3-12-1180/20

(2003)ning põldude nr. 18 ja 21 mõõtejooned

(2011). 2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.10.2012. a otsus muutmata. 3. Jätta Luhtase Talu menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 02.01.2014. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 17.05.2011 esitas Luhtase Talu Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) pindalatoetuse taotluse nr 11011110915, millega taotles keskkonnasõbraliku majandamise toetust 92,47 hektarile summas 3250,32 eurot. 2. 30.08.2011 viis PRIA Luhtase Talu majandusüksuses läbi kohapealse kontrolli, mille tulemused vormistati kontrollaruandena nr 110032-84-018 (tl 32-46). 1 3. 01.02.2012 jäeti PRIA otsusega nr 12-6/343 (tl 13-14) Luhtase Talu toetuse taotlus tervikuna rahuldamata põhjusel, et taotleja ettevõttes olevad kuni 4-aastased rohumaad (69,46

1. ha)moodustasid 2011. aastal kogu ettevõtte põllumajandusmaast (122,46
2. ha)üle 50%. 4. 10.02.2012 esitas Luhtase Talu vaide. PRIA 08.05.2012. a vaideotsusega jäeti Luhtase Talu vaie rahuldamata. 5. 07.06.2012 esitas Luhtase Talu Tartu Halduskohtusse kaebuse (tl 2-10) PRIA 01.02.2012. a otsuse nr 12-6/343 tühistamiseks ja 17.05.2011. a toetuse taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebaja rõhutab, et vaidlus on selles, kas kuni 4-aastased rohumaad said moodustada keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemise ajal 56,72 % kogu Luhtase Talu põllumajandusmaast. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemine käib vastavalt põllumajandusministri 21.04.2010 määruse nr 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetluse täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 46) järgi. Määruse nr 46 § 4 lg 2 p 3 kohaselt võib toetust taotleda põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud kuni neljal järjestikusel aastal kasutatava rohumaa kohta. Määruse nr 46 § 5 alusel saab toetust taotleda tingimusel, et kuni 4-aastane rohumaa moodustab ettevõtte põllumajandusmaast igal kohustuseaastal kuni 50%. PRIA otsuses on märgitud kindlaksmääratud pinna suuruseks 90,8 ha. Kaebaja sai kontrollaruandes väljatoodud põllumassiivide liitmisel kindlaks määratud toetusõigusliku pinna suuruseks 83,52 ha. Luhtase Talu on seisukohal, et kui PRIA enda andmetes on juba erinevus 7,28 ha (90,8- 83,52), siis on alust arvata, et vastustaja poolt tehtud otsus ei ole õige ja seda just faktilistele asjaoludele tuginemise küsimuses. Kaebaja leidis, et kui PRIA on kontrolli käigus teinud kindlaks, et maa tegelik pindala erineb taotluses märgitud pindalast, peab PRIA otsustama taotletud toetuse vähendamise Euroopa Komisjoni määruse nr 65/2011 artikli 16 kohaselt. Kaebaja rõhutas, et PRIA on ka 2010. aastal arusaamatutel põhjustel vähendanud Luhtase Talu põllumassiivide pindalasid. 6. 25.09.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule täiendava seisukoha (tl 55-57), milles selgitas, et Luhtase Talu ei nõustu PRIA poolt kaebusele esitatud vastuses toodud tabeliga (tl 25-26). Kaebaja ei nõustu põllu nr 21 arvamisega kuni 4-aastaste rohumaade gruppi. Samuti ei nõustu kaebaja põllu nr 18 väljajätmisega keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlusest. 7. Tartu Halduskohtu 16.10.2012. a otsusega (tl 71-74) jäeti Luhtase Talu kaebus rahuldamata. Tartu Halduskohus asus seisukohale, et kaebaja on ebaõigesti lähtunud Euroopa Komisjoni määruse nr 65/2011 (edaspidi Euroopa Komisjoni määrus) artikli 16 lõikest 5. Selle sätte kohaselt, kui taotletud ja kindlaks tehtud pindala erinevus on üle 50 %, jäetakse toetusesaaja toetusest ilma selles ulatuses, mis vastab nõudes deklareeritud pindala ja kindlaks tehtud pindala erinevusele. Tartu Halduskohus selgitas, et Euroopa Komisjoni määruse artikkel 16 lõiked 2-7 näevad ette toetuse vähendamised ja väljaarvamised juhuks, kui kontrolli tulemusena selgub, et maa tegelik pindala erineb toetuses märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti. Antud juhul on aga kaebaja taotlus jäetud rahuldamata tulenevalt taotluse ühe toetuse saamise nõudele mittevastavusest – tulenevalt sellest, et kuni 4-aastane rohumaa moodustas ettevõtte põllumajandusmaast rohkem kui 50 %, mitte aga seetõttu, et taotletud ja kindlaks tehtud pindala erinevus oleks olnud enam kui 50%. Tartu Halduskohus nõustub vastustajaga küsimuses, mis