← Eesti

3-12-631/74

Obsah (10)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 157§ 267§ 201§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Silvia Truman, Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 09.12.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-631 Haldus

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-12-631 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi HOL) kuulutas 19.07.2010 välja korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise avaliku konkursi Kõrgessaare, Pühalepa, Käina ja Emmaste valdades ning Kärdla linnas. Koos konkursi väljakuulutamisega kinnitas HOL konkursi pakkumuse kutse dokumendid (edaspidi PKD). PKD p 5.2 sätestas: „Piirkonnast kogutud segaolmejäätmete käitluskoht on Hiiumaa jäätmejaamas (Käina vald Ristivälja küla Kreiandi).“
  2. HOL ja XXXXXX sõlmisid 18.11.2010 korraldatud jäätmeveo lepingu.
  3. XXXXXX esitas 24.11.2010 Keskkonnaametile taotluse jäätmeloa saamiseks seoses korraldatud jäätmeveoga Kõrgessaare, Pühalepa, Käina ja Emmaste valdades ning Kärdla linnas. Jäätmeveoloa taotluses oli märgitud jäätmekäitluskohtadeks Tallinna Prügila AS (praeguse nimega Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS) ja Paikre OÜ.
  4. Keskkonnaamet andis XXXXXX 07.02.2011 jäätmeloa nr L.JÄ/320010 korraldatud jäätmeveoks Kõrgessaare, Pühalepa, Käina ja Emmaste valdades ning Kärdla linnas. Jäätmeloas olid kohtadeks, kuhu tuli Hiiumaalt kogutud segaolmejäätmed üle anda, märgitud AS Tallinna Prügila ja Paikre OÜ.
  5. HOL pöördus 06.09.2011 kirjaga Keskkonnaameti poole ning juhtis tähelepanu asjaolule, et XXXXXX väljastatud jäätmeluba pole kooskõlas korraldatud jäätmeveo lepingu ja selle lisadega.
  6. Keskkonnaamet andis 16.03.2012 korralduse nr HLS 1-15/12/133, millega muutis 07.02.2011 väljastatud jäätmeluba nii, et Hiiumaal kogutud segaolmejäätmete üleandmise kohaks on Hiiumaa Prügila OÜ. PKD p 5.2 kohaselt on veopiirkonnast kogutud segaolmejäätmete käitluskohaks Hiiumaa jäätmejaam, mille operaator on Hiiumaa Prügila OÜ. HOL ja XXXXXX vahel 18.11.2010 sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu p 4.2 kohaselt on XXXXXX kohustatud teostama korraldatud jäätmevedu vastavalt PKD-s sätestatud tingimustele. XXXXXX esitas jäätmeloa taotluses jäätmekäit1uskohtadena Tallinna Prügila AS ja OÜ Paikre. Seetõttu ei vasta XXXXXX väljastatud jäätmeluba lepingule. XXXXXX ei ole vaidlustanud PKD punkti 5.2 ega lepingu punkti 4.
  7. Järelikult on PKD ja leping määratud jäätmekäitluskoha osas kehtivad. PKD kehtivus ja regulatiivne toime säilib ka pärast lepingu sõlmimist. PKD on käsitletav eelhaldusaktina, millega määratakse konkursi korraldaja ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded. Eelhaldusakti kehtivus pole lõppenud, sest korraldatud jäätmeveo õigus ei ole lõppenud. Sõlmitud lepingust ning selle aluseks olnud PKD-st tuleb lähtuda. Ei ole võimalik, et konkurss kuulutatakse välja ja leping sõlmitakse ühtedel tingimustel, aga jäätmeluba väljastatakse teistel tingimustel. See oleks vastuolus eri- ja ainuõiguse andmisega ning seaks konkursil osalejad ebavõrdsesse olukorda. Keskkonnaametil puudub õigus anda välja PKD ja 18.11.2010 sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu tingimustega vastuolus olev jäätmeluba. XXXXXX 24.11.2010 jäätmeloa taotlus rahuldati, seega on tegemist haldusakti muutmisega isiku kahjuks. HMS § 67 lg 4 p 6 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamisel ei saa isik tugineda usaldusele, kui haldusakt on antud isiku esitatud ebaõigete andmete alusel. 2

