) § 7 lg 1 p-le 3 ja § 6 lg 5 p-le 3 ja märgiti, et töötuskindlustuse andmekogu andmetel sai V. X oktoobris 2011 töötuskindlustusmaksega maksustatud töötasu, asudes 09.10.2011 tööle Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasiumis. 09.01.2012 esitas Eesti Töötukassa viitega
Xle tagasinõude tööturuteenuste ja -toetuste summas 1267,32 eurot (sõidutoetus, stipendium, koolitaja tasu) tasumiseks hiljemalt 08.02.2012 või 30 päeva jooksul tagasinõude kättesaamisest, märkides, et kuna X. X töötuna arvelolek lõpetati 08.10.2011 seisuga, suunati ta koolitusele ajal, mil tal polnud õigust töötuna arvel olla, mistõttu on ta saanud tööturuteenused ja -toetusi summas 1267,32 eurot alusetult. 2. Kuna V. X tagasinõuet ei täitnud, kohustati teda Eesti Töötukassa 30.03.2012 ettekirjutusega nr 6-7.2/4 viitega
lg-tele 1 ja 2 hiljemalt 14.05.2012 tasuma sõidutoetus, stipendium ja koolituse tasu 1267,32 eurot. 3. X X esitas Eesti Töötukassa 30.03.2012 ettekirjutuse nr 6-7.2/4 peale vaide, mille Eesti Töötukassa jättis 03.05.2012 vaideotsusega nr 73 rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et 30.03.2012 ettekirjutus nr 6-7.2/4 on õiguspärane, ning põhjendati vaideotsust järgmiselt. 1) Vaide esitaja töötuna arvelolek lõpetati
lg 1 p 3 ja § 6 lg 5 p 3 alusel tagasiulatuvalt alates 08.10.2011 seoses tööle asumisega xxxxxxxxxxxxxxx 09.10.2011. 2) Töötukassa konsultandi selgituste kohaselt selgus detsembris 2011 vastuvõtul töötuskindlustuse andmekogu (sisuliselt Maksu- ja Tolliameti) andmeid kontrollides, et vaide esitaja on oktoobris 2011 saanud xxxxxxxxxxxxx töötasu 89,92 eurot. Vaide esitaja selgitas konsultandile, et ta asendas ühe nädala gümnaasiumi töötajat ning ei teadnud, et on oluline sellest töötukassat teavitada. Tulenevalt
lg-st 1 on töötu, kellele osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi, kohustatud viivitamata teatama töötukassale kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa arveloleku lõpetamise (nt töötamine, töötasu saamine) või tööturuteenuste ja –toetuste saamise õiguse lõppemise. Vaide esitaja ei ole töötukassat oma töö2
lg 1 p-st 3 ja § 6 lg 5 p-st 3 tuleneb üheselt, et isiku töötuna arvelolek lõpetatakse, kui ta töötab töövõtulepingu alusel. Sätted ei võimalda kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas töötuna arvelolek lõpetada või mitte.
lg 1 p 3 kohaldamisel ei ole oluline, kui kaua isik töötas, sest töötuna arveloleku lõpetamine on seotud isiku töötamise faktiga. Kuna kaebaja töötas 09.10.2011-15.10.2011 ega teavitanud sellest töötukassat, on töötuna arveloleku lõpetamine
4) Vaide esitaja avaldas 17.10.2011 vastuvõtul soovi osaleda koolituskaardi alusel Gelmett Consult OÜ poolt 14.11.2011-27.12.2011 läbiviidaval elektriku koolitusel. Vastustaja andis selleks suuliselt nõusoleku ja seejärel registreerus vaide esitaja koolitusele, 11.11.2011 saatis Gelmett Consult OÜ töötukassale teate vaide esitaja koolitusele registreerimise kohta ja töötukassa väljastas 11.11.2011 äriühingule koolituse eest tasumise kinnituskirja. Sotsiaalministri 10.12.2007 käskkirjaga nr 225 kinnitatud programmi „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2013“ p 4.2 järgi osutatakse programmi alusel tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi
-s sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras, kui programmis ei ole sätestatud teisiti. Nii
kui programmi mõttes on tööturuteenuste ja -toetuste sihtrühmaks isik, kes on töötuna arvel (töötu), ning töötuna arvelolek on tööturuteenuste ja toetuste saamise eelduseks. Erandina on
