KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 17.1

§ 187lg 1 sätestatud hoolsuskohustuse rikkumine.

1. Hageja leidis, et liisingu-, kindlustuse- ja remondikuludest olid põhjendatud 50%, mobiiltelefonikulust põhjendatud E. T. (kes oli äriühingu objektijuht) mobiiltelefoni ja mobiiltelefoni nr 5654015 kulu ning 50% juhatuse liikmete kuludest. Hageja põhjenduste kohaselt ei olnud kostjatel sõite rohkem kui 20-40% töötajate sõitudest.
2. Kostjad leidsid, et äriühingu kasutuses oli neli autot ja neli mobiiltelefoni numbrit. Kõik tehtud maksed olid seotud äriühingu majandustegevusega ja seega vajalikud ning põhjendatud. Puudus vaidlus, et äriühingul oli neli sõiduautot: Subaru Legacy reg nr XXXXXX, Toyota RAV 4 reg nr XXXXXX, Saab 9-5 reg nr XXXXXXja Jaguar XType reg nr XXXXXX. Asjaolu, et äriühingu töötajad kasutasid äriühingu sõiduautosid, on tõendatud tunnistajate E. T. ja M. J. ütlustega. Äriühingul toimus majandustegevus ning töös oli mitmeid ehitusprojekte. Samuti kasutati äriühingu mobiiltelefone.
3. Kohus leidis, et hageja ei tõendanud, et kantud kulutused olid ebavajalikud ja majanduslikult põhjendamatud. Hageja pidi tõendama, et äriühingule on tekitatud kahju sellest, et juhatuse liige rikkus juhatuse liikme kohustusi ja need rikkumised põhjustasid hagiavalduses nimetatud kahju. Alles pärast nende asjaolude tõendamist läheb juhatuse liikmele üle vabandatavuse tõendamise koormus VÕS § 103 lg 1 järgi (RK 3-2-1-41-05; 3-2-1-91-11). Tõendamata on kohustuse rikkumine, ehk et kulutuste tegemine on olnud põhjendamatu. Hageja ei tõendanud esitatud tabeli koostamise aluseks olevaid asjaolusid. Tunnistajate E. T. ja M. J. ütlustest nähtus, et nad kasutasid äriühingu autosid, kütust ja mobiiltelefone. E. T. , kes oli äriühingus objektijuht 2005-2007, ütluste järgi kasutas ta tööandja sõiduautot igapäevaselt, nii Subarut, Saabi kui ka teisi äriühingu autosid. Samuti oli tal mobiiltelefon nr XXXXXX, mille arveid tasus äriühing. Töös olid tema ajal objektid Kakumäel, Keila-Joa kandis, Viimsis, Maardus. M. J. ütluste kohaselt töötas ta äriühingus projektijuhina ja tööandja poolt oli sõiduauto, kasutada sai erinevaid sõiduautosid. Samuti oli tööandja poolt mobiiltelefon nr XXXXXX, mille arveid tasus äriühing. Objektidel käisid juhatuse liikmed tihti. Tunnistaja V. L. , kes teostas äriühingu ehitusobjektidel omanikujärelevalvet, ütluste järgi oli 2007.a objekte töös Kakumäel, Vääna-Jõesuus, Viimsis, Muugal, Jüri lähedal. Juhatuse liikmed käisid objektidel vastavalt vajadusele, nädalas vähemalt kaks korda. Kohtu hinnangul oli hageja nõude arvestamise metoodika tõendamata ja tegemist oli subjektiivse hinnanguga, arvestamata samal ajal reaalselt äriühingu majandustegevuses toimuvat.
4. Hageja teine osa nõudest tugines sellele, et äriühing sõlmis maksejõuetuse olukorras töövõtulepingud M. T. ja J. P. M. A. , seega võeti äriühingule kohustusi olukorras, kus oli teada, et äriühing ei suuda neid täita.
5. Eeltoodud lepingute alusel laekus äriühingule ettemaksuna 03.08.2007 - 400 000 krooni ja 22.08.2007 - 661 800 krooni. Laekunud summa eest tasuti äriühingu erinevaid kohustusi. Kui hageja leidis, et tehtud maksed kahjustasid äriühingu teiste võlausaldajate huve, siis tulnuks hagejal esitada nõue maksete saajate vastu pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras (PankrS § 113 lg 1). Kui kahju tekkis võlausaldajatele, siis saavad võlausaldajad oma nõude maksma panna

§ 187lg-s 4 sätestatud korras.

