← Eesti

3-12-2075/45

Obsah (7)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 37§ 201

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL JaKohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu- 3-12-2075 se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. XXXXXX esitas 28.04.2009 Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile geoloogilise uuringu loa taotluse kohaliku tähtsusega Jägala lubjakivimaardla Jägala II uuringuruumile, mis paikneb XXXXXX katastriüksusel. XXXXXX on kinnistu omaniku (Coreen Invest OÜ) poolt antud õigus taotleda geoloogilise uuringu luba ja teostada sellele järgnevad uuringud.
  2. Keskkonnaamet pöördus 04.06.2009 kirjaga nr HJR 10-3/11167-4 Jõelähtme valla poole XXXXXX Jägala II geoloogilise uuringu loa taotluse osas arvamuse andmiseks. Jõelähtme Vallavolikogu ei nõustunud 30.06.2009 kirjaga nr 19-8/2606-1 geoloogilise uuringu loa väljastamisega Jägala II uuringuruumi. Jõelähtme Vallavolikogu leidis, et enne looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010-2020 valmimist ja heakskiitmist puudub teave kvalifitseeritud kaalutlusotsuse tegemiseks. Lisaks on Jõelähtme Vallavalitsus algatanud 06.10.2003 korraldusega nr 694 XXXXXX maaüksusel detailplaneeringu ja kinnitanud lähteülesande, mis on uuendatud Jõelähtme Vallavalitsuse 06.07.2006 korraldusega nr
  4. XXXXXX saatis 26.03.2012 Keskkonnaametile kirja, milles palus Jägala II geoloogilise uuringu loa menetlust jätkata, kuivõrd Vabariigi Valitsus kinnitas 10.03.2010 ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukava ning kohaliku omavalitsuse algatatud detailplaneeringu lähteülesanne on aegunud. Keskkonnaamet pöördus 02.07.2012 kirjaga nr HJR 10-3/12/77596 Jõelähtme valla poole arvamuse küsimiseks.
  5. Jõelähtme Vallavolikogu arutas küsimust 30.08.2012 istungil, kus otsustati keelduda geoloogilise uuringu loa taotlusele nõusoleku andmisest. Keeldumise põhjendused esitati kaebajale 31.08.2012 kirjas nr 10-11/
  6. Nimetatud kirjas märgitakse, et uuringuluba taotletakse eesmärgiga saada hiljem lubjakivi kaevandamisluba. Uue lubjakivikaevanduse rajamine XXXXXX ei ole kooskõlas XXXXXX huvidega ega Jõelähtme valla huvidega põhjusel, et nimetatud omavalitsusüksuse huvideks on eelkõige huvi puhta looduskeskkonna ja tervislike elutingimuste säilimise vastu ning huvi selle vastu, et kaevandamisest tulenevalt ei väheneks XXXXXX ümbruskonnas asuva kinnisvara väärtus, mida aga XXXXXX rajatav uus kaevandus võiks oluliselt riivata. Uuringuruumi vahetusse lähedusse jäävad majapidamised (XXXXXX kinnistu 15 m; XXXXXX kinnistu 40 m; XXXXXX kinnistu 170 m), millele tekib oluline negatiivne mõju. Samuti ei ole loataotlus kooskõlas Jõelähtme valla üldplaneeringuga (ei näe ette seal mäetööstusmaad). Jõelähtme vald ei ole nõus tootmisüksuse rajamiseks vajalikku detailplaneeringut kehtestama. Vastuolu on Harju maakonna teemaplaneeringuga, mille kohaselt paikneb ala rohevõrgustiku tuumalas, kus kaevandamine mäetööstusmaa sihtotstarbeta kinnistul on välistatud. XXXXXX kinnistu territooriumile võib tõenäoliselt jääda kaitset vajavaid taime- ja loomaliike ning elupaigatüüpe; XXXXXX maaüksusel ei ole välistatud teistsuguse suunitlusega detailplaneeringu kehtestamine. Tõenäoliselt puudub ka vajadus ehitustoorme järele, kuna Maardusse rajatava pump-hüdroakumulatsioonijaama ehitamise käigus kaevandatakse välja suures mahus graniiti. Kui välistatud on kaevandamine, ei ole otstarbekas teha kulutusi seonduvalt uuringute läbiviimisega. 2