lg 11 järgi isikul, kes on tööturukoolitusele suunatud töötuna arveloleku ajal ja kelle töötuna arvelolek on lõpetatud seoses tema tööle asumisega töövõtulepingu alusel, õigus osaleda tööturukoolitusel, millele ta on suunatud. Programmi punkt 3.2.4.2 kohaselt on tööturukoolitusel õigus osaleda isikul, kes on koolitusele suunatud ja kelle töötuna arvelolek on lõpetatud seoses tööle asumisega. Vaide esitaja suunati tööturukoolitusele ajal, mil tal ei olnud enam õigust töötuna arvel olla (17.10.2011). Seejuures ei ole oluline, et vaide esitaja perioodil 14.11.2011-30.11.2011 ei töötanud ja oli jätkuvalt töötuna arvel. Ta oli pärast töötamist jätkuvalt töötuna arvel üksnes seetõttu, et ta ei teatanud töötukassale oma töötamisest. Kuna töötukassal puudus teave töötamise kohta, jäi vaide esitaja arvelolek õigeaegselt lõpetamata ning Gelmett Consult OÜ-le väljastati õigusliku aluseta kinnituskiri koolitusel osalemise kohta. 5)
lg 1 paneb töötukassale imperatiivse kohustuse tööturutoetuseks alusetult makstud ja tööturuteenuste osutamiseks alusetult kulunud summad isikult tagasi nõuda, kui isik jätab teatamata tööturuteenuse või –toetuse saamist mõjutavatest asjaoludest. Säte ei võimalda töötukassal tagasinõutava summa suurust vähendada või jätta see tagasi nõudmata põhjusel, et isik tööturuteenusel osalemise ajal enam ei töötanud. Töötukassa võib summad tagasi nõuda korraga või koostab isikuga tagasimaksegraafiku. Kui vaide esitajal ei ole ettekirjutust määratud tähtajaks võimalik täita, peab ta koheselt ühendust võtma töötukassaga, et tagasimaksegraafikus kokku leppida. 4. X X esitas 29.05.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 30.03.2012 ettekirjutuse nr 6-7.2/4 ja 03.05.2012 vaideotsuse nr 73 tühistamiseks. Kaebuse esitaja leidis, et tema suhtes
lg-te 1 ja 2 rakendamine ajavahemiku 14.11.2011-30.11.2011 eest oli põhjendamatu. Kaebaja ei eita, et ta ajavahemikul 09.10.201115.10.2011 asendas Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasiumi haiguslehel olevat töötajat, kuid kursustel oleku ajal 14.11.2011-30.11.2011 ta enam ei töötanud. 12.12.2011, mil töötukassa võttis vastu otsuse kaebaja töötuna arvelt mahavõtmiseks tagasiulatuvalt alates 08.10.2011, 3
Ka stipendiumi ja sõidutoetust sai kaebaja ajavahemiku 14.11.201130.11.2011 eest, mil ta enam ei töötanud, mistõttu sai ta stipendiumi vastavalt
§-le 34 ja sõidutoetust vastavalt
§-le 36 seaduslikel alustel. Põhjendatud oleks kaebajale pretensioonide esitamine vaid ajaperioodi 09.10.2011-15.10.2011 osas, mil tal oli töö ja ta sai selle eest tasu. 5. Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebusele esitatud vastuses toodud seisukohad kattusid sisuliselt vaideotsuse põhjendustega. Võrreldes vaideotsusega täpsustati vastuses otsesõnu, et kuna kaebuse esitaja töötuna arvelolek lõppes enne koolitusele suunamist, ei kohaldu temale
lg-s 11 ja programmi ps 3.2.4.2 sätestatud erandlik õigus tööturukoolitusel pärast arveloleku lõpetamist lõpuni käia. Vastustaja märkis, et kuna kaebuse esitaja töötas 09.10.2011-15.10.2011 Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasiumis, on tema töötuna arveloleku lõpetamine tagasiulatuvalt alates 08.10.2011
Töötuna arveloleku lõpetamise otsuse sai kaebaja kätte 13.12.2011, ei ole seda otsust vaidlustanud ja otsus on jõustunud. 6. Tallinna Halduskohtu 26.09.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) Kohus ei hakka HKMS § 165 lg 2 alusel kordama Eesti Töötukassa 03.05.2012 vaideotsuses toodud põhjendusi, leides, et vaide rahuldamata jätmine oli õiguspärane. 2) Ekslik on kaebuse väide, et kursustel osalemise ajal oli ta töötukassas arvel ja oli töötu ning seega oli osalemine korraldatud kursustel seaduslik ja vastuolu
Kaebaja töötuna arvelolek lõpetati küll 13.12.2011, ent see toimus tagasiulatuvalt alates 08.10.2011. Töötukassa ei ole väitnud, et kaebajal oli kursustel osalemise ajal töökoht ja alaline sissetulek, vaid on põhjendatult asunud seisukohale, et töötuna arveloleku tagasiulatuvalt lõpetamine alates 08.10.2011 tähendab, et sellest ajast arvates ei olnud kaebuse esitaja enam töötuna arvel. Iseenesest õige on küll kaebuse esitaja väide, et alates 16.10.2011 ta enam ei töötanud, kuid töötuna arveloleku tagasiulatuvalt lõpetamine ei tähenda, et alates sellest ajast, kui kaebuse esitaja lõpetas töötamise, taastus automaatselt tema töötuna arvelolek. Töötuna arvelevõtmist reguleerib
.
