MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene 16. detsember 2013, Tartu Haldusasi P.G. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 2. juuni 2013. a lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse nr 1020460294 õigusvastaseks ja tühiseks tunnistamiseks ja tühistamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks Tartu Halduskohtu 18. juuli 2013. a määrus P.G. määruskaebus Kirjalik menetlus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-13-1470 Kaebaja P.G. Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) RESOLUTSIOON 1. Jätta P.G. määruskaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamise nõudes, Politsei- ja Piirivalveameti lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise otsuse õigusvastasuse ja tühisuse tuvastamise ning tühistamise nõude osas läbi vaatamata. 2. Jätta läbi vaatamata P.G. taotlused kohtuistungi aja määramiseks, kohtukulude väljamõistmiseks Politsei- ja Piirivalveametilt ja iga asjassepuutuva seaduse, õigusakti ja tegevuse põhiseadusele vastavuse tõendamiseks. 3. Jätta muus osas P.G. määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 18. juuli 2013. a määrus muutmata. 4. Jätta P.G. taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 2. juuni 2013. a otsusega pikendati P.G. osas lahkumisettekirjutuses sätestatud vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaega 30 päeva võrra kuni 2. juulini 2013. 2P.G. esitas 9. juulil 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse eelpool nimetatud otsuse tühistamiseks, õigusvastaseks ja tühiseks tunnistamiseks ja õiglase kompensatsiooni väljamõistmiseks. Lisaks palus kaebaja tema vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel, riigi õigusabi määramist käesolevas asjas, kohtukulude väljamõistmist vastustajalt, kohtuliku arutamise tähtaja määramist ja otsuse esitamist kaebajale vene keeles. Kaebuse põhjenduste kohaselt on PPA otsus motiveerimata. Kaebaja ei pea vaidlusalust otsust enda suhtes soodsaks, kuna ilma rahaliste vahendite ja sotsiaalsete garantiideta on Eestis keeruline hakkama saada. Kaebaja soovib, et tema siinviibimine legaliseeritaks või korraldataks tema riigist väljasaatmine. 3. Tartu Halduskohtu 18. juuli 2013. a määrusega tagastati P.G. kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Määruse põhjendused:
- a)PPA otsus on kaebaja suhtes soodne, kuna sellega pikendati lahkumisettekirjutuses sätestatud vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaega 30 päeva võrra. Selline otsus ei saa üldjuhul adressaadi õigusi rikkuda ega kohtusse pöördumist õigustada.
- b)Kaebuse esitamise hetkeks oli vaidlusalune otsus oma kehtivuse kaotanud ning selle sisu ei avalda seetõttu kaebaja õigustele enam mingit mõju.
- c)Tallinna Ringkonnakohtu menetluses on haldusasi nr 3-12-173, milles kaebaja vaidlustas PPA 20. jaanuari 2012. a otsuse, millega keelduti pikendamast tema tähtajalist elamisluba. Eestis viibimise saab ta seadustada vaid juhul, kui vastav otsus tühistatakse ning elamisluba pikendatakse või esitab ta uue taotluse viisa või elamisloa saamiseks ja see rahuldatakse.
- d)Kaebaja jätab tähelepanuta, et PPA vaidlusalune otsus ei kohusta kaebajat Eestis viibimaP.G. l on võimalik lahkumisettekirjutus vabatahtlikult täita.
- e)Kaebaja on vaidlustanud 8. veebruari 2012. a lahkumisettekirjutuse, mida menetletakse haldusasja nr 3-12-301 raames. Nimetatud menetluses on kaebajal võimalik enda väidetavalt rikutud õigusi kaitsta. Kuna kaebaja on lahkumisettekirjutuse vaidlustanud, ei ole tõsiseltvõetavad kaebaja väited selle kohta, et tema sooviks on Eestist lahkuda.
- f)Kaebaja kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud. Kuna vaidlusalune otsus on kaebaja jaoks soodne, ei saa selle tagajärjel olla kaebajale tekkinud hüvitamisele kuuluvat kahju. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4P.G. esitas 7. augustil 2013 määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 18. juuli 2013. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjendused:
- a)Kaebaja ei ole huvitatud Eestis elamisest arvutute pikendamiste alusel ja elatusvahenditeta.
- b)Kaebaja siirdumine Vene Föderatsiooni on võimatu. Kaebajal ei ole seal mingeid sidemeid.
- c)Kaebaja suhtes kehtib maale sissesõidukeeld 9. maist 2008 kuni 9. maini 2018. Seetõttu oleks PPA pidanud kaebaja maalt välja saatma juba 2008. a. PPA otsus väljasõidu ettekirjutuse tähtaja pikendamiseks ei ole Eestis viibimise seaduslikuks aluseks, sest kaebaja suhtes kehtib sissesõidukeeld. PPA ei ole teinud midagi kaebaja reaalseks väljasaatmiseks, mistõttu on PPA vaidlusalune otsus vastustaja omavoli ilming. Ühtlasi tõendab see PPA akti tühisust.