(7)3-12-2075
  1. Keskkonnaamet teavitas 07.09.2012 kirjaga nr HJR 10-3/12/7759-8 XXXXXX asjaolust, et Jõelähtme Vallavolikogu on keeldunud heakskiidu andmisest kaebuse esitaja loataotlusele.
  2. XXXXXX esitas 01.10.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Jõelähtme Vallavolikogu 30.08.2012 keeldumise õigusvastasuse tuvastamiseks ja Jõelähtme Vallavolikogule ettekirjutuse tegemiseks kaebaja 26.03.2012 Jägala II geoloogilise uuringu loa taotluse uueks läbivaatamiseks. Vastustaja 31.08.2012 otsuse näol on tegemist kaebajat koormava toiminguga, samuti on tegemist haldusorgani diskretsiooniotsusega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 mõttes. Tehes menetlustoimingut HMS § 16 lg 1 mõistes, oleks haldusorgan pidanud HMS § 40 lg-st 2 tulenevalt andma kaebajale võimaluse oma arvamuse ning vastuväidete esitamiseks. Vastustaja on jätnud kaebaja menetlusse kaasamata ning langetanud diskretsiooniotsuse üksnes avalikest huvidest lähtuvalt ning jätnud kaebaja huvid tähelepanuta. HMS § 4 lg-st 2 tulenevalt oleks vastustaja pidanud enne kaebaja loataotluse rahuldamisest keeldumist arvesse võtma ka kaebaja erahuve. Vastustaja on otsust tehes kaalunud üksnes avalikke huve, eelkõige kohaliku omavalitsuse huvi säilitada XXXXXX puhas looduskeskkond ja tervislikud elutingimused ning ka vältida piirkonnas asuva kinnisvara turuväärtuse võimalikku langust. Ka vastustaja 31.08.2012 kirjast ega 30.08.2012 istungi protokollist ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja huve isegi kaalunud, rääkimata kaebaja erahuvide kõrvutamisest avalike huvidega. HMS § 40 lg-s 3 sätestatud aluseid taotleja ärakuulamata jätmiseks ei esinenud. Kaebajale teadaolevalt ei ole vastustaja viinud läbi ühtegi olulise keskkonnamõju hindamise uuringut või mõnda muud toimingut, mis võimaldaks vastustajal asuda seisukohale, et XXXXXX rajatav kaevandus võib negatiivselt mõjutada ümbritsevat elukeskkonda. Seega on vastustaja sellekohased väited alusetud ja paljasõnalised. Samuti on vastustaja keeldunud kaebaja loataotlusele oma heakskiidu andmisest ennatlikult, kuivõrd kaebaja ei ole XXXXXX kaevandust rajanud ning soovib saada luba Jägala II geoloogiliste uuringute teostamiseks. Kõnealuste geoloogiliste uuringute eesmärgiks on üksnes välja selgitada, kas XXXXXX lubjakivikarjääri rajamine on üldse perspektiivikas, samuti kas ja millist mõju võib rajatav karjäär omada ümbritsevatele elanikele. XXXXXX lubjakivikarjääri rajamine ei ole otsustatud, kuivõrd karjääri rajamise perspektiivikus ja otstarbekus sõltub Jägala II geoloogiliste uuringute tulemustest, samuti tuleb kaebajal isegi juhul, kui uuringu tulemustest tulenevalt on XXXXXX lubjakivikarjääri rajamine perspektiivikas, läbida eelnevalt täiendav vastavasisuline haldusmenetlus. Seega on vastustaja põhjendused asjakohatud ja tõendamata. Kuna käesoleval juhul on ilmne, et vastustaja keeldumine on õigusvastane, eelkõige põhjusel, et vastustaja on jätnud kaebaja menetlusse kaasamata ning kaebaja erahuvid kaalumata ning kuna kohaliku omavalitsuse poolt antav arvamus on oma olemuselt siduv, esinevad käesoleval juhul alused vastustajale ettekirjutuse tegemiseks kaebaja loataotluse uueks läbivaatamiseks (

§ 37lg 2 p 2).

Kaebaja esitas Keskkonnaametile 05.12.2012 taotluse Jägala II geoloogilise uuringu loa taotluse menetluse peatamiseks seoses käesoleva kohtuasja menetlusega, mis 15.01.2013 rahuldati.