(12)3-12-631 XXXXXX märkis jäätmeloa taotlusesse teised jäätmekäitluskohad kui leping ja PKD ette nägid, mistõttu on tegemist valeandmete esitamisega.
  1. XXXXXX esitas 26.03.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti 16.03.2012 korralduse nr HLS 1-15/12/133 tühistamiseks. Konkursi pakkumustele esitatavad nõuded olid sätestatud PKD punktides 11, 12 ja
  2. Ühestki viidatud punktist ei tulenenud pakkumuse esitanud isiku kohustust viia Hiiumaalt kogutud olmejäätmed just Hiiumaa jäätmejaama. PKD-s tuli näidata rohkem kui üks jäätmekäitluskoht ning ka kaebajal oli jäätmeloa taotluses õigus näidata rohkem kui üks jäätmekäitluskoht. Konkurentsiamet on korduvalt väljendanud seisukohta, et korraldatud jäätmeveo konkursi puhul tuleb tagada olukord, kus veopiirkonnas pärinevad jäätmed antakse üle mitmele jäätmekäitluskohale. Ülaltoodust tulenevalt väljendas kaebaja jäätmeloa taotluses soovi anda Hiiumaalt tekkivad jäätmed üle rohkem kui ühte jäätmekäitluskohta: AS-le Tallinna Prügila või OÜ-le Paikre. Mitte ühestki õigusnormist ei tulene, et korraldatud jäätmeveo konkursi võitnud isik peab korraldatud jäätmeveo jäätmeloa taotluses näitama jäätmete üleandmise kohana just seda jäätmekäitluskohta, mis oli märgitud jäätmeveo konkursi PKD-s. Keskkonnaamet andis jäätmeloa välja, olles teadlik PKD ja lepingu sisust. Jäätmeseaduse (JäätS) § 67 lg 21 (kuni 31.12.2010 redaktsioonis) järgi tuli korraldatud jäätmeveo konkursi PKD esitada seisukohavõtuks Keskkonnaametile, kes vajaduse korral teeb ettepanekuid PKD täiendamiseks. HOL esitas PKD enne konkursi väljakuulutamist seisukoha võtmiseks Keskkonnaametile. Seega oli Keskkonnaametil võimalus kontrollida, kas taotlus ja jäätmeluba vastavad PKD-le. Eeskätt Keskkonnaametil, aga ka HOL-il oli võimalik kontrollida taotluse vastavust PKD-le ja lepingule. Jääb arusaamatuks, miks püüab Keskkonnaamet süüdistada kaebajat valeandmete esitamises ja panna vastutust üksnes kaebajale. Taotlus saadeti arvamuse avaldamiseks ka Hiiumaa kohalikele omavalitsustele ning viimastel puudusid taotluse suhtes vastuväited, mistõttu ei saa väita, et kaebaja pidi olema jäätmeloa väidetavast õigusvastasusest teadlik. Jäätmeloa muutmine on vastuolus JäätS ja konkurentsiseaduse (KonkS) sätetega. Kui Keskkonnaamet soovib jäätmeluba muuta, peab ta arvestama praegusel hetkel kehtiva õigusliku ja faktilise olustikuga (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54). PKD kui iseseisva haldusakti kehtivus lõppes lepingu sõlmimise ning HOL poolt konkursi tulemustest avalikkuse teavitamisega. Kuna PKD ülesandeks oli reguleerida eeskätt konkursi läbiviimisega seonduvat, siis määrab alates lepingu sõlmimisest HOL, kaebaja ja jäätmevaldajate vastastikuseid õigusi ja kohustusi eeskätt leping. Seetõttu on asjakohatu väide, et kaebaja ei ole vaidlustanud PKD p 5.
  3. Kuna leping sõlmiti 18.11.2010 ning taotluse esitas kaebaja 24.11.2010, ei pidanud kaebaja ega Keskkonnaamet enam PKD-st lähtuma. Kaebaja möönab, et lepingu p 2.2.1 viitab PKD-le kui lepingu lahutamatule lisale. Sellest järeldub, et PKD kehtib alates lepingu sõlmimisest kui lepingu osa, mitte kui iseseisev haldusakt. Kui tõlgendada PKD punkti 5.2 nii, et kõik Hiiumaalt kogutavad olmejäätmed tuleb anda üle üksnes Hiiumaa jäätmejaamale, tekib olukord, kus Hiiumaa jäätmejaam omandab ainuõiguse Hiiumaal tekkivate olmejäätmete vastuvõtmise kaubaturul. Kui HOL soovis anda Hiiumaa jäätmejaamale ainuõigust Hiiumaal tekkivate olmejäätmete vastuvõtmiseks, siis oleks HOL pidanud korraldama avaliku konkursi jäätmekäitluskoha leidmiseks. Kuna HOL sellist avalikku konkurssi ei korraldanud, on PKD p 5.2 tühine. Eelnev tähendab ka seda, et Kui keskkonnaamet soovib jäätmeluba muuta, peab ta arvestama muu hulgas sellega, et PKD p 5.2 on tühine ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi. Keskkonnaamet ei ole jäätmeloa muutmisel arvestanud kaebaja usaldust jäätmeloa senisel kujul kehtima jäämise vastu ega kaebaja poolt tehtud kulutusi. Kaebaja rajas Hiiumaale jäätmete ümberlaadimisjaama, et koguda Hiiumaa segaolmejäätmed kokku ning transportida need edasi mandrile AS-le Tallinna Prügila. Ümberlaadimisjaam võimaldab hoida kokku jäätme3
(12)3-12-631 veoga seotud kulusid. Ümberlaadimisjaama rajamine on otseselt tingitud sellest, et kaebaja omandas korraldatud jäätmeveo ainuõiguse Hiiumaal ning jäätmeloas olid Hiiumaalt kogutud jäätmete üleandmise kohtadena märgitud AS Tallinna Prügila ja OÜ Paikre. Kui jäätmeloas oleks jäätmete üleandmise kohaks märgitud Hiiumaa prügila, poleks kaebaja ümberlaadimisjaama rajanud. Kaebaja on teinud jäätmeloa alusel olulisi kulutusi, mis korralduse andmisega on osutunud tarbetuks. Kulutused on kantud perioodil 10.06.2011-21.12.2011, s.o pärast 07.02.2011 jäätmeloa andmist. HMS § 67 lg-t 2 eirates ei arvestanud Keskkonnaamet jäätmeloa muutmisel kaebaja kulutustega. Korraldusest ei nähtu jäätmeloa muutmise vajadust, samuti on Keskkonnaamet lähtunud asjakohatutest kaalutlustest. Keskkonnaamet ei saa põhistada jäätmeloa muutmist jäätmeloa adressaadi väidetavatest huvidest lähtumise vajadusega, kui adressaat seda ise ei soovi. Korraldatud jäätmeveo jäätmeluba on üksnes loa saajat soodustav ja kohustav haldusakt ning sellest ei tulene õigusi ega kohustusi teistele konkursil osalenud isikutele.
