← Eesti

3-12-1412/60

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 165§ 199§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kaire Pikamäe, liikmed Ruth Plaks ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2013, Tallinn Haldu

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-12-1412 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. PMTK koostas 13.04.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/4151-36, millega otsustas vähendada Raudla Kodu OÜ poolt
  2. a augusti osas deklareeritud sisendkäibemaksu summas 188 770,66 eurot ja tagasi nõuda samal maksustamisperioodil alusetult deklareeritud ja tagastatud enammakstud käibemaks summas 188 770,66 eurot. Kokkuvõtvalt asus maksuhaldur seisukohale, et Raudla Kodu OÜ ei soetanud
  3. a augustis OÜ-lt Annandeks kinnisvara tavapärase ettevõtluse käigus, vaid toimus kogu OÜ Annandeks kinnisvaraarendusega tegelenud ettevõtte üleminek Raudla Kodu OÜ-le, millest ei teki käivet käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 mõttes. Maksuotsuses tuvastatud asjaolud, õiguslik alus ja järeldused: 1) OÜ Annandeks majandustegevus seisnes Laanekivi Kodu elurajooni väljaarendamises Raudla ja Laanekivi maaüksustel ja selleks vajaliku infrastruktuuri loomises. Tegevuse finantseerimiseks olid sõlmitud AS-ga Swedbank laenulepingud. Kuna OÜ Annandeks ei suutnud laenukohustusi täita, esitas AS Swedbank 29.06.2011 täiteavalduse, mille tulemusel müüs kohtutäitur K. P. 02.08.2011 enampakkumisel kogu OÜ-le Annandeks kuuluva ja AS Swedbank ühishüpoteegiga kaetud kinnisvara. Pärast seda jäi OÜ Annandeks varatuks ega suutnud täita kohustusi Gillerton Haldus OÜ, OÜ Polar Holding ega ka maksuhalduri ees. OÜ Annandeks deklareeris
  4. a augusti käibedeklaratsioonil 02.08.2011 toimunud enampakkumisel müüdud kinnisvara müügikäivet summas 1 853 795,19 eurot, sh maksustatavat käivet summas 943 853,19 eurot ja sellelt arvestatud käibemaksu 188 770,64 eurot ning maksuvaba käivet summas 909 942 eurot, kuid ei tasunud käibemaksu riigieelarvesse. Alates
  5. a septembrikuust OÜ Annandeks käivet ei deklareeri. OÜ Annandeks on vormistanud Raudla Kodu OÜ-le 02.08.2011 toimunud enampakkumisel müüdud kinnisvara eest arved, mille alusel on Raudla Kodu OÜ
  6. a augustikuu käibedeklaratsioonil maha arvanud sisendkäibemaksu 188 770,66 eurot. 2) Raudla Kodu OÜ (endise nimega Sunseeker OÜ) asutati kindla eesmärgiga omandada kinnisvaraarendusega tegelemise eesmärgil enampakkumisel OÜ Annandeks vara (54 kinnisasja, sh 11 valmis ridaelamu korteriomandit, üks XXXXXX kinnistul alustatud ehitusega ridaelamu projekt algfaasis (vundamendiga) ja 43 kinnistut, sh 1 kinnistu juba saadud ehitusloaga (konkreetne projekt selle algfaasis)). Enampakkumise võitmisel nimetati Sunseeker OÜ endise maaüksuse järgi ümber Raudla Kodu OÜ-ks ning elurajoon nimetati ümber Raudla Kodu elurajooniks. Raudla Kodu OÜ on oma kodulehel ja reklaamides välja toonud, et alal on läbimõeldud detailplaneering, mis näeb ette üheksa eramu, viis paarismajaja kakskümmend üks galeriimaja krunti, ühe lasteaia ning kaubandus- ja teefunktsiooniga kinnistu. Raudla Kodu OÜ elamurajoon valmib viies autonoomses ehitusetapis ja tänaseks on valminud kõik asumi kommunikatsioonid, asfalteeritud jalg- ja sõiduteed, tänavavalgustus ning üldhaljastus. Läbimõeldud arendus välistab elanike häirimist uute etappide ehitamisel.
  7. a kevadel valmis esimene galeriimaja 14 majaosaga. Kaasaegne elukeskkond valmib
  8. a kevadel (vt http://www.city24.ee/realstate/newprojects/972268 ja www.raudlakodu.ee). Seega tegeleb Raudla Kodu OÜ kinnisvaraarendusega, millega varem tegeles OÜ Annandeks. 3) Püsiv maksejõuetus ei välista ettevõtte majandustegevuse olemasolu. 2

(9)3-12-1412 4) OÜ Annandeks andis 18.09.2009 lepinguga Viimsi vallale tasuta üle väljaehitatud teed koos rajatistega (haljastus, tänavavalgustus jms). Ülejäänud tootmismaa (6 kinnistut) ja üldkasutatav maa (2 kinnistut) läksid OÜ-lt Annandeks üle Raudla Kodu OÜ-le. Nimetatud kinnistud on tervikliku arenduse seisukohast seotud piirkonna infrastruktuuriga liitumiste ning üldhaljastusega ja moodustavad tervikliku kinnisvaraarenduse. 5) OÜ Annandeks oli sõlminud XXXXXX korteriomanikega võlaõiguslikud lepingud, mis Raudla Kodu OÜ suhtes ei kehtinud, kuid viimane sõlmis lepingud eelmistes lepingutes märgitud tingimustel. Raudla Kodu OÜ oli kursis kõikide lepingutingimustega, kuid on väitnud, et OÜ-lt Annandeks ta lepinguid ei saanud, samuti ei esitanud ostjad müüjale eelmise omanikuga sõlmitud lepinguid. Pärast vara omandamist Raudla Kodu OÜ poolt tegeles kinnisvara müügiga jätkuvalt OÜ Annandeks endine juhatuse liige A. S. . 6) Raudla Kodu OÜ poolt 02.08.2011 enampakkumisel OÜ-le Annandeks kuulunud vara tervikvarana soetamisega võttis äriühing üle ettevõtte KMS § 4 lg 2 p 1 tähenduses. Viidatud sättest tuleneb, et käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse (VÕS) tähenduses. Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2006/112EÜ (edaspidi direktiiv), millel KMS § 4 lg 2 p 1 põhineb, art 19 sätestab, et kogu vara või selle osa tasu eest või tasuta või äriühingu kapitali sissemaksena üleandmise korral võivad liikmesriigid lugeda kaubatarnet mittetoimunuks ja sel juhul käsitletakse saajat üleandja õigusjärglasena. Kuna KMS § 4 lg 2 p 1 põhineb eelnimetatud direktiivil, siis tuleb seda seadusesätet tõlgendada harmooniliselt direktiiviga (Euroopa Kohtu lahendi nr C-497/01 p 40). Direktiiv ei erista tehingulist ja seaduse alusel toimuvat ettevõtte üleminekut. Seega ei mõjuta ettevõtte üleandmise mittekäibeks lugemist asjaolu, et Raudla Kodu OÜ on omandanud ettevõtte täitemenetluse raames korraldatud avaliku enampakkumise tulemusena. Ettevõtte üleminek direktiivi tähenduses on Euroopa Liidu õiguse autonoomne mõiste ja kuna viidatud direktiiv ei sisalda otsest viidet liikmesriikide siseriiklikule õigusele, siis tuleb ettevõtte üleandmist sisustada direktiivi art 19 mõttest ja eesmärkidest lähtuvalt. Seega ei ole KMS § 4 lg 2 p 1 ettevõtte ülemineku juhtumite puhul kohaldatavad VÕS §-s 181 sisalduvad piirangud. Sellist tõlgendust toetab KMS § 4 lg 2 p 1 sõnastus, milles viidatakse kitsalt ettevõtte üleandmisele, mitte ettevõtte üleminekule kui VÕS instituudile tervikuna. Seega on KMS § 4 lg 2 p 1 täpsustus VÕS-le abistava iseloomuga. 7) Raudla Kodu OÜ poolt OÜ-lt Annandeks üle võetud terviklik majandusüksus koosnes detailplaneeringuga kinnistutest ja korteriomanditest: a. 42 kinnistut, mis olid krundina müüdavad; b. pooleliolev projekt XXXXXX (14 korteriomandiga ridaelamu vundamendid) ja XXXXXX (14 korteriomandiga ridaelamu vundament) kinnistutel; c. XXXXXX kinnistu koos 11 korteriomandiga, mille osas olid sõlmitud võlaõiguslikud lepingud ja neist 9 korteris elasid elanikud, kes ootasid asjaõiguslepingu sõlmimist; d. Laanekivi/Raudla maaüksustel asuva kinnisvaraarendusega seotud infrastruktuur liitumiste ja üldhaljastustega; e. õigused, mis tulenesid ÜVK-ga liitumise lepingust, sh liitumistasu kogumine. 8) Pärast seda, kui lõppes OÜ Annandeks majandustegevus, alustas minimaalse ajalise nihkega tegevust Raudla Kodu OÜ. OÜ Annandeks sõlmis viimased XXXXXX korteriomandite võlaõiguslikud müügilepingud aprillis 2011. Kinnisvaraarenduse võimalikku jätkamist puudutavad läbirääkimised OÜ Annandeks ja AS Swedbank vahel kestsid aga kuni kevad-suveni 2011. Seega oli ettevõtte tegevus peatunud minimaalse ajaperioodi jooksul, sest Raudla Kodu OÜ jätkas korteriomandite võõrandamisega septembris 2011. 3
(9)3-12-1412 9) Raudla Kodu OÜ kasutab äriühingu identifitseerimiseks samu väliseid tunnusmärke, mida varasemalt kasutas OÜ Annandeks. Raudla Kodu OÜ poolt kasutatav logo – värviriba ärinime all – kattub OÜ Annandeks logoga. Raudla Kodu OÜ ärinime värvilahendus langeb kokku OÜ Annandeks poolt kasutatud värvilahendusega: ärinime esimene pool (Raudla/Laanekivi) on ühte värvi ja teine pool (Kodu) teist värvi ehk roheline. 10) Kontrollimenetluses on leidnud tõendamist Raudla Kodu OÜ ja OÜ Annandeks vaheliste sidemete olemasolu.
  1. Raudla Kodu OÜ esitas maksuotsusele vaide, mille Maksu- ja Tolliamet (MTA) jättis 05.06.2012 vaideotsusega nr 6-1/845-2 rahuldamata. MTA leidis vaideotsuses, et KMS § 4 lg 2 p 1 ei tee vahet, kas tegemist on seaduse alusel toimuva või lepingulise ettevõtte üleminekuga, kuna mõiste „ettevõtte üleandmine“ tähendab sama mis „ettevõtte üleminek“.
  2. Raudla Kodu OÜ esitas 05.07.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 13.04.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/4151-36 ning MTA 05.06.2012 vaideotsuse nr 6-1/845-2 tühistamiseks. Kaebust põhjendati järgmiselt. 1) Vastustaja on valesti tõlgendanud KMS § 4 lg 2 p 1 ning on nimetatud sätte asemel tegelikult kohaldanud direktiivi, kuigi see on lubamatu. KMS § 4 lg 2 p 1 järgi saab lugeda mittekäibeks vaid ettevõtte üleandmist VÕS tähenduses, s.o tehingulisel alusel toimuvat ettevõtte üleminekut, mida praegusel juhul toimunud ei ole. VÕS §-st 181 järeldub, et sundtäitmise käigus ei saa toimuda ettevõtte üleandmist VÕS-i tähenduses. Ettevõtte üleminekut sundtäitmisel ei saa lugeda mittekäibeks KMS § 4 lg 2 p 1 alusel isegi juhul, kui kaebuse esitaja omandatud vara saaks käsitleda ettevõttena. KMS-i viidatud säte ei ole vastuolus direktiiviga ja on asjakohatu tõlgendada KMS-i kooskõlas direktiiviga. 2) Mõiste „ettevõtte üleminek“ hõlmab nii seaduse kui tehingu alusel toimuvat ettevõtte üleminekut, seevastu „ettevõtte üleandmine“ tähendab kitsamalt tsiviilõiguslikku käsutustehingut, mille alusel ettevõtte (sellesse kuuluvate asjade, õiguste, kohustuste ja lepingute) üleminek toimub. VÕS-i terminoloogia on selles osas järjekindel, kuivõrd „ettevõtte üleandmise“ mõistet on kasutatud üksnes tehingulisel alusel toimuva ülemineku kohta (VÕS § 180 lg 1 esimene lause, § 182 lg 1). Ka tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) kasutatakse mõistet „üleandmine“ üksnes käsutustehingu tähistamiseks. On mõeldamatu, et täitemenetluses toimuval enampakkumisel vara omandada sooviv isik peaks arvestama võimalusega, et vara omandamist täitemenetluses võidakse käsitleda ettevõtte üleandmisena VÕS-i tähenduses, millega kaasnevad KMS § 4 lg 2 p-s 1 ja MKS §-s 37 sätestatud tagajärjed. 3) Kaebaja poolt enampakkumisel omandatud vara ei saa käsitleda ettevõttena KMS § 4 lg 2 p 1 ega direktiivi tähenduses. Euroopa Kohtu lahendis kohtuasjas nr C-497/01 (p 40) leiti, et mõistet „kogu vara või selle osa […] üleandmine” tuleb tõlgendada nii, et see laieneb ettevõttele või ettevõtte osale, mille koosseisus on materiaalne vara või vajaduse korral immateriaalne vara, mis tervikuna moodustavad ettevõtte või iseseisvat majandustegevust teostava ettevõtte osa, kuid ei hõlma üksnes kauba võõrandamistehingut, nagu kaubavarude müük. Samale seisukohale on Euroopa Kohus asunud ka hiljem lahendis nr C-29/08 (p 37). Arvestades PMTK käsitlust (mille kohaselt on määrav just direktiivi artiklis 19 sätestatu) tuleks eelkõige lähtuda just eeltoodud Euroopa Kohtu seisukohast. 4) Maksumenetluses on esitatud erinevaid seisukohti, millisest varast koosnes OÜ Annandeks ettevõte ja milline vara on ettevõtte koosseisus üle läinud kaebajale. Kaebaja ei ole üle võtnud OÜ Annandeks laenu AS Swedbank ees ega kinnisasjadele seatud hüpoteeke; OÜ Annandeks kohustusi Gillerton Haldus OÜ ees; nõudeõigusi liitumiseks ÜVK-ga. Soetatud 4
(9)3-12-1412 kinnistud olid ühendatud ÜVK-ga juba 6 aastat varem vastavalt kinnistute varasema omaniku Gillerton Haldus OÜ ja AS Viimsi Vesi vahel 05.10.2005 sõlmitud lepingule. Liitumised on kinnistutega lahutamatult seotud, neid ei pea ega saa kinnistute omandajale kuidagi eraldi üle anda. Raudla Kodu OÜ omandas nõudeõigused liitumistasude kogumiseks Gillerton Haldus OÜ-lt 31.08.2011 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel. Maksuotsuses ei ole mitmeid küsimusi vaatamata kaebaja vastuväidetele vaatamata üldse käsitletud, mistõttu jäävad PMTK seisukohad üleläinud vara osas ebaselgeks ja seetõttu ei vasta maksuotsus MKS § 46 lg 2 ja lg 3 p 5 nõuetele. 5) Raudla Kodu OÜ sõlmis korteriomandite ostjatega uued võlaõiguslikud müügilepingud (koos asjaõiguslepingutega). Puudub analüüs korteriomandite ostjate poolt OÜ-ga Annandeks ja Raudla Kodu OÜ-ga sõlmitud müügilepingute tingimuste kohta, mille alusel saaks väita, et Raudla Kodu OÜ sõlmis ostjatega lepingud samadel tingimustel kui OÜ Annandeks. Maksuotsuses tuginetakse üksnes osade korteriomandi ostjate poolt antud seletustele. Seega on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet (MKS § 11) ja kaalutlusõiguse teostamist (MKS § 59 lg 1). 6) Tõenditel mittepõhinev on maksuhalduri seisukoht, et kinnisvaraarendusega tegelenud OÜ Annandeks ettevõtte tegevus lõppes vahetult enne vara soetamist kaebuse esitaja poolt. Varakogumit, mille baasil mingit majandustegevust juba pikema aja jooksul ei toimu, ei saa käsitleda ettevõttena (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-20-11 ja Euroopa Kohtu lahend C-24/85). Arusaamatuks jääb, miks tuleb väidetava kinnisvaraarendusega tegeleva ettevõtte osaks lugeda 43 krunti (maksuotsuse lk 42 on ekslikult märgitud kruntide arvuks 42), mille soetamisel tasutud käibemaksust Raudla Kodu OÜ poolt
  1. a augustikuu käibedeklaratsioonis deklareeritud sisendkäibemaks tekkis. Tõendid kinnitavad, et OÜ-l Annandeks ei toimunud kinnisvaraarenduse alast tegevust juba
  2. aastal. Tallinna Ringkonnakohus leidis 07.05.2010 määruses nr 2-09-2609, et OÜ Annandeks oli juba saneerimisavalduse esitamisel püsivalt maksejõuetu. Seega puudusid tal vahendid kinnisvaraarenduse jätkamiseks. OÜ Annandeks ei ole alates
  3. a algusest sisendkäibemaksu deklareerinud ja see kinnitab koostoimes asjaoluga, et OÜ-l Annandeks ei olnud töötajaid, üheselt asjaolu, et OÜ Annandeks kinnisvaraarenduse alane majandustegevus oli lõppenud juba
  4. a alguseks. Ka läbirääkimiste pidamist AS-ga Swedbank ei saa pidada kinnisvaraarenduse alaseks tegevuseks ja maksumenetluses on esitatud tõendeid, mis panevad selliste läbirääkimiste toimumise kahtluse alla. Euroopa Kohtu ja Riigikohtu praktikast nähtuvalt on majandustegevuse katkestuse aeg üheks kriteeriumiks, mida tuleb arvestada, otsustamaks, kas tegemist on oma identiteedi säilitanud majandusüksusega ja selle üleminekuga. Pelgalt varude müük ei anna alust rääkida iseseisvalt funktsioneeriva majandusüksuse olemasolust. 7) Raudla Kodu OÜ ei ole kinnisvara arendustegevusega alustanud. Ettevõtte kodulehel avaldatud teabest ei saa teha järeldust, et kaebaja ise kavatseks ehitiste püstitamist ja arendamist. Kaebaja soovib üksnes soetatud kinnistuid müüa. Reklaamides on üksnes esitatud kehtestatud detailplaneeringus sätestatud andmed. 8) Raudla Kodu OÜ ja OÜ Annandeks identifitseerimisel väidetavalt kasutatud tunnusmärkide võrdluse tulemuste alusel ei saa äriühinguid ega nende ettevõtlust samastada. 9) OÜ Annandeks ja Raudla Kodu OÜ vaheliste suhete skeem (I kd, tl 118) on asjakohatu, sest tegelikkuses eksisteerinud seosed ei ole tihedamad kui tavapäraselt vara endise omaniku ja uue omaniku vahel. Raudla Kodu OÜ ja OÜ Annandeks juhatuse liikmed ei ole kattuvad. 10) Väidet, et kaebajat finantseerinud AS CityInvesteeringud & Konsultatsioonid on seotud kinnisvaraprojekti algsete arendajatega, on maksuhaldur üritanud põhjendada läbi J. K. seoste 5
(9)3-12-1412 OÜ Annandeks ja Gillerton Haldus OÜ tegevust kontrollinud isikutega. Viited sellistele seostele on meelevaldsed. 11) MTA väide vaideotsuses, et Raudla Kodu OÜ ei ole mitte täiesti iseseisev ja sõltumatu äriühing, vaid selle registrijärgne omanik ja juhatuse liige varjab ilmselt teiste isikute ärihuvisid, on täiesti meelevaldne, ei põhine ühelgi tõendil ega ole sisuliselt kontrollitav, kuna vaideotsusest ei selgu, kes on need isikud, kelle ärihuvisid Raudla Kodu OÜ juhatuse liige R. A. varjab. 12) Vaideotsus ei riku iseseisvalt, sõltumata maksuotsusest, kaebaja õigusi, kuid tühistamist taotletakse õigusselguse kaalutlustel. 4. MTA palus vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes maksu- ja vaideotsuses avaldatud seisukohtade juurde. Täiendavalt tõi maksuhaldur esile järgmist. 1) Ebaõige on kaebaja etteheide, et maksuhaldur on Euroopa Liidu direktiivi otsekohaldanud. Maksuhaldur on sõnaselgelt maksuotsuse lk 21 p-s 3 (
  1. a)märkinud, et Raudla Kodu OÜ eksib, väites, et maksuhalduri arvates tuleb KMS § 4 lg 2 p 1 asemel otse kohaldada Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi nr 2006/122/EÜ artiklit 19. Vastupidiselt Raudla Kodu OÜ etteheitele, selgitas maksuhaldur kontrollaktis üksnes nõuet tõlgendada KMS § 4 lg 2 punkti 1 harmooniliselt Euroopa Liidu õigusega. Maksuhalduril puudub vajadus käibemaksudirektiivi artikkel 19 lõike 1 otsekohaldamiseks, sest vastav säte on siseriiklikku õigusesse sisse viidud ja sisaldub KMS § 4 lg 2 p-s 1. 2) Kaebaja etteheide uurimiskohustuse rikkumisest on otsitud ja põhjendamatu, väide kaalutlusõiguse kuritarvitamisest arusaamatu. Maksuotsuses on põhjalikult selgitatud, mille alusel maksuhaldur kaebajale täiendava maksusumma määrab ning kajastatud on ka analüüs, mille tulemusena maksuhaldur on vastavasisulise otsuseni jõudnud. 5. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.04.2013 otsusega Raudla Kodu OÜ kaebuse ja tühistas PMTK 13.04.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/4151-36 ning MTA 05.06.2012 vaideotsuse nr 6-1/845-2. Samuti mõistis kohus MTA-lt kaebaja kasuks viimase kantud menetluskulude katteks välja 3557,58 eurot. Vaidlus on kolme põhimõttelise küsimuse üle:
  2. a)menetlusnõuete (uurimispõhimõtte) ja motiveerimiskohustuse rikkumine;
  3. b)kas täitemenetluses saab toimuda ettevõtte üleminek;
  4. c)kas antud juhul on täidetud ettevõtte ülemineku kriteeriumid. Kaebajale on määratud maksusumma alusetult ja valesti. Maksuotsus ja vaideotsus on õigusvastased haldusaktid, mis rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi. Kohus nõustub kaebaja argumentatsiooniga kõigis kolmes eelviidatud küsimuses. Arvestades haldusasja mahtu, poolte seisukohtade üksikasjalikkust, nende esitamist kohtuotsuses praktiliselt terviklikult, puudub ratsionaalne põhjus igale vastustaja väitele uuesti oma sõnadega vastata ja nende ekslikkust näidata. Maksuotsuse lõplikku motivatsiooni on väga keeruline kokku panna, kuna maksuhaldur teeb viiteid eelnevalt koostatud haldusaktidele kõiki motiive kordamata ja samas on tema seisukohad ning hinnangud ajas muutunud. Analoogia korras tuleb kohaldada

-st tulenevat menetlusökonoomia põhimõtet ja piirduda Raudla Kodu OÜ kaebuse rahuldamisel kaebaja põhjendustega nõustumisega (

§ 165lg 2).

Puudub mõistlik põhjendus, miks kohtuotsuse põhjendamise lihtsustatud kord (

§ 165lg 2) peaks kohalduma üksnes juhul, kui kaebus jääb rahuldamata ehk kui õigus on vastustajal. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6

(9)3-12-1412 6. MTA esitas 27.05.2013 apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud Raudla Kodu OÜ kanda. 1) Kohtuotsus ei tohi olla menetlusosalistele üllatuslik.

§ 165

lg 2 kohaldub üksnes juhul, kui kaebus jääb rahuldamata.

§ 165

lg 2 rakendamise eelduseks on see, et eelnevalt peab olema täidetud motiveerimiskohustus. Vastustaja ja kaebaja kui menetlusosaliste eristamine on oluline, sest vastustajal kui haldusorganil on uurimiskohustuse täitmise tagamiseks seadusest tulenev pädevus tõendeid koguda ja asjaolusid tuvastada. Kohus saab hinnata haldusakti õiguspärasust ja kontrollida, kas haldusorgan on järginud menetlusnõudeid, sh täitnud uurimis- ja motiveerimiskohustust. Seetõttu ei saa väita, et kaebuse rahuldamata jätmine võiks olla vähem motiveeritud kui rahuldamine, sest kaebust ei saa pidada võrdväärseks haldusaktiga. Kohtuotsuse põhjendamata jätmine on vastuolus põhiseaduse (PS) § 12 lg-s 1 sätestatud võrdsuspõhiõigusega. Kohus refereerib kaebaja üksikuid seisukohti ja märgib, et nõustub nendega, kuid ei ole nõustumist põhjendanud (

§ 165

). Tegemist on

§ 199lg 2 p-s 2 nimetatud rikkumisega.

Rikkumise kõrvaldamine ei ole apellatsioonimenetluses võimalik, sest sellisel juhul toimuks tõendite esmahindamine apellatsioonimenetluses ning menetlusosalistele ei ole tagatud edasikaebamise õigust tõendite ebaõige hindamise peale. Jääb arusaamatuks, kas kohus nõustus kaebaja poolt väidetud direktiivi art 19 otsekohaldamise etteheitega. 2) Kohtuotsusest ei selgu, milles seisnes maksuhalduri poolne uurimiskohustuse rikkumine. Kaebaja nõudis uue tõendina kohtu kaudu välja OÜ Annandeks käibedeklaratsioonid, mis toetasid vastustaja seisukohti, kuid kohus ei ole kogutud tõendite osas enda seisukohta väljendanud. Kohus on samaaegselt nõustumisega kaebaja etteheitega motiveerimiskohustuse rikkumisest, leidnud, et poolte seisukohad on üksikasjalikud. Kohus peab arvestama ka maksumenetluses esitatud tõenditega. 3) Ettevõtte üleminek saab olla võimalik juhul, kui üleantav vara vastab TsÜS § 661 ja VÕS §-des 180-185 toodud tingimustele. Ettevõtte koosseisu juures on oluline arvestada ka ettevõtte ülemineku eesmärki – üleantava vara ja suhete koosseis peab tagama ettevõtte tegevuse jätkamise. Ettevõtte määratlemisel on oluline organisatsioonilise terviku tähendus ja kõige laiemas mõttes on ettevõte oma olemuselt teatud majanduslike eesmärkide saavutamisele suunatud üksus. Nii kinnistute müüja (OÜ Annandeks) kui ostja (Raudla Kodu OÜ) tegevusalaks on projektipõhine kinnisvaraarendus. Raudla Kodu OÜ kanti äriregistrisse 28.07.2011, seega vahetult enne vaidlusaluste kinnistute soetamist täitemenetluse käigus. Tallinna Ringkonnakohus leidis lahendis nr 3-11-302, et ettevõtte kui majandusüksuse olemasolu või puudumine ei sõltu otseselt sellest, kui aktiivne või tulemuslik on majandustegevus mingil konkreetsel perioodil. Raudla Kodu OÜ ei ole kordagi väitnud, et on kinnistute arendamise kavatsusest sootuks loobunud, vaid pigem võib järeldada, et aktiivne majandustegevus oli finantsvahendite puudumise tõttu üksnes peatunud. Projektipõhiselt kinnisvaraarendusega tegeleva ettevõtte tuumaks tuleb pidada eelkõige arendatavaid kinnisasju (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2012 otsuse nr 3-11-302 p 15). Nii Raudla Kodu OÜ-l kui ka OÜ-l Annandeks puuduvad töötajad ja organisatsioon. Kinnistute võõrandamise kaudu ettevõtte kui iseseisva majandusüksuse üleandmise võimalikkust on aktsepteerinud ka kohtupraktika (vt Riigikohtu 01.06.2011 otsus nr 3-3-1-20-11; Riigikohtu 04.01.2012 otsus nr 3-2-1-129-11 ja 04.05.2010 otsus nr 3-2-1-33-10; Tartu Ringkonnakohtu 07.03.2011 otsus nr 3-10-415 ja 29.10.2010 otsus nr 3-10-141). Ettevõtte üleminekuga seonduvat on käsitletud ka Euroopa Kohtu 10.11.2011 otsuses C-444/10 (p-d 23-37) ja 06.09.2011 otsuses C-108/10 (p 60). Kinnistute omandamisel oli Raudla Kodu OÜ eesmärgiks tagada OÜ Annandeks arendusprojekti elluviimine. Isegi juhul, kui projekti lahenduste osas teeb kaebaja hiljem mõningad muudatused, on tegu siiski jätkuvalt sama kinnisvara 7

(9)3-12-1412 arendamisega. Regulaarsete tulude puudumine ei välista majandustegevuse olemasolu. Raudla Kodu OÜ-l on koduleht, mille kaudu müüb aktiivselt temale kuuluvat kinnisvara. 7. Raudla Kodu OÜ palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja mõista MTA-lt välja Raudla Kodu OÜ kantud menetluskulud. 1) Analoogia korras

§ 165

lg 2 kohaldamine kaebuse rahuldamisel on ebatavaline, kuid see ei tähenda, et halduskohus oleks jätnud apellandi väited tähelepanuta või tõendid hindamata või et otsus oleks

§ 199lg 2 p 2 mõttes olulises osas põhjendamata.

2) Vaidluse lahendus sõltub sellest, kas maksuotsuse aluseks olev säte, s.o KMS § 4 lg 2 p 1 on ettevõtte üleminekul sundtäitmise käigus kohaldatav. Halduskohus nõustus kaebaja seisukohaga, et ettevõtte sundtäitmise käigus üleminekul ei ole KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldatav ja juhul, kui kaebaja poolt omandatud vara saaks käsitleda ettevõttena, ei saa ettevõtte üleminekut käsitleda mittekäibena KMS § 4 lg 2 p 1 alusel. Raudla Kodu OÜ ostis OÜ-le Annandeks kuulunud kinnistud kohtutäituri poolt TMS § 150 jj alusel korraldatud sundenampakkumisel, mis kahtlemata on VÕS § 181 tähenduses käsitletav sundtäitmisena. Seega järeldub, et KMS § 4 lg 2 p 1 ei ole kohaldatav (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-23-13). Eeltoodud käsitlust kinnitab KMS-i seletuskiri. Ka seaduse süstemaatiline tõlgendus kinnitab, et ettevõtte või selle osa üleandmisena VÕS-i tähenduses saab käsitleda üksnes ettevõtte tehingulist üleandmist. Seaduse mõttega ei ole kooskõlas maksuhalduri tõlgendus, et maksuõiguses ei eristata ettevõtte tehingulist üleandmist seaduse alusel toimuvast üleminekust. Maksuhalduri tõlgenduse kohaselt läheksid ettevõtte üleminekul sundtäitmise käigus omandajale üle ka sellega seotud maksukohustused (MKS § 37). 3) Kaebaja poolt omandatud vara ei ole käsitletav ettevõttena ning OÜ-l Annandeks ei olnud tõendite kohaselt mingit reaalset majandustegevust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud analoogia korras

§ 165

lg-t 2.

§ 165

lg 2 on erand lg-st 1, kus reguleeritakse, mis peab otsuse põhjendavast osast nähtuma. Üldisest reeglist ehk otsuse põhjendamise kohustusest vabastust ei saa tõlgendada laiendavalt. Seega on halduskohus jätnud otsuse põhjendamata. Tegemist on olulise kohtumenetluse normi rikkumisega, kuid ringkonnakohus leiab, et puudus on võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. 9. Vaidluse põhiraskus on eelnevalt olnud KMS § 4 lg 2 p 1 kohaldamise võimalikkuses olukorras, kus vara omandatakse täitemenetluses enampakkumise teel. Nimetatud sätte alusel ei teki käivet ettevõtte või selle osa üleandmisest VÕS-i tähenduses. Ringkonnakohus on seisukohal, et KMS § 4 lg 2 p 1 mõttes tuleb ettevõtte või selle osa üleandmise tuvastamisel lähtuda VÕS § 180 lg-s 2 sätestatud ettevõtte mõistest, sõltumata sellest, kas ettevõte antakse üle lepinguga, sundtäitmisel või pankrotimenetluses. Küsimus ettevõtte üleandmisest sundtäitmisel või pankrotimenetluses omab tähtsust üksnes niivõrd, et sellise menetluse puhul ei lähe ettevõtte omandajale kaasa ettevõttega seotud kohustused. Sellest hoolimata – kui ettevõte antakse üle sundtäitmisel või pankrotimenetluses – on ikkagi tegemist ettevõtte üleandmisega VÕS-i tähenduses, millisel juhul üleandmisest KMS § 4 lg 2 p 1 järgi ei teki käivet. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja poolt omandatud ning eelnevalt OÜ-le Annandeks kuulunud kinnistud moodustavad ettevõtte VÕS tähenduses ning järelikult nn mittekäibe KMS § 4 lg 2 p 1 mõttes. Maksu- ja vaideotsuses on igakülgselt 8

(9)3-12-1412 põhjendatud, miks saab varakogumit lugeda ettevõtteks, ning

§ 165lg-le 2 tuginedes ringkonnakohus vastavat põhjendust ei korda.

Kuna tegemist ei olnud käibega, ei olnud OÜ-l Annandeks õigust lisada kinnistute arvetel müügihinnale käibemaksu ning kaebajal õigust käsitada arvetel näidatud käibemaksu sisendkäibemaksuna KMS § 29 lg 3 p 1 mõttes.

  1. Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. Haldusasja materjalidest nähtuvalt müüdi kõnealused kinnistud kohtutäituri poolt täitemenetluse käigus avaliku enampakkumise teel (I kd, lk 222 jj). Vara enampakkumise aktis on viidatud TMS §-dele 78 ja
  2. TMS § 78 lg 1 järgi müüb kohtutäitur arestitud vallasasjad avalikul enampakkumisel. TMS § 137 kaudu kohaldub TMS § 78 ka kinnisasjade suhtes. Sellest järeldub, et kõnealuste kinnistute müüjaks ei olnud OÜ Annandeks, vaid kohtutäitur. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus 21.11.2012 otsuses nr 3-2-1-131-12, p
  3. Seetõttu ei olnud OÜ-l Annandeks õigust esitada kaebajale kinnistute müügi eest arveid ega nimetatud arvetele käibemaksu lisada. Ringkonnakohus püüdis kohtuistungil saada menetluspoolte seisukohta selle kohta, mille alusel OÜ Annandeks üldse arved väljastas, kuid edutult.
  4. Eeltoodud põhjendustel tuleb maksuhalduri apellatsioonkaebus rahuldada, halduskohtu otsus tühistada ning jätta Raudla Kodu OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebuses ja apellatsioonkaebusele esitatud vastuses sisalduvad väited ei anna alust teistsuguse lahendi tegemiseks.

§ 108lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Maksuhaldur ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.