Obsah (5)

§ 73§ 75§ 77§ 80§ 81

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 72 kohaselt läbiviidava vaatluse käigus tavapärased. Samuti on üksikjuhtumi kontrolli käigus tavapärane vaatluse toimumine. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas mõjutaks tema suhtes läbiviidud menetluse revisjoniks lugemine kontrolli tulemusel tehtud maksuotsust.

1. c)Vastustaja leiab, et kaebaja väited kontrollitava perioodi töötajate arvu osas on vasturääkivad. Apellatsioonkaebuses esitatud väidet, et palkmajade ehitusel teostasid töid üksnes 4 isikut, on vastuolus OÜ Majorett poolt maksuhaldurile deklareeritud andmetega, millest nähtuvalt töötasid OÜ-s ajavahemikul jaanuarist juunini 2010 ainult T.V. ja A.V. . A.P. on töötajana deklareeritud alates juulist 2010. Samuti on apellatsioonkaebus vastuolus OÜ Majorett eriarvamusega (tl 277-281), milles OÜ Majorett väitis, et töid tegid 3-4 töötajat ja 1-2 abitöölist, kuid ei ole selgitanud, kes need isikud olid. 5
2. d)Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt on MTA nõus asjaoluga, et kõnealuse aja jooksul valmistati 2/3 majast Elvevold ja 1/2 majast Enger 3 Mir. Vastustaja on seisukohal, et terve palkmaja Enger 3 Mir ehitati 2010. aastal. Halduskohtule esitatud kaebuses on OÜ Majorett väitnud, et Enger 3 Mir ligikaudu pooled detailid olid valmis 30.05.2009, pooled detailid valmistas ettevõte omade jõududega ja detailide müük toimus mais-juunis 2010. Need väited on vastuolus OÜ Majorett esitatud Enger 3 Mir kulunimekirjaga, millest nähtub, et maja ehitust alustati 24.05.2010 ja lõpetati 16.07.2010. Seega toimus peaaegu kogu ehitus perioodil, mil kaebaja töötajateks olid OÜ Majorett andmete põhjal üksnes A. ja T.V. . Kui palkamaja Elvevoldi osas toetub kaebaja kulunimekirjade kannetele, siis Enger 3 Mir osas kaebaja kulunimekirjast ei lähtu. Palkmaja Elvevoldi osas leiab vastustaja, et maja ehitusel ei tehtud tõepoolest mõne aja jooksul kulusid, kuid kuna see ajavahemik jääb väljapoole kontrollitavat perioodi, ei oma see kaebaja poolt välja toodud asjaolu vaidluse lahendamise seisukohast tähendust. 2/3 Elvevoldi palkmaja ehitusest toimus ajal, mil kaebaja väitel ei olnud OÜ-l Majorett rohkem töötajaid peale juhatuse liikme ja tema abikaasa.
3. e)Vastustaja ei pea kaebaja väiteid töövahendite ja –riiete laenutamise motiivist tõsiseltvõetavateks. Kui kaebaja laenutas töövahendeid ja –riideid eesmärgiga hoida töötajaid ettevõttega seotuna, jääb arusaamatuks, miks tegeles OÜ Majorett 2010. aasta esimesel poolel aktiivselt täiesti uute töötajate otsimisega. Uute töötajate otsimisele viitavad vaatluse käigus leitud 10 CV-d, 2010. aasta aprillis A.K. tööle võtmine ja A.P. 26.04.2011 antud seletus, milles P. viitab töökuulutustele ja nendega seotud proovitöölistele.
4. f)Vastustaja on seisukohal, et hinnates kogumis OÜ Majorett esindaja A.V. , töötajate A.M. ja A.P. seletusi ning OÜ Real Arenduse nimel vormistatud dokumente ja OÜ Real Arenduse juhatuse liikme O.T. seletusi, saab väita, et OÜ Real Arenduse nimel vormistatud arvetel märgitud kaupa ei ole OÜ Majorett soetanud. 11. Tartu Ringkonnakohus tegi 11.07.2013 määruse, millega rahuldas kaebaja taotluse 20.11.2013 toimuval kohtuistungil tunnistajate A.P. , A.K. u, I.P. , A.K. . e ja O.T. ülekuulamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Tartu Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. 13. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha selles, kas tegemist oli üksikjuhtumi kontrolli või revisjoniga (I), analüüsib seejärel kaebaja tehinguid OÜ-ga Real Arenduse (II) ning kontrollib maksuotsuse ja halduskohtu otsuse õiguspärasust töötajatele makstud töötasu osas (III). Viimaks lahendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse taotlused (IV). I 14. Halduskohus ei ole eksinud kontrolli liigi määratlemisel. Maksukorralduse seaduse (

