← Eesti

4-13-4598/19

Obsah (5)§ 23§ 31§ 29§ 150§ 123

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.detsember 2013 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-13-4598 Kohtunik Sekretär Larissa Prokopenko Ingrid Koddo Väärte

§ 23

alusel riigieelarve vahenditest tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 1491,88 eurot. Edasikaebamise kord. Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 20.01.

  1. MENETLUSE KÄIK 27.05.2013 koostas Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektor Maret Liekis väärteoprotokolli väärteoasjas nr 940012501791 selle fakti kohta, et Kaldi Pikas xxx xx esindajana xxx (koostatud 31.05.2012) ja 6217174 (koostatud 30.04.2012) Metsa Forcst Eesti ASle metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendamata, millega Kaldi Pikas rikkus metsaseaduse § 37 lg 1 sätteid. 04.04.2012 teostas Keskkonnainspektsioon xxx objekti kontrollimise, mille käigus selgus, xxx maaüksuse eraldistel 10 ja 16 tehakse lageraiet. Metsaregistri andmeil oli xx maaüksusel tehtava raie kohta esitatud Keskkonnaametile nõuetekohane metsateatis nr 7729000113, mis oli saanud raiet lubava märke 12.01.
  2. Metsateatise nr 7729000113 järgi oli Rootsi maaüksusel lubatud eraldistel 10 ja 16 teha lageraiet kogumahus 325 tm. 11.05.2012 teostas Keskkonnainspektsioon Rootsi maaüksusel objekti järelkontrolli, et veenduda raiepiiridest kinnipidamises pärast raietööde lõppu ja metsamaterjaliga sooritatud tehingute seaduslikkuses. Kontrollimise hetkel oli raiet tehtud eraldistel 10 ja 16 täies mahus ja raiutud ala asus metsateatises nr 7729000113 lubatud raie piires. 12.06.2012 esitas Kaldi Pikas e-posti teel metsamaterjali ostuaktid nr 6217197 ja 6217174 ja 05.07.2012 metsamaterjali veoselehed. Metsamaterjali ostuaktidega nr 6217197 ja 6217174 võõrandas Kaldi Pikas Rootsi maaüksuselt pärit metsamaterjali Metsa Forest Eesti AS-ile. Metsamaterjali ostuaktidega nr 6217197 ja 6217174 võõrandas Kaldi Pikas xx 464,993 tm metsamaterjali. 08.11.2012 teostas Keskkonnainspektsioon Rootsi maaüksusel objekti järelkontrolli ja sündmuskoha vaatluse, et teha kindlaks eraldiselt 10 ja 16 raiutud kasvava metsa tagavara. Keskkonnakaitseinspektorite poolt tehtud mõõtmisandmete järgi selgus, et xxx on raiutud kasvavat metsa tagavaraga 362,2 tm. xxx) andmetel xx metsamajanduskava koostatud xx poolt. Takseerandmete järgi kasvas xx eraldisel 10 männienamusega puistu tagavaraga 100 tm ja eraldisel 16 männienamusega puistu tagavaraga 260 tm- kokku oli mõlema eraldise kasvava metsa tagavaraks 360 tm. Raiutud 362,2 tm kasvava metsa tagavarast moodustavad 64,7 tm raiejäätmed, seega arvestuslikult raiuti metsamaterjali tagavaraga 297,5 tm (362,2-64,7 tm). Metsaseaduse § 37 lg 1 sätestab, et raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks üleandmisel peab üleandja tõendama vastuvõtjale raieõiguse olemasolu või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja seda kontrollima. Kaldi Pikas võõrandas xxx valdamise seaduslikkust tõendamata 167,493 tm metsamaterjali (arvestuslikult on raiutud metsamaterjali tagavaraga 297,5 tm, kuid metsamaterjali võõrandamise aktidega nr 6217197 ja 6217174 võõrandati 464,993 tm metsamaterjali). Võõrandades 167,492 tm metsamaterjali metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendamata. 2 Sellise tegevusega Kaldi Pikas rikkus Metsaseaduse § 37 lg 1 ning tegu on kvalifitseeritud Metsaseaduse § 69 lg 1 alusel. 26.06.2013 tegi Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitseinspektor Maret Liekis väärteoasjas otsuse, milles pidas tõendatuks Kaldi Pikas poolt Metsaseaduse § 69 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ja määras karistusena 150 trahviühikut summas 600 eurot. 