← Eesti

3-11-1430/76

Obsah (6)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 4. detsember 2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-1

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-11-1430 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ Pillado esitas Harku Vallavalitsusele 02.11.2010 taotluse OÜ Pillado poolt välja ehitatud, Harkujärve külas, XXXXXX, XXXXXX ja XXXXXX asuvate ühisveevärgi ja – kanalisatsioonirajatiste kompenseerimiseks Harku Vallavolikogu 22.04.2004 määruses nr 6 ”Hoonestuspiirkondade tehnovõrkude vallale omandamise kord” (edaspidi kord) sätestatud põhimõtetel summas kokku 3 677 055 krooni. Harku Vallavalitsus jättis 03.05.2011 korraldusega nr 425 OÜ Pillado taotluse OÜ Pillado poolt välja ehitatud Harkujärve ja Tiskre külas valdavalt XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX, XXXXXX ja XXXXXX asuvate ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajatiste omandi tasu eest Harku vallale üleandmiseks rahuldamata. Korralduse põhjenduste kohaselt müüs Lauri Salu teeninduspiirkonna kinnistuid valdavalt koos ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga liitumisega, kohustudes selle oma kulul välja ehitama, seega sisaldus ostu-müügi hinnas ka liitumistasu. L. S. täitis kinnistute eest liitumistasu saades oma kohustuse tehnovõrke välja ehitada läbi selleks ettevõtte OÜ Pillado asutamise ja ettevõtlusega tegelemise. Ei saa eristada L. S. tegevust talle kuuluva ettevõtte OÜ Pillado tegevusest, millest viimasele puuduks muidu majanduslik põhjendus. OÜ Pillado 02.11.2010 taotluses käsitletud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajatised on seega ehitatud liitumistasude eest ning korra § 5 lg 3 p-de 5 ja 6 kohaselt on nende omandamine välistatud. Tõendatuks ei saa pidada XXXXXX puurkaev-pumpla projekteerimise ja ehitamise seost Pillado V, VI ja VII maaüksuste arendusega.
  2. OÜ Pillado esitas 09.06.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavalitsuse 03.05.2011 korralduse nr 425 tühistamiseks (kaebuse nõue nähtub 26.07.2011 kaebuse täpsustusest). Kaebuse põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised: 1) korraldus ei ole mõistlikult ja arusaadavalt põhjendatud; 2) arvestades, et kord on kehtestatud
  3. a ning võimaldab nende trasside omandamist, mille ehitusload on väljastatud pärast 01.04.1999, on määrus tagasiulatuvalt kohaldatav ka neile trassidele, mis olid välja ehitatud enne määruse kehtestamist. Seega ei ole asjakohane korralduse põhjendus, et kaebajal ei tekkinud trasside väljaehitamise ja finantseerimise ajal õiguspärast ootust, et vald need hüvitab; 3) korra § 5 lg 3 p-de 5 ja 6 kohaselt omandab vald ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni, mis pole ehitatud liitumistasude eest. Liitumistasude mõiste ja kohaldamise tingimused on määratletud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) §-s
  4. L. S. ja OÜ Pillado ei ole küsinud ega saanud liitumistasusid taotletavate trasside väljaehitamiseks ning trassid on välja ehitatud OÜ Pillado vahenditest. Liitumistasuna ei saa käsitleda kinnistute müügihinda L. S. ja kinnistute ostjatega sõlmitud müügilepingutes. Vastustaja on viidanud ühe kinnistu omaniku A. R. e-kirjale, mille kohaselt oli kokku lepitud, et kinnistu hinnast 100 000 krooni on tasutud trassidega liitumise eest. Nimetatud e-kirjale tuginemine on asjakohatu. Kaebaja ei ole A. R. ega teistelt kinnistud omandanud isikutelt liitumistasu küsinud. Liiatigi ei saa A. R. väiteid oletuslikult laiendada teistele kinnistud omandanud isikutele; 4) korrast ei tulene, et ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatised ei kuulu omandamisele ning nende ehitusmaksumus hüvitamisele, kui trassidega on liidetud teisi arenduspiirkondi. Seega on vale vastustaja järeldus, et taotluse objektiks olevad trassid on välja ehitatud ca 307 elamu2