) § 59 lg 2 järgi jaguneb kontroll üksikjuhtumi kontrolliks ja üldkontrolliks ehk revisjoniks. Sellest ei saa teha aga ekslikku järeldust, nagu hõlmaks üksikjuhtumi kontroll vaid ühte maksustamisperioodi või ühte maksu.

§ 73

lg 2 järgi võib ka revisjon hõlmata nii üht kui ka mitut maksu, üht või mitut maksustamisperioodi või olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega. Seega ei saa ainuüksi asjaolust, et OÜ Majorett puhul kontrolliti käibe-, tulu- ja sotsiaalmaksu, töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete 6 arvestamist ja tasumist maksustamisperioodidel aprill kuni september 2010 järeldada, et tegemist oli revisjoniga. Vahe kahe kontrolli liigi vahel seisneb maksuhalduri menetluslikes toimingutes ning selles, kas tegemist on maksukohustuslast enamkoormava kontrolliga või mitte. Revisjoni puhul peab maksuhaldur järgima erilisi menetlusnõudeid. Nii tuleb maksuhalduril revisjonist ja selle ulatusest maksukohustuslasele ette teatada (

§ 75

); revisjon viiakse läbi maksukohustuslase poolt revidendi kasutusse antud tööruumis või töökohas (