p 3 kohaselt on töötu isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud Eesti Töötukassas ja otsib tööd. Sama paragrahvi p 1 kohaselt on tööturuteenus teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale ning
-s sätestatud juhul muule isikule töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks. Kaebaja suunati koolitusele ajal (17.10.2011), mil tema töötuna arvelolek oli 13.12.2011 otsusega tagasiulatuvalt lõpetatud. Asjaolust, et töötuna arveloleku lõpetamise kohta otsuse tegemisel 13.12.2011 oli töötukassale teada, et kaebuse esitaja töötas Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasiumis kuni 15.10.2011, ei tulene, et automaatselt taastus alates 16.10.2011 kaebaja töötuna arvelolek. Kuna tööturuteenuste ja –toetuste saamise eelduseks on töötuna töötukassas arvelolek, mitte pelgalt fakt, et isik on tööta, kaebuse esitaja töötuna arvelolek oli lõpetatud tagantjärele alates 08.10.2011, siis on töötukassa põhjendatult leidnud, et kaebuse esitajal puudus alates 08.10.2011 õigus olla töötuna arvel ja saada tööturuteenust ja –toetusi. Kuna kaebaja töötuna arvelolek lõppes tagasiulatuvalt alates 08.10.2011, s.o. enne tema koolitusele suunamist, ei laiene talle ka
lg-s 11 ja programmi p-s 3.2.4.2 sätestatud erandid käia tööturukoolitusel pärast töötuna arveloleku lõpetamist. 3) Vastavalt
lg-le 1 nõuab Eesti Töötukassa
-s sätestatud tööturutoetuse või
lg-s 7, § 19 lg-s 8 ning § 20 lg-s 5 nimetatud juhtudel tööturutoetusteks aluselt makstud või tööturuteenuste osutamiseks kulunud summad tagasi. Kaebuse esitaja ei teatanud töötukassale tööturuteenuse ja -toetuste saamist mõjutavatest asjaoludest ning seega on töötukassa põhjendatult ja kooskõlas
lg-ga 1 nõudnud kaebuse esitajalt tagasi temale alusetult tööturuteenuste ja -toetustena makstud summad 1267,32 eurot. Kuna kaebuse esitaja ei ole Eesti Töötukassa 09.01.2012 tagasinõudega nr 6-7.2/4 temalt nõutud summasid tagasi maksnud, oli nende tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega tegemine kooskõlas
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
-iga ega ole seadusandja tahe.