(7)3-11-1430 krundi teenindamiseks ja kuna sellega pole kaebaja taotluses arvestatud, on taotlus „sisuliselt ebaõige“; 5) õige ei ole ka seisukoht, nagu seetõttu, et Harku Vallavalitsuse 24.08.2004 korraldusega nr 884 pole kehtestatud sellise rajatise nagu puurkaev-pumpla ehitusmaksumuse hüvitamise piirmaksumust, on välistatud kaebajale XXXXXX puurkaev-pumpla kui ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni osa ehitusmaksumuse hüvitamine. Olukorras, kus puurkaev-pumpla vastab korra tingimustele ja viidatud vallavalitsuse korralduses ei ole piiratud selle maksumuse hüvitamist, tuleb rajatise maksumus hüvitada 100% ulatuses; 6) taotluse rahuldamata jätmisel on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest sarnastel asjaoludel on korra alusel teistele isikutele hüvitist makstud.
  1. Harku vald palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja tõi muu hulgas lühidalt esile järgmist: 1) põhjendamiskohustust ei ole rikutud. Põhjendused on esitatud korralduse lk-del 14-16; 2) kaebaja seisukohad on haldusmenetluses olnud vastuolulised. 20.11.2008 on kaebaja märkinud, et tehnovõrkude rajamist finantseeriti L. S. poolt kinnistute müügist saadud vahendite arvel. 18.01.2010 väitis kaebaja, et kulutused on tehtud OÜ Pillado omavahendite arvelt. 11.02.2011 seisukoha järgi rajati tehnovõrgud L. S. saadud laenu eest; 3) vastustajale esitatud kinnistute müügilepingud ei ole liitumistasude osas ühetaolise sõnastusega. Siiski nähtub nendest, et L. S. kohustus kokkulepitud ajaks välja ehitama kinnistute liitumise ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga ja kandma kõik sellega seotud kulutused. Kohustuse üleminekuks OÜ-le Pillado peaks eksisteerima leping L. S. ja OÜ Pillado vahel, milles peaks eelduslikult kajastuma ka see, mis on OÜ Pillado poolt kohustuste ülevõtmise eest saadav hüve. Vastustajale on esitatud üksnes 15.09.2000 leping, mis on pigem deklaratsioon olukorra kohta kui osapoolte õigusi ja kohustusi fikseeriv kokkulepe.
  2. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.12.2012 otsusega kaebuse ja tühistas Harku Vallavalitsuse 03.05.2011 korralduse nr 425 (resolutsiooni p 1) ning mõistis Harku Vallavalitsuselt OÜ Pillado kasuks välja menetluskulud 2000 eurot (resolutsiooni p 2). Kohus tugines otsuse tegemisel alljärgnevale: 1) vaidlust ei ole selles, et kord on kaebaja taotluse osas kohaldatav. ÜVVKS § 2 lg 1 kohaselt ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse. ÜVVKS § 6 (23.03.1999-01.01.2006 kehtinud redaktsioonis) lg 1 kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus võtta ühisveevärgi või -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras ja tingimustel. Omavalitsuse volikogul on õigus kehtestada liitumistasu ülempiir. Vaidlustatud korralduses on viidatud Harku Vallavolikogu 21.12.2000 määrusega nr 27 kinnitatud „Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumise eeskirjale“, mis kehtis 01.02.2001-31.08.