§ 77

); revisjoni lõpus toimub lõppvestlus (

§ 80

) ja pärast seda koostab revident revisjoniakti (

§ 81

). Ringkonnakohtule ei nähtu, et eeltoodud menetlustoiminguid oleks käesoleval juhul teostatud. Seega ei saa järeldada, et maksuhaldur oleks valinud kaebaja suhtes kontrolli läbiviimiseks revisjonivormi. 15. Riigikohus on leidnud, et maksukohustuslast enamkoormava kontrolli puhul (tööruumi või töökoha eraldamine, kaasaaitamiskohustuse järjepidev pikaajaline täitmine, kontrollimise ajaline kestvus) peab maksuhaldur valima revisjonivormi (RKHK 06.06.2005. a otsus asjas nr. 3-3-1-20-05, p 15). Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudus revisjonivormi valimiseks vajadus. Kaebaja suhtes alustati kontrolli 05.10.2010. a korraldusega. Kontrolli kohta vormistati kontrollakt 05.07.2011. Seega kestis kontroll 10 kuud, mida ei saa pidada ebamõistlikult pikaks kontrolliperioodiks. Kontrollitoimikust nähtub, et tõendeid on kontrolli käigus kogutud peamiselt 2010. aasta oktoobris-novembris ning 2011. aasta märtsis-aprillis. Seega ei mõjutanud kontrolli läbiviimine OÜ-d Majorett kogu kontrolliperioodi vältel. OÜ-le Majorett on kontrolli käigus tehtud korraldus dokumentide esitamiseks vaid kahel korral: 05.10.2010 (kontrollitoimiku lk. 1-2) ning 19.04.2011 (kontrollitoimiku lk. 195). Äriühingu tegevjuht A.V. on käinud maksuhalduri juures seletusi andmas küll kokku neljal korral (20.10.2010 (kontrollitoimiku lk. 110-113); 25.11.2010 (kontrollitoimiku lk. 140-141); 08.04.2011 (kontrollitoimiku lk. 183-185) ning 06.05.2011 (kontrollitoimiku lk. 209-212)), kuid arvestades kontrolliperioodi ajalist pikkust, ei saa ka seda pidada ülemäära koormavaks. Äriühingu seaduslikult esindajalt T.V. ilt ei ole maksuhaldur samas seletusi võtnud. Maksuhaldur viis OÜ Majorett tegevuskohas läbi vaatlused 05.10.2010 (kontrollitoimiku lk. 33) ja 23.03.2011 (kontrollitoimiku lk. 179). Kuna vaatluse teostamine on võimalik ka üksikkontrolli käigus, ei saa ka kahe vaatluse läbiviimisest järeldada seda, et tegemist oli enamkoormava kontrolliga. II 16. Vaidlustatud maksuotsuses tuvastas maksuhaldur, et OÜ-l Majorett ajavahemikus 10.05.2010 kuni 15.09.2010 OÜ-ga Real Arendus tehingud puudusid ning OÜ Real Arendus nimel koostatud ja väljastatud arved 454,07 tm metsa- ja saematerjali müügi kohta (kontrollitoimiku lk. 283-310) olid fiktiivsed. Maksuhalduri järeldus tugines järgmiste tõendite koosmõjus hindamisele (vt mo lk-d 21-25): 1) A.P. 26.04.2011. a seletus, mille kohaselt kasutab äriühing majade ehituseks ainult männipalki, mida ostetakse ainult RMK-lt, kusjuures saematerjali majade ehituseks vaja ei lähe; 2) A.M. 27.10.2011. a seletus, mille kohaselt toodi hoovi ainult palki, mitte mingit muud materjali; 3) OÜ Real Arenduse maksudeklaratsioonidel töötajatega seotud väljamakseid ei deklareeritud ning äriühing arvati käibemaksukohustuslaste seast 27.03.2011 välja põhjusel, et ta ei tõendanud maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemist; 4) OÜ Real Arenduse pangakonto väljavõttest nähtuvalt puudus äriühingul kuni 21.05.2010 reaalne majandustegevus; pärast 21.05.2010 OÜ-le Real Arenduse OÜ-lt Majorett raha laekunud ei ole ning erinevatelt äriühingutelt laekunud summad on enamuses sularahas koheselt välja võetud; 7 5) OÜ Real Arenduse ei esitanud 2010. a majandusaasta aruannet; 6) OÜ Majorett tegevjuhi A.V. ja OÜ Real Arenduse esindaja O.T. seletused, mis on maksuotsusest nähtuvalt müüdud toote, lepinguliste suhete pikkuse ning saatelehtede ja arvete üleandmise osas vastuolulised ning toote päritolu osas ebamäärased ja üldsõnalised; ühtlasi ei ole A.V. seletus, mille kohaselt jättis viimane kontrollimata metsamaterjali tooja ja müüja isiku- ja kontaktandmed, eluliselt usutav; 7) OÜ Real Arenduse juhatuse liikme A.M. 03.04.2010 volituses O.T. le volitatakse viimast võõrandama, valitsema ja kasutama äriühingule kuuluvaid kinnistuid, sõlmima nimetatud vara kasutamise ja valitsemise suhtes kõiki seadusega lubatud tehinguid, sh tegema kõiki toiminguid metsateatise saamiseks, metsamaterjali ülestöötamiseks ja müügiks. OÜ-l Real Arenduse puudusid samas kinnistusameti registri andmetel kontrollitaval perioodil metsaga kinnistud; 8) OÜ Real Arenduse juhatuse liikme A.M. 27.12.2010. a seletus teises maksumenetluses, mille kohaselt kontrollitaval perioodil O.T. OÜ-st Real Arenduse töötasu ei saanud; 9) erinevused RMK-ga ja OÜ-ga Real Arendus tehtud tehingutes:

1. a)kui RMK-lt soetatud metsamaterjali kohta on OÜ Majorett raamatupidamises olemas arved, veoselehed ja metsamaterjali mõõtmislehed, kust nähtub ka kinnistu nimetus, kust palgid on toodud, siis OÜ Real Arenduse raamatupidamises on ainult käsitsi kirjutatud arved ja sama informatsiooniga O.T. allkirjastatud saatelehed;
2. b)RMK-le on tasutud pangakonto kaudu, OÜ-le Real Arenduse sularahas;
3. c)RKM-ga on sõlmitud lepingud/tüüptingimused ja nende hilisemad muudatused; OÜ-ga Real Arenduse leping puudub;
4. d)RMK-lt ostetud metsamaterjali keskmine müügihind ilma käibemaksuta oli 997,90 krooni tm eest, kuid OÜ Real Arenduse keskmine müügihind ilma käibemaksuta 2815,79 kr tm eest; 10) kontrollitaval perioodil OÜ-lt Real Arenduse soetatud saematerjali arvetel on kirjutatud kasutamise otstarbeks „taluturismi väljaehituseks“ või „abihoone ehitus“, kuid vaatluse käigus ühtegi äsja ehitatud või remonditud hoonet ei tuvastatud ega tuvastatud ka saematerjali olemasolu. 17. Ringkonnakohus on seisukohal, et maksuhalduri kogutud tõendid on piisavalt veenvad põhjendamaks tehingute mittetoimumist OÜ Real Arenduse ja OÜ Majorett vahel. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu kasutanuks OÜ Majorett OÜ-lt Real Arenduse ostetud metsamaterjali vaid palkmajade ehitamiseks, ei haaku OÜ Real Arenduse osadele arvetele tehtud märkustega „abihoone ehitus“ ja „taluturismi väljaarendamiseks“ (vt OÜ Real Arenduse arved 15.09.2010 nr. 92, 10.09.2010 nr. 91, 08.09.2010 nr. 90, 06.09.2010 nr. 89, 03.09.2010 nr. 88 ning 13.07.2010 nr. 43, kontrollitoimiku lk-d 310, 308, 306, 304, 302 ja 296). Tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri vaatluse käigus tehtud järelduse, et metsamaterjali ei kasutatud abihoone ehituseks või taluturismi väljaarendamiseks, ei ole kaebaja esitanud. 18. Kohus möönab, et osadele OÜ Real Arenduse arvetele on märgitud ka „Palkmajad Enger 3MIR“ (07.07.2010. a arve nr. 41, 02.07.2010. a arve nr. 40, 18.05.2010. a arve nr. 4, 12.05.2010. a arve nr. 2 ning 10.05.2010. a arve nr. 1, kontrollitoimiku lk-d 292, 290, 288, 286, 284). Nimetatud arvetele ei ole kauba nimetuseks märgitud „saematerjal“, vaid „töödeldud ja kooritud männi ümarmaterjal palkmaja jaoks“, „männipalgitoorik“ või „kuivatatud (õhukuiv) männitoorik (lafett)“. OÜ Real Arenduse volitatud esindaja A.T. selgitas ringkonnakohtus 20.11.2013 toimunud kohtuistungil, et männipalk-tooriku puhul on tegemist kooritud männipalgiga, mis on õhukuiv ehk on mingi aeg seisnud ning see on sobilik palkmaja ehitamiseks. Lafett liigitub aga saematerjali alla ning lafetil on palgi kaks külge maha saetud (kd I, tl 182p). Ringkonnakohus loeb A.T. i ütluste alusel tuvastatuks, et männipalgitoorikut saab kasutada palkmajade ehitamiseks. Siiski ei tõenda A.T. i kohtuistungil antud ütlused seda, et eelviidatud arvetel märgitud kaupa ka tegelikult OÜ-le 8 Real Arenduse müüdi ning palkmaja Enger 3MIR ehitamiseks kasutati. Kaebaja poolt kohtule esitatud Enger 3MIR kulude nimekirjast (kd I, tl 35) ilmneb, et 2010. a mai kulud seoses palkamaja ehitamisega olid 54,38 tm, juunis 46,37 tm ning juulis 12,53 tm lafetti (kokku 113,28 tm). Vaidlusaluste arvete järgi müüdi aga kaebajale palkmaja Enger 3MIR ehitamiseks 2010. a mais 77,5 tm ning juulis 59,02 tm lafetti (kokku 136,52 tm). Seega arvetel ning kulude nimekirjas näidatud kogused ja kulud ei ühti. Tähelepanuväärne