  1. Jõelähtme vald palus jätta kaebus rahuldamata ja mõista kaebajalt välja vastustaja menetluskulud. Vastustaja jäi 31.08.2012 kirjas väljendatud seisukohtade juurde.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 23.04.2013 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1), kaebaja menetluskulud tema enda kanda (resolutsiooni p 2) ning rahuldamata vastustaja taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks (resolutsiooni p 3). 3

(7)3-12-2075 Vaidlus puudub selles, et kohaliku omavalitsuse keeldumine nõusolekust uuringuloale on menetlustoiming (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-38-10, p 14) ning kaebajale on kinnistu omaniku poolt antud õigus taotleda uuringuluba ja selle saamisel teostada uuringuid. Maapõueseaduse (MaaPS) § 20 lg 1 p-st 9 ja § 20 lg-st 3 nähtuvalt on kohalikul omavalitsusel arvamuse andmisel ulatuslik kaalutlusõigus. Kohaliku omavalitsuse kirjaliku arvamuse küsimine toimub MaaPS § 14 lg 2 alusel. HMS §-st 16 tulenevalt toimub kooskõlastuse või arvamuse andmine teisele haldusorganile esitatud taotluse menetlemisel. Tegemist võib olla haldusorganite vahelise teabevahetusega, millel menetleja jaoks siduvat mõju ei ole, kuid antud juhul mõjutab nõusoleku andmisest keeldumine kui menetlustoiming asja lahendamist, s.h menetlust. Menetlustoiming peab olema õiguspärane ning õiguspärase menetlustoimingu sooritamiseks võib olla vajalik ka sellest puudutatud isiku seisukoha (huvide) väljaselgitamine. Menetlustoimingute sooritamisel on haldusorganil reeglina ulatuslik kaalutlusõigus (HMS § 5 lg 1). Kohus ei nõustu vastustajaga, et menetlustoimingu sooritamisel oleks ärakuulamisõigus välistatud. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et antud juhul oleks rikutud HMS § 40 lg-t 2, mis käsitleb HMS § 106 kohaste toimingute (ei käsitle menetlustoiminguid) sooritamist. Kaebajal ei olnud takistusi oma seisukohti kohalikule omavalitsusele esitada (nt hiljemalt 01.02.2012 kohtumisel) ning kohalikule omavalitsusele oli teada kogu vajalik informatsioon seoses kaebaja eesmärkide ja huvidega. Kaebaja ei ole kohtumenetluses välja toonud asjaolusid, mis ei olnud vastustajale teada, kuid võinuks mõjutada kohaliku omavalitsuse arvamust. Vastustaja on põhjendanud ka seda, miks vallavalitsusele ja vallavanemale seisukoha esitamist saab lugeda arvamuse andjale teabe edastamiseks - nimelt puudub volikogul oma abipersonal. Kaebaja põhjendused ärakuulamata jätmise osas on paljasõnalised ja otsitud. Kohaliku omavalitsuse keeldumise põhjendused on esitanud 31.08.2012 kirjas. Põhjendustest ei ole oluline see, kas kohaliku omavalitsuse hinnangul on vajadus kaevandamisel saadava ehitustoorme järele või mitte, kuna seda asjaolu hindab ja kaalub uuringuloa andja. Isegi kui selline vajadus esineks, ei pea kohalik omavalitsus seetõttu nõustuma uuringuloa andmisega. Kohaliku omavalitsuse jaoks ei peaks olema argumendiks see, kas kaebaja kulutab oma rahalisi vahendeid otstarbekalt, küll omab tähtsust avalike vahendite kulutamine otstarbetu menetluse peale. Samas ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et uuringuid võiks ettevõtjal tema enda kulul siiski teha lasta, et ettevõtja saaks teavet kaevandamise perspektiivikuse kohta. Menetlusökonoomia seisukohast oleks ebaotstarbekas anda uuringuteks nõusolek olukorras, kus kaevandamisloa taotlemise menetluses tehtaks keeldumine. Ka uuringute läbiviimine omab negatiivset mõju keskkonnale (taotluse kohaselt puuritaks 10 18-meetrist puurauku, samuti oleks selleks vajalik raskete masinate liikumine maastikul ja pinnase kahjustamine), mille tekitamine oleks põhjendamatu juhul, kui kaevandamise võimalust ei teki. Samuti häiriks uuringute teostamine ümberkaudseid elanikke. Seega ei oleks tegemist vaid võimaliku ebaotstarbeka kulutusega kaebaja jaoks, millel negatiivseid välismõjusid ei ole. Kohalik omavalitsus