  3. Liitumise eeskirja üldsätete punkti 1.4 kohaselt kasutatakse liitumise eeskirjas mõisteid Harku Vallavolikogu poolt 21.12.2000 määrusega nr 26 kinnitatud „Harku valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas“ toodud tähenduses. Seega on liitumistasu liitumislepingus kindlaks määratud ühekordne tasu, mille liituja (kinnistu omanik või valdaja) maksab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale liitumiseks ühisveevärgi ja/või – kanalisatsiooniga. Liitumislepingu poolteks saavad seega olla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja isik, kes soovib ühisveevärgi ja/või –kanalisatsiooniga liituda. Liitumistasu mõistest tulenevalt ei saa käsitada liitumistasuna kinnistute müügihinda või müügihinna osa, seda ka siis mitte, kui see hind sisaldas muu hulgas müüja (käesoleval juhul füüsilise isiku L. S.) kohustust ehitada müüja kulul välja vee- ja kanalisatsioonisüsteem ja kanda liitumi3
(7)3-11-1430 sega seotud kulud, nagu käesolevas haldusasjas esitatud kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingutes oli kokku lepitud. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kaebaja ei ole vaidlustatud korralduses märgitud Pillado VI ja Pillado VII ala võõrandamiseks sõlmitud kinnistute müügi- ja asjaõiguslepingute pooleks, mistõttu ei saanud ta ka saada kinnistud ostnud isikutelt mingit tasu. Kuna kaebaja ei ole ka XXXXXX kinnistu ostu-müügilepingu pool, siis ei saa ka selle kinnistu omandanud A. R. e-kirjadest teha järeldust, et kaebaja on kinnistute omandajalt saanud liitumistasu; 2) vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja 02.11.2010 taotluses märgitud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni omanik on kaebaja. Liitumislepingutest ei nähtu liitujate poolt kaebajale liitumistasu maksmise kohustust. Vaidlustatud korralduses märgitud 06.08.2001 liitumislepingutes nr 25, 25A ja 25B on p-s 3.1 märgitud, et OÜ-le Pillado kuuluvate vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumine liitumispunktides on tasuta, samal kuupäeval sõlmitud liitumislepingu nr 15 p 2.2 kohaselt tasub liitumise eest L. S. vastavalt 15.09.2000 L. S. ja OÜ Pillado vahel sõlmitud lepingule. Samuti on märgitud
  1. ja
  2. a sõlmitud liitumislepingute nr 48, 208, 70, 50, 51 p-s 1, et liitumise eest on tasunud kinnistu endine omanik L. S. vastavalt 15.09.2000 L. S. ja OÜ Pillado vahel sõlmitud lepingule. L. S. ja OÜ Pillado vahel 15.09.2000 sõlmitud lepingu objektiks on Pillado VI ja Pillado VII 34 ehituskrundi ühendamine OÜ Pillado poolt rajatud vee- ja kanalisatsioonitrassidega. Lepingus on olukorra kirjelduses märgitud, et OÜ Pillado on välja ehitanud vee- ja kanalisatsioonitrassid Pillado VI ja Pillado VII maaüksustel ca 80% ulatuses ülalnimetatud maaüksustel asuva 34 ehituskrundi ja läbi samade trasside veel ca 200-300 ehituskrundi kindlustamiseks vee- ja kanalisatsiooni ühendustega. Nimetatud lepingus ei ole käsitletud liitumistasusid. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et L. S. oleks 15.09.2000 lepingust tulenevalt kaebajale liitumistasu maksnud. Vastuses kaebusele on vastustaja märkinud, et vastustajale on jäänud selgusetuks, kas kaebaja on saanud tasu L. S. , samuti on haldusmenetluses jäänud ebaselgeks, millised kohustused ning millistel tingimustel on OÜ Pillado poolt L. S. üle võetud. Seega ei ole vastustaja täitnud piisava hoolsusega haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6 sätestatud uurimispõhimõtet selgitada välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel. Asjaolust, et L. Salu on kaebaja juhatuse liige ja ainuosanik, ei saa liitumistasu saamist tõendavaid tõendeid omamata teha järeldust, et tehnovõrgud on rajatud (XXXXXX pumpla puhul ka omandatud) liitumistasude eest; 3) haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja on saanud õigusaktidest tulenevalt liitumistasuna käsitatavat tasu ja selle eest ehitanud vaidlusalused vee- ja kanalisatsioonitrassid. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja taotluse rahuldamata jätmine põhjusel, et kaebaja 02.11.2010 taotluses käsitletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatised on ehitatud liitumistasude eest, õigusvastane ning Harku Vallavalitsuse 03.05.2011 korraldus nr 425 tuleb tühistada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. Harku vald palub 07.01.2013 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 07.12.2012 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi halduskohtule, alternatiivselt teha uus otsus, millega jätta OÜ Pillado kaebus rahuldamata. Menetluskulud palub Harku vald jätta kaebaja kanda. Vastustaja jääb korralduses nr 425 ja halduskohtule esitatud vastustes toodud seisukohtade juurde, märkides täiendavalt järgmist: 1) halduskohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja rikkunud menetlusnorme. Halduskohtu käsitlus on eesmärgipäratu. Korra §-s 2 pole mõistet liitumistasu defineeritud ega tehtud selle osas viidet ÜVVKS-le ega halduskohtu poolt otsuse p-s 23.2 nimetatud Harku Vallavolikogu õigusaktidega kehtestatud eeskirjadele. Sellest tulenevalt ei pea liitumistasu Korra mõistes olema samatähenduslik ÜVVKS või Harku Vallavolikogu 4
(7)3-11-1430 poolt kehtestatud eeskirjade kohaste mõistetega. Korra rakendamine viisil, mille kohaselt kuuluks vaatamata kolmandate isikute poolt tasumisele või vastava kohustuse tekkimisele, tehnovõrgud Harku valla poolt omandamisele, oleks ebamõistlik ja ka ebaõiglane. Puudub põhjendus, miks peaks avalikke vahendeid kasutatama tehnovõrkude eest tasumiseks, mille eest eraõiguslikule isikule on juba tasutud või vastavat õigust pole seotud isikute vahel realiseeritud; 2) kaebaja poolt sõlmitud liitumislepingute sõnastusest nähtub, et L. S. on võtnud endale kohustuse kaebajale liitumistasude maksmiseks. Kui kaebaja on tõepoolest võtnud üle L. S. kohustused, leppimata kokku vastavate kulutuste hüvitamises L. S. poolt, või kui kaebaja on jätnud realiseerimata vastavad nõuded, saab see olla selgitatav üksnes kaebaja ja L. S. tiheda seosega. Mitteseotud osapoolte vahel poleks ettevõtja poolt kulutuste võtmine mistahes vastutasu saamata usutav; 3) etteheide uurimispõhimõtte mittejärgimisest on põhjendamatu. Harku vald on haldusmenetluses küsinud kaebajalt korduvalt asjassepuutuvaid dokumente ja selgitusi. Vaatamata sellele on kaebaja poolt avaldatu olnud vastuoluline. Selgusetuks jääb, mida oleks vastustajal olnud võimalik uurimispõhimõtte nõuetekohaseks järgimiseks veel täiendavalt teha. Halduskohus oleks pidanud ise uurimispõhimõttest lähtuvalt asja läbivaatamiseks olulised asjaolud välja selgitama; 4) kaebaja menetluskulu on põhjendamatult suur.