  1. Keskkonnaamet palus jätta kaebus rahuldamata. Korraldus on kooskõlas kehtiva õigusega. Selle andmisel ei ole rikutud HMS-st ega JäätS-st tulenevat jäätmeloa muutmise korda ega aluseid. Korralduse andmisel on võetud arvesse kõik asjas tähtsust omavad asjaolud. Keskkonnaamet on piisavalt kogunud asja otsustamiseks vajalikke materjale ja korraldus on piisavalt motiveeritud. Kaebaja on osalenud korralduse andmise menetluses, esitades jäätmeloa muutmise suhtes ettepanekuid ja vastuväiteid, millega Keskkonnaamet on vastavalt õigusaktides sätestatule arvestanud. Kaebaja esitas 18.11.2010 sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingust ja selle aluseks olevast konkursi PKD-st erinevad jäätmekäituskohad tahtlikult ning kaebaja oli teadlik jäätmeloa mittevastavusest korraldatud jäätmeveo tingimustele ja õigusaktide nõuetele. Seega ei saa kaebaja tugineda usaldusele. Keskkonnaamet on valeandmete esitamist korralduses selgitanud ning toonud välja ka selle, et kaebaja tõlgendused JäätS § 67 lg 2 ja § 78 p 8 kohta on meelevaldsed ja asjakohatud. Asjaolu, et kaebaja soovis Hiiumaalt tekkivad jäätmed anda üle rohkem kui ühte jäätmekäitluskohta, ei oma tähendust, sest vastavalt konkursi PKD-le ja lepingu tingimustele oli kaebaja kohustatud jäätmed üle andma Hiiumaa Prügila OÜ Hiiumaa jäätmejaama. Kaebaja pole ainuõiguse andmise konkursi PKD-d kohtus vaidlustanud. Kaebaja esitas küll PKD-le vaide, kuid ei vaidlustanud seejuures jäätmekäitluskoha määramist. Seega on konkursi PKD eelhaldusaktina kehtiv ning kaebaja on sellega nõustunud. Keskkonnaametil puudub õigus anda kaebajale konkursi tingimustest teistel tingimustel jäätmeluba, kuna see kahjustab kolmandate isikute õigusi ning avalikku huvi. Nii on pakkumismenetluste lõpptulemuste fikseerimise järel lepingu sõlmimisel keelatud teha pakkumise tingimustes muudatusi, sest see muudaks kogu pakkumismenetluse mõttetuks. Kui lähtuda kaebaja tõlgendusest, siis annaks JäätS alusel antav jäätmeluba õiguse ja võimaluse konkursist ja selle alusel sõlmitud lepingu tingimustest kõrvale kalduda. Kaebajale, kelle igapäevaseks majandustegevuseks on jäätmekäitlus, pidi olema arusaadav, et konkursi PKD-s määratud jäätmekäitluskoht omab tulevikus jäätmeloa andmisel olulist tähendust ehk tegemist on tingimusega, mis peab jääma täidetuks ka jäätmeloa andmise järgselt. Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks jäätmeloa taotlemist reguleeris jäätmeloa andmisel lisaks JäätS §-le 78 ka §
  2. Viimasest tuleneb üksnes kohustus esitada täiendavalt kohaliku omavalitsuse haldusakti koopia selle kohta, et taotluse esitaja pakkumus on tunnistatud konkursil edukaks. Keskkonnaametil oli tõepoolest võimalus anda seisukoht konkursi PKD-le enne konkursi välja kuulutamist, kuid Keskkonnaametil puudub igasugune teave selle kohta, millisel kujul konkurss lõplikult välja kuulutatakse. Ka pärast konkursi kuulutamist puudub Keskkonnaametil võimalus saada teada konkursi edasisest kulgemisest ning sellest, kas konkursi tingimusi on hiljem muudetud või mitte. Keskkonnaamet eeldas, et jäätme4
(12)3-12-631 loa taotluses esitatud andmed on õiguspärased ning kooskõlas lepingu ja konkursi PKD-ga, sest kaebaja ei taotlenud korraldatud jäätmeveoluba esmakordselt. Keskkonnaamet sai HOL-lt pärast jäätmeloa väljastamist teada, et jäätmeluba ei vasta jäätmekäitluskohtade osas lepingule ja selle aluseks olevale konkursi PKD-le. Kui Keskkonnaametile oleks olnud valeandmete esitamine teada, ei oleks sellise sisuga luba väljastatud. Lepingust tulenevalt on kohustuslik lähtuda PKD-st, mis on lepingu lahtutamatuks osaks. Kui analüüsida Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määruse nr 133 „Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord“ sätteid koostoimes, siis on selge, et pakkumismenetluse lõpptulemuste fikseerimise järel on lepingu sõlmimisel keelatud teha tingimustes muudatusi, sest see muudaks kogu pakkumismenetluse mõttetuks. Lepingu tühisust ei ole käesoleval juhul tuvastatud ning kaebaja on ise selliste lepingutingimustega lepingusse astunud. Kaebaja taotles ümberlaadimisjaamas jäätmete käitlemiseks luba juba 24.09.
  1. Seega oli kaebajal ümberlaadimisjaama ehitamise soov olemas juba varem ning seda ka konkursi tingimusi arvestamata. Ümberlaadimisjaamale väljastatud jäätmeluba nr L.JÄ/319596 ei ole antud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks.
  2. MTÜ Hiiumaa Omavalitsuse Liit palus jätta kaebus rahuldamata. Avalikes huvides on, et korraldatud jäätmevedu toimub vastavalt PKD ja selle alusel sõlmitud lepingu tingimustele. Viidatud dokumente oli kaebajal võimalus halduskohtus vaidlustada, kuid kaebaja seda ei teinud. Kaebaja on kohustatud korraldatud jäätmeveol kogutavad jäätmed üle andma Hiiumaa Prügila OÜ Hiiumaa jäätmejaama. Seega on kaebaja oma hinna kujundamisel pidanud selle asjaoluga arvestama. Vastav kohustus tuleneb kaebaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingust. Kaebus on suunatud hankelepingu tingimuste muutmisele. Vastavalt riigihangete seadusele (RHS) ei ole hankelepingu tingimuste muutmine lubatud. Samuti ei saa hankelepingu tingimusi muuta ühepoolselt. Kaebaja üritab muuta tingimusi, millega viidi läbi kolmanda isiku poolt korraldatud konkurss. Kaebaja soovib tekitada olukorra, kus kaebajapoolne 18.11.2010 sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu tahtlik rikkumine oleks õigustatud. Avalik huvi on suunatud sellele, et Hiiumaal säiliks terviklik jäätmekäitlussüsteem, sh jäätmejaama normaalne funktsioneerimine. Kui hanke läbiviimisel peeti silmas eesmärki käidelda jäätmeid Hiiumaa prügilas ning kaebaja neid tingimusi ei vaidlustanud ja sõlmis lepingu, siis ei kahjusta jäätmeloa hanketingimuste alusel lubatava jäätmekäitlusega vastavusse viimine kaebaja õigusi.