on ringkonnakohtu arvates ka see, et A.T. selgitas küll kohtuistungil, et OÜ Real Arenduse ostis metsa, töötas selle üles ja müüs materjali maha, kuid ei mäletanud ühegi äriühingu ega eraisiku nime, kellelt väidetavalt raieõigust osteti (kd I, tl 182). Võttes arvesse ka juba maksuhalduri poolt maksumenetluse käigus tehingute kohta tuvastatud asjaolud, on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja ei ole suutnud kummutada maksuotsuses esitatud järeldust tehingute mittetoimumise kohta. Maksuotsuse põhjenduste kohaselt oli kaebaja tehingute fiktiivsusest teadlik (mo lk. 25). Arvestades tehingute asjaolusid, nõustub ringkonnakohus maksuhalduri järeldusega. Ühtlasi nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse järeldustega (otsuse lk 6) ega pea vajalikuks neid korrata. III 19. Vaidlust ei ole selle üle, et kontrollitud perioodil kajastas OÜ Majorett oma raamatupidamisarvestuses töötasu väljamakseid äriühingu juhatuse liikmele T.V. ile ja tegevjuhile A.V. le ning juulist septembrini ka A.P. le. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kontrollitud perioodil tegeles OÜ Majorett palkmajade tootmisega Norra äripartnerile. 2010. a mais ja juulis saatis äriühing Norrasse palkmajade detaile kokku 5 koormat, deklareerides kauba eksporti kokku 2 300 050,20 krooni. Lisaks deklareeris äriühing eksporti oktoobris summas 782 330 krooni ning saatis palkmaja detaile Norrasse 2010. a detsembris. 20. Apellatsioonkaebusest ning sellele esitatud vastusest nähtuvalt ei ole poolte vahel erimeelsust selle üle, et kontrollitud perioodil ehitas äriühing valmis 2/3 majast Elvevold, kuid poolte seisukohad erinevad selles, milline osa valmis majast Enger 3Mir. Kui kaebaja arvates oli selleks ½ majast, siis vastustaja arvates valmis terve Enger 3Mir palkmaja. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et õige on tugineda Enger 3Mir kulude nimekirjale (kd I, tl 35), millest ilmneb, et palkmaja ehitamist alustati 24.05.2010 ning lõpetati 16.07.2010. Seega valmis maja tervenisti kontrollitaval perioodil. Asjaolu, nagu võiks maja olla osaliselt varem valmis ehitatud, ei kinnita ka kulude nimekirja võrdlus teiste majade kulunimekirjadega. Nii näiteks on palkmaja Elvevold osas kulude nimekirja kohaselt maja ehitamist alustatud 09.04.2009 ning lõpetatud 07.05.2010 (kd I, tl 36). Sellest võib järeldada, et kui ka Enger 3Mir palkamaja ehitust oleks alustatud aasta varem, kajastuks ka see kulude nimekirjas. Ühtlasi ei ole Enger 3Mir kulude nimekiri oluliselt väiksem kahe teise palkmaja kulude nimekirjast, mis välistab järelduse, et osa kulutusi nimekirjas ei kajastu ning on kantud nimekirjas märkimata ajal. Nii on palkmaja Enger 3Mir kuluks kokku märgitud 820 358 krooni, palkmaja Hans Olav 3.2 kuluks 691 205 krooni ning palkmaja Eklöv kuluks 532 728 krooni (vt kd I, tl 35, 37, 38). 21. Maksuhaldur tegi OÜ Majorett töötajate töötasusid ning neilt arvestatud makse puudutavate deklaratsioonide parandused ning arvestas kontrollitud perioodil (aprill kuni september 2010) töötasu maksmist ka järgnevatele töötajatele: E.P. , J.M. , M.K. , J.U. , A.K. , S.K. , R.V. , M.J. , S.L. , A.M. , E.R. , P.S. ; samuti A.P. le aprillis, mais ja juunis ning A.K. le mais, juunis, juulis, augustis ja septembris (vt maksuotsuse lisa 2). Kaebaja ei nõustu maksuotsusega selles, et kontrollitud perioodil kasutas OÜ Majorett palkmajade