  1. OÜ Pillado palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ühtlasi mõista kaebaja menetluskulud välja vastustajalt ja jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja jääb kõigi oma varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohtade juurde ja ei pea vajalikuks neid korrata. Kaebaja märgib täiendavalt järgmist: 1) asjaolu, kas määratlemata osa kinnistu müügihinnast on võimalik käsitleda liitumistasuna korra mõttes, nagu vastustaja püüab seda teha, pole oluline, sest kinnistud on müünud L. S. , mitte kaebaja. Tehnovõrgud ehitas välja kaebaja. L. S. ei ole samastatav kaebaja isikuga; 2) halduskohus on õigesti tuvastanud, et liitumislepingutest nähtuvalt pidi liitumistasu tasumine toimuma vastavalt L. S. ja kaebaja vahelisele 15.09.2000 lepingule. Nimetatud leping ei käsitle liitumistasusid. Kaebaja ei ole L. S. liitumistasusid saanud ega pidanud neid saama, kuna seda kohustust ei käsitle ei 15.09.2000 leping ega ükski muu tehing. Kaebaja on tehnovõrgud välja ehitanud omanikult saadud laenu arvelt, mitte liitumistasudest. Kaebaja on kohustatud laenu omanikule tagastama. Samas pole asja lahendamisel oluline, kas laen on tagastatud või mitte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kord kohaldub ka kaebaja osas. Nimetatud asjaolu üle pooled ei vaidle. Samuti on halduskohus õigesti järeldanud, et ÜVVKS-järgseid liitumistasusid pole OÜ-le Pillado tasutud. Samas on halduskohus eeltoodule tuginedes jõudnud ebaõigele tulemusele korralduse nr 425 tühistamise näol. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta OÜ Pillado kaebus rahuldamata. Ringkonnakohus lähtub seejuures alljärgnevast.
  3. Vaidlus taandub korra § 5 lg 3 p-de 5 ja 6 tõlgendamisele, mille kohaselt kuuluvad kohaliku omavalitsuse poolt omandamisele ühisveevärk (p 5) ja ühiskanalisatsioon (p 6), mis pole ehitatud liitumistasude eest. Vaidlust ei ole selles, et muud korra § 5 lg-s 3 nimetatud eeldused tehnovõrkude omandamiseks on täidetud. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et korra sisustamisel ei tule mõiste „liitumistasud“ sisustamisel lähtuda ÜVVKS mõistest. Korda ei saa tõlgendada viisil, mis tooks kaasa taotleja 5
(7)3-11-1430 alusetu rikastumise. Selline oleks aga tulemus, kui tehnovõrkude omanik ehitab tehnovõrgud liitumislepingutest tulenevalt välja tasuta, kuid kogub kinnistu omanikelt liitumise eest tasu mingi muu nimetuse all. Seega tuleb „liitumistasude“ all mõista kõiki makseid, mis on tehtud tehnovõrkudega liitumise eesmärgil.
  1. Nagu eelpool märgitud, pole vaidlust selles, et OÜ-le Pillado pole ühegi kinnistu omanik liitumistasu või muud tasu maksnud. Esitatud liitumislepingutest nähtub, et L. S. ja tema lähikondsete puhul on liitumine toimunud tasuta (II kd, tl 6-8), teiste kinnistute omanikega sõlmitud lepingute p 4.1 sätestab, et liitumise eest on tasunud kinnistu endine omanik L. S. vastavalt 15.09.2000 L. S. ja Pillado OÜ vahel sõlmitud lepingule (II kd, tl 9-14). 15.09.2000 leping rahalisi kohustusi ei reguleeri, vaid selles märgitakse, et OÜ Pillado on Pillado VI ja Pillado VII maaüksustel vee- ja kanalisatsioonitrassid 80% ulatuses välja ehitanud ning trassid on kasutusvalmid
  2. a juunikuus (I kd, tl 83). Vastustaja on esitanud ostu-müügilepingud, millega L. S. kinnistud võõrandas (II kd, tl 15118). Lepingud on valdavalt sõlmitud
  3. ja