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 04.10.2012 otsusega XXXXXX kaebuse rahuldamata. Kuna kaebaja ei vaidlustanud PKD-s sisalduvat tingimust jäätmekäitluskoha osas enne pakkumuste esitamise tähtaega, on asjakohatud kaebaja väited PKD p 5.2 kui halduslepingu osa tühisusest. Keskkonnaamet ei pidanud PKD ega lepingu õiguspärasust ega kehtivust iseseisvalt hindama. Ühestki õigusnormist ei tulene Keskkonnaametile pädevust lepingu kehtivuse ja selle aluseks oleva eelhaldusakti õiguspärasuse suhtes abstraktse kontrolli teostamiseks olukorras, kus PKD-d ega ka lepingut pole eelnevalt nõuetekohaselt vaidlustatud. Keskkonnaameti jaoks oli leping kehtiv ning sellest tuli lähtuda. Seetõttu ei pea ka kohus kaebaja nende argumentide osas seisukohta kujundama. PKD p 5.2 kohaselt on piirkonnast kogutud segaolmejäätmete käitluskoht Hiiumaa jäätmejaamas. Lepingu p 2.2.1 kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks PKD ilma lisadeta. Vastavalt lepingu p-le 4.1.1 on vedajal õigus teostada veopiirkonnas korraldatud jäätmevedu vastavalt talle väljastatud korraldatud jäätmeveoloale, lepingus ja jäätmekäitluslepingus sätestatule ning järgides JäätS, Hiiumaa omavalitsuste jäätmehoolduseeskirju ja heakorraeeskirju, avaliku korra eeskirju ja registrite pidamise põhimääruse nõudeid. Lepingu p 4.2 sätestas, et vedaja on 5
(12)3-12-631 kohustatud teostama korraldatud jäätmevedu vastavalt PKD-s sätestatud tingimustele ning vedaja poolt esitatud ja HOL poolt edukaks tunnistatud pakkumisele alljärgnevatel tingimustel: vedaja kohustub esitama PKD-s ettenähtud tähtaja jooksul Keskkonnaameti Hiiu-LääneSaare regioonile korraldatud jäätmeveo jäätmeloa taotluse vastavalt JäätS §-des 78, 97 ja 98 sätestatule (lepingu p 4.2.1). Eelnevast järeldub, et segaolmejäätmete käitluskohaks oli Hiiumaa jäätmejaam; PKD oli lepingu osa; vedajal oli õigus teostada korraldatud jäätmevedu üksnes vastavalt korraldatud jäätmeveoloale; vedajal oli kohustus teostada jäätmevedu vastavalt PKD-s sätestatud tingimustele (sh viia jäätmed käitlemiseks Hiiumaa jäätmejaama) ning esitada selleks Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonile taotlus korraldatud jäätmeveo jäätmeloa saamiseks. Kaebaja ei esitanud Keskkonnaametile taotlust korraldatud jäätmeveo jäätmeloa saamiseks tingimusel, et jäätmekäitluskoht on Hiiumaa jäätmejaam, vaid jäätmekäitluskohtadeks on Tallinna Prügila AS ja Paikre AS. HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. JäätS §-de 97 ja 98 kohaselt esitab kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveoks jäätmeluba (korraldatud jäätmeveoluba) taotlev isik lisaks JäätS §-s 78 nimetatud andmetele loa andjale kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakti koopia selle kohta, et taotleja pakkumus on JäätS § 67 lg-s 1 nimetatud riigihankel tunnistatud edukaks. Lisaks JäätS § 81 lg-s 2 sätestatule määratakse korraldatud jäätmeveoloaga piirkond, kust kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas prügilad ja nende käitajad. Kuna JäätS § 97 seob korraldatud jäätmeveoloa taotluse konkreetse konkursi võiduga ning selle konkreetse konkursi tingimused tulenevad eelkõige PKD-st ja sõlmitud lepingust, ei saa isik korraldatud jäätmeveoloa taotluses esitada suvalisi andmeid, vaid üksnes neid, mis tulenevad konkreetse võidetud konkursi tingimustest. Ülaltoodut vastastikuses seoses ja koosmõjus vaadeldes on selge, et selleks, et kaebaja saaks korraldatud jäätmevedu Hiiumaal teostada vastavalt PKD nõuetele ja lepingus kokkulepitule, pidi ta esitama korraldatud jäätmeveoloa taotluse, kus pidi ainsa jäätmekäitluskohana ära näitama Hiiumaa jäätmejaama. Kuna kaebaja seda ei teinud ning esitas jäätmekäitluskohtadena hoopis Tallinna Prügila AS ja Paikre OÜ, on kaebaja selline tegevus vaadeldav HMS § 38 lg-s 3 sätestatud kohustuse täitmata jätmisena ning vastustajale valeandmete esitamisena JäätS § 83 lg 1 p 1 ja § 85 lg 1 p 1 tähenduses. Keskkonnaamet kinnitas ka kohtuistungil, et kui Keskkonnaametile oleks koos jäätmeveoloa taotlusega esitatud ka leping koos PKD-ga, oleks Keskkonnaamet keeldunud taotletud kujul jäätmeveoloa väljastamisest just JäätS § 83 lg 1 p 1 alusel, sest lepinguga kokkulepitu ning taotluses esitatu ei olnud omavahel kooskõlas jäätmekäitluskoha osas. Asjakohatud on kaebaja väited, et Keskkonnaametile olid teada korraldatud konkursi tingimused (haldusorganile oli saadetud kooskõlastamiseks PKD eelnõu), kuid sellest hoolimata anti välja jäätmeveoluba kaebaja taotletud kujul. JäätS ei kohusta Keskkonnaametit kontrollima PKD tingimusi ja lepingus kokkulepitut jäätmeloa taotluse menetlemisel. See ei tähenda, et loa taotlejal oleks õigus esitada loa taotluses suvalisi andmeid. See ei tähenda ka piirangut loa kehtetuks tunnistamiseks olukorras, kus esitatud andmed ei vasta PKD-le ja lepingule. See tähendab, et vastutus andmete õigsuse ning PKD ja lepingu tingimustele vastavuse eest lasub loa taotlejal ning Keskkonnaametil on valeandmete esitamise avastamisel õigus jäätmeluba vastavalt JäätS § 83 lg 1 p-le 1 kehtetuks tunnistada. Praegusel juhul lahendas Keskkonnaamet olukorra selliselt, et jäätmeloa kehtetuks tunnistamise ja uue andmise asemel muudeti algset jäätmeluba jäätmekäitluskoha osas, mis sisuliselt ja õiguslikult on sama tähendusega. Kohus nõustub Keskkonnaameti ja kolmanda isiku positsiooniga osas, mis puudutab avaliku konkursi kontseptsiooni üldisemalt. JäätS alusel korraldatud jäätmevedu toimub avalikes huvides. Samamoodi on avalikes huvides, et konkurss korraldatud jäätmeveo ainuõiguse saami6