püstitamiseks kõigi eeltoodud isikute tööjõudu. Ringkonnakohus sedastab, et apellatsioonkaebuses möönab kaebaja seda, et peale maksuhaldurile deklareeritud A.V. ja T.V. i töötas OÜ-s Majorett 9 kontrollitud perioodil osaliselt ka A.P. ning äriühingule esitas ehitustöö eest arveid FIE A.K. . . Seega ei ole sisulist vaidlust selle üle, et vaidlusalusel perioodil töötas palkmaja ehitusel isikuid rohkem kui ainult A.V. ja T.V. . Kulude nimekirjast ilmneb, et palkmaja Enger 3MIR valmis ca 2 kuuga (24.05-16.07.2010), palkmaja Elvevold aga ca 3 kuuga (2010. a märtsmai). A.P. maksuhaldurile 26.04.2011 antud seletusest nähtub, et ca 10 inimesega tehakse umbes kahe kuuga valmis üks maja (kd II, tl 167). Arvestades kahe palkmaja järjepanu või isegi maikuus kattuvat ehitamist, pidi ehitustegevus OÜ-s Majorett toimuma 2010. a aprillismais-juunis-juulis seega vähemalt 10 inimesega. Ühtlasi ei saa järeldada, et palkmajade tootmine äriühingus 2010. a juulikuuga lõppes, kuna maksuhaldur on kindlaks teinud, et OÜ Majorett jätkas FIE A.K. arvete tasumist. Ka jätkas äriühingus veel pärast 2010. a juulikuud tööd A.P. . Arvestades täiendava ekspordi deklareerimist 2010. a oktoobris ning palkmaja detailide saatmist Norrasse 2010. a detsembris, tuleb nõustuda maksuhalduri järeldusega, et palkmajade ehitus toimus kogu kontrollitud perioodil. Seega tuleb järgnevalt tuvastada, kui palju oli töötajaid, kes faktiliselt kontrollitud perioodil OÜ Majorett heaks töötasid. 22. A.P. 26.04.2011. a seletuse kohaselt oli OÜ-s Majorett kollektiivne koondamine 2009. a juuni alguses ning A.P. tuli tagasi tööle 2010. a juunis, ühel ajal A.K. . ega. Seletusest ilmneb, et A.V. tegeles majade kalkulatsioonide ja hindadega, vahel aitas ka majade juures üht-teist teha. T.V. käis koristamas (kd II, tl 166p). Seega võib järeldada, et A.V. ja T.V. majade ehitamisega sisuliselt ei tegelenud, selleks olid teised inimesed. A.P. selgituse järgi oli reaalseid ehitajaid enne koondamist kümne ringis ning seletuse andmise ajal oli neid sama palju. A.P. väitel on äriühingul vanadest töötajatest uuesti tööl J.U. , E.P. , S.L. , S.K. ning uutest A.K. , J.V. , T.S. , J.P. . Nimetatud töötajad tulid A.P. selgituse kohaselt tööle augusti lõpus või septembri alguses (kd II, tl 166). Ringkonnakohtus toimunud istungil andis A.P. ütlused, mille kohaselt tuli ta äriühingusse tööle 2010. a septembris, hilisema ütluse kohaselt 2010. a märtsis (kd II, tl 186). Kuna asjaolu, et töid alustati pärast Norra tehingupartnerilt ettemaksu laekumist, 2010. a märtsis, mainis tunnistaja korduvalt, tuleb järeldada viimati märgitud ütluse õigsust. A.K. poolt maksuhaldurile 28.10.2010 antud seletusest (kd II, tl 143) ilmneb, et A.K. asus OÜ-s Majorett tööle 2010. a aprillis, kus ta töötas umbes pool aastat. Töötajatest mäletas A.K. S. , J. S. , E. , A.P. t. A.K. väitel maksti kõigile töötajatele töötasu „mustalt“. OÜ-s Majorett septembris töötamist on tunnistanud S.K. , kelle kinnitusel ootas ta tööd OÜ-s Majorett terve suve. Teiste töötajatena oskas ta nimetada P. ja A. (kd II, tl 133). A.K. . on tunnistanud FIE-na OÜ-s Majorett töötamist alates 2009. a juulist (kd II, tl 131). 05.10.2010 vaatlusel tuvastas maksuhaldur OÜ Majorett territooriumil S.K. u, A.K. . e ja P.S. (kd II, tl 93). Eeltoodud isikute seletusi, maksuhalduri vaatlust ning majade valmimise tempot arvesse võttes on usutav, et OÜ-s Majorett töötasid vaidlusalusel perioodil lisaks A.V. le, T.V. ile ja A.P. le veel A.K. , E.P. , S.L. , S.K. , J.U. ning P.S. . 23. Maksuhaldur on lisaks eeltoodud isikute seletustele tuginenud maksuotsuse koostamisel ka OÜ Majorett arvutist kopeeritud dokumendile tööriistade ja kaitsevahendite väljastamise kohta 07.01.2010, milles loetleti kokku 14 töötajat: E.P. , M.K. e, J.M. , J.U. , A.K. , S.K. , R.V. , M.J. , S.L. , A.M. , A.K. . , E.R. , P.S. ja A.P. (kd II, tl 73). Töötajale väljastatud töövahendite ja töökaitsevahendite tabelitest ilmneb, et töövahendeid ja tööriideid on väljastatud veel 29.04.2010 A.K. . ele, E.R. ele, J.U. ele, S.K. ule, R.V. le, E.P. le ja S.L. le ning 30.04.2010 A.K. le ja B. Rajale; 10.02.2010 P.S. le ja 09.02.2010 A.P. ile (kd II, tl 75-92). Ringkonnakohus leiab, et tegemist on olulise tõendiga töötajate arvu kohta äriühingus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega selles, et usutavaks ei saa pidada, et OÜ Majorett väljastas tööriistu ja kaitsevahendeid isikutele, kes reaalselt äriühingus ei töötanud. Selline sponsorlus on äriloogikaga vastuolus. Ühtlasi ilmneb A.P. seletusest, et tööriistad antakse töölistele allkirja vastu, selleks, et igaüks vastutaks oma tööriistakomplekti eest. Kui töötaja töölt lahkub, peab ta andma täiskomplekti tööriistu A.V. le üle, kes kontrollib 10 komplekti üle ja paneb kappi seisma, kuni tuleb uus tööline. A.V. teeb nimekirja märke, et tööline on tööriistad tagastanud ning lisab tagastamise kuupäeva ja oma allkirja (A.P. 26.04.2011 seletus maksuhaldurile, kd II, tl 167p). Seega võib järeldada, et äriühingus kehtis tööriistade ja kaitsevahendite väljastamise osas range kord ning neid ei väljastatud isikutele A.V. väidetud eesmärgil, et hoida töötajaid ka pärast koondamist ettevõttega seotuna. Asjaolu, et OÜ-l Majorett ei olnuks soovi korral probleeme töötaja leidmisega, kinnitavad nii OÜ-le Majorett esitatud arvukad CV-d (kd II, tl 105-114) kui ka M.O. maksuhaldurile antud seletus, mille kohaselt käis ta 2010. a juuni alguses kaks päeva OÜ-s Majorett proovitööd tegemas (kd II, tl 141). 24. Maksumenetluse käigus on maksuhaldur kogunud ka töötajate tööaja tabelid perioodide juuni, september ja oktoober kohta (kd II, tl 115-118). Kaebaja väitel on tegemist projekti, mitte tegeliku tööaja arvestusega. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et kuna juuni- ja septembrikuu tööaja tabelid ei ole täidetud, ei saa nende pinnalt teha tõsikindlat järeldust selle kohta, kui palju inimesi OÜ-s Majorett 2010. a juunis või septembris töötas. Samas ilmneb, et maksuhaldur ei ole eeltoodud tõenditele OÜ-s Majorett töötanud isikute arvu kindlakstegemisel ka tuginenud. Maksuotsuse kohaselt lähtus maksuhaldur järelduste tegemisel nende isikute kohta, kes kontrollitud perioodil OÜ-s Majorett töötasid, eelkõige andmetest tööriistade ja –riiete väljastamise kohta ning töötajate (sh A.K. . e ja A.K. , kes töötasid kogu kontrollitud perioodi kestel) ütlustest (vt mo lk. 18). 