  4. aastal. Kõigis neis on L. S. kohustunud omal kulul tehnovõrgud välja ehitama ning kandma kõik kulutused seoses liitumisega. Ringkonnakohus leiab, et eluliselt ei ole usutav, et L. S. võttis selle kohustuse endale tasuta. Ühe kinnistu omaniku A. R. e-kiri, mille kohaselt oli kokku lepitud, et kinnistu hind katab ka tehnosüsteemide ehituse ja nendega liitumise (II kd, tl 137-138), ei ole küll ülekantav teistele kinnistute omanikele, kuid kinnitab kohtu seisukohta, et kinnistu hind sisaldas ka nn liitumistasusid. Aastatel 2000-2001 kord ei kehtinud ning L. S. ei saanud kinnistuid võõrandades eeldada, et vald talle kulutused korvab. Vastupidi, korraldusest nr 425 nähtuvalt sõlmiti 01.09.1999 enne Pillado VII maaüksuse detailplaneeringu kehtestamist L. S. ja Harku Vallavalitsuse vahel leping, mille p-s 1.4 sätestati, et Harku Vallavalitsus ei võta enda peale tehnovõrkude rajamise kohustust, mistõttu tuleb need rajada asjast huvitatud isikute finantseerimisel (I kd, tl 113). Eeltoodut kogumis arvestades leiab ringkonnakohus, et kinnistute müügihind sisaldas tasu tehnovõrkude väljaarendamise ning nendega liitumise eest ehk liitumistasu korra § 5 lg 3 p-de 5 ja 6 tähenduses.
  5. Kaebaja on leidnud, et isegi juhul, kui L. S. liitumistasusid maksti, ei ole L. S. ja OÜ Pillado samastatavad. Tõsi, tegemist on erinevate isikutega, kuid eeltoodu ei tähenda, et asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates ei või jõuda järeldusele, et L. S. tasutud liitumistasud jõudsid või pidid jõudma OÜ Pillado kasutusse. L. S. on 12.10.2012 halduskohtu istungil öelnud, et „tegin firma, et saaks käibemaksu tagasi ja saadud maa müügist sain ehitada“ (II kd, tl 216). Eeltoodust nähtub, et trasside ehitamine toimus maa müügist saadud raha eest. Ringkonnakohus on eelnevas punktis leidnud, et kinnistu ostjad tasusid ka tehnovõrkude väljaarendamise eest. Toimikus on L. S. ja OÜ Pillado vahel 20.05.2000 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt andis L. S. OÜ-le Pillado kolm miljonit krooni laenu (I kd, tl 97-99). Ringkonnakohus leiab, et laenuleping ei kajasta tegelikke asjaolusid. Nii näeb laenulepingu p 2.1 ette, et laenusumma täieliku tasumise lõpptähtaeg on 01.12.2002, kuid laenu pole käesoleva ajani tagastatud. Kaebaja on väitnud, et ta saab laenu tagastada juhul, kui vastustaja tema taotluse rahuldab. Selline põhjendus ei ole usutav, sest
  6. aastal laenulepingut sõlmides ei saanud L. S. ega OÜ Pillado seada laenukohustuse täitmist sõltuvusse kohaliku omavalitsuse tegevusest, kuna puudus igasugune kindlus, et vald kulud hüvitab. Seega on laenuleping vormistatud teadmisega, et tagasimaksmise kohustus puudub. Tegemist pole tavapärase laenusuhtega, vaid L. S. andis kinnistute müügist saadud ning trasside rajamiseks ette nähtud vahendid OÜ-le Pillado üle tasuta. Seega võib väita, et OÜ Pillado rajas tehnovõrgud liitumistasude eest. OÜ-le Pillado korra alusel hüvitise maksmine tooks kaasa kaebaja alusetu rikastumise. 6
(7)3-11-1430 11. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja halduskohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud tema enda kanda (

§ 108lg 1).

Harku Vallavalitsus taotleb esindaja kulude hüvitamist summas 3410,41 eurot. Nimetatud taotlus jääb rahuldamata, sest tegemist ei ole vaidlusega, mis õigustaks välise õigusabi kasutamist haldusorgani poolt. Kaebajalt tuleb aga vastustaja kasuks välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 15 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.