(12)3-12-631 seks toimuks kõigile pakkujatele võrdsetel tingimustel. Kui pakkuja leiab, et PKD tingimus on talle ebasobiv või õigusvastane, on tal õigus PKD tingimust vaidlustada kuni pakkumuste avamiseni. Kui pakkuja PKD-d ei vaidlusta, on tal kohustus neist tingimustest lähtudes teha oma pakkumus. Pakkumismenetluse lõpptulemuste fikseerimise järel ja lepingu sõlmimisel on keelatud muuta PKD tingimusi, st et leping peab vastama PKD-le. Samamoodi on keelatud muuta juba sõlmitud lepingut hiljem viisil, mis kehtestaks PKD-st erinevad tingimused. Vastasel juhul muutuks terve pakkumismenetlus sisutühjaks ja PKD algne paikapanek mõttetuks. Jäätmeluba ei saa olla haldusaktiks, mis annaks loa taotlejale seadusliku aluse PKD ja lepingu tingimusi eirata. JäätS regulatsiooni mõte ja eesmärk ei ole olnud see, et Keskkonnaamet saaks korraldatud jäätmeveo ise sisustada jäätmeveoloa taotlust menetledes. Kaevatud haldusakti tühistamiseks ei anna alust kaebaja usalduse kaitse argument. Kaebajale on Väike-Sadama jäätmekäitluskohas tegutsemiseks väljastatud jäätmekäitlusluba ning seal toimuvat tegevust pole vaidlusaluse haldusaktiga muudetud ega keelatud. Nimetatud jäätmekäitluskohal puudub vaidlusaluse haldusaktiga üldse igasugune seos, kuna Väike-Sadama jäätmekäitluskohale 14.01.2011 antud jäätmeloa tabelist 3 nähtuvalt ei anna see luba õigust teostada jäätmete kogumist ja jäätmevedu nende jäätmeliikide osas, mille kohta on kohalik omavalitsus läbi viinud korraldatud olmejäätmeveo ainuõiguse andmise konkursi. Korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmeid ei ole kaebajal olnud kunagi õigus Väike-Sadama jäätmekäitluskohta viia ning seega ei saanud korraldatud jäätmeveoloa esialgne andmine või selle hilisem muutmine kuidagi mõjutada kaebaja tegevust selles jäätmekäitluskohas. Kuna algse jäätmeveoloa ja Väike-Sadama jäätmekäitluskoha jäätmeloa tingimustest tulenevalt oli korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmete viimine Väike-sadama jäätmekäitluskohta välistatud, ei saanud kaebajal tekkida ka mingit õiguspärast ootust selle õiguse tekkeks. Isegi kui Väike-Sadama jäätmekäitluskohas oleks võimalik käidelda korraldatud jäätmeveo raames kogutud olmejäätmeid, ei oleks kaebajal ikkagi alust tugineda usalduse kaitsele, sest kaebajal oli plaan avada Väike-Sadama jäätmekäitluskoht sõltumata korraldatud jäätmeveo konkursi tulemustest (jäätmeloa taotlus 24.09.2010; korraldatud jäätmeveo leping 18.11.2010). Lisaks ei ole usalduse kaitsele tuginemine põhjendatud olukorras, kus isik on teadlikult esitanud haldusorganile valeandmeid või teadlikult sõlminud tühise korraldatud jäätmeveo lepingu, nagu väidab kaebaja ise. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 11. XXXXXX esitas 05.11.2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 04.10.2012 kohtuotsus ja teha uus otsus, millega tühistada Keskkonnameti 16.03.2012 korraldus nr HLS 1-15/12/133. Halduskohus kohaldas ebaõigesti HMS § 61 lg-t 2. PKD kui iseseisva haldusakti kehtivus lõppes lepingu sõlmimise ja HOL poolt konkursi tulemustest avalikkuse teavitamisega. HMS § 61 lg 2 kohaselt haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivuse lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Riigikohus on määruses nr 3-3-1-30-12 leidnud, et pakkumuse kutse dokumentide siduvus piirdub üksnes konkreetse pakkumismenetluse tingimustega. PKD ülesandeks oli reguleerida eeskätt konkursi läbiviimisega seonduvat ning alates lepingu sõlmimisest määrab HOL, kaebaja ja jäätmevaldajate vastastikusi õigusi ja kohustusi eeskätt leping. Lepingu p 2.2.1 viitab küll PKD-le kui lepingu lahutamatule lisale, kuid sellest järeldub, et alates lepingu sõlmimisest kehtib PKD kui lepingu osa, mitte kui iseseisev haldusakt. Kaebaja lähtus vastustajale taotluse esitamisel PKD-st kui lepingu osast. Seetõttu on tähtsusetu, kas kaebaja vaidlustas PKD kui iseseisva haldusakti punkti 5.2 enne pakkumuste esitamise tähtaega või mitte. 7
(12)3-12-631 Halduskohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 84 lg-t 1. Halduskohus leidis, et Keskkonnaamet ei pidanud PKD ega lepingu õiguspärasust ega kehtivust iseseisvalt hindama. Seega asus halduskohus seisukohale, et Keskkonnaameti jaoks oli leping kehtiv ning sellest tuli lähtuda. Selline seisukoht pole kooskõlas TsÜS § 84 lg-ga 1 – tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tehingu tühisusele saab tugineda, ilma et kohus peaks olema tühisuse eelnevalt tuvastanud. Jäätmeluba muutes pidi Keskkonnaamet seega arvestama muu hulgas sellega, et PKD punkt 5.2 kui lepingu osa on tühine ja sellel pole õiguslikke tagajärgi. Halduskohus rikkus