puudutab 2010. aastal PRIA poolt tehtud toimingut. Kaebaja leiab, et 2010. aastal vähendati PRIA poolt põhjendamatult põllumassiivide pindalasid 2,89 ha võrra, kuigi ka see maa on kaebaja arvates toetusõiguslik 2 maa. Kohus asus seisukohale, et antud haldusasjas on vaidluse all PRIA 01.02.2012. a otsuse õiguspärasus, mitte 2010. aasta põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris tehtud muudatuste õiguspärasus. Kohus selgitas, et kui kaebaja ei olnud nõus 2010. aastal vastustaja poolt tehtud toimingutega, tulnuks seda vaidlustada toimingute tegemise järel. Tartu Halduskohus leidis, et PRIA on põllu nr 21 tervikuna 4-aastase rohumaa hulka arvamisega toiminud õiguspäraselt. Põllu nr 18 osas puudub kohtul alus kahtluseks, et PRIA inspektori poolt läbiviidud kontrolli toimingud ja tulemused oleksid ebaõiged või mitteusaldusväärsed. Kaebaja on kaebuses märkinud, et PRIA ei ole tõendanud kontrolli läbiviimist vastavalt põllumajandusministri 15.02.2010. a määrusele nr 8. Kohus rõhutas, et kaebaja ei ole välja toonud, milles PRIA inspektori poolt põllu nr 18 osas läbi viidud kontrolli väidetavad rikkumised kaebaja arvates seisnesid. Tartu Halduskohus selgitas, et määruse nr 46 ning põllumajandusministri 17.02.2011.a määruse nr 14 „2011. aastal Eesti maaelu arengukava 2007-2013 alusel antavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused“ § 9 kohaselt võis 2011. aastal keskkonnasõbraliku majandamise toetust taotleda üksnes kehtiva kohustuse ulatuses, välja arvatud juhul, kui kehtivat kohustust suurendati määruse nr 46 § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud riba võrra. Kaebajale on arusaamatu, miks on PRIA otsuses eraldi välja toodud 4 põllumassiivi, arvestamata on aga jäetud ülejäänud 10 põllumassiiviga. Kohus nõustub vastustaja selgitusega, mille kohaselt oli kaebajal nimetatud nelja põllumassiivi osas keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustus väiksemas ulatuses, kui kaebaja poolt samadel põllumassiividel 2011. aastal taotletud pindalad. Seega ei arvestatud nende põllumassiivide osas 0,12 ha, 0,02 ha ja 0,02 ha ulatuses toetust, kuna sellel maal puudus kehtiv keskkonnasõbraliku toetuse kohustus ning kohustust nende pindade osas suurendada ei olnud võimalik. Samas nähtub vaidlustatud otsusest, et toetuse mittearvestamine maa osas, millel puudus keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustus, ei ole antud vaidluses üldse oluline ega oma tähtsust, kuna kaebaja taotlus on jäetud tervikuna rahuldamata ainult põhjusel, et kaebaja ettevõttes olevad kuni 4-aastased rohumaad moodustasid ettevõtte kogu põllumajandusmaast üle 50 %. Tartu Halduskohus otsustas, et kuna PRIA otsus, millega jäeti Luhtase Talu 17.05.2011 esitatud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlus rahuldamata, tühistamisele ei kuulu, puudub ka alus Luhtase Talu 17.05.2011 esitatud taotluse uuesti läbivaatamise kohustamisnõude rahuldamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 8. Luhtase Talu esitas apellatsioonkaebuse (tl 79-82), milles palub halduskohtu otsuse täielikku tühistamist, Luhtase Talu kaebuse rahuldamist ja PRIA kohustamist vaadata Luhtase Talu taotlus uuesti läbi osas, millega jäeti taotletud toetus määramata. Samuti taotleb kaebaja haldusasja nr 3-12-1180 menetluse peatamist kuni haldusasjas nr 3-12-2394 menetluse lõppemiseni. Taotluses selgitab kaebaja, et haldusasjas nr 3-12-2394 kaevatavate käskkirjade õigusvastane sisu mõjutas ka 2011. aasta toetuste määramist, eriti põllumassiivide pindalade ebaõigsuse osas. Tartu Ringkonnakohtu 05.07.2013. a kohtumäärusega (tl 97-98) jäeti menetlus peatamata. Apellatsioonkaebusega palub kaebaja uute tõenditena võtta asja toimikusse väljavõte põlluraamatust põllu nr 18 ja nr 21 kohta, põllu nr 21 deklaratsioon ja põldude nr 18 ja nr 21 mõõtejooned. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
3. a)Tartu Halduskohus ei ole võtnud seisukohta toetusõigusliku pinna ja toetuse arvutamisel aluseks võetava pinna erinevuse õiguspärasuse osas. Kohus on üksnes kohtuotsuse punktis 27 öelnud, et kohtul puudub alus kahtluseks, et nimetatud kontrolli läbiviimise toimingud ja 3 tulemused oleksid ebaõiged või mitteusaldusväärsed. Seega on kohus rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 24 lg-s 4 sätestatud uurimisprintsiipi.