on uuringuloa väljastamiseks nõusoleku andmisest keeldunud, lähtudes kohalikest huvidest ja menetlusökonoomia põhimõttest (pidades uuringuid põhjendamatuteks, kui on selge, et kaevandamisega ei nõustuta). Sellist keeldumist ei saa pidada õigusvastaseks. Põhjendatud on tuginemine üldplaneeringule, milles väljendub kohaliku üldsuse kokkulepe valla territoriaalse planeerimise ja maakasutuse suhtes. Samuti on kohane viide maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule. Kohalikul omavalitsusel ei lasu kehtiva üldplaneeringu lahendusele tuginemisel täiendavat põhjendamiskohustust. 4
(7)3-12-2075 Järeldusi kaevandamise võimalike keskkonnamõjude osas ei saa pidada meelevaldseteks, arvestades Eestis tegutsevate lubjakivikaevanduste kogemust ja vastustaja asjakohaseid viiteid ehitusmaavarade kasutamise riiklikus arengukavas aastateks 2011-2020 toodud seisukohtadele. Hea halduse ja menetlusökonoomia põhimõtte kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel juba uuringuloa andmise menetluses hinnata ka hilisema kaevandamisloa väljastamiseks nõusoleku andmise perspektiive, lähtudes kohalikest huvidest ning seda on vastustaja teinud. Vastustaja seisukoht on ühene ja selge. Kohaliku omavalituse keeldumine kui menetlustoiming on vajalikul määral põhjendatud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-62-08). Kaebus tuleb tuvastusnõudes jätta rahuldamata ning seoses sellega ei ole võimalik rahuldada ka kohustamisnõuet. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. XXXXXX palub 22.05.2013 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 23.04.2013 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Halduskohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, leides, et ärakuulamisõiguse tagamiseks ei pea haldusorgan ise menetlusosaliselt arvamust küsima ega teda ebasoodsa arvamuse põhjendustest informeerima ning et ärakuulamisõigus on tagatud ka juhul, kui menetlusosalisel on teoreetiline võimalus haldusorganiga ise ühendust võtta. Kohus on sisustanud ärakuulamisõiguse põhimõtte ebakorrektselt, selline tõlgendus ei haaku Riigikohtu praktikaga (vt lahend nr 3-3-1-46-12, p 24). Kaebaja on seisukohal, et haldusorgan peab ise menetlusosalisega ühendust võtma ning pakkuma võimalust arvamuse avaldamiseks. Samuti peab haldusorgan menetlusosalist teavitama põhjendustest, mille haldusorgan plaanib arvesse võtta. Halduskohus hindas ebaõigesti tõendeid. Jõelähtme Vallavolikogu menetlustoiming on õigusvastane, kuna haldusorgan rikkus kaebaja ärakuulamisõigust. Kaebaja esindaja 01.02.2012 kohtumisel Jõelähtme vallavanemaga ei küsinud kohalik omavalitsus kaebaja seisukohta võimaliku negatiivse arvamuse osas. Seda kinnitas vallavanem A. U. ka 05.04.2013 kohtuistungil. Ka ei tutvustanud vastustaja kaebaja esindajale keelduva arvamuse motiive. Kaebaja neid teada ei saanud, seega ei olnud võimalik esitada vastuargumente. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et võrreldes 30.06.2009 arvamusega, tugines vastustaja 30.08.2012 hoopis teistele põhjendustele. Aktsepteerida ei saa vastustaja seisukohta, et kaebajal oli võimalik kohaliku omavalitsuse kodulehelt, valla kantseleist või kohalike omavalitsuste infosüsteemist järgi vaadata, millal arvamus kujundatakse. Vallavanem informeeris kaebajat kavandatavast negatiivsest otsusest 01.02.2012 ning menetlustoiming tehti alles 30.08.
  2. On mõeldamatu, et kaebaja oleks pidanud seitsme kuu jooksul pidevalt vastustaja kodulehte kontrollima või helistama korduvalt kantseleisse. Ärakuulamiskohustust ei saa lugeda täidetuks seetõttu, et kaebaja ei esitanud 05.04.2013 kohtuistungil argumente, mida ta oleks soovinud vastustajale seoses MaaPS § 14 lg 2 alusel antava arvamusega teada anda. Jõelähtme Vallavolikogu menetlustoiming on õigusvastane, kuna haldusorgan väärkasutas kaalutlusõigust. Vastustaja menetlustoiming tehti kaalutlusvigadega. Väärkasutamisega on sealhulgas tegemist, kui faktilisi asjaolusid kaalutakse puudulikult, jättes teatud olulised asjaolud välja selgitamata või neile vajalikku kaalu andmata. Kaalutlused, millele tugines vastustaja, ei anna alust MaaPS § 14 lg 2 kohaselt mittenõustuva arvamuse kujundamiseks. Seda järgnevatel põhjustel: 1) vastustaja ei ole kaalunud kaebaja huve; 2) puudulik on kohaliku 5