§ 157lg-t 1.

Leides, et kaebaja argumendid PKD p 5.2 kui lepingu osa tühisuse kohta on asjakohatud, jättis kohus analüüsimata, kas PKD p 5.2 kui lepingu osa on vastuolu tõttu KonkS § 14 lg-ga 2, JäätS § 67 lg 2 p-ga 4 (kuni 31.12.2010 kehtinud redaktsioonis), § 78 p-ga 8 ning § 98 p-ga 2 TsÜS § 87 alusel tühine. Sellega rikkus kohus

§ 157

lg-t 1 ja jõudis järgmistele ebaõigetele seisukohtadele: kaebajal on kohustus teostada jäätmevedu vastavalt PKD-s sätestatule ehk viia jäätmed käitlemiseks Hiiumaa jäätmejaama; selleks, et kaebaja saaks korraldatud jäätmevedu teostada vastavalt PKD nõuetele ja lepingus kokkulepitule, pidi ta esitama korraldatud jäätmeveoloa taotluse, kus pidi ainsa jäätmekäitluskohana ära näitama Hiiumaa jäätmejaama; korraldus ei ole õigusvastane. Samuti jättis kohus tähelepanuta kaebaja väited selle kohta, et korraldus ei vasta HMS § 64 lg 3 nõuetele, mille kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel muu hulgas arvestada haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust. Korraldusest ei nähtu põhjus, miks on rohkem kui aasta pärast jäätmeloa väljaandmist vaja jäätmeluba muuta. Korralduses märgitakse, et jäätmeluba ei võimalda kaebajal täita lepingut ning lepingu sõlmimise aluseks olnud konkursi tingimusi. Keskkonnaamet ei saa põhistada jäätmeveoloa muutmist vajadusega lähtuda jäätmeloa adressaadi väidetavatest huvidest, kui adressaat seda ise ei soovi. Viited Riigikohtu 12.10.2011 otsusele nr 3-3-1-31-11 ning RHS §-le 3 ja § 17 lg-le 4 on asjakohatud. Korraldatud jäätmeveo jäätmeluba on üksnes loa saajat soodustav ja kohustav haldusakt ning sellest ei tulene õigusi ega kohustusi teistele konkursil osalenud isikutele. Ükski konkursil osalenud jäätmevedaja pole avaldanud Keskkonnaametile muret sellepärast, et kaebaja oleks saanud konkursi tingimustega vastuolus oleva konkurentsieelise. Seega on ekslik arusaam, et jäätmeloa muutmisega tagab Keskkonnaamet riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Halduskohus kohaldas ebaõigesti HMS §

  1. Kuna kohus jättis analüüsimata PKD p 5.2 kui lepingu osa tühisuse tagajärjed, jõudis kohus valele seisukohale korralduse õiguspärasuse osas. Kui tõlgendada PKD punkti 5.2 nii, et kõik Hiiumaalt kogutavad olmejäätmed tuleb üle anda üksnes Hiiumaa jäätmejaamale, tekib olukord, kus Hiiumaa jäätmejaam omandab ainuõiguse olmejäätmete vastuvõtmise kaubaturul. KonkS § 14 lg 2 järgi tuleb vastava õiguse andmiseks korraldada avalik konkurss. Kuna HOL ei korraldanud sellist konkurssi, siis on PKD p 5.2 kui lepingu osa TsÜS § 87 alusel tühine. Vaidlustatud korraldus on vastuolus nii KonkS § 14 lg-ga 2 kui ka Jääts § 98 p-ga
  2. Viimase sätte kohaselt tuleb korraldatud jäätmeveoloas määrata jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sh prügilad ja nende käitajad. See tähendab, et jäätmeid peab olema võimalik üle anda vähemalt kahele erinevale jäätmekäitluskohale. Halduskohus kohaldas ebaõigesti JäätS § 97, leides, et kuna nimetatud säte seob korraldatud jäätmeveoloa taotluse konkreetse konkursi võiduga ning selle konkreetse konkursi tingimused tulenevad eelkõige PKD-st ja sõlmitud lepingust, ei saa isik korraldatud jäätmeveoloa taotluses esitada suvalisi andmeid, vaid üksnes neid, mis tulenevad konkreetse võidetud konkursi tingimustest. JäätS § 97 ega ükski teine JäätS või muu õigusakti säte ei näe ette, et korraldatud jäätmeveo konkursi võitnud isik peaks korraldatud jäätmeloa taotluses näitama jäätmete üleandmise kohana just seda jäätmekäitluskohta, mis oli märgitud jäätmeveo konkursi pakkumise kutse dokumentides. Jäätmeloa taotlus peab JäätS § 78 p 8 järgi sisaldama andmeid isikute kohta, kellele jäätmeid kavatsetakse üle anda, sh andmeid jäätmeid ladestavate isikute kohta. 8