lg 1 p 3 koostoimes sama seaduse § 6 lg 5 p-ga 3 on töötukassa suhtes imperatiivne norm, andmata vastavate asjaolude ilmnemisel kaalutlusruumi. Kaebuses kirjeldatud juhul kuulub apellandi töötuna arvelolek lõpetamisele tagasiulatuvalt alates töötuna arvelolemist välistava asjaolu saabumise (tööle asumise) hetkest ning seadus ei anna vastustaja hinnangul selle otsustamisel kaalutlusõigust. Nimetatud seisukohta on sisuliselt kinnitanud ka Riigikohus 09.03.2011 otsuses nr 3-3-1-92-10 (p 17). Kuigi viidatud Riigikohtu otsus käsitles töötuna arveloleku lõpetamist avalikku teenistusse asumisel, on otsus siiski õigusanaloogiat rakendades kohaldatav ka töölepinguga tööle asumisel. Seega, kui töötuna arveloleku lõpetamist tingivad asjaolud (töötamine) saavad vastustajale teatavaks hiljem, lõpetatakse isiku töötuna arvelolek
-st tulenevalt tagasiulatuvalt alates tööle asumisest. Apellant rikkus
lg-st 1 tulenevat teatamiskohustust asjaoludest (töötamisest), mis toovad kaasa töötuna arveloleku lõpetamise või tööturuteenuste ja -toetuste saamise õiguse lõppemise, ning vastustajal sellekohane informatsioon puudus. Vastustaja tuvastas apellandi töötamise 12.12.2011, kui töötuskindlustuse andmekogu andmetest nähtus töötasu laekumine Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasiumist. Kui apellant oleks täitnud seadusest tulenevat kohustust kohaselt, ei toimuks käesolevas asjas vaidlust ning apellandi töötuna arvelolek oleks lõpetatud õigeaegselt ja tal oleks olnud õigus pärast töötamise lõppu ennast uuesti töötuna arvele võtta. Selliselt oleks ta suunatud õiguslikul alusel tööturuteenusele ning talle oleks makstud tööturutoetusi. Isiku töötuna arvelolek ei taastu automaatselt pärast arvelolemist takistava asjaolu lõppemist. Samuti ei ole vastustajal
-st tulenevalt võimalik tagantjärele ilma vas5
lg 1 kohaselt pöördub isik töötuna arvelevõtmiseks isiklikult töötukassa kohalikku osakonda ning esitab avalduse ja vajalikud dokumendid.
lg 3 järgi võetakse isik töötuna arvele avalduse esitamise päevast, kuid mitte varem kui
lg 5 p-des 1 ja 3-11 nimetatud asjaolude äralangemisele või lõppemisele järgnevast päevast. Seega üksnes arvelolemist takistava asjaolu lõppemine ei muuda arvelolemist, sh tööturuteenuse ja -toetuste saamist automaatselt seaduslikuks. Halduskohus on õigesti leidnud, et apellandi töötuna arvelolek tuli
lg 5 p 3 ja § 7 lg 1 p 3 alusel detsembris 2011 tagasiulatuvalt lõpetada alates tööle asumisest, s.o 08.10.2011. Apellandi väite kohta, et temale toetuse ja stipendiumi maksmine ei olnud vastuolus
lg-ga 1 ja §-dega 34 ja 36, märgib vastustaja, et kuna apellant osales tööturukoolitusel koolituskaardi alusel, reguleeris tööturukoolitusel osalemist ja tööturutoetuste (sõidutoetus, stipendium) maksmist 2011. aastal
lg 1 p 3 koostoimes sotsiaalministri 10.12.2007 käskkirjaga nr 225 kinnitatud programmi „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2013“ (http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12835) p-ga 3.2.4.2 ja p 3.2.5.1 alapunktidega 1 ja 2 (sh punktid 4.2.1 ja 4.2.2). Apellatsioonkaebuses toodud viited
lg-le 1, § 26 lg-le 1 ning §-dele 34 ja § 36 ei ole asjakohased.
Teised apellatsioonkaebuses viidatud
sätted kohalduvad juhul, kui töötu osaleb vastustaja poolt vastavalt
lg-le 1 korraldatud tööturukoolitusel, st vastustaja hangib koolituse ning sõlmib koolitajaga halduslepingu. Koolituskaardi alusel osutab tööturukoolitust vastustaja poolt kvalifitseeritud koolitaja, kelle koolituse valib töötu ise, st vastustaja koolitust ei hangi ja koolitajaga halduslepingut ei sõlmi.
lg 1 paneb imperatiivselt vastustajale kohustuse tööturuteenuste osutamiseks kulunud ja tööturutoetuseks alusetult makstud summad isikult tagasi nõuda, kui isik jätab teatamata tööturuteenuse või -toetuste saamist mõjutavatest asjaoludest. Nimetatud seisukohta on sisuliselt kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus 29.11.2011 otsuses haldusasjas nr 3-103247 (p 9). Töötuna arveloleku tagasiulatuv lõpetamine
lg 1 p 3 koostoimes sama seaduse § 6 lg 5 p-ga 3 alusel toob vältimatult kaasa pärast arveloleku lõpetamist osutatud tööturuteenuse ja makstud tööturutoetuste tagastamise isiku poolt, kui isik on jätnud teatamata tööturuteenuse või -toetuste saamist mõjutavatest asjaoludest. Apellant jättis nimetatud asjaoludest vastustajale teatamata. Seega töötuna arveloleku lõpetamise päevale järgneval päeval (s.o 9.10.2011), mis on apellandi tööle asumise esimeseks päevaks, apellandil õigust tööturuteenusele ja toetustele ei olnud ning vastustaja ettekirjutus on õiguspärane.