11.07.2013 esitas Kaldi Pikas´e kaitsja Urmas Kõrgesaar kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale. KAEBUSTE SISU Menetlusalune isik ei ole talle süüksarvatud väärtegu toime pannud. Kaebuse esitaja märgib, et juba Otsuses toodud väärteo kirjeldus on segane ja võimaldab järeldada, et 167,493 tm metsamaterjali pärineb Rootsi maaüksuselt. Tulenevalt § 37 lg-st 1 peab üleandja raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks üleandmisel tõendama vastuvõtjale raieõiguse olemasolu või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja seda kontrollima. MS § 69 lg 1 sätestab, et raieõiguse või metsamaterjali üleandmisel või metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Esiteks puudub poolte vahel vaidlus faktides, et kaebuse esitajal oli õigus xxx eraldistel 10 ja 16 lageraiet teostada ning seda tehti seaduses ettenähtud piiranguid järgides. xxx eraldistel 10 ja 16 lageraie tegemiseks esitanud nõuetekohase metsateatise nr 7729000113 ja saanud raiet lubava märke
  3. jaanuaril
  4. a. Keskkonnainspektsioon on
  5. aprillil
  6. a,
  7. mail
  8. a ja
  9. novembril
  10. a teostatud vaatluste tulemusena lageraie tegemise ja metsamaterjali veo toimumise tuvastanud. Teiseks, Keskkonnainspektsiooni hinnangul ei olnud võimalik xxx tehtud raie tulemusena saada metsamaterjali kogumahus 464,993 tm ehk mahus, mis võõrandati K. Pikase xxxx xx. Kaebuse esitaja eeltooduga ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel: 1) Keskkonnainspektsioon on Otsuses (lk 2) loetlenud tõendid, millega on väidetavalt väärteo toimepanemine tõendatud. Kaebuse esitaja hinnangul ei tõenda metsamaterjali ostuaktid, metsateatis, K. Pikase poolt antud ütlused,
  11. aprillil
  12. a ja
  13. mail
  14. a koostatud objektide kontrollimise protokollid seda, et kõnesolev metsamaterjal (167,492 tm) ei pärine xxx. Nimetatud tõenditest järeldub üksnes fakt, xxx eraldistel 10 ja 16 tehti lageraiet ning selle tulemusena saadud metsamaterjal võõrandati. Metsmaterjali tegelikku mahtu need ei tõenda. 2) Menetlusaluse isiku poolt
  15. mail
  16. a antud ütlused tõendavad seda, et metsamaterjal kogumahus 464,993 tm pärineb Rootsi maaüksuselt eraldistelt 10 ja
  17. K. Pikas on korduvalt, s.h
  18. mail
  19. a toimunud ülekuulamise käigus selgitanud Keskkonnainspektsioonile, et müügitehingus märgitud metsamaterjal on kogumahus saadud xxx, Keskkonnainspektsioon on tegelikku metsa tagavara alahinnanud ning menetleja arvutuskäik- ja metoodika metsamaterjali arvestamisel on olnud puudulik. 3) Metsamaterjali päritolu kogumahus 464,993 tm tõendavad menetlejale esitatud ja väärteotoimikusse (lk 38-56) (Lisa 2) lisatud veoselehed, millel on metsamaterjali veo lähtekohana märgitud xxx (katastritunnus xxx). Veoselehtedel märgitud metsamaterjali on xxx veetud kokku 464,993 tm. 4) Ühtlasi tõendab OÜ Metsaekspert poolt
  20. juulil
  21. a antud hinnang, et xxxmaaüksuse eraldistel 10 ja 16 oli võimalik raie tulemusena saada metsamaterjali kogumahus 464,993 tm. 3 5) Keskkonnainspektsioon tugineb Otsuses
  22. novembril
  23. a koostatud objekti järelkontrolli aktis ja vaatlusprotokollis sedastatule. Nimelt on kohtuväline menetleja viinud
  24. novembril
  25. a läbi mõõtmised, mille tulemusena selgus, xxx maaüksuselt on raiutud kasvavat metsa tagavaraga 362,2 tm. Menetlusalune isik olles tutvunud Keskkonnainspektsiooni poolt koostatud metsamaterjali mahu arvestuskäigu- ja metoodikaga, leiab, et see on arusaamatu, puudulik ja vastuoluline ega ole järgitav, mistõttu ei saa sellele määravat tõenduslikku tähendust omistada ega sellele tugineda.