4. b)Tartu Halduskohus on jätnud otsuses põhjendamata, miks ta nõustub vastustaja väitega, et kaebaja on vääralt lähtunud Euroopa Komisjoni määrusest. Põhjenduse puudumise näol on tegemist olulise menetlusõiguse normi rikkumisega.
5. c)Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega põllu nr 21 osas, mille kohaselt oli tegemist 2011. aastal kuni 4-aastase rohumaaga. Kaebaja rõhutab, et põld nr 21 oli külvatud mais 2011 sertifitseeritud seemnega ja seda esimesel aastal. Varem oli põllul kaer ja nisu. Määruse nr 46 kohaselt loetakse esimest külviaastat 0 aastaks. Seega ei saanud veel põllul nr 21 olla toetuskõlblikku rohumaad. Kui jätta põld nr 21 välja Luhtase Talu kuni 4-aastase rohumaa nimistust, ei moodusta kaebaja 4-aastased rohumaad üle 50% kogu ettevõtte põllumajandusmaast.
6. d)Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega põllu nr 18 osas, mille kohaselt on tegemist alla 0,30-hektarilise põlluga. Luhtase Talu poolt oli põllu nr 18 pindalaks märgitud tegelikult kasutatav põllumajandusmaa 0,32 ha. PRIA otsetoetuse osakonna menetlusbüroo poolt kaebajale väljastatud dokumendis „Maaelu arengukava pindalapõhiste ja loomapõhiste toetuste 2011. aasta kohustuste andmed“ on põllu suuruseks märgitud 0,30 ha. Lisaks on vastustaja poolt kaebajale väljastatud põldude andmed koos põllumassiivi kaardiga, millest on näha, et põllu nr 18 pindala on 0,32 ha. Kaebajale on arusaamatu põllu pindala vähendamine.
7. e)Vastustaja on oma otsuses nr 12-6/343 välja toonud 4 põllumassiivi numbrid 59744167814, 59644182557, 59744189191 ja 59844017009, aga jätnud arvestamata ülejäänud 10 põllumassiivi, millel on kokku 15 põldu. Ülejäänud 10 põllumassiivi olid samuti toetuse saamise taotluses märgitud. Vastustaja ei ole oma otsuses selgitanud ülejäänud 10 põllumassiivi välja jätmist ega tõendanud, millistele alustele tuginedes võeti aluseks just põllumassiivid nr 59644182557 (põld nr 27), nr 59744189191 (põld nr 19), nr 59844017009 (põld nr 5) ja nr 59744167814 (põld nr 18). Vastustaja märkis vastuses kaebusele ainult seda, et põllumassiivide nr 59644182557, nr 59744189191 ja nr 59844017009 osas oli kaebajal võrreldes 2011. aastal taotletud pindaladega varasem keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustus väiksemas ulatuses. Kuna kohustust nende pindade osas suurendada ei olnud võimalik, ei arvestatud toetust nende põllumassiivide osas vastavalt 0,12 ha, 0,02 ha ja 0,02 ha ulatuses ehk ulatuses, millel puudus kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustus. Kaebaja leiab, et sellisest põhjendusest ei selgu taotluse rahuldamata jätmise tegelik põhjus. PRIA otsus kui haldusakt on faktiliselt motiveerimata ning ainuüksi õiguslikust põhjendusest ei piisa.
8. f)Vastustaja lähtus otsuse tegemisel üksnes kontrollaruandest, milles toetusõiguslik pind erineb toetuse arvutamisel aluseks võetavast pinnast. Ka kohus on põldude pindalade osas lähtunud üksnes kontrollaruandest. Kuna kontrollaruandes on põllu pindalad märgitud käsikirjaliselt vastustaja enda töötaja poolt, siis ei ole kohati võimalik aru saada, kas tegemist on numbriga 4 või 9. Vastustaja on oma arvutustes lähtunud suuremast numbrist. Kaebaja on seisukohal, et põldude pindalad võisid seetõttu anda kogumis pindala, mis ületab toetuse määramiseks lubatud pindala suuruse.
