KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal 13.12.2013, Tallinn 2-13-803 Aktsiaseltsi FECTOR hagi Sooniste Horses OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Maie

) tagasivõitmise sätete alusel (

§ 109lg 1, § 119 lg 1).

28.05.2012 esitas hageja Pärnu kohtutäitur Rocki Abertile täitemenetluse algatamise valduse ja kohtutäitur algatas täitemenetluse nr 176/2012/1363 hüpoteegi seadmise lepingu alusel, millega oli kostja II poolt 01.03.2012 sõlmitud müügitehingu alusel omandatud Sooniste kinnistule seatud hüpoteek hageja kasuks 20 000 eurot. Kuna kostja I huviks tsiviilasjas nr 2-12-23132 on 01.03.2012 sõlmitud kinnistute müügilepingu kehtetuks tunnistamine ja kinnistute tagastamine Sooniste Horses OÜ (pankrotis) pankrotivarasse, taotles kostja I hagi tagamiseks täitemenetluse peatamist täiteasjas nr 176/2012/1363 kuni tsiviilasjas nr 2-12-23132 tehtava lahendi jõustumiseni. Hagi tagamata jätmise ja täitemenetluse jätkumise korral võib kohtutäitur selle raames Sooniste kinnistu võõrandada ning tsiviilasjas nr 2-12-23132 kostja I kasuks tehtava otsuse korral oleks otsuse täitmine võimatu. Kõnealune olukord ei oleks kooskõlas

§ 109lg-s 1 sätestatud tagasivõitmise eesmärgiga ega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 377 lg-s 1 sätestatud hagi tagamise eesmärgiga. Kui kohus hagi rahuldab, läheks üks kolmest kinnistust heausksele omanikule ja tsiviilasjas nr 2-12-23132 tehtav otsus ei oleks täidetav, mis tundub olevat kostja II soov.

1. Kostja II on seisukohal, et laenamine ja kohustuste täitmise tagamiseks hüpoteegi seadmine on tavapärane majandustegevus. Kuna kostja II ei ole hagejale laenu tasunud, on viimasel õigus taotleda võla kustutamist hüpoteegi realiseerimise kaudu.Kostja II ei vaidle hagile vastu. Maakohtu otsus
2. Pärnu Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kostja I pankrotihaldur on esitanud Pärnu Maakohtule hagi kostja I pankrotimenetluses tehingu tagasivõitmiseks

§ 109lg 1 alusel.

Tehing, mille tagasivõitmist taotletakse, on kostja I likvideerija Hillar Taltsi ja kostja II vahel 01.03.2012 sõlmitud ostu-müügitehing, mille objektiks on kolm kostjale I kuulunud kinnistut.

§ 119

lg 1 kohaselt peab kostja II tehingu kehtetuks tunnistamise korras tagastama tehingu alusel saadu kostja I pankrotivarasse. Sooniste kinnistule on üheaegselt ostu-müügilepingu sõlmimisega seatud hüpoteek hageja kasuks, mida hageja on asunud täitemenetluse kaudu realiseerima. Täitemenetluse algatamise avaldusest nähtuvalt on hageja soovinud pöörata sissenõuet võlgniku varale. On ilmne, et hüpoteegiga koormatud vara (Soonite kinnistu) realiseerimise korral hageja taotlusel algatatud täitemenetluses, ei ole kostja I poolt esitatud tehingu tagasivõitmise hagi rahuldamisel võimalik kohtuotsust

§ 119lg-s 1 sätestatud viisil täita.

Seega oli kostja I taotlus hagi tagamiseks põhjendatud ning kuulus rahuldamisele vastavalt TsMS § 377 lg-le

