanemisel võimalik elama asuda oma esimese abikaasa ja tolle ema juurde, kus tal on võimalik jätkata ka oma tööd mootorrataste ja teiste sõidukite ehituse ning remondiga. Samuti on endine abikaasa valmis teda materiaalselt toetama. Ain Krist avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning on valmis täitma kriminaalhoolduse nõudeid. Elama asuks ta oma esimese abikaasa ja tema ema juurde ning hakkaks oma endist abikaasat ema hooldamisel aitama. Samuti saaks ta seal jätkata oma varasemat majandustegevust. Oma viimase abikaasaga, kes oli kuriteos kannatanuks ja lastega süüdimõistetul käesolevaks ajaks suhted puuduvad.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Ain Krist ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivseks on Ain Kristi puhul vabaduses kindla elukoha ja toetava lähisuhtevõrgustiku olemasolu. Samuti on tal vabanedes võimalik jätkata oma varasemat majandustegevust ning ka endine abikaasa on valmis teda vajadusel majanduslikult toetama. Positiivne on ka see, et süüdimõistetul puuduvad vangistusest kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on osalenud vangla tööhõives. Samas tuleb kohtul arvestada seda, et Ain Krist kannab liitkaristust, mis on talle mõistetud muuhulgas väga raskete esimese astme seksuaalkuritegude eest. Kuriteod on ta toime pannud oma lähedaste ning alaealiste laste suhtes kasutades kuritegude toimepanemisel ka vägivalda. Sellise isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb kohtul eriti põhjalikult kaaluda, kas vabastamine on põhjendatud, uue kuriteo riskitegurid piisavalt maandatud ning kas isiku vabastamise puhul ei saaks liigselt riivatud ühiskonna õiglustunne. Käesoleval juhul on kohtunik seisukohal, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, arvestades nii tema poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, ärakantud karistusaja pikkust kui ka teda iseloomustavaid andmeid. Kohtuistungil avaldatu ja kohtule esitatud materjalide põhjal võib järeldada, et kuigi süüdimõistetu mõistab üldjuhul ühiskonnas aktsepteeritud käitumisviise ja norme, siis kaldub ta ise neid omaenda rahulolu nimel eirama hoolimata seejuures oma tegude tagajärgedest ja nendega tekitatavast võimalikust kahjust teistele isikutele. Kohus leiab, et süüdimõistetu poolt toodud põhjendused kuritegude toimepanemise asjaolude kohta viitavad isiku ennastõigustavale suhtumisele, ebaadekvaatsele käitumisviiside valikule ning impulsiivsusele. Kohtuotsusest nähtuvalt ei tunnistanud süüdimõistetu temale esitatud süüdistust 3-aastase lapse vägistamise, temaga sugulise kire rahuldamise, lapsporno valmistamise ja hoidmise ning abikaasa peksmise ja tema tervise kahjustamise osas, tuues seejuures samuti kohati ennastõigustavaid selgitusi. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu ei ole ka käesolevaks ajaks oma kuritegusid ja süüd täielikult tunnistanud. Kuigi Ain Krist tunnistas end kohtuistungil formaalselt süüdi, siis tema käitumine ja selgitused näitavad, et tegelikku kahetsust ta toimepandu suhtes ei tunne, talle mõistetud karistus reaalset mõju avaldanud ei ole ja vastavad ütlused olid antud eesmärgiga ennast vajalikul määral positiivsemana näidata, et ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu ebasiirusele viitab ka asjaolu, et kogu kohtuistungi vältel ei avaldanud ta toimepandu suhtes kahetsust ning pigem üritas vältida oma tegudest ja nende motiividest rääkimist või ärritus sellekohaste küsimuste peale. Seega tuleb järeldada, et süüdimõistetu ei ole oma ennastõigustavat suhtumist muutnud ka käesolevaks ajaks või siis ei ole ta oma tegusid ja nende tegelikku iseloomu endale tunnistanud. Samas aga leiab kohus, et karistuse eesmärkide täitmiseks on vajalik, et ka isik ise oma tegusid ja nende kuritegelikku iseloomu mõistaks ja tunnistaks, et edaspidiselt sellisest käitumisest hoiduda. Arvestada tuleb ka sellega, et süüdimõistetu ei ole vangistuses läbinud ühtegi sotsiaalabiprogrammi ega muul viisil enese muutumisega tegelenud. Väidetavalt on ta enda sõnul avaldanud soovi sotsiaalabiprogrammides osalemiseks, kuid seda pole talle vajalikuks peetud. Võib järeldada, et süüdimõistetu selline väidetav soov on esitatud vaid et ennast positiivsemas valguses näitamiseks, kuid otsest vajadust ta selleks ei näe. Samuti ilmnes kohtuistungil, et süüdimõistetu ei hinda adekvaatselt oma agressiivsusele kalduvat käitumist. Seega ei ole kohtul tekkinud veendumust, et Ain Krist suudab oma tegusid ja nende tagajärgi täiesti õiguskuulekuse kohaselt mõtestada ja on motiveeritud oma käitumist muutma. Seega ei saa ka uue kuriteo riske piisavalt maandatuks lugeda. Arvestades seejuures ka süüdimõistetu poolt kuritegude toimepanemise aega mitme aasta vältel, isikute ringi, kelle suhtes need on toime pandud ning kuritegude raskust ja süüdimõistetut iseloomustavat materjali ning suhtumist toimepandusse, leiab kohus, et on suur oht, et isik jätkab vabanemisel uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik. Kuigi süüdimõistetu on vangistuses viimasel ajal enamasti positiivselt käitunud, tal on vabanemisel olemas kindel elukoht, lähedaste toetus ning materiaalne kindlustatus, siis ei ole nimetatud asjaolud kohtu seisukohalt siiski piisavad, et ta ennetähtaegselt vabastada. Tuleb arvestada seda, et toetavad elutingimused olid süüdimõistetul ka enne käesolevat vangistust, kuid need ei ole takistanud tal kuritegude toimepanemist ega pruugi seda teha ka käesoleval ajal. Pigem on tema perekonna olemasolu andnud talle võimaluse kuritegude toimepanemiseks. Vangistust edasi kandes oleks süüdimõistetul vajalik senisest enam tähelepanu pöörata oma käitumise analüüsimisele ja selle adekvaatsele mõtestamisele. Samuti oleks oluline, et ta ka tegelikult oma tegude kuritegelikku iseloomu ja tagajärgi tunnistab ning on reaalselt valmis oma seksuaalsuunitluse häire ja agressiivsusele kalduva käitumisega tegelema. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Ain Krist (IK 36605240250) temale Harju Maakohtu 03.juuli 2009.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.