- d)Lisaks esitas kaebaja määruskaebuses järgmised taotlused: tühistada PPA otsus väljasõidu ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamiseks; tuvastada vaidlusaluse otsuse tühisus; tuvastada vaidlusaluse otsuse õigusvastasus; määrata kohtuistungi aeg; määrata riigi õigusabi käesolevas asjas; nõuda PPA-lt välja kohtukulud; selgitada ja nõuda välja PPA tekitatud materiaalne ja moraalne kahju; tõendada kaebajale vastavalt põhiseaduse (PS) §-le 15 igat asjasse puutuvat seadust või muud õigusakti ja tegevust vastavalt põhiseadusele. 5. PPA vastuses P.G. määruskaebusele leitakse, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Vastuse kohaselt on lahkumisettekirjutus käsitatav haldusaktina, mis piirab selle adressaadi õigusi. Seevastu vabatahtliku lahkumiskohustuse tähtaja pikendamine on isikut soodustav otsus. Kuna vaidlustatud otsusega ei ole kaebaja õigusi riivatud, puudub kaebajal selle 2 vaidlustamiseks kaebeõigus. Riive puudumise tõttu on alusetud ka kaebaja väited kahju tekkimise osas vaidlusaluse otsuse tõttu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus peab vajalikuks võtta esmalt seisukoht määruskaebuse menetlusse võtmise õigsuse osas halduskohtu poolt (I). Seejärel kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust kaebuse tagastamisel (II). Lisaks peatub ringkonnakohus ka määruskaebuses esitatud riigi õigusabi taotlusel (III). I 7. HKMS § 207 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus kontrollib menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. HKMS § 207 lg 2 kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud. Määruskaebuses on P.G. esitanud nõude vaidlusaluse otsuse tühistamiseks, tühisuse ja õigusvastasuse tuvastamiseks. Lisaks on kaebaja soovinud PPA-lt nii materiaalse kui mittemateriaalse kahju väljamõistmist. Määruskaebuses on esitatud taotlused ka kohtuistungi aja määramiseks ning kohtukulude väljamõistmiseks PPA-lt. Ühtlasi on kaebaja palunud, et ringkonnakohus tõendaks kaebajale vastavalt PS §-le 15 igat asjasse puutuvat seadust või muud õigusakti ja tegevust. 8. Määruskaebemenetluses ei toimu sisulist vaidlust kaebaja esitatud tühistamis-, tuvastamisja hüvitamisnõuete suhtes. Seega ei ole eelnevalt loetletud nõuded määruskaebuse esemeks. Halduskohus ei ole vastavate nõuete osas oma seisukohta võtnud, vaid on kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, kaebuse tagastamine halduskohtu määrusega nimetatud alustel ongi käesoleva määruskaebuse ese. 9. Määruskaebuses esitatust järeldub, et kaebaja on soovinud ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamist asjassepuutuvate seaduste, õigusaktide ja tegevuste osas. Kaebaja ei ole põhjendanud, millise regulatsiooni põhiseadusele vastavust ta kontrollida soovib ja milles avaldub kaebaja hinnangul regulatsiooni põhiseadusvastasus. Käesolevas määruskaebuses ei lahendata sisuliselt kaebaja esitatud kaebust, vaid kontrollitakse kaebuse tagastamise õiguspärasust. Kuna eeldatavasti on kaebaja soovinud põhiseaduslikkuse järelevalvet algatada halduskohtule esitatud kaebuse eset reguleerivate õigusaktide suhtes, puudutab see sisulise hinnangu andmist antud vaidlusega seotud õigusaktide suhtes. Sisuliselt asja lahendamine käesoleval juhul väljub määruskaebuse lahendamise piiridest. 10. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks analüüsida kaebaja taotlust menetluskulude väljamõistmise osas, kuna käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks asja menetluse jooksul kandnud väidetavaid kulusid. Taotluse osas määrata kohtuistungi toimumise aeg, märgib ringkonnakohus, et kuna P.G. kaebust ei ole menetlusse võetud, vaid halduskohus on kaebuse tagastanud, ei saa halduskohus istungi toimumise aega kindlaks määrata, sest seda tuleb HKMS § 122 lg 2 p 11 kohaselt teha pärast kaebuse menetlusse võtmist. Lisaks ei ole ringkonnakohtul võimalik määrata halduskohtu eest istungi toimumise kuupäeva. 11. Tuginedes eelnevalt toodud seisukohtadele tuleb määruskaebus käesolevas punktis käsitatud nõuete ja taotluste osas jätta läbi vaatamata. 3 II 12. Kaebuse tagastamise osas HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata lähtudes HKMS § 203 lg-st 2 ja § 201 lg-st 4. Määruskaebuses ei ole esitatud mitte ühtegi täiendavat asjaolu, mis tingiks käesoleva määruskaebuse rahuldamise. III 13. Määruskaebuses on P.G. esitanud riigi õigusabi taotluse, kuid täpsustamata on sealjuures jäetud millist liiki riigi õigusabi kaebaja soovib. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-de 5 ja 8 kohaselt võiks kaebaja riigi õigusabi taotlust tõlgendada soovina isiku esindamiseks halduskohtumenetluses ja õigusdokumendi koostamiseks. Ringkonnakohus on arvamusel, et P.G. riigi õigusabi taotluse rahuldamiseks puudub alus. RÕS § 7 lg 1 p-de 5 ja 12 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene ning taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Kaebaja on soovinud vaidlustada teda soodustavat otsust. Sellise otsuse vaidlustamine ei saa suure tõenäosusega kaebajale kaasa tuua mingisugust kasu. Lisaks on halduskohus õiguspäraselt tagastanud halduskohtule esitatud kaebuse. Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemi alusel on kaebaja vaidlustanud ka 8. veebruari 2012. a lahkumisettekirjutuse, mida menetletakse haldusasja nr 3-12-301 raames. Nimetatud haldusasjas on kaebajale riigi õigusabi võimaldatud. Tiina Pappel Agu Timmi 4 Einar Vene