§ 31

lg 1 sätestab, et väärteomenetluses järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid väärteomenetluse seadustikust tulenevate erisustega. Kaebuse esitaja leiab, et konkreetses asjas ei ole kogutud ühtki objektiivset tõendit, mis kinnitaks, et metsamaterjal mahus 167,492 tm ei pärine ega saa pärineda xxxmaaüksuselt. Kohtuväline menetleja ei ole püüdnud koguda täiendavaid tõendeid, et kompenseerida puudujääke tõendusteabes, ei ole kõrvaldanud tõenditest nähtuvaid vastuolusid ega arvesse võtnud asjaolusid, mis kinnitavad menetlusaluse isiku poolt esitatud fakte. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole kohtuvälise menetleja esindaja antud asjas püüdnudki koguda menetlusalust isikut õigustavaid tõendeid. Menetlusaluse isiku seisukohti kinnitavad asjaolud ja tõendid on jäetud täielikult tähelepanuta ja arvesse võtmata ning eeltoodu põhjendamata. Juhindudes eeltoodust leiab K. Pikas, et tema suhtes MS § 69 lg 1 alusel algatatud väärteomenetlus tuleb lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel ehk väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Kaitsja hinnangul puudub menetlusaluse isiku teos süüteokoosseis, mistõttu tuleb väärteomenetlus obligatoorselt lõpetada. Tõendamata on fakt, xxx ei olnud võimalik lageraie tulemusena saada metsamaterjali 464,993 tm. Väärteomenetluse jätkamine vaatamata väärteotunnuste puudumisele on väärteomenetluse oluline rikkumine

§ 150lg 1 p 1 kohaselt.

K. Pikas on võõrandanud xxx xxx maaüksuse eraldistel 10 ja 16 lageraie tegemiseks esitanud nõuetekohase metsateatise nr 7729000113 ja saanud raiet lubava märke