9. g)Kaebaja rõhutab, et vastustaja poolt on toimunud põllumassiivide arusaamatu vähendamine ka 2010. aastal. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et tegemist ei olnud toetusõigusliku maaga. PRIA on 2,89 ha vähendamise osas seisukohal, et vaidluse all on PRIA otsuse õiguspärasus, mitte aga selle toimingu õiguspärasus, mille alusel tehti 2010. aastal registri põllumassiivide andmetes muudatusi. Vastustaja on märkinud, et kaebaja ise on taotlenud 4 toetust taotluse hetkel registrisse kantud põllumassiivide piiride ja pindala osas. Kohus on kohtuotsuses nõustunud vastustaja seisukohaga, märkides, et kaebaja oli 2010. aastal põllumassiivide pindade muutmisest teadlik ja pidi sellega olema arvestanud, kuna 2011. aastal sai kaebaja taotleda toetust taotluse esitamise hetkel põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivide piiride ja pindalade piires. Kohus ei ole kaebajale selgitanud, et kuna käesoleva kaebuse lahendamise perspektiivikus sõltub muuhulgas ka 2010. aastal tehtud otsustest, tuleb kaebajal taotleda ka 2010. aasta otsuste õigusvastasuse tuvastamist. 9. Vastustaja palub 06.12.2012 ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 92-95) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastustaja põhjendused:
10. a)Vastustaja selgitab, et liites kontrollaruande põldude kontroll-lehel toodud andmete alusel kokku kõikide selliste põldude, millele oli taotletud keskkonnasõbraliku majandamise toetust (need on põllud, mis on kontrollaruande põldude kontroll-lehe veerus 11 tähistatud tähisega „J“), on toetusõigusliku pindala suuruseks kokku 91,04 ha ning toetuse arvutamisel aluseks võetava pindala suuruseks kokku 91,10 ha. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kindlaksmääratud pindalana on PRIA 01.02.2012. a otsuses nr 12-6/343 fikseeritud 90,80 ha. Nimetatud kindlaksmääratud pindala on saadud selliselt, et toetuse arvutamisel aluseks võetavast pindalast (91,10
11. ha)on lahutatud põllu nr 18 toetusõiguslik/toetuse arvutamisel aluseks võetav pindala (0,25 ha), kuna alla 0,30 ha suurused põllud ei ole keskkonnasõbraliku majandamise toetuse jaoks toetusõiguslikud, ning 0,05 ha, millel puudus kehtiv keskkonnsõbraliku majandamise toetuse kohustus. Vastavad asjaolud on kirjeldatud PRIA 01.02.2012. a otsuses nr 12-6/343.
12. b)Vastustaja selgitab, et määruse nr 46 kohaselt ei saa keskkonnasõbraliku majandamise toetust taotleja, kelle kuni 4-aastased rohumaad moodustavad kogu ettevõtte põllumajandusmaast üle 50 %. Kaebaja kuni 4-aastased rohumaad moodustavad 56,72 %. Vastustaja rõhutab, et juhul, kui kuni 4-aastane rohumaa moodustab ettevõtte põllumajandusmaast enam kui 50 %, on õigustatud jätta taotlus tervikuna määruse nr 46 § 4 lg 5 ja § 12 lg 2 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 62 lg 2 p 1 alusel rahuldamata. Seega ei ole antud asjas määrava tähtsusega see, milline on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse jaoks kindlaksmääratud kogupindala ja kuidas see on kujunenud. Oluline on kaebaja kuni 4-aastaste rohumaade pindala ja kogu Luhtase Talu põllumajandusmaa pindala.
13. c)Vastustaja rõhutab, et toetusõiguslik pind on selline pind, mis määratakse kindlaks kohapealse mõõtmise tulemuse administratiivses kontrollis ehk mõõtejoonte järeltöötlemisel. Toetuse arvutamisel aluseks võetava põllu pinna kindlaksmääramiseks võrreldakse taotletud põllu pinda ja põllu toetusõiguslikku pinda koos lubatud mõõtmistolerantsiga (tolerants = koefitsient x põllu välisümbermõõt x 0,0001). Kui põllu toetusõiguslik pind on väiksem kui taotletud pinna ja lubatud tolerantsi vahe või kui põllu toetusõiguslik pind on suurem kui taotletud pinna ja lubatud tolerantsi summa, võetakse toetuse arvutamisel aluseks kindlakstehtud põllu toetusõiguslik pind. Muul juhul võetakse toetuse arvutamisel aluseks põllu taotletud pind. Eelnevast tulenevalt ongi tolerantsi rakendamise tulemusena võimalik, et toetusõiguslik pind erineb toetuse arvutamisel aluseks võetavast pinnast.