1. 3 TsMS § 378 lg 1 p-s 6 kirjeldatud hagi tagamise abinõud on mõeldud rakendamiseks eelkõige samas seaduses nimetatud hagide puhul, kuid see ei välista nimetatud abinõude rakendamist muudel juhtudel. TsMS § 378 lg 1 p-i 10 kohaselt võib kohus hagi tagamise abinõuna rakendada ka muid kohtu poolt vajalikuks peetud abinõusid. Seega on kohtul õigus laiendada seaduses toodud hagi tagamise abinõude loetelu ja rakendusala, lähtuvalt vajadusest saavutada TsMS § 377 lg-s 1 sätestatud eesmärk. Kostja I poolt esitatud hagi tagamiseks vajalik abinõu on täitemenetluse nr 176/2012/1363 peatamine, kuna muul viisil ei ole võimalik saavutada hagi tagamise eesmärki, s.o vältida kostja I hagi rahuldamise korral kohtuotsuse täitmise võimatust. Omaniku vahetus (tehingu võimalik tagasivõitmine) hüpoteegipidaja õigusi ja olukorda ei muuda. Küll muudab kostja I olukorda see, kui täitemenetluse käigus tagatisvara müüakse. Seega on kostja I õigustatud huvi täitemenetluse peatamise suhtes kaalukam kui hageja õigustatud huvi tagatisvara realiseerimise kaudu oma nõuded võlgniku, s.o kostja II suhtes viivitamatult rahuldada. Asjaolu, et kostja II keeldub hüpoteegiga tagatud võlga tasumast põhjusel, et tema jaoks problemaatiliseks muutunud ostu-müügitehingu vahendas talle tasu eest hageja juhatuse liige Priit Lai, kinnitab kostja I kahtlusi hageja ja kostja II võimalikust pahausksusest. Eeltoodut arvesse võttes tuleb jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebus
2. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja I kanda. Hageja palub tunnistada lubamatuks tsiviilasjas nr 2-1223123 tehtud 19.06.2012 hagi tagamise määruse täitmine osas, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 176/2012/
3. Maakohus on oluliselt rikkunud materiaal- ja menetlusõigust. Maakohus on jätnud kohaldamata

§ 119

lg-d 3 ja 4 ning rajanud oma otsuse ekslikule eeldusele, et tagasivõitmise hagi rahuldamisel ei ole võimalik otsust täita, kui üks tagasivõidetavatest kinnistutest on täitemenetluses võõrandatud. Samas on kohus nõustunud hagejaga, et omaniku vahetus hüpoteegipidaja õigusi ja olukorda ei muuda.

§ 119

lg-te 3 ja 4 kohaselt tuleks Sooniste kinnistu sundmüügi korral Sooniste Horses OÜ (pankrotis) pankrotihalduril üksnes tagasivõitmise hagi eset osaliselt muuta ning nõuda kostjalt II hüvitist üleantud kinnistu väärtuse ulatuses. Samuti ei muudaks hüpoteegilepingut tühiseks võimalik OÜ Sooniste Horses (pankrotis) ja hageja vahelise müügilepingu tagasivõitmine, kuna hüpoteegi seadmise leping on heausksuse tõttu kehtiv ja sundtäidetav ning hagejal on õigus oma nõuded hüpoteegi arvelt rahuldada. Puudub igasugune pankrotipesa kaalukas huvi, mida hüpoteegipidaja õigustatud huvi tagatisvara realiseerimise kaudu oma nõuded võlgniku suhtes rahuldada võiks üles kaaluda. Maakohus on vääralt kohaldanud TsMS § 378 lg 1 p-i 10 ning jätnud kohaldamata TsMS § 378 lg 1 p-i 6, leides, et TsMS § 378 lg 1 p-s 6 kirjeldatud hagi tagamise abinõud on mõeldud rakendamiseks eelkõige samas seaduses nimetatud hagide puhul, kuid kohtu hinnangul ei välista see nimetatud abinõude rakendamist ka muudel juhtudel. TsMS § 378 lg 1 p-s 10 on mõeldud üksnes hagi tagamise abinõude loetelu laiendamist, mitte hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamise kohaldamise seadusest tulenevaid aluseid. Kuivõrd kostja I ei ole esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ega muud hagi või kaebust, mida saaks käesolevas menetluses tagada, ei saanud Sooniste Horses OÜ (pankrotis) ka hagi tagamise avalduse alusel taotleda hageja ja kostja II vahelise täitemenetluse peatamist ning kohtul puudus pädevus täitemenetlust hagi tagamiseks peatada, ilma et täitedokumenti oleks kostja I poolt vaidlustatud. Samuti on hagi esitatud kostja II vastu, mitte hageja vastu. Hagi tagamise korras teises asjas täitemenetluse peatamine on ebaseaduslik. 4 Maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja vastuväidete osas, mille kohaselt, kui kostja I hinnangul on täitemenetlus lubamatu, peab ta esitama täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi ning selle raames vaidlustama hüpoteegilepingu kehtivuse. Kohus on põhjendamata jätnud, miks on kostja I õigustatud huvi täitemenetluse peatamise suhtes kaalukam kui hageja õigustatud huvi tagatisvara realiseerimise kaudu oma nõuded kostja II suhtes viivitamatult rahuldada. Lisaks ei ole kohus võtnud seisukohta Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-166-10 osas, milles on leitud, et kui kolmas isik on esitanud TMS § 222 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, saab ta taotleda kohtult TsMS § 378 lg 1 p 6 järgi ka hagi tagamiseks täitemenetluse peatamist. Vastused apellatsioonkaebusele