(7)3-12-2075 omavalitsuse väide, et kaevandamine mõjuks negatiivselt keskkonnale ja kinnisvara väärtusele. Vastustaja pidi andma arvamuse uuringuloa väljastamise, mitte kaevandamise kohta, seega ei ole väide kohane; 3) asjassepuutumatu on põhjendus, et uuringu läbiviimine ja kaevandamine on vastuolus Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356-k; 4) asjakohatu on väita, et üldplaneering ja detailplaneering ei näe ette kaevanduse avamist. Uuringu läbiviimine ei tähenda veel kaevanduse avamist, selle läbiviimise eelduseks ei ole üld- ja detailplaneeringu olemasolu; 5) tähtsust ei oma väide, et uuringuloa väljastamine on liialt kulukas. Vastustajal puudub pädevus otsustada äriühingu kulutuste mõistlikkuse üle. Samuti ei saa väita, et uuringuloa väljastamine on ebaotstarbekalt kulukas haldusorganile.
  1. Jõelähtme vald palub 21.06.2013 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning kaebaja menetluskuulud tema enda kanda. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et 31.08.2012 arvamuses nr 10-11/1908 pidi vastustaja kooskõlastuse andmise otsustamisel lähtuma üksnes Jõelähtme valla ja kohaliku kogukonna huvidest. Ühestki õigusaktist ei tulene vastustajale kohustust asuda geoloogilise uuringu loa taotluse osas kooskõlastuse andmise või sellest keeldumise otsustuses analüüsima riiklikku huvi ja/või taotluse esitanud isiku huvi geoloogilise uuringu loa väljastamise vastu. HMS § 40 lg 2 ei ole antud juhul asjassepuutuvaks õigusnormiks. Siinjuures tuleb tähelepanu pöörata HMS § 106 lg-le 2, millest järeldub, et toimingu sätteid ei kohaldata menetlustoimingute suhtes. Vastustajal kui Jägala II geoloogilise uuringu loa väljastamise haldusmenetluse menetlusosalisel HMS § 11 lg 1 p 4 mõttes ei lasunud kaebaja kui sama haldusmenetluse teise menetlusosalise ärakuulamise kohustust. Vastavasisuline ärakuulamiskohustus lasub Keskkonnaametil kui haldusorganil HMS § 40 mõttes. Keskkonnaamet on järginud kaebaja ärakuulamiskohustust ja andnud korduvalt kaebajale võimalusi oma seisukohtade avaldamiseks. Väär on kaebaja etteheide, nagu oleks vastustaja 31.08.2012 arvamuses ebaõigesti viidanud lubjakivi kaevandamisega seonduvale. MaaPS § 2 p 4 kohaselt on maavara geoloogiline uuring maavara kaevandamise ja kasutusele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö. Kaebaja esitatud uuringuloa taotlusest ja selle seletuskirjast nähtub, et kaebaja sooviks on geoloogilise uuringu läbiviimise tagajärjel jõuda selguseni selles, kuidas on kõige parem Jägala II alal lubjakivi kaevandada. Teisalt nähtub seletuskirjast, et juba on esitatud OÜ Väo Paas poolt kaevandamisloa väljastamise taotlus lubjakivi kaevandamiseks. Lisaks on Keskkonnaamet oma 02.07.2012 kirjas nr HJR 10-3/12/7759-6 ühemõtteliselt viidanud sellele, et kaebaja poolt soovitava geoloogilise uuringu eesmärgiks on kaevandamisloa saamine uuritud lubjakivi väljamiseks. Seega on vastustaja 31.08.2012 arvamuses kui menetlustoimingus põhjendatult lähtunud eeldusest, et Jägala II geoloogilise uuringu loa väljastamisele ning geoloogiliste uuringute teostamisele järgneb lubjakivikaevanduse rajamine. Põhjendamatu on kaebaja arvamus, nagu oleksid vastustaja 31.08.2012 arvamuses sisalduvad viited planeeringutele asjakohatud. Samuti on vastustaja seisukohal, et asjakohased on arvamuses sisalduvad põhjendused seonduvalt huviga puhta looduskeskkonna ja tervislike elutingimuste säilimise vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea

§ 201lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata.

Täiendavalt selgitab ringkonnakohus järgmist.

  1. Ringkonnakohus on kohaliku omavalitsuse poolt MaaPS § 14 lg-s 2 sätestatud arvamuse andmisega seonduvat põhjalikult hinnanud 06.11.2012 otsuses haldusasjas nr 3-11-
  2. 6

(7)3-12-2075 Ringkonnakohus jääb ka käesolevas asjas samade seisukohtade juurde, leides muu hulgas seda, et kohalikul omavalitsusel on vaidlusaluse menetlustoimingu tegemisel ulatuslik kaalutlusruum ning kohaliku omavalitsuse roll nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustamisel on tuua välja just omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid. Eeltoodud kontekstis on asjakohatud kaebaja etteheited tema ärakuulamata jätmise kohta. Halduskohus on õigesti märkinud, et kaebaja ei ole selgitanud, mis oli see oluline asjaolu, mis vastustaja kaebaja ärakuulamata jätmise tõttu arvestamata jättis. Kaebaja ettevõtlushuvi on äratuntav niigi. Samas nähtub asja materjalidest, et vald on olnud kaebajaga kontaktis: kaebaja esindaja kohtus vallavanemaga ja kaebajale oli teada valla negatiivne seisukoht.
  1. Kohalik omavalitsus ei ole uuringuloa väljastamise üle otsustaja, ta annab menetluses üksnes oma arvamuse loataotluse osas. Asjaolu, et seadusandja on keelduva arvamuse andmise sätestanud uuringloa andmisest keeldumise alusena (MaaPS § 20 lg 1 p 9), millest Keskkonnaamet saab kõrvale kalduda üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul (MaaPS § 20 lg 3), ei tähenda, et kohalik omavalitsus peaks oma arvamuse kujundamisel lähtuma igakülgselt kõigi menetlusosaliste huvidest. Nagu eespool märgitud, lähtub kohalik omavalitsus eelkõige omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvidest. Kohus saab lugeda kohaliku omavalitsuse arvamuse õigusvastaseks vaid siis, kui selle kujundamisel on lähtutud ilmselgelt asjakohatutest kaalutlustes. Antud juhul see nii ei ole. Kuigi kehtiv planeering ei saa olla kaevandamis- või uuringuloa väljastamisest keeldumise aluseks, saab kohalik omavalitsus oma arvamuse andmisel planeeringutes sätestatust lähtuda. Planeeringud näevad ette kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu ning kohtul pole põhjust kohalikule omavalitsusele ette heita, kui ta oma arvamuse kujundamisel lähtub kehtivatest planeeringutest ning leiab, et kaevandamine kohaliku omavalitsuse arenguperspektiividega ei sobi. Lubjakivi kaevandamisel kaevandamisala ja selle vahetus läheduses oleva piirkonna elukvaliteet halveneb. Kohalik omavalitsus ei pea arvamuse andmisel hakkama kaaluma, kas nt riiklik huvi kaevandamise järele on kohalikule kogukonnale tekitatavast kahjust suurem. Jõelähtme Vallavolikogu 31.08.2012 keeldumine on piisavalt motiveeritud (vt Riigikohtu 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p 23).
  2. Kuigi uuringuloa teostamisel ei ole negatiivsed mõjud kohalikule kogukonnale tõenäoliselt märkimisväärsed, jääb ringkonnakohus haldusasjas nr 3-11-1018 võetud seisukoha juurde, et uuringuloa taotluse menetluse raames võib hinnata ka tulevase kaevandamise võimalikke perspektiive (vt viidatud otsuse p 17).
  3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude nimekirja esitas ka vastustaja esindaja. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et tegemist ei ole sellise vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest väljuva vaidlusega, mis õigustaks välise õigusabi kasutamist. Seega jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.