  1. jaanuaril
  2. a. Metsateatisel on xxx eraldistelt 10 ja 16 saadava metsamaterjali mahu suurus hinnanguline („hinnanguline raiutav maht (tm)“), mitte täpne, kategooriline ja lõplik. Keskkonnaamet on Otsuses xxx metsamajanduskavas esitatud teabele - takseerandmete järgi kasvas xxx eraldisel 10 männienamusega puistu tagavaraga 100 tm ja eraldisel 16 männienamusega puistu tagavaraga 260 tm, seega oli mõlema eraldise kasvava metsa tagavaraks 360 tm. Kaebuse esitaja viitab siinkohal faktile, et metsamajanduskava ja selles sisalduvad andmed olid koostatud enam kui 7 aastat enne raie teostamist. Metsamaterjali tegelik kogumaht mõlemal eraldisel oli
  3. a raie tegemise hetkel suurem, s.o 464,993 tm. Menetlusalune isik on xxx eraldistel 10 ja 16 olnud metsamaterjali mahu tõendamiseks pöördunud xxti Pxxx Pxxi poole, kes on
  4. juulil
  5. a andnud järgneva sisuga hinnangu. P. Pxxx on seisukohal, et
  6. a Rootsi kinnistu eraldiselt 10 ja 16 tehtud raie käigus raiutud kasvava metsa tagavara oli 459 tm. Eeltoodule lisandub raiutud puude latvadest ja võradest saadav puit, mis moodustab 5-10% kasvava metsa tagavarast (antud juhul 23 - 46 tm) ning see puit suurendab
  7. a müüdud puidu kogust. Seega jääb eksperdi xxx kinnistu kõnesolevatelt eraldistelt raiutud metsa tagavara vahemikku 482 – 505 tm. Keskkonnainspektsiooni poolt koostatud metsamaterjali mahu mõõtmine, arvestuskäik ja – metoodika on puudulik, arusaamatu ja vastuoluline Olles tutvunud Keskkonnainspektsiooni poolt Rootsi maaüksuse eraldiste 10 ja 16 metsamaterjalide kogumahu kohta koostatud mõõtmiste, arvestuskäigu ja –metoodikaga, asub allakirjutanu seisukohale, et see on arusaamatu ega ole resultaadini jõudmiseni jälgitav. Metsamaterjali hindamist reguleerib Keskkonnaministri
  8. juuni
  9. a käskkirjaga nr 821 kinnitatud „Metsa hindamise metoodiline juhend.“ Juhendi p 5.1.
  10. tuleb puude mõõtmisel need 4 märgistada. Keskkonnainspektsiooni mõõdetud puid ei märgistanud
  11. novembril
  12. a ja see nähtub ka samal kuupäeval koostatud objekti kontrollimise protokollis. Seega ei ole mõõtmiste teostamisel järgitud ettenähtud metoodikat, mis omakorda toob kaasa tulemuste usaldusväärsuse puudumise. OÜ Metsaekseprt on andnud hinnangu, mis erineb Keskkonnainspektsiooni arvestuse tulemustest ja spetsialist on arvamusel, et Keskkonnainspektsiooni koostatud arvestuskäik on puudulik ning väär. Keskkonnainspektsioonil tuleb koostatud arvestuskäiku ja –metoodikat kohtumenetluse käigus kaebuse esitaja hinnangul põhjalikult ja arusaadavalt selgitada. Alles seejärel on menetlusalusel isikul võimalik esitada täpsemad seisukohad. Kaldi Pikas palus tüstada Keskkonnainspetsiooni 26.06.2013 otsus ning lõpetada väärteomenetlus samuti palus hüvitada talle kaitsjatasu. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik Kaldi Pikas andis ütlusi, xxx xxx xxxning ta teostas seal metsaraiet 2012.a. talvel. Tal oli kehtiv metsateatis. Sanitaarraie oli tehtud enne teda. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Hxxx Mxxxl selgitas, et xxx 10 ja 16 piirid tuvastati GPS arvutiga. Raiejäätmeid ja oksavaale polnud seal palju. Mõõtsid värskeid kände ja märgistasid neid aerosoolvärviga. Kohtuistungil avaldati toimikust järgimised materjalid: Lk 123-125 – sündmuskoha vaatluse protokoll. Lk 126-138 – objekti kontrollimise protokoll koos lisadega. Lk 139-144 – objekti kontrollimise protokoll koos fotodega. Lk 149-153 – metsamaterjali ostuaktid. Lk 154-172 – metsamaterjali veoselehed. Lk 173-180 – objekti kontrollimise protokoll koos fotodega. Lk 83-90, 95-110- ekspert hinnang koos lisadega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusalused isiku, tunnistaja, kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et Kaldi Pikas kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Metsaseadus § 37 lg 1 sätestab, et Raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks, ladustamiseks või vedamiseks üleandmisel peab üleandja tõendama vastuvõtjale raieõiguse olemasolu või metsamaterjali valdamise seaduslikkust ja vastuvõtja seda kontrollima. Metsaseadus § 69 lg 1 kohaselt Raieõiguse või metsamaterjali üleandmisel või metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 5 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õugusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10). Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud Kaldi Pikas ele selles, et Kaldi Pikas xxx xxx esindajana xxx tm metsamaterjali ostuaktidega nr 6217197 (koostatud 31.05.2012) ja 6217174 (koostatud 30.04.2012) xxxx 1 sätteid. 04.04.2012 teostas xxx objekti kontrollimise, mille käigus selgus, xx eraldistel 10 ja 16 tehakse lageraiet. Metsaregistri andmeil oli xxx maaüksusel tehtava raie kohta esitatud Keskkonnaametile nõuetekohane metsateatis nr 7729000113, mis oli saanud raiet lubava märke 12.01.

  1. Metsateatise nr 7729000113 järgi xxx 11.05.2012 teostas Keskkonnainspektsioon xxx objekti järelkontrolli, et veenduda raiepiiridest kinnipidamises pärast raietööde lõppu ja metsamaterjaliga sooritatud tehingute seaduslikkuses. Kontrollimise hetkel oli raiet tehtud eraldistel 10 ja 16 täies mahus ja raiutud ala asus metsateatises nr 7729000113 lubatud raie piires. 12.06.2012 esitas Kaldi Pikas e-posti teel metsamaterjali ostuaktid nr 6217197 ja 6217174 ja 05.07.2012 metsamaterjali veoselehed. Metsamaterjali ostuaktidega nr 6217197 ja 6217174 võõrandas Kaldi Pikas Rootsi maaüksuselt pärit metsamaterjali xxx nr 6217197 ja 6217174 võõrandas Kaldi Pikas xxx 08.11.2012 teostas Keskkonnainspektsioon xxx raiutud kasvava metsa tagavara. Keskkonnakaitseinspektorite poolt tehtud mõõtmisandmete järgi selgus, et Rootsi maaüksuselt on raiutud kasvavat metsa tagavaraga 362,2 tm. xxx xxx metsamajanduskava koostatud 27.06.2007 xxx puistu tagavaraga 260 tm- kokku oli mõlema eraldise kasvava metsa tagavaraks 360 tm. Raiutud 362,2 tm kasvava metsa tagavarast moodustavad 64,7 tm raiejäätmed, seega arvestuslikult raiuti metsamaterjali tagavaraga 297,5 tm (362,2-64,7 tm). Kaldi Pikas võõrandas OÜ Välja Puit esindajana metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendamata 167,493 tm metsamaterjali (arvestuslikult on raiutud metsamaterjali tagavaraga 297,5 tm, kuid metsamaterjali võõrandamise aktidega nr 6217197 ja 6217174 võõrandati 464,993 tm metsamaterjali). Võõrandades 167,492 tm metsamaterjali metsamaterjali valdamise seaduslikkust tõendamata, on Kaldi Pikas rikkunud metsaseaduse § 37 lg 1 sätteid. Sellise tegevusega pani Kaldi Pikas toime Metsaseaduse § 37 lg 1 rikkumise, mis on kvalifitseeritav Metsaseaduse § 69 lg 1 järgi. Käesolevas väärteoasjas koostatud väärteoprotokollist ja otsusest tuleneb, et Kaldi Pikast süüdistatakse selles, et ta raieõiguse ja metsamaterjali üleandmisel ning metsa raieks andmisel seaduslikkuse tõendamise ja selle kontrollimise kohustust rikkudes pani toime Metsaseaduse § 69 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohus kontrollib süüteokoosseisu olemasolu, alustab süüteokoosseisu objektiivsest küljest, lähtudes esitatud süüdistuse raamest. Menetlusalune isik Kaldi Pikas eitab väärteo toimepanemist, tema väidab, et Rootsi maaüksus kuulub xxx seaduslik esindaja ning kogu müüdud metsamaterjal pärineb Rootsi maaüksusel. Tema 6 esitas xxx metsateatise nr 7729000113 (tl 128), ning sai 02.02.2012 raiet lubava märke. Metsateatise kohaselt oli lubatud teostada lageraiet xxx kinnistu Rootsi eraldistel 10 ja
  2. Metsateatises on märgitud hinnanguline raiutav maht, kokku 325 th (90+235). Seega metsateatises tehtud märk andis loa lageraie teostamiseks ning enne raiet ei olnud kindlaks tehtud kasvava metsa tagavara täpne maht. Kaldi Pikase kohta koostatud väärteoprotokollis ja otsuses on märgitud, et metsateatise nr 7729000113 järgi oli Rootsi maaüksusel lubatud eraldistel 10 ja 16 teha lageraiet kogumahus 325 tm. Arvestades, et metsateatis annab loa lageraiele ning sisaldab hinnanguline metsa raiutav maht, ei vasta süüdistuses toodud andmed toimiku materjalides olevatele andmetele. xxx maaüksuse eraldisel 10 männienamusega puistu tagavara 100 th ja eraldisel 16 männienamusega puistu tagavara 260 th. xxx lageraiet ajavahemikul veebruar-aprill 2012 (tl 128, 139). 04.04.2012 ja 11.05.2012 teostas xxx), rikkumisi polnud tuvastatud. Samuti KKI teostas 08.11.2012 objektide kontrolli (tl 126-127) ning tuvastas, et Rootsi maaüksuse eraldistelt 10 ja 16 raiuti metsamaterjali 297,5 tm, kuid metsamaterjali võõrandamise aktidega on võõrandatud 464,933 tm metsamaterjali. Väärteotoimikus puuduvad andmed, et xxxx, millises mahus on muutunud kasvava metsa tagavara viie aasta jooksul. Keskkonnainspektsioon teostas 08.11.2012 sündmuskoha vaatluse, mille kohta on koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega (tl 123-138). KrMS § 87 lg 1 p 1, lg 2 kohaselt vaatlusprotokolli kantakse sündmuskoha olustiku kirjeldus. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ei kanta uurimistoimungus osalenud isiku seletusi ega vaatluse ajal tehtud jälitustoimungute andmeid. Jääb arusaamatuks, milleks 08.11.2012 koostatud sündmuskoha vaatluse protokolli on kantud Metsaregistri, metsateatise andmed ja takseerandmed. Sündmuskoha vaatluse protokolli kohaselt tuvastati 08.11.2012, et eraldistel 10 ja 16 on raiet tehtud mitmes järgus ning mõõdeti hilisema raie käigus tekkinud kändude diameetreid. Eraldistel 10 ja 16 raiutud 825 mändi, 78 kaske, 20 kuuske, 6 remmelgat ja 10 haaba – kokku 939 puud. Raiutud kasvava metsa tagavara arvutamiseks kasutati arvutiprogrammi „Kahjud“ ning arvutiprogrammi kaudu tehtud arvutuse kohaselt xxx eraldistel 10 ja 16 raiutud puid kokku 362, 2 tm. Arvutiprogrammi arvutus on toodud sündmuskoha vaatluse protokolli lisas (tl 133-138). Sündmuskoha vaatluse protokollis ei ole kirjeldatud kändude mõõtmise ja lugemise käik, ainult fikseeritud raiutud puude arv ning protokolli lisa nr 5 (tl 132) on kantud kändude arv koos diameetriga. Tunnistaja xxMxxxl, kes osales sündmuskoha vaatlusel, andis kohtuistungil ütlusi, et kändude mõõtmisel märgistasid KKI töötajad kändusid aerosooliga erineva värviga. Kuid sündmuskoha vaatluse protokollis ei ole kändude märgistamise protsess kajastatud. Kuna sündmuskoha vaatlusprotokollis puudub kändude lugemise ja mõõtmise käiku kirjeldamine, ei ole kohtu hinnangul raiutud puude arvu ja kändude läbimõõdu arvutuse käik kontrollitav. Metsamaterjali ostuaktidega ja metsamaterjali veoselehtedega (tl 154-172) on tuvastatud, xxx Kohus, hinnates väärteomenetluse käigus kogutud tõendeid, leiab Kaldi Pikase teos puuduvad Metsaseaduse §-i 69 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused. Väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega ei ole ümber lükatud Kaldi Pikase väide, et kogu metsamaterjal (464,993 th) pärineb Rootsi maaüksuse 10 ja 16 eraldusel. 7 Kohus märgib järgmist. Rootsi maaüksuse eraldusel 10 ja 16 kasvava metsa tagavara kontrolliti 2007 aastal ning leiti, et puistu tagavara on kokku 360 th. 12.01.2012 KKI-le esitatud metsateatises märgiti, et hinnanguline raiutav maht - 325 th, sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi rajuti metsa kokku 362,2 th. Lähtudes xxx koostatud takseerandmetest (360 th) ja 08.11.2012 Keskkonnainspektsiooni poolt koostatud sündmuskoha vaatluse protokollist (362,2 th) ei ole eraldisel 10 ja 16 kasvava metsa tagavara maht viie aasta jooksul oluliselt muutunud, mis kohtu hinnangul ei ole usutav. Arusaadav, et puud pidevalt kasvavad ja seega metsa tagavara aastatega suureneb. Väärteotoimikus puuduvad andmed, mis moel ja millise täpsusega mõõdeti metsa tagavara 2007 aastal, kohtul puudub võimalus kontrollida 2007 aastal toimunud mõõtmise käiku. Riigikohus on korduvalt rõhutanud oma lahendites, et konkreetses väärteoasjas mõõtetulemus peab olema järgitav. Seega xxx koostatud takseerandmed ei ole usaldusväärseteks andmeteks ning antud tõendid (sündmuskoha vaalusprotokolli lisa nr 2 ja 3) tuleb tõendite hulgast välja jätta. Sündmuskoha vaatluse käigus teostatud mõõtmised ja arvutused ei ole ka kohtu hinnangul jälgitavad. xxx Mxxl osales sündmuskoha vaatlusel, kuid tema ütlused ei ole kooskõlas sündmuskoha vaatluse protokolli kantud andmetega, seega sündmuskoha vaatlusprotokoll ei saa ka olla usaldusväärseks tõendiks. Samuti tunnistaja Hxxx Mxxxl ütlused on vastuolus menetlusaluse isiku ütlustega, veoselehtede, ostuaktidega ja xxx poolt koostatud eksperthinnanguga. Kohus käsitleb xxxx.07.2013 Metsaekspert OÜ poolt koostatud hinnangust tuleneb, et 2012.a Rootsi kinnistu eraldiselt 10 ja 16 tehtud raie käigus raiutud kasvava metsa tagavara oli 459 tm. Samuti 04.04.2012 ja 11.05.2012 koostatud objekti kontrollimise protokollid ei kummuta menetlusaluse isiku ütlusi, vaid kinnitavad menetlusaluse isiku kaitseversiooni. Seega kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas ei ole kogutud piisavaid tõendeid Kladi Pikase poolt väärteo toimepanemises. Lähtudes ülalmainitust leiab kohus, et Kaldi Pikas kaebus tuleb rahuldada, tühistada Keskkonnainspektsiooni keskonnakaitseinspektor Maret Liekis 26.06.2013.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940012501791 ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 sätestatud alustel.

Menetluskulud

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitus kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kaldi Pikas kaitsjad on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on Kaldi Pikas tasunud õigusabi eest kokku 1491,88 eurot. Kaebuse esitamisel on kaitsja palunud hüvitada Kaldi Pikas´ele kaitsja tasu. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, taotluses esitatud kaitsja tasu suurus on mõistlik, ning taotlus kuulub rahuldamisele. Kaldi Pikas´ele tuleb hüvitada riigieelarve vahenditest tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 1491,88 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.