p 1 kohaselt on tööturuteenus teenus, mida osutatakse töötule töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kuna apellandile on tööturuteenust osutatud ja tööturutoetusi (sõidutoetus, stipendium) makstud õigusliku aluseta, paneb
imperatiivselt vastustajale kohustuse tööturuteenuseks ja toetusteks kulunud summad apellandilt tagasi nõuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9.
lg-test 1 ja 2 tulenevalt peab tööturutoetuste ja tööturuteenuste osutamiseks kulunud summade tagasinõudmiseks esiteks olema tegemist alusetult makstud või kulutatud summadega. Kaebaja osales tööturukoolitusel toetuskaardi alusel, mida reguleeris sotsiaalministri 10.12.2007 käskkirjaga nr 225 kinnitatud programm „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007-2013“. Sotsiaalministri eelviidatud käskkiri on antud perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse (2007-2013 STS) § 20 „Toetuse andmine programmi alusel“ lg 1 alusel, mille kohaselt võib rakendusasutus (programmi p-st 1.3 nähtuvalt Sotsiaalministeerium) rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks ettenähtud tegevuste kohta koostada programmi, mis koosneb vähemalt programmi eesmärkide ja tegevuste kirjeldusest ning programmi eelarvest. Programmi p 1.8.1 kohaselt on toetuse andmise sihtgrupiks
§-s 3 sätestatud isikud, kes on töö kaotamise ohus töötajad ja teenistujad, arvele võetud töötud ja tööotsijad, ettevõtluse alustamise toetust saanud ettevõtjad ja muud programmis nimetatud isikud. Programmi p 3 (lk 8) täpsustatakse samuti, et programmi tegevuste sihtrühmana nimetatud töötute ja tööotsijate all on mõeldud töötukassas töötuna või tööotsijana arvel olevaid isikuid. Programmi p 3.1.4.2 kohaselt on ühes programmis ettenähtud tegevuseks ka tööturukoolitus, sh erialane täiendõpe täiend- ja ümberõpe töötutele ning koondamisteate saanud töötajatele, kelle töölesaamine eeldab erialaste teadmiste ja oskuste omandamist või täiendamist. Koolitusi hangitakse või võimaldatakse koolituskaardi alusel, millega võib isik valida sobiva koolituse töötukassa kvalifitseeritud koolitajate pakutavate koolituste hulgast. Sellisel koolitusel on programmi p 3.1.4.2 kohaselt õigus osaleda ka isikul, kes on tööturukoolitusele suunatud ja kelle töötuna arvelolek on lõpetatud seoses tööle asumisega või kes on tööturukoolitusel osalemise ajal asunud õppima täiskoormusega õppes; koondamisteate saanud töötajal, kes on alustanud tööturukoolitust, on õigus sellel osaleda ka pärast töö-või teenistussuhte lõppu. Programmi p 3.2.5.1. (alap-d 1 ja 2) kohaselt on aktiivsetes tööturumeetmetes osalemiseks ja tööleasumiseks ette nähtud sellised rahalised toetused nagu stipendium ja sõidutoetus töötutele tööturukoolitusel osalemisel, mida makstakse programmi p-des 4.2.1 ja 4.2.2 sätestatud tingimustel ja ulatuses. Programmi p 4.2 kohaselt osutatakse programmi alusel teenuseid ja makstakse toetusi
-s sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras, kui programmis ei ole sätestatud teisiti. Ka
-s nähakse ette selline tööturuteenus nagu tööturukoolitus (§ 9 lg 1 p 3), mida selle seaduse § 13 lg 1 kohaselt osutatakse töötutele (v.a sama paragrahvi lg 11 kohaselt isikud, kes on tööturukoolitusele suunatud töötuna arveloleku ajal ja kelle töötuna arvelolek on lõpetatud seoses tema tööle või teenistusse asumisega ning kellel on õigus jätkata vastaval tööturukoolitusel osalemist).
p-d 2 ja 3 näevad ette ka sellised tööturutoetused nagu stipendium ja sõidutoetus, mida on selle seaduse §-dest 34 ja 36 tulenevalt õigus saada tööturukoolitusel osaleval töötul (või selle seaduse § 13 lg-s 11 nimetatud isikul.
-st, et kaebuse esitajal oli õigus töötukassa rahastatud Gelmett Consult OÜ-s toimunud elektriku tööturukoolitusele ja sellel osalemisega seoses makstud stipendiumile ja sõidutoetusele siis, kui ta nende tööturuteenuste ja toetuste saamise ajal oli Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud. Tulenevalt Eesti Töötukassa 13.12.2011 otsusest nr TA11-0185299, millega lõpetati kaebaja töötuna arvelolek tagasiulatuvalt alates 08.10.2011, on kaebajale makstud tööturutoetuse näol tegemist alusetult makstud tööturutoetusega ja kaebaja koolituse eest makstud tasu näol tegemist tööturuteenuseks alusetult kulutatud summaga. 11. Ringkonnakohus tõlgendab
§-i 41 selliselt, et tööturutoetuste ja tööturuteenuste osutamiseks alusetult kulunud summad peavad nende tagasinõudmiseks saajalt olema makstud või kulutatud saaja poolt teadliku valeandmete esitamise või tööturutoetuse või -teenuse saamist mõjutavatest asjaoludest teatamata jätmise tõttu. Eesti Töötukassa on käesoleval juhul jätnud arvesse võtmata järgmised olulist tähtsust omavad asjaolud. Perioodil, mil kaebuse esitaja tööturukoolitusel osales ja sellega seoses sõidutoetust ja stipendiumi sai (14.11.2011-30.11.2011), oli kaebuse esitaja töötamine Kohtla-Järve Kesklinna Gümnaasiumis ajavahemikul 09.10.2011-15.10.2011 juba lõppenud. Seega ei olnud kaebuse esitaja tööturukoolitusel osalemise ja temale sõidutoetuse ja stipendiumi maksmise ajal
Asjas ei ole esile toodud ka muid tingimusi, mille tõttu ei oleks kaebuse esitaja töötuna arvelevõtmine sel perioodil olnud lubatav. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib vastustaja, et kui apellant oleks täitnud seadusest tuleneva teavitamiskohustuse, ei toimuks käesolevas asjas vaidlust, sest apellandi töötuna arvelolek oleks lõpetatud õigeaegselt ja tal oleks olnud õigus pärast töötamise lõppu ennast uuesti töötuna arvele võtta; selliselt oleks ta suunatud õiguslikul alusel tööturuteenusele ning talle oleks makstud tööturutoetusi. Ringkonnakohus peab
kohaldamise seisukohast oluliseks, et tööturukoolituse ja toetuste saamise ajal, milleks kulutatud summasid kaebajalt tema töötuna arvelevõtmise tagasiulatuva lõpetamise tõttu tagasi nõutakse, vastas kaebaja tema töötuna arvelevõtmise seaduses ettenähtud tingimustele. Vastustaja väidab, et isiku töötuna arvelolek ei taastu automaatselt pärast arvelolemist takistava asjaolu lõppemist ning
lg-test 1 ja 3 tulenevalt on isiku töötuna arvelevõtmise eelduseks tema sellekohase avalduse esitamine. Ringkonnakohtu arvates omab
seisukohast tähtsust see, et kui kaebaja oleks vastustajat
lg 1 kohaselt enda lühiajalisest tööleasumisest enne tööleasumist või siis hiljemalt 17.10.2011 töötukassas vestlusel käies teavitanud ja pärinud selle mõju kohta töötuna arvelevõtmisele, oleks vastustaja sellekohase vestluse käigus kaebajale
lg-st 3, §-st 11 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36 lg 1 p-st 3 tulenevalt selgitanud vajadust esitada uus avaldus kaebaja töötuna arvelevõtmiseks. Seega ei oleks teavitamiskohustuse täitmine lõppkokkuvõttes mõjutanud kaebaja poolt perioodil 14.11.2011-30.11.2011 tööturukoolituse, stipendiumi ja sõidutoetuse saamist. Neil põhjendustel leiab ringkonnakohus, et Eesti Töötukassa 30.03.2012 ettekirjutus nr 67.2/4 põhineb
Samadel põhjustel on õigusvastane ka Eesti Töötukassa 03.05.2012 vaideotsus nr 73, mille tühistamist koos rahuldamata vaide esemeks olnud ettekirjutusega kaebuse esitajal tulenevalt HMS § 87 lg 2 p-st 1 halduskohtult õigus taotleda on. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.