M. T. esitas äriühingu pankrotimenetluses nõudeavalduse. Tegemaks kindlaks, kas äriühingul ilmnes 03.08.2007 maksejõuetus, tuli hinnata kõiki äriühingu majanduslikku olukorda mõjutavaid olulisi asjaolusid kogumis, keskendumata vaid ühele kriteeriumile või näitajale. Kuigi hageja leiab, et maksejõuetus ilmnes juba 2006.a lõpus, siis maksejõuetusele, kui nõude ühele alusele, tugineb hageja maksete tegemisel alates 2007.a augustist. 4

1. Kostjad tegid äriühingu raamatupidamisdokumentide põhjal kokkuvõtte, millest tulenevalt oli äriühingul veel oktoobris 2007.a majandustegevus. Kostjad lükkasid ümber maksejõuetuse väite sellega, et on välja toonud äriühingu saldod erinevate kuude lõikes. 2006.a majandusaasta aruandes ei ole osakapital alla seaduses sätestatud määra.
2. Kohus leidis, et hageja väide, et 2006.a majandusaasta aruandes märgitud põhivara on väärtusetu või selle väärtus on raamatupidamises ebaõigesti kajastatud, ei ole piisav. Põhjendatud oli kostjate väide, et vara bilansilist väärtust tuleks hinnata ajal, mil vara bilansis kajastati, mitte praeguse aja seisuga. Kohus leidis, et äriühingu maksejõuetuse ilmnemine 2007.a augustis ei ole tõendamist leidnud. Isegi juhul, kui maksejõuetus ilmnes 2007.a augusti alguses, siis äriühingule ei teki kahju üksnes ettemaksete vastuvõtmisega. Töövõtulepingute sõlmimisel on tavapärane tellija poolt ettemaksu tasumine, mistõttu ei saa selles osas kõne alla tulla kostjatepoolset hoolsuskohustuse rikkumist. Äriühingul toimus majandustegevus ning uute lepingute sõlmimisega tagati majandustegevuse jätkumine. Kostjad on esitanud tõendid, et äriühingu majandustegevuse jätkamiseks peeti 2007.a hilissuvel läbirääkimisi uute lepingute sõlmimiseks.
3. Kohus nõustus kostjate seisukohaga, et ettemaksete eest äriühingu teiste kohustuste täitmist ei saa koheselt lugeda juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumiseks. Kostjad väitsid, et arvete tasumine oli vajalik. Kohus leidis, et esitatud asjaoludel ei olnud väljamaksete tegemine vastuolus äriühingu huvidega, sest tasuti sissenõutavaks muutunud äriühingu kohustusi – ehitusarved, riigimaksed, üüri- ja kommunaalkulud, juhatuse liikmete tasud, muud kulud – mis olid vajalikud äriühingu majandustegevuse jätkamiseks. Samuti ei saa pidada ebaharilikuks ega äriühingule kahju tekitatavaks, et juhatuse liikmed maksavad endale tasu. Hageja ei ole kahtluse alla seadnud ega tuginenud tasu ja avansi saamise aluse puudumisele.
4. Kohus nõustus kostjate seisukohaga, et äriühingu majandustegevuses ei kasutata objekti ettemaksu üksnes selle objekti ehitamise kulude katmiseks. Seda põhimõtet on kinnitanud tunnistaja V. L. , kes on eriteadmistega isik ehitusvaldkonnas. Kohus jättis tähelepanuta tunnistaja M. T. ütlused, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust. Apellatsioonkaebus
5. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või saata tsiviilasi tagasi maakohtusse uueks arutamiseks. Menetluskulud jätta kostjate kanda.
6. Võlgnikul oli perioodil 15.03.–15.11.2007 üheaegselt maksimaalselt kaks töötajat ja kaks juhatuse liiget. Mõnel kuul oli töötajate arv väiksem kui kaks või puudusid töötajad üldse. Ainuüksi majandustegevuse toimumise faktist ei saa järeldada, et kogu autokulu oli vajalik ja põhjendatud. Maksimaalselt 4 isiku puhul on 4 auto kulu vajalik eelkõige juhul, kui majandustegevuse maht ja iseloom oli selline, et kõigi inimeste puhul oli kogu töö või suurem osa sellest seotud auto katkematu kasutamisega. Seda, samuti muid asjaolusid, mis õigustavad vajadust pidada 4 autot, maakohus ei tuvastanud. Ka auto igapäevasest kasutamise faktist töötaja poolt ei saa teha järeldust, et iga töötaja kohta oli põhjendatud pidada ühte autot. Tunnistajate ütlustest ei tulene, et autokasutust ei olnud tööülesannetest tulenevalt võimalik jagada. Tunnistaja T. ütlustest nähtub, et ta töötas suure osa ajast kontoris.
7. Juhatuse puhul tuleb hüvede suuruse määramisel tagada, et hüve oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikmete ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga (

§ 1801). Kohus on tunnistaja V.

L. ütlustele tuginedes lugenud tõendatuks, et juhatuse liikmed käisid objektidel vähemalt kaks korda nädalas. Tunnistaja ütluse see osa tuleb jätta tähelepanuta, sest sama tunnistaja on ise kinnitanud, et tema käis objektidel üks kord nädalas. V. L. ei saa vahetult teada juhatuse liikmete objektil viibimise kohta ajal, kui tema ise seal ei viibinud ega olnud ka MKA töötaja. Lähtuda tuleb E. T. ütlusest, kes kinnitas, et juhatuse liikmed käisid objektidel korra nädalas vastavalt vajadusele. Muid 5 tõendeid juhatuse liikmete sõiduauto kasutamise vajaduse kohta seoses tööülesannetega pole esitatud.

1. Kohus on jätnud tähelepanuta selle, et kostjad olid ka OÜ Moodne Ehitus juhatuse liikmed. See firma oli võlgniku alltöövõtjaks objektidel. Seega ei ole ka sel põhjusel põhjendatud arvata kogu juhatuse liikmete autokulu võlgniku kuluks. Hageja esitas omapoolse arvestuse. Kõigi tabelis toodud kulude kohta on esitatud alusdokumendid, arvestused põhinevad dokumentaalsetel tõenditel töötajate arvu ja juhatuse liikmete seotuse kohta alltöövõtjaga ning tunnistajate ütlustel töömahu ja töötajate kütuselimiidi kohta. Kui kohus hageja arvestustega ei nõustunud, siis pidi ta kahju suuruse ise määrama.
2. Juhatuse liikmed olid samal ajal ka MKA tütarettevõtte, alltöövõtja Moodne Ehitus OÜ juhatuse liikmed ja telefoni nr XXXXXX kasutas tütarettevõtte juht M. L. . Juba ainuüksi nimetatud telefonikulu vaadeldaval perioodil oli 21 413,48 krooni, samas kui tütarettevõte hüvitas sellest 9811 krooni. Moodne Kodu OÜ juhatuse liikmete telefonikulu jäeti täies ulatuses võlgniku kanda. Hageja arvates on põhjendatud lähtuda eeldusest, et kui isik on mitme seotud firma juhatuse liige, tuleb kulu hüvitada proportsionaalselt vastavalt firmade arvule. Seda eeldust on võimalik ümber lükata vastavalt tegelikule vastava firmaga seotud kõnede mahule. Kostjad seda teinud ei ole.
3. Vaidlus puudus selles, et 31.10.2007 oli võlgnik püsivalt maksejõuetu. MKA majanduslik seisund oli vaidlusaluste ettemaksude võtmise ja sellest saadud raha kulutamise ajal olulises ulatuses sama, nagu see oli kolm kuud hiljem 31.10.2007 ja MKA oli ka 03.08.2007 maksejõuetu. Kohus jättis nimetatud asjaolud ja neid kinnitavad tõendid analüüsimata.
4. Kostjad pole osundanud ega tõendanud, et maksejõuetus tekkis pärast augustit 2007 või et ajavahemikul august 2007 – november 2007 juhtus midagi sellist, mis muutis MKA maksejõuetuks. Seega on esitatud asjaolude pinnalt ainuvõimalik järeldus, et MKA oli ka vaidlusalusel ajal maksejõuetu. Käibedeklaratsioonidest nähtuvalt oli oktoober 2007 müügikäive 4621 krooni. Septembris oli see 233 349 krooni, mis oli seotud auto liisinglepingu lõpetamisega, augusti müügikäibe moodustasid vaidlusalused ettemaksuarved. Seega oli majandustegevus pärast ettemaksude saamist sisuliselt olematu. Seda kinnitab ka MKA pangakonto väljatrükk. Hageja juhtis korduvalt tähelepanu sellele, et haldurile ei ole üle antud dokumente, mis võimaldaks bilansikontode sisu välja selgitada. Hageja taotles kohtumenetluses kostjatelt vastavate andmete esitamist. Kostjad keeldusid sellest. Seega ei saa hagejale ette heita maksejõuetuse võimalikku tõendamatust.
5. Kohtuotsuse kohaselt on kostjad lükanud maksejõuetuse väite ümber oma kokkuvõttega. Hageja leidis, et kokkuvõte läheb olulises osas vastuollu kostjate endi poolt allkirjastatud kasumiaruandega seisuga oktoober 2007, kus MKA tulud olid 4 083 086 krooni (kokkuvõttes 4 628 820 krooni) ja kulud 4 856 083 krooni (kokkuvõttes 3 604 621 krooni). Kohus ei ole sellele vastuolule tähelepanu pööranud ega kohast hinnangut andnud. Kokkuvõte on koostatud pärast hagi esitamist ja on ilmselt kantud eesmärgist vastutusest vabaneda. Kui kohus siiski asub seisukohale, et pankrotiavaldusega esitatud kasumiaruanne on ebaõige ja kostjate hilisem kokkuvõte õige, tuleb menetluskulud selle nõude osas jätta kostjate kanda. Hageja tugines hagi esitades kostjate esitatud kasumiaruandele ja ei teadnud ega pidanudki teadma, et selle andmed ei ole õiged.
6. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui maksejõuetus ilmnes
7. aasta augusti alguses, ei ole kostjad väljamaksete tegemisega oma kohustusi rikkunud. Selle seisukohaga ei saa nõustuda.

180 lõike 51 kohaselt pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist 6 osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega.

1. Seaduse kohaselt ei oma tähtsust see, kas maksed tehti sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks või mitte. Tähtsust omab see, kas maksejõuetuse olukorras olid tehtud maksed kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus ei ole selles osas seisukohta võtnud.
2. Kohtu hinnangul tagati ettemaksu võtmisega majandustegevuse jätkumine ning väljamaksed olid vajalikud majandustegevuse jätkamiseks. Samas ei selgu, millest tulenevalt kohus sellistele seisukohtadele asub. Ettemaksude arvelt tehti väljamaksed varasemate kohustuste täitmiseks ja kostja ei ole toonud välja asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et need väljamaksed olid vajalikud MKA majandustegevuse jätkamiseks.
3. Hageja tõendas MKA majandustegevuse lõppemist muuhulgas sellega, et ettemaksu teinud T. objektil tööd alates ettemaksu saamisest ei tehtud. Kohus jättis T. ütluse tähelepanuta. Kohus on ise leidnud, et majandustegevuse jätkumine omab asjas tähtsust, seega omab tähtust ka T. ütlus. Vastustajate seisukoht
4. Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
5. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. 37.