1. Kostja I palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2. Kostja II ei vaidle apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta menetluskulud kostja I kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 kohaselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. Hageja esitas kohtusse hagi, milles palus tunnistada lubamatuks tsiviilasjas nr 2-12-23123 19.06.2012.a tehtud Pärnu Maakohtu hagi tagamise määruse täitmine osas, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 176/2012/
4. Hageja tugines sellele, et tema kasuks on seatud hüpoteek, millega on tagatud nõue, mis on muutunud sissenõutavaks ja mida ei ole kohaselt täidetud ning et hageja soovib hüpoteegipidajana kasutada hüpoteegi realiseerimise õigust. Hageja pöördus sellel eesmärgil ka kohtutäituri poole ning hüpoteegi realiseerimiseks algatati täitemenetlus. Käesoleva tsiviilasja lahendamisel on oluline see, et hüpoteegi kehtivust ei ole vaidlustatud. Samuti ei ole esitatud hüpoteegi realiseerimise eesmärgil algatatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi. Seega ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid sellele, et hüpoteegipidajal ei ole hüpoteegi realiseerimise õigust. Hüpoteek on põhiseaduse §-i 32 kaitsealasse jääv õigus. Hüpoteek annab hüpoteegipidajale on õiguse nõuda, et hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse täitemenetluses hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundmüügi teel. Kohesele sundtäitmisele allutatud hüpoteegi puhul annab hüpoteek pandipidajale õiguse algatada hüpoteegi realiseerimiseks täitemenetlus koheselt, kui tekib müügiõigus, st koheselt, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole kohaselt täidetud. Seega ei saa hüpoteegi realiseerimist peatada see, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja eelmine omanik leiab, et tal on õigus vastav kinnisasi tagasi võita. Mitte ühestki seadusest ei tulene, et hüpoteegi realiseerimist saaks mõjutada kahe isiku vaheline vaidlus, mis käib selle üle, kes peaks olema kinnisasja omanik. Kui koormatud kinnisasja eelmise ja praeguse omaniku vaheline vaidlus saaks panna hüpoteegi realiseerimise seisma ja veelgi enam, seisata hüpoteegi realiseerimise määramata ajaks, kuni lahendatakse kohtuvaidlus, mille kulgu ei saa menetlusosaliseks mitteolev hüpoteegipidaja mitte kuidagi mõjutada, kahjustaks see põhiseadusevastaselt hüpoteegipidaja konstitutsioonilist omandipõhiõigust. Asjaõigusseadusest tuleneb, et hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus talle kuuluvat kinnisasja võõrandada. Seega ei saa hüpoteegi kehtivust ega realiseeritavust mõjutada see, kellele kinnisasi kuulub, samuti mitte see, kui kinnisasja omanikuks mitteolev isik leiab, et tal on hüpoteegi tagasivõitmise õigus. Hüpoteegi olemust moonutaks juba see, 5 kui kinnisasja omaniku ja tagasivõitmise nõude esitanud isiku vaheline vaidlus saaks hüpoteegi realiseerimise peatada. Käesoleva hagi rahuldamise kontekstis on oluline ka see, et selle tsiviilasja tulemus, mille raames vaidlustatud hagi tagamist rakendati, ei saa mitte kuidagi mõjutada hüpoteegi realiseerimist. Sõltumata sellest, kellele kinnisasi kuulub või kuuluma hakkab, on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundmüüki ning õigus saada hüpoteegi realiseerimisel raha hüpoteegiga tagatud nõuete ulatuses aga mitte rohkem, kui hüpoteegi summa suuruses. Olukorras, kus selle tsiviilasja, milles hagi tagamist rakendati, tulemus ei saa kuidagi mõjutada hüpoteegi realiseerimist, puudub ka igasugune põhjus ja õigustus hüpoteegi realiseerimise peatamiseks. Ringkonnakohus rõhutab veel seda, et selles tsiviilasjas, milles hagi tagamist rakendati, esitati tagasivõitmise hagi. Tagasivõitmise hagi puhul on tegemist kujundushagiga, st tagasivõitmise hagi puhul kujundatakse õigussuhe ümber tagasivõitmise hagi asjas tehtava otsusega, st pankrotivõlgnikust esialgne kinnisasja omanik võib teises tsiviilasjas hagi rahuldamise korral saada vaidlusaluste kinnisasjade omanikuks alles hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisest alates, mitte tagasiulatuvalt. Seega, isegi siis, kui teises tsiviilasjas hagi rahuldatakse, on praegu vaidlusaluste kinnisasjade omanikuks OÜ Agroforest. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et hagi tagamise tühistamine võib muuta teises tsiviilasjas tehtava otsuse täitmise võimatuks. Tagasivõitmise hagi rahuldamise korral võib tehinguga üleantu asemel nõuda ka selle surrogaati, kui tagasivõidetud tehinguga üleantu tagastamine on võimatu (

§ 119lg 3).

Pankrotivõlgnikust kostja pankrotimenetlus on suunatud pankrotivõlgniku tegevuse lõpetamisele. Seega ei saa pankrotivõlgnikul olla huvi saada tagasi just konkreetseid kinnisasju. Pankrotivõlgniku huvi saab olla likvideeriva pankrotimenetluse käigus suunatud lõppkokkuvõttes raha saamisele ning selle pankrotimenetluse reeglite kohasele jaotamisele. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ka selles, et käesoleva hagi rahuldamata jätmine võiks olla pankrotivõlgnikust kostja suhtes ebaõiglane. Kuivõrd hüpoteegi kehtivust ega hüpoteegi täitmiseks algatatud täitemenetlust ei ole keegi vaidlustanud, saaks pankrotivõlgnikust kostja, eeldusel, et tema poolt teises tsiviilasjas esitatud hagi rahuldatakse, eeldada, et ta saab sama positsiooni, mis on praegusel hüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikul. Pankrotivõlgnikust kostja ei saa eeldada, et hüpoteegi realiseerimine keelatakse alaliselt. Seega, nii või teisiti peaks pankrotivõlgnikust kostja taluma hüpoteegi realiseerimist ja seda, et hüpoteegiga koormatud kinnisasjad müüakse avalikul enampakkumisel ning et müügi tulemist võetakse maha müügikulud ning hüpoteegiga tagatud nõuded ning et ülejäänud müügitulem tagastatakse kinnisasja omanikule. Seega, kui pankrotivõlgnikust kostja taotleks teises tsiviilasjas hagi tagamise korras, et kohtutäitur ei maksaks kuni tagasivõitmise hagi menetluse lõppemiseni omanikule tagastatavat müügitulemit talle välja või et kohus kohustaks kohtutäiturit müügi tulemit välja maksma kohtu deposiitarvele, võiks pankrotivõlgnikust kostja teises tsiviilasjas saavutada sama olukorra, mis valitseks ka siis, kui tagasivõitmise hagi oleks juba rahuldatud ja hüpoteegi realiseerimise täitemenetlus viidaks pankrotivõlgnikust kinnisasjaomaniku suhtes läbi peale seda. Nendel põhjustel tuleb asuda seisukohale, et käesoleva hagi rahuldamine ei kahjusta kostjaks oleva pankrotivõlgniku positsiooni, sest pankrotivõlgnikust kostja saab tagasivõitmise asjas esitada sellise hagi tagamise taotluse, mis tema õigusi kaitseb, kahjustamata hüpoteegipidaja õigusi. 6 8. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus tühistatakse ja hagi uue otsusega rahuldatakse olukorras, kus kostja II ei ole hagile ega apellatsioonkaebusele vastu vaielnud, ei saa hageja menetluskulusid jätta kostja II kanda ja hageja esimese ja teise astme kohtumenetluse kulud tuleb jätta kostja I kanda. Kuivõrd puuduvad alused jätta kostja II menetluskulud hageja kanda, jäävad need ta enda kanda. Ulvi Loonurm Margo Klaar Kaupo Paal 7