14. d)Vastustaja on seisukohal, et tõendamata on kaebaja väide, mille kohaselt on põld nr 18 suurem kui 0,25 ha. Asjassepuutumatu on kaebaja viide dokumendile „Maaelu arengukava pindalapõhiste ja loomapõhiste toetuste 2011. aasta kohustuste andmed“. Nimetatud dokumendis toodud pindalad ei tähenda, et PRIA on veendunud nende pindalade õigsuses. 5 Tegemist on pelgalt taotleja kehtivate kohustuste seisu väljendava dokumendiga, mitte kontrolli tulemusega. Samuti ei tähenda põllumassiivide kaardile kantud põllumassiivi pindala seda, et tegemist on automaatselt toetusõigusliku pindalaga.
15. e)Vastustaja selgitab, et põllu nr 21 osas on PRIA inspektor kohapealse kontrolliga tuvastanud, et põllu nr 21 osa, kus kasvatati 2010. aastal nisu, oli 2011 aastal 1. aasta rohumaa. Põllu nr 21 antud osale tehti heintaimede puhaskülv, mitte allakülv 14.05.2011. a. Määruse nr 46 alusel loetakse 0-aastaks allkülvina tehtava külvi aasta. Põllu nr 21 osa, kus kasvatati 2008. aastal kaera liblikõieliste allkülviga, oli 2011. aastal 3.aasta rohumaa. Seega on PRIA õigustatult võtnud põllu nr 21 pindala tervikuna arvesse kuni 4-aastase rohumaana.
16. f)Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt ei ole PRIA vaidlustatud otsuses selgitanud 10 põllumassiivi välja jätmist ega tõendanud, millistele alustele tuginedes võeti aluseks 4 põllumassiivi (59744167814, 59644182557, 59744189191, 59844017009). Taotluse rahuldamata jätmine ei ole tingitud põllumassiivide välja jätmisest, vaid asjaolust, et kaebaja ületas määrusega nr 46 ette nähtud 50 % piiri. PRIA ei nõustu ka apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et kaevatavast otsusest ei selgu taotluse rahuldamata jätmise tegelikku põhjust ning et otsus on faktiliselt motiveerimata. Kontrollaruande kaebajale teatavakstegemisega on tagatud vaidlustatud otsuse faktilise aluse (põldude suuruste, rohumaade vanuse) teatavaks tegemine ning on täidetud haldusmenetluse seaduse § 55 lõikes 2 toodud nõue. Kontrollakt koostoimes vaidlusaluse otsusega tagab vaidlustatud otsuse motiveerimise ja seeläbi kontrollitavuse nõude järgimise PRIA poolt.
17. g)Vastustaja märgib kaebaja väidete kohta 2010. aastal vähendatud põllumassiivide pindalade osas, et antud kohtuasjas on vaidluse all PRIA 01.02.2012. a otsuse nr 12-6/343 õiguspärasus, mitte PRIA toimingu õiguspärasus, millega tehti 2010. aastal põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris põllumassiivide andmetes muudatusi. 2010. aastal tehtud otsused ei oma PRIA hinnangul kuidagi puutumust vaidlustatud PRIA 01.02.2012. a otsusega nr 12-6/343.
18. h)Vastustaja leiab, et apellatsioonkaebusega esitatud kaebaja taotlus uute tõendite asja toimikusse võtmise kohta on HKMS § 182 lg 2 kohaselt põhjendamata. Samuti leiab vastustaja, et esitatud tõenditega ei ole võimalik tõendada apellatsioonkaebuses esitatud väiteid. Seetõttu tuleks apellatsioonkaebusele lisatud tõendid jätta tähelepanuta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. 11. Kaebaja poolt esitatud pindalatoetuste taotlusest (tl 29-31) nähtub, et kaebaja taotles keskkonnasõbraliku majandamise toetust põhitegevuse eest kokku põldudele pindalaga 92,47 ha (põllud tähistatud taotluse tabelis veeru 19 all ristiga). Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja taotlus jäeti tervikuna põllumajandusministri 21.04.2010. a määruse nr. 46 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (Määrus nr. 46) § 4 lõikele 5 tuginedes rahuldamata. Määruse nr. 46 § 4 lg 5 sätestab: „Toetust võib taotleda tingimusel, et kuni 4-aastane rohumaa moodustab ettevõtte põllumajandusmaast igal kohustuseaastal kuni 50%“. 12. Haldusasja materjalidest (tl 25-27) nähtuvalt tegi vastustaja kindlaks, et 2011. aastal moodustas ettevõtte põllumajandusmaa pindala kokku 122,46 ha. Ettevõtte kuni 4-aastased 6 rohumaad kokku moodustasid aga 69,46 ha ehk 56,72% kogu põllumajandusmaa pindalast, mis seega ületab toetuse taotlemise eelduseks oleva 50% (50% oleks 61,23 ha). Seega on käesoleva vaidluse kontekstis oluline kindlaks teha kaebaja põllumajandusmaa ning 4-aastase rohumaa pindalad. Kaebaja kogu põllumajandusmaa pindala 13. PRIA on kaebaja kogu põllumajandusmaa pindala (122,46