§ 187

lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ja lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Hageja ei ole kostjate vastutuse alusena esile toonud konkreetseid süülisi tegusid, vaid heidab ette üldist ebaefektiivset majandamist, see on, et kostjad on teinud ülemääraseid kulutusi, mis ei vastanud äriühingu vajadustele ega majanduslikele võimalustele. 38. Maakohus jaotas õigesti tõendamiskoormise. Kahju hüvitamise nõude üheks eelduseks on kahju tekitaja rikkumine (õigusvastane tegu), mis

§ 187kohaselt seisneb hoolsuskohustuse rikkumises.

Seega pidi hageja tõendama, et äriühingule on tekkinud kahju sellest, et juhatuse liige rikkus juhatuse liikme kohustusi ja need rikkumised põhjustasid hagiavalduses nimetatud kahju. Alles pärast nende asjaolude tõendamist läheb juhatuse liikmele üle vabandatavuse tõendamise koormus VÕS § 103 lg 1 järgi. Sellisele seisukohale on korduvalt asunud ka Riigkohus (RK 3-2-1-41-05; 3-2-1-91-11).

1. Maakohus tuvastas, et kõik tehtud maksed autodele ja mobiiltelefonidele olid seotud äriühingu majandustegevusega ja seega vajalikud ning põhjendatud. Hageja ei tõendanud, et kantud kulutused olid ebavajalikud ja majanduslikult põhjendamatud.
2. Autod ja mobiiltelefonid kuulusid võlgnikule. Seega pidi ka võlgnik kandma nende pidamise kulud. Asjaolust, et kostjad olid ka OÜ Moodne Ehitus juhatuse liikmed, ei tulene OÜ-le Moodne Ehitus kohustust kanda seetõttu osaliselt võlgniku kulutusi. 41.

§ 180

lg 51 kohaselt ei või juhatuse liikmed pärast maksejõuetuse ilmnemist teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Maakohus jõudis põhjendatud järeldusele, et maksejõuetuse ilmnemine juba 2007.aasta augustis, mida hageja väidab, ei ole tõendamist leidnud. Äriühingul toimus siis veel majandustegevus, võlgnik sõlmis uusi 7 lepinguid ja tasus sissenõutavaks muutunud kohustusi, mis olid vajalikud äriühingu majandustegevuse jätkamiseks. Hageja nõue saab

§ 180

lg 51 kohaselt põhineda asjaolul, millal reaalajas ilmnes kostjatele äriühingu maksejõuetus. Asjaolu, millal ning mille põhjal pidi juhatuse liikmetele olema selge, et äriühing on püsivalt maksejõuetu, pidi esile tooma ja tõendama hageja. Millistel asjaoludel pidi juhatuse liikmetele juba 03.08.2013 olema selge, et majandusraskustest pole enam võimalik välja tulla, hagis ega apellatsioonkaebuses selgitatud ei ole.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et klientide ettemaksete arvel varasemate kohustuste tasumist ei saa iseenesest pidada hoolsuskohustuse rikkumiseks. Tavapärases äriühingu majandustegevuses ei kasutata objekti ettemaksu üksnes selle objekti ehitamise kulude katmiseks. Võlgnik tasus sissenõutavaks muutunud äriühingu kohustusi – ehitusarved, riigimaksed, üüri- ja kommunaalkulud, juhatuse liikmete tasud ja muud kulud – mis olid vajalikud äriühingu majandustegevuse jätkamiseks. Menetluskulude jaotus ja selgitus
2. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt välja riigituludesse riigilõivu, mille tasumisest hageja oli hagiavalduse esitamisel vabastatud. Ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtu kulud samuti hageja kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm 8 9