(12)3-12-631 JäätS § 98 p 2 kohaselt määratakse korraldatud jäätmeveoloas jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellel jäätmed üle antakse, sh prügilad ja nende käitajad. Seega oli kaebajal õigus näidata taotluses rohkem kui üks jäätmekäitluskoht ning kaebaja ei esitanud taotluses valeandmeid. Halduskohus kohaldas ebaõigesti HMS § 38 lg-t 3, JäätS § 83 lg 1 p 1 ja § 85 lg 1 p
  1. Kuna ühestki õigusaktist ei tulenenud kaebajale kohustust näidata korraldatud jäätmeloa taotluses jäätmete üleandmise kohana just seda jäätmekäitluskohta, mis oli märgitud jäätmeveo konkursi PKD-s, ning kaebajal oli õigus näidata taotluses rohkem kui üks jäätmekäitluskoht, on ebaõige halduskohtu seisukoht, et kaebaja esitas taotluses valeandmeid. Seda enam olukorras, kus PKD p 5.2 on TsÜS § 87 alusel tühine. Samuti pidas halduskohus valesti asjakohatuks kaebaja väidet selle kohta, et Keskkonnaametil ja Hiiumaa kohalikel omavalitsustel oli võimalik kontrollida taotluse vastavust PKD-le ja lepingule. Seega, isegi kui lugeda taotluses jäätmekäitluskohtadena AS Tallinna Prügila ja Paikre OÜ märkimist valeandmete esitamiseks, siis ei saa panna vastutust üksnes kaebajale. Lisaks jääb arusaamatuks, et kui Keskkonnaametil pole kohustust kontrollida PKD tingimusi ja lepingus kokku lepitut jäätmeloa taotluse esitamisel, siis kuidas saab kaebaja üldse valeandmeid esitada. Halduskohus kohaldas ebaõigesti HMS § 67 lg-t 2 ning hindas ebaõigesti jäätmeluba nr L.JÄ/31959 ning kaebaja poolt selle saamiseks 24.09.2010 esitatud taotlust. HMS § 67 lg 2 sätestab, et haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehtima jäämist usaldades teinud tehingu oma vara käsutamiseks. Kaebaja ei viinud korraldatud jäätmeveo raames kogutud jäätmeid Väike-Sadama jäätmekäitluskohta mitte Väike-Sadama jäätmekäitluskohale antud jäätmeloa nr L.JÄ/31959, vaid korraldatud jäätmeveoks antud esialgse jäätmeloa alusel. Jäätmeloas jäätmekäitluskohtadeks märgitud AS Tallinna Prügila ja Paikre OÜ olid lõppkäitlusjaamadeks, mis ei välistanud jäätmete ümberlaadimist vahejaamas. Keskkonnaamet oli teadlik, et kaebaja viib korraldatud jäätmeveo käigus kogutud jäätmed ümberlaadimiseks Väike-Sadama jäätmekäitluskohta, kuid kaebaja suhtes ei ole selle tõttu sanktsioone rakendatud. Kaebaja rajas Väike-Sadama jäätmekäitluskoha just seetõttu, et omandas korraldatud jäätmeveo ainuõiguse Hiiumaal ning jäätmeloa kohaselt olid Hiiumaalt kogutud jäätmete üleandmise kohtadena märgitud AS Tallinna Prügila ja Paikre OÜ. Kui jäätmeloas oleks Hiiumaalt kogutavate jäätmete üleandmise kohaks märgitud Hiiumaa jäätmejaam, ei oleks kaebaja Väike-Sadama ümberlaadimisjaama rajanud. Taotlus Väike-Sadama jäätmekäitluskoha avamiseks oli puhtalt formaalsus, mistõttu ei oma mingit tähtsust asjaolu, et kaebaja hakkas selle jäätmekäitluskoha tarbeks jäätmeluba taotlema juba 24.09.
  2. Otsus jäätmekäitluskoht reaalselt avada ja kõik kulutused jaama rajamiseks tehti alles pärast jäätmeloa andmist. Samuti on ebaõige halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei saa tugineda usalduse kaitsele, kuna oli teadlikult esitanud valeandmeid või teadlikult sõlminud tühise korraldatud jäätmeveo lepingu. Nagu juba märgitud, ei esitanud kaebaja taotluses ebaõigeid andmeid. Ka ei sõlminud kaebaja teadlikult tühist lepingut. Kaebajal oli lepingu sõlmimisel üksnes kahtlus PKD p 5.2 tühisuse osas. Kindluse PKD p 5.2 tühisuse osas ja selles, et ta ei pea jäätmeid vedama Hiiumaa jäätmejaama, sai kaebaja alles siis, kui Keskkonnaamet väljastas jäätmeloa.
  3. Keskkonnaamet palub XXXXXX apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastustaja põhjendused: Keskkonnaametil puudub õigus anda kaebajale HOL poolt korraldatud olmejäätmeveo avaliku konkursi PKD ja 18.11.2010 sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu tingimustega vastuolus olev jäätmeluba. Sellisel juhul võtaks Keskkonnaamet endale kohaliku omavalitsuse rolli. Ei ole mõeldav, et kohalik omavalitsus korraldab konkursi, määrab tingimused, sõlmib lepingu ning seejärel annab Keskkonnaamet teistel tingimustel välja jäätmeloa. 9
(12)3-12-631 PKD säilitab oma kehtivuse ja regulatiivsuse ka pärast lepingu sõlmimist. PKD ongi õiguslikuks mõõdupuuks, mille abil hinnata, kas leping ja hiljem väljastatud jäätmeluba vastavad läbiviidud konkursile või mitte. Kuna PKD-ga määratakse konkursi korraldaja ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks konkursi tingimused, siis PKD-ga määratud tingimused on siduvad korraldatud jäätmeveo õiguspärasuse hindamisel ega saa kehtivust lepingu sõlmimise järgselt kaotada. Isegi kui PKD kehtivus lõppes lepingu sõlmimisega, siis on PKD lepingu lahutamatu osa ning Keskkonnaametil puudub pädevus jäätmeloaga muuta kohaliku omavalitsuse poolt määratud korraldatud jäätmeveo tingimusi. Viide Riigikohtu määrusele nr 3-3-1-30-12 ei ole asjakohane, kuivõrd selle kohtuasja raames käis vaidlus pakkumise kutsedokumentide tingimuste üle. Käesolevas asja raames pole kaebaja PKD tingimusi vaidlustanud. Kaebaja väidab, et PKD p 5.2 on tühine TsÜS § 87 alusel, kuid pole oma väidet põhistanud. TsÜS § 87 on kohaldatav, kui seaduses on tehingu sõlmimise keeld sätestatud, kuid keelu rikkumise tagajärge seaduses toodud ei ole. Analüüsides jäätmeseadust, ei ole võimalik leida sätet, mis keelaks lepingu sõlmimise selliselt, nagu HOL ja kaebaja on sõlminud. Kaebaja esitas oma pakkumuse vastavalt PKD-le, mille üheks osaks oli ka sõlmitav leping. Kaebajal oli võimalus konkursi toimumise ajal PKD-s ka muudatusi taotleda, s.t pidada lepingu tingimuste üle läbirääkimisi. Jäätmekäitluskoha valik on konkursi välja kuulutamise ajal kehtinud JäätS § 67 lg 2 p 4 kohaselt PKD üheks osaks. Jäätmekäituskoha valikut ei ole vaidlustatud, s.t lepingupooled on olnud nõus lepingu sellistel tingimustel sõlmima. JäätS ei välista võimalust määrata ainult üks jäätmekäitluskoht. JäätS § 66 lg 1 sätestas konkursi välja kuulutamise ajal: korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. JäätS sisalduva kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveo regulatsiooni kohaselt on korraldatud jäätmeveo üheks osaks jäätmekäituskohtade määramine, mis toimub kohaliku omavalitsuse poolt. Ettevõte, kes konkursil osaleb, ei saa võtta üle kohaliku omavalitsuse pädevust ning asuda ise konkursi tingimusi sisustama. Keskkonnaametil oli võimalus anda seisukoht PKD-le enne konkursi välja kuulutamist, kuid puudus teave, kuidas ja millistel tingimustel konkurss läbi viiakse. Ka pärast konkursi välja kuulutamist puudub võimalus teada saada, kas konkursi tingimusi on hilisemalt muudetud. Keskkonnaamet ei nõustu kaebaja väitega, justkui oleks valeandmete esitamises osaline vastutus ka vastustajal. Valeandmeid esitas kaebaja ning tema ka vastutab nende andmete eest. Kaebaja Väike-Sadama jäätmekäitluskohal peab olema õigus jäätmeid käidelda, aga jäätmeluba nr L.JÄ/320010 ei ole väljastatud korraldatud olmejäätmeveo jäätmete käitlemiseks VäikeSadama jäätmekäitluskohas. Kui kaebaja on viinud ja käidelnud Väike-Sadama jäätmejaamas korraldatud jäätmeveo jäätmeid, on see olnud vastuolus nii vaidluse all oleva jäätmeloaga kui Väike-Sadama jäätmekäituskohale antud jäätmeloaga nr L.JÄ/31959. 13. MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit kui kolmas isik palub XXXXXX apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Kaebus on suunatud hankelepingu tingimuste muutmisele, sest PKD on lepingu lahutamatuks lisaks. Hankelepingu tingimusi ei saa muuta ühepoolselt ka mitte siis, kui hankeleping on juba sõlmitud. Kaebaja üritab muuta tingimusi, millega viidi läbi HOL poolt korraldatud konkurss ning mille muutmine tagantjärele enam lubatud ei ole. Kohus on õigesti leidnud, et ühestki õigusnormist ei tulene Keskkonnaametile pädevust lepingu kehtivusele ja selle aluseks oleva eelhaldusakti õiguspärasusele abstraktse kontrolli teostamiseks olukorras, kus PKD-d ega ka lepingut pole eelnevalt vaidlustatud. TsÜS § 84 lg 1 annab võimaluse lepingu tühisusele tugineda, mida kaebaja jäätmeloa väljastamisel ei teinud. Puudub põhjus, miks oleks Keskkonnaamet pidanud hankelepingu kehtivust analüüsima. 10
(12)3-12-631 JäätS § 97 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks jäätmeluba taotlev isik esitab loa andjale kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakti koopia selle kohta, et taotleja pakkumus on käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud riigihankel tunnistatud edukaks. Sättest tuleneb, et jäätmeloa saamiseks peab taotleja esitama andmeid, mis tulenevad konkreetse võidetud konkursi tingimustest. Vastasel juhul puuduks põhjus, miks peab taotleja tõendama jäätmeloa saamise menetluses konkreetsel riigihankel edukaks tunnistamist. Kaebaja väited usalduse kaitsele tuginemisest on alusetud. HMS § 67 lg 4 p 6 sätestab, et isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui haldusakt on antud isiku esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel. Kohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja tegevus on vaadeldav valeandmete esitamisena. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et XXXXXX apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu 04.10.2012 otsus muutmata.
  2. Avaliku konkursi „Ettevõtja leidmine ja ainuõiguse andmine korraldatud jäätmeveoks Kõrgessaare, Pühalepa, Käina ja Emmaste valdades ning Kärdla linnas“ PKD sätestas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise ühe põhitingimusena, et piirkonnast kogutud segaolmejäätmete käitluskoht on Hiiumaa jäätmejaamas (PKD p 5 „Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise põhitingimused“ alap 5.2). Kaebaja põhiargumendiks on HMS § 61 lg-le 2 tuginev väide, et PKD kui iseseisva haldusakti kehtivus lõppes lepingu sõlmimise ja HOL poolt konkursi tulemustest avalikkuse teavitamisega. Sellele argumendile tugineb omakorda kaebaja väide, et PKD p 5.2 kui lepingu osa on vastuolu tõttu KonkS § 14 lg-ga 2, JäätS § 67 lg 2 p-ga 4, § 78 p-ga 8 ja § 98 p-ga 2 TsÜS § 87 alusel tühine. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et PKD kui haldusakti kehtivus lõppes lepingu sõlmimise ja konkursi tulemustest avalikkuse teavitamisega, ning leiab, et PKD ei kaota oma regulatiivset toimet enne avaliku konkursi tulemusena sõlmitud lepingu täitmise lõppemist. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Viidatud sättest tulenevaid aluseid, mille tõttu tuleks asuda seisukohale, et PKD on kaotanud kehtivuse, asjas ei esine. Kaebaja realiseerib talle konkursiga antud õiguse lõplikult siis, kui leping on täidetud. Ringkonnakohus osutab, et

§ 267

lg 2 kohaselt kohaldatakse isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsuste ja dokumentide suhtes, sealhulgas asjaolu siduvalt kindlaks tegevate hankija otsuste ja dokumentide suhtes, halduskohtumenetluses haldusaktide kohta sätestatut. Sama paragrahvi lg 4 näeb ette, et kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankelepingu aluseks olevat haldusakti.

§ 267

lg-st 4 järeldub, et hankelepingu aluseks olev haldusakt ei kaota pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist kehtivust. Kui hankelepingu aluseks olev haldusakt kaotaks kehtiva hankelepingu sõlmimisega kehtivuse, oleks haldusakti tühistamise keeld sisutu, sest kohus ei saa kehtetut haldusakti tühistada.

§ 267

reguleerib kohtumenetlust hankeasjades, kuid sama põhimõte kehtib korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise konkursi puhul. 16. Halduskohus ei ole jätnud asja lahendamiseks olulisi kaebaja väiteid tähelepanuta. Halduskohus asus põhjendatult seisukohale, et selleks, et kaebaja saaks korraldatud jäätmevedu teostada vastavalt PKD nõuetele ja lepingus kokkulepitule, pidi ta esitama Keskkonnaametile jäätmeveoloa taotluse, kus pidi ainsa jäätmekäitluskohana ära näitama Hiiumaa jäätmejaama; et avalikes huvides on see, et konkurss korraldatud jäätmeveo ainuõiguse saamiseks toimuks kõigile pakkujatele võrdsete tingimuste alusel ning jäätmeluba ei saa olla haldusaktiks, mis annaks loa taotlejale aluse PKD ja lepingu tingimusi eirata; et kaebaja ei saa tugineda usaldu11

(12)3-12-631 sele haldusakti kehtima jäämise suhtes, mis on vastuolus PKD ja lepinguga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega ja

§ 201lg-le 4 tuginedes oma otsust ei põhjenda.

17. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 108lg 1 alusel kaebaja enda kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

Kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kulu (esindaja kulu 179,46 eurot) jääb tema enda kanda

§ 109lg 6 alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul on vaidluse iseloomu arvestades MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit suhtes kohaldatav põhimõte, et haldusorgani esindaja kulud mõistetakse välja üksnes siis, kui vaidlus väljub tema põhitegevuse raamest. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.