25. Ringkonnakohus on seisukohal, et 29.04.2010 väljastatud tööriiete alusel võib tõepoolest nõustuda maksuhalduriga selles, et vaidlusalusel kontrolliperioodil töötasid OÜ-s Majorett E.P. , J.U. , S.K. , R.V. , S.L. ja E.R. . A.P. töötamist äriühingus tõendavad täiendavalt 17.08.2010 käsikirjalised märkmed, milles märgitakse: „P. teeb uksed“ (kd II, tl 96). Enda töötamist äriühingus kogu kontrolliperioodi jooksul on kinnitanud A.K. . Õigeks tuleb pidada ka P.S. töötajate hulka arvamist. Nimelt on teda teiste töötajate hulgas nimetanud S.K. , kelle töötamine kontrolliperioodil OÜ-s Majorett on ringkonnakohtu arvates kinnitust leidnud. Ühtlasi väljastati P.S. le juba 07.01.2010 tööriided ning isiku kohaloleku tuvastas ka maksuhaldur 05.10.2010 vaatlusel. Seega on usutav, et P.S. ei töötanud OÜ-s Majorett ainult aasta alguses või oktoobrist alates, vaid ka kogu kontrolliperioodi jooksul. Arvestades palkmajade valmimise tempot 2010. a kevad-suvel, peab kohus usutavaks maksuhalduri järeldust ka selle kohta, et A.P. töötas OÜ-s Majorett lisaks äriühingu poolt deklareeritule ka aprillis-mais-juunis. Kaebaja on isikule töötasu deklareerinud alles 2010. aasta juulist. 26. Ringkonnakohtu jaoks on usutav ka see, et vaidlusalusel perioodil töötasid OÜ-s Majorett palkmajade ehitusel J.M. , M.K. e, A.K. , M.J. ja A.M. . OÜ Majorett koostatud nimekirja kohaselt väljastati nimetatud isikutele tööriideid ja kaitsevahendeid 07.01.2010 (kd II, tl 73). Ühtlasi ilmneb, et ka 26.08.2008 väljastati tööriideid ja kaitsevahendeid J.M. ule, M.K. ele, A.K. ule ja M.J. le (kd II, tl 72). A.M. nimi kajastub aga OÜ Majorett poolt osaliselt täidetud oktoobrikuu tööaja tabelis. Tabelist nähtuvad A.M. osas ka töötunnid (kd II, tl 115). Kuna eelnevalt on ringkonnakohus kindlaks teinud, et töö palkmajade ehitusel käis terve 2010. a suve jooksul, võib järeldada, et J.M. , M.K. e, A.K. , M.J. ja A.M. töötasid OÜ-s Majorett kogu kontrolliperioodi jooksul. M.K. e, A.K. ja M.J. on küll eitanud enda töötamist OÜ-s Majorett kontrollitud perioodil (vt M.K. e 15.03.2011 seletus kontrollitoimiku lk. 161; A.K. u 11.03.2011 seletus kontrollitoimiku lk. 155 ning ringkonnakohtu istungil, kd I, tl 188; M.J. 12.03.2011 seletus kontrollitoimiku lk. 144), kuid ringkonnakohus ei pea eeltoodud isikute seletusi käesolevas asjas piisavalt usaldusväärseks. Nimelt on maksuhaldur kindlaks teinud, et Eesti Töötukassa maksis enamusele OÜ-st Majorett 2009. aastal koondatutele (A.K. , R.V. , S.K. , E.P. , S.L. , J.U. , E. Ratas, A.M. ja A.K. . ) töötu abiraha. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga selles, et kuna töötasu väljamaksmise ilmsikstuleku korral tekib 11 Töötukassal isikute vastu töötu abiraha tagastamise nõudeõigus, ei ole eeltoodud isikute huvides selliste ütluste andmine, milles nad enda töötamist äriühingus tunnistaksid. IV 27. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 31.10.2012. a otsus muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad OÜ Majorett apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 3 kohaselt mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. HKMS § 101 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (lg 2). HKMS § 102 p 1 järgi on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud. Kuna OÜ Majorett ei tasunud käesolevas haldusasjas ette asja läbivaatamise kulusid, mis seondusid tunnistajate osalemisega kohtuistungil, kuid ringkonnakohtu 05.12.2013 määruse alusel kuulus istungil osalenud tunnistajatele E.P. , A.K. , A.P. ja A.K. . tasumisele tunnistajatasu, kokku 60 eurot ja 80 senti, tuleb vastav summa OÜ-lt Majorett kui kaotanud poolelt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk 12 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel