lg 1 tähenduses kommentaaride avaldajaks ja vastutab seega nende avaldamise tagajärgede eest. Eeltoodu kohaselt esinevad kostja vastutuse eeldusena kõik delikti üldkoosseisu tingimused: tegu, kahju tekkimine, põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel, teo õigusvastasus ja süü. Arvestades eeltoodut ja juhindudes
MS § 132 lg-st 1, § 162 lg-st 1, palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hagiavalduses on esitatud paljasõnalised väited hageja õiguste rikkumise kohta, mis on tõenditega põhistamata. Esimese astme kohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlus puudus selles, et kostja ettevõtjana on teenuse osutaja infoühiskonna teenuse seaduse (IÜTS) § 2 mõistes ehk avaldaja võlaõigusseaduse mõttes ja kannab vastutust õigusvastaste kommentaaride avaldamise eest. Kostja tegevus kommentaaride avaldamisel ei ole üksnes tehnilise, passiivse iseloomuga. Kostja on oma uudisteportaali integreerinud kommenteerimiskeskkonna, tehes portaali külastajatele pakkumise lisatud uudiseid kommenteerida. Kuigi kostja ei ole kommentaaride koostajaks, kehtestab ta kommenteerimiskeskkonna reeglid ja teeb selles muutusi (näiteks eemaldab 4
järgi isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (lg 1). Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (lg 2). Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (lg 3). Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (lg 4).
lg 1 järgi isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Lõike 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Maakohtu arvates olid kommentaarid ilmselgelt õigusvastased, kuna tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega, milliste vulgaarne ja inimväärikust alandav ja mõnitav tähendus on ilmne. Mis puutub kostja süüsse, siis kahju tekitamise ärahoidmiseks pidanuks kostja selgelt õigusvastase sisuga kommentaaride avaldamise ennetama nende kohese kustutamisega. Kostja seda ei teinud. Keelelises väljenduses ebakohaste au teotavate väärtushinnangute avaldamist ei ole võimalik õigustada, kuna need on koostatud ja avaldatud isiku au ja hea nime kahjustamise eesmärgil. Kostja ei ole oma süü puudumist tõendanud. Mittevaralise kahjuna käsitleb hageja hingelist valu ja vaeva, mida ta on pidanud kommentaarides antud hinnangute tõttu taluma. Hageja väitel põhjustas see tema lahkumineku abikaasast ja talle endale psüühikahäireid. Kohtul ei ole alust kahelda hageja väidetes tema hingeliste üleelamiste kohta, mistõttu hagejal kahju tekkimist tuleb eeldada. Küll aga ei ole hageja tõendanud, et tema pöördumine psühhiaatri poole vangistuses olles oli põhjustatud kõnealustest kommentaaridest või et see põhjustas tema abielu purunemise. Riigikohtu tsiviilkolleegium oma otsuses 3-2-1-123-97 on märkinud, et mõiste „au“ ja „hea nimi“ väljendab ühiskonna positiivset hinnangut inimesele kui isiksusele ning inimese enda suhtumist iseendasse (enesehinnang). Üldjuhul hindab ühiskond isikut tema tegude alusel. Inimese enesehinnang põhineb tema kujutlusel iseenda väärtusest ja väärikusest. Antud juhul ei ole kohus tuvastanud, et hageja enesehinnang oleks langenud, samuti ei ole põhjust eeldada, et kommentaaridest tulenevalt oleks avalikkuse suhtumine hagejasse oluliselt halvenenud. Hagejat on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tema tegevust on ajakirjanduses ka kajastatud. Kohtule teadaolevalt on hageja aprillis 2012 vanglast vabanenud ja 28.04.2012 määrusega on ta 5
lg 1 mõttes, kuna ta võimaldab avaldada kolmandatele isikutele kättesaadaval kujul kommentaare. Arvestades kommentaaride avaldamist lühikese aja jooksul ja nende seotud sisu, saab neid pidada hageja õiguste rikkumise terviklikuks juhtumiks. Maakohus on avaldatud kommentaaride õigusvastasuse tuvastamisel õigesti kohaldanud
Isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (
lg 1).
lg 2 kohaselt ebakohaste väärtushinnangutega isiku au teotamine ei ole õigusvastane, kui rikkumist õigustavad muud seadusega kaitstud hüved ja kolmandate isikute või avalikkuse huvi. Kostja, riivates kommentaaride avaldamisega hageja inimväärikust, ei ole tõendanud, et tal oli selliseks riiveks õiguslik alus ning et riive oli proportsionaalne. Kommentaaride avaldamise osas sai hagejale ette heita tegevusetust, mille eest vastutusele võtmise eelduseks on seadusest või üldisest käibekohustusest tulenev kostja vastutus. Üldise käibekohustuse täitmiseks tuleb tegutseda oma õiguste teostamisel heas usus. Hea usu põhimõttest tulenevalt on keelatud oma tegevusega kahjustada teisi isikuid. Kostja on loonud ja teinud avalikkusele kättesaadavaks võimaluse avaldada oma veebilehel kommentaare. Kostja võimaldas avaldada hageja au teotavaid ja inimväärikust alandavaid kommentaare ning jättis need ilmumise järel koheselt eemaldamata. Eeltoodust järeldus, et kostja poolt tarvitusele võetud meetmed ja loodud tehniline lahendus ei kaitse piisavalt üldisi isikuõigusi ning kostja tegutses oma tsiviilõiguste teostamisel vastuolus hea usu põhimõttega. Samuti ei olnud kostja esile toonud asjaolusid ega tõendanud, et ta ei ole süüdi (
Maakohus tuvastas, et hageja isiklike õiguste rikkumine kommentaaride avaldamisega on õigusvastane, kuid samas ei ole hagejale kommentaaride avaldamisega tekkinud mittevaralist kahju (hingelist valu ja kannatusi) sellises ulatuses, mis õigustaks kostjalt rahalise hüvitise väljamõistmist. Hageja on isik, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja tema tegevust on kajastatud meedias, mistõttu ei ole alust arvata, et hageja närvikava on nii nõrk, et vulgaarselt sõnastatud ebakohaseid hinnanguid sisaldavad anonüümsed kommentaarid põhjustaksid hagejale pikemaajalist meeleolulangust või solvumistunnet. Tugevamate psüühiliste häirete tekkimist (vaimse tervise riket) ei ole hageja tõendanud. Kolleegium märgib, et psühhiaatri tõend ei anna alust hageja psüühilisi probleeme seostada avaldatud kommentaaridega. Samuti ei saa seostada hageja perekonna purunemist avaldatud kommentaaridega. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.