19. ha)kindlaks teinud kontrollaruande nr. 110032-84-018 andmete põhjal (tl 32-46). Sellest tuleneb ka vahe kaebaja pindalatoetuste taotluses esitatud põldude kogupindala (vt andmed põldude pindala kohta taotluse veerus 8, tl 30-30p) ning PRIA andmete vahel. PRIA poolt arvesse võetud põllumaade kogupindala tugineb kohapealse mõõtmise tulemuste põhjal toetuse arvutamisel aluseks võetud põllu pindalale (vt kontrollaruande veerg 26, tl 33-36p). Kuna vastavad andmed on põldude numbrite kaupa esitatud ka vastustaja seletuses halduskohtule (tl 26) ning ringkonnakohtu arvutatud tulemuste põhjal vastavad need kontrollaruandele, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata. Ringkonnakohus märgib, et kohapealse kontrolli võimaluse näeb ette Komisjoni määrus (EÜ) nr 1122/2009 (vt artikkel 33 ja järgnevad). Kohapealse kontrolli käigus määratakse põldude pindala kindlaks selliste vahendite abil, mis tõendatult tagavad ühenduse tasandil koostatud kohaldatavate tehniliste standarditega vähemalt samaväärse mõõtmiskvaliteedi. Lubatav mõõtmishälve on kuni 1,5 m põllu ümbermõõdu kompenseerimisel. Lubatud maksimumhälve iga põllu puhul ei tohi absoluutväärtuses ületada 1,0 ha (artikkel 34 lg 1). Kontrollaruandest nähtub, et kaebaja põllud mõõdeti üle GPS seadmetega, kaebaja esindajat teavitati kontrollist üks päev ette, tal võimaldati kontrollaruandega tutvuda ning tal ei olnud kontrolli osas märkusi (vt tl 32-32p). Ühtlasi puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks kasutanud võimalust esitada kohapealse kontrolli läbiviimise või selle tulemuste kohta 10 kalendripäeva jooksul pretensioone (vt tl 32p). Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul sarnaselt halduskohtule alus kahelda mõõtmistulemuste õigsuses. 14. Kaebaja on esitanud vastuväite vaidlustatud otsusele seonduvalt põllu nr. 18 pindala vähendamisega. Vaidlustatud otsuse kohaselt tehti põllu nr. 18 kohapealses kontrolliss kindlaks, et selle pindala on alla 0,30 ha (tl 14). Kaebaja on taotluses märkinud põllu pindalaks 0,32 ha (tl 30). Kontrollaruandest ilmneb, et põllu mõõtmisel saadi tulemuseks 0,25 ha, mis võeti ka aluseks toetuse arvutamisel (tl 35). Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS, RT I 2009, 56, 375) § 14 lg 2 p 1 järgi võib ühtset pindalatoetust taotleda vähemalt 1 ha põllumajandusmaa kohta, mida hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning mille pindala määramisel võetakse arvesse põld pindalaga vähemalt 0,30 ha, sealhulgas kuni 2m laiune hekk, kraav, piire või muu traditsiooniline maastikuobjekt komisjoni määruse (EÜ) nr. 1122/2009 artikli 34 lõike 2 kohaselt. Eelnimetatud põhimõte tuleneb ka Määruse nr. 46 § 4 lõikest 3, mis teeb viite ELÜPS § 14 lõikele 2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et asjaolu, et põllumassiivide kaardil on põllu nr. 18 pindalaks märgitud 0,32 ha (tl 59-60), ei tähenda, et tegemist ongi vastavas ulatuses toetusõigusliku pinnaga. Halduskohus on õigesti viidanud Euroopa Komisjoni määrusele nr. 1122/2009, mille artikli 34 lõikest 2 tuleneb, et põldude pindala määramisel võetakse arvesse vaid tegelikult kasutatavat pindala. Eeltoodust tulenevalt oli PRIA õigustatud põldu nr. 18 (põllumassiiv nr. 59744167814) pindalatoetuse saamisel mitte arvestama. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka seda, et Määruse nr. 46 § 4 lg 5 kohaldamise kontekstis ei saanud põllu nr. 18 pindala vähendamine kaebaja õigusi rikkuda, kuna põllumajandusmaa pindala vähendamisega suurenes ka ettevõtte kuni 4-aastaste rohumaade osakaal põllumajandusmaa kogupindalas. 7 15. Kaebaja leiab, et halduskohus ei võtnud seisukohta toetusõigusliku pinna ja toetuse arvutamisel aluseks võetava pinna erinevuse õiguspärasuse osas, kuigi kontrollaruandes erines toetusõiguslik pind toetuse arvutamisel aluseks võetud pinnast. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et kontrollaruandes erineb toetusõigusliku põllu ning toetuse arvutamisel aluseks võetud põllu pindala kolme põllu osas: põld nr. 3 (toetusõiguslik pindala 6,64 ha, aluseks võetud pindala 6,68 ha), põld nr 21 (toetusõiguslik pindala 19,74 ha, aluseks võetud pindala 19,70
20. ha)ja põld nr 23 (toetusõiguslik pindala 7,60 ha, aluseks võetud pindala 7,66 ha). Seda on käesolevas haldusasjas möönnud ka vastustaja. Ringkonnakohus märgib, et eelviidatud toetusõiguslike ja toetuse arvutamisel aluseks võetud põldude pindalade erinevus kogumis on kõigest 0,06 ha, kusjuures põllu nr. 21 puhul on vastustaja võtnud kaebaja kogu põllumajandusmaa pindala arvutamisel aluseks toetusõiguslikust pindalast 0,04 ha võrra väiksema pindala. Seega ei saanud erinevus mõjutada Määruse nr. 46 § 4 lg 5 kohaldamist. Ka juhul, kui lähtuda Määruse kohaldamisel toetusõiguslikust pindalast, ületaksid ettevõtte 4-aastased rohumaad (69,46
21. ha)50% kaebaja kogu põllumajandusmaa pindala. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks osundada kaebaja tähelepanu kontrollaruande lõpus asuvale selgitusele (tl 39), milles selgitatakse toetusõigusliku pinna ning toetuse arvutamisel aluseks võetava pinna erinevusi. Kui põllu toetusõiguslik pind määratakse kindlaks kohapealse mõõtmise tulemuse administratiivses kontrollis ehk mõõtejoonte järeltöötlemisel, siis toetuse arvutamisel aluseks võetava põllu pindala kindlaksmääramisel võrreldakse taotletud põllu pinda ja põllu toetusõiguslikku pinda koos lubatud mõõtmistolerantsiga (tolerants= koefitsient x põllu välisümbermõõt x 0,0001). Kui põllu toetusõiguslik pind on väiksem kui taotletud pinna ja lubatud tolerantsi vahe või kui põllu toetusõiguslik pind on suurem kui taotletud pinna ja lubatud tolerantsi summa, võetakse toetuse arvutamisel aluseks kindlakstehtud põllu toetusõiguslik pind. Muul juhul võetakse toetuse arvutamisel aluseks põllu taotletud pind. Ringkonnakohus märgib, et põldude nr. 3, 21 ja 23 puhul on PRIA võtnud toetuse arvutamisel aluseks kaebaja taotletud pindalad (vastavalt 6,68 ha, 19,70 ha ning 7,66 ha). Kaebaja taotluses märgitud andmete aluseks võtmine ei saa seega kaebaja huve kuidagi riivata. Kaebaja kuni 4-aastased rohumaad 16. Kaebaja leiab, et vastustaja on vääralt arvanud kuni 4-aastase rohumaa hulka ka põllu nr. 21 pindalaga 19,7 ha. Kaebaja on seisukohal, et nimetatud põllul ei ole veel toetuskõlblikku/kõlbmatut rohumaad, sest põllule külvati 2011. a mais sertifitseeritud seeme; kontrollaruande kohaselt kasvas varem põllul kaer ja nisu. Esimest külviaastat loetakse aga Määruse nr. 46 § 4 järgi 0 aastaks. Kaebaja leiab, et kui vastav põld kuni 4-aastaste rohumaade nimistust välja jätta, ei moodusta kaebaja 4-aastased rohumaad üle 50% kogu ettevõtte põllumajandusmaast. 17. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus on vaidlustatud otsuses õigustatult tuginenud PRIA inspektori poolt kontrollaruandes nr. 110032-84-018 märgitule (tl 35p), millest tulenevalt on PRIA õigesti lugenud osa põllust 1. aasta rohumaaks ning teise osa põllust 3. aasta rohumaaks. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka järgmist. Määruse nr. 46 lg 6 sätestab, et lõike 2 punktis 3 ja lõikes 51 nimetatud rohumaa puhul loetakse heintaimede allakülvina tehtava külvi aasta ning pärast 15. juunit rajatud rohumaa külvi aasta rohumaade vanuse arvestamise juures 0-aastaks. Seega on viidatud säte asjakohane vaid rohumaade vanuse arvestamise, mitte aga toetuskõlbliku/kõlbmatu rohumaa piiritlemise kontekstis. Kaebaja viidatud säte ei välista ka 0-aastase rohumaa lugemist toetuskõlblikuks/kõlbmatuks rohumaaks. Eeltoodust tulenevalt on PRIA vaidlustatud otsusega kaebaja taotluse tervikuna õigesti Määruse nr. 46 § 4 lg 5 alusel rahuldamata jätnud. 8 Kaebaja muud väited 18. Kaebajale jääb apellatsioonkaebuse kohaselt arusaamatuks ka see, miks on vastustaja otsuses välja toonud neli põllumassiivi numbritega 59744167814, 59644182557, 59744189191 ja 59844017, aga jätnud arvestamata ülejäänud 10 põllumassiiviga, milledel asub kokku 15 põldu ning mis olid samuti kaebaja taotluses märgitud. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et otsuses on toetuse taotluse osalise rahuldamata jätmise põhjustena esile toodud eelnimetatud neli põllumassiivi ning otsuses puudub seisukoht kaebaja taotluses märgitud ülejäänud põllumassiivide toetuskõlblikkuse või -kõlbmatuse kohta. Esimest kaebaja märgitud põllumassiivi nr. 597744167814 (põld nr. 18) on otsuses kajastatud põhjusel, et seda toetuse saamisel kaebaja taotletud ulatuses ei arvestatud (vt käesoleva otsuse p 14). Põllumassiivi nr. 59644182557 (põld nr. 27) jättis PRIA 0,12 ha ulatuses; põllumassiivi nr. 59744189191 (põld nr. 19) 0,02 ha ulatuses ja põllumassiivi nr. 59844017009 (põld nr. 5) 0,02 ha ulatuses toetuse arvestusest välja põhjusel, et nimetatud põllumassiividel puudus vastavas osas kehtiv keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kohustus (tl 14). Tartu Halduskohus on otsuse p-s 23 selgitanud, miks arvestas vastustaja kaebaja taotluse menetlemisel kolme (halduskohus on ekslikult viidanud neljale põllumassiivile) põllumassiivi väiksema pindala ulatuses kui kaebaja taotluses oli märgitud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. 19. Ringkonnakohus ei nõustu aga kaebajaga selles, et ülejäänud põllumassiivide toetuskõlblikkuse või -kõlbmatuse vaidlustatud otsuses kajastamata jätmine võis kaebaja õigusi rikkuda. Otsusest nähtuvalt jättis PRIA kaebaja taotluse Määruse nr. 46 § 4 lg-le 5 tuginedes tervikuna rahuldamata. Ringkonnakohus loeb vaidlustatud otsuse, kontrollaruande ning kaebaja toetuse taotluse võrdlemisel tuvastatuks, et PRIA arvestas eeltoodud sätte kohaldamisel kõigi kaebaja taotluses märgitud põllumassiividega, sh nendega, mida ta eraldiseisvalt otsuse põhjenduses ei märkinud. Asjaolu, et PRIA ei ole vaidlustatud otsuses võtnud seisukohta toetuse arvestamise võimalikkuse kohta iga üksiku põllumassiivi puhul eraldi, ei mõjuta seetõttu Määruse nr. 46 § 4 lg 5 kohaldamist ning eeltoodu märkimine ei olnud seega ka kaebaja taotluse lahendamiseks vajalik. Sellest ei saa järeldada, et haldusakt on faktiliselt või õiguslikult motiveerimata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et kuna käesolevas haldusasjas ei vaielda 2010. aastal põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris tehtud muudatuste õiguspärasuse üle, on kaebaja eeltooduga seonduvad väited käesolevas vaidluses asjakohatud. Ühtlasi ei sõltu käesoleva kaebuse lahendamise tulemus 2010. aastal tehtud otsustest. Asjaolu, et kaebaja sai 2011. aastal toetust taotleda taotluse esitamise hetkel põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivide piiride ja pindalade piires, pidi kaebajale olema juba enne vaidlustatud otsuse tegemist teada. Kaebaja õigusi ei saanud rikkuda kaebaja taotluse menetlemine taotluses märgitud pindalade piires. Kaebaja taotletud tõendid 20. Kaebaja taotleb põlluraamatust põldude nr. 18 ja 21 kohta esitatud väljavõtete, põldude nr. 18 ja 21 deklaratsioonide plaanide ning põllu nr. 18 mõõtejoonte plaanide haldusasja materjalide juurde võtmist. Ringkonnakohus jätab kaebaja taotluse rahuldamata, kuna leiab, et nimetatud tõenditega ei ole võimalik ümber lükata vastustaja järeldusi Määruse nr. 46 § 4 lg 5 kohaldamisel. Seega ei oma kaebaja esitatud tõendid asja lahendamisel tähtsust ning need tuleb kaebajale tagastada. 9 Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmine 21. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 16.10.2012. a otsuse muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel