3-11-1570/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

1. juuni 2013, Tartu 3-11-1570 Haldusasi XX XXXX kaebus kartserikambris teatmiku äravõtmise õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
2. oktoobri
3. a otsus XX XXXX apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja XX XXXX Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. oktoobri
6. a otsus muutmata.
7. Tagastada apellatsioonkaebuse lisa. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ehk kuni
8. juulini
9. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. XX XXXXlt võeti Viru Vanglas
11. aprillil 2011 kartserikambris ära teatmik „A ja O“.
12. XX XXXX esitas Tartu Halduskohtule kaebuse teatmiku äravõtmise õigusvastasuse tuvastamiseks. Põhjendatud huvina tõi kaebaja välja soovi vältida sellise õigusvastase käitumise kordumist tulevikus.
13. Tartu Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus leidis, et: 1) tegemist ei ole õppekirjandusega, mis on kartseris vangla sisekorraeeskirja (VSkE, justiitsministri
14. novembri
15. a määrus nr 72) § 60 lg 1 järgi lubatud. Vangistusseaduse § 34 lg 2, § 35 ja § 36 järgi tähendab hariduse omandamine vanglas põhi-, gümnaasiumi- või kutsehariduse omandamist, eesti keele õppimist või tööalases koolituses osalemist. Õppekirjandusena võib kartseris olla kirjandus, mis on kinnipeetavale vajalik koolis õppimiseks või mingi muu õppeprogrammi läbimiseks. Üldist enese harimist või mistahes 1 muud liiki meelelahutust võimaldav kirjandus ei ole lubatud. Kaebaja ei õpi ning seega ei ole vaidlusalust teatmikku võimalik siduda kaebaja õpingutega. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
16. XX XXXX esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) kohus on asunud seadusandja positsioonile. VSkE § 60 lg 1 järgi võib kartseris olla õppekirjandus. Kaebajal oli kartseris peale vaidlusaluse teatmiku veel sõnastikke ja muud õppekirjandust, mida ära ei võetud; 2) kaebaja on juhuse tahtel ka apellatsioonkaebuse koostamise hetkel kartseris ja omab seal erinevat õppekirjandust, muuhulgas ka sedasama teatmikku, mis talt
17. aprillil 2011 ära võeti. Samas ei õpi kaebaja endiselt üheski koolis; 3) vaidlusalune teatmik ei ole ajaviite- ega ilukirjandus, vaid kasutatav just õppekirjandusena, mida kaebaja ka teeb. Samuti palutakse apellatsioonkaebuses algatada VSkE § 60 lg 1 suhtes põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.
18. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta ning põhjendatakse seda järgnevalt: 1) kohus ei ole loonud uut õigust, vaid normi tõlgendanud, jõudmaks järeldusele, mida tuleb õppekirjanduse all silmas pidada; 2) see, et kaebajalt ei võetud ära koos teatmikuga ära muud kirjandust, ei tähenda, et teatmiku äravõtmine oleks õigusvastane; 3) kartserisse paigutatakse isikud karistust kandma ja meelelahutuslik aspekt jääb karistuse iseloomust tulenevalt tahaplaanile. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
20. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et käesolevas asjas on kaebajal põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks olemas. Vaidlusalune küsimus on ühelt poolt ebaselge ning teiselt poolt on, arvestades apellatsioonkaebuse väiteid, olemas ka võimalus vaidlustatud tegevuse kordumiseks.
21. Vaidlus asjas käib selle üle, mida mõista VSkE § 60 lg-s 1 kasutatud mõiste „õppekirjandus“ all. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et selle all tuleb mõista kirjandust, mis on vajalik õppivale kinnipeetavale. Halduskohus on sellele järeldusele jõudnud vangistusõiguse normide süstemaatilisel tõlgendamisel koostoimes teiste normidega, mis reguleerivad kinnipeetava õppimist. Selline järeldus on põhjendatud. Kartseris erandina õppekirjanduse lubamise eesmärk on tõenäoliselt see, et õppiv kinnipeetav ei jääks õpingutes maha ning et kartserikaristus ei takistaks kinnipeetaval hariduse omandamist. Kinnipeetava puhul, kes ei õpi, sellist ohtu ei teki ning kirjanduse omamine kartseris ei ole talle hädavajalik. Sellist tõlgendust kinnitab ka asjaolu, et üldjuhul, kui vangla ei kasuta vangistusseaduse § 651 lg-st 4 tulenevat õigust vangistusseaduse §-des 34-36 sätestatud õppimise õiguse piiramiseks, jääb kinnipeetavale ka kartseris oleku ajaks alles õigus õppida. 2 Seega ei saa mõistet „õppekirjandus“ tõlgendada avaralt, vaid üksnes seotuna kinnipeetava isikuga. Vastasel juhul muutuks sisuliselt võimatuks õppe- ja muu kirjanduse vahele piiri tõmbamine, sest nagu vastustaja ja halduskohus on õigesti märkinud, on igast kirjandusteosest võimalik midagi õppida. Sellisel juhul ei toimiks enam VSkE § 60 lg-s 1 sätestatud piirang, et kartseris võib olla vaid õppekirjandus. Võimalikuks võiks osutuda igasuguse kirjanduse kaasavõtmine kartserisse. See aga vähendaks kartseris oleku karistuslikku iseloomu. Viimane ei saanud kindlasti olla seadusandja eesmärk, sest vastasel juhul ei oleks kirjandusele piirangut üldse kehtestatud. Samuti avaneks võimalus kirjandusteostesse peidetuna kartserisse tuua ka muid asju, mis on kartseris keelatud, või luua muid vangla julgeolekule ohtlikke olukordi.
22. Asjaolu, et kaebajalt ei võetud koos vaidlusaluse teatmikuga ära muud kirjandust ja et tema väitel oli tal muud kirjandust kartseris ka apellatsioonkaebuse koostamise ajal, ei muuda teatmiku äravõtmist õigusvastaseks. Isik ei saa nõuda ebaõige halduspraktika jätkamist (RKHKo 3-3-1-59-06, p 12).
23. Ehkki ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et vaidlusalune teatmik ei ole ajaviite- ega ilukirjandus, vaid pigem teatmekirjandus, ei tulene eelneva tõttu sellest siiski, et kaebajal kui mitteõppival kinnipeetaval oleks õigus seda kartseris kasutada.
24. Apellatsioonkaebuse etteheide, et vangla ei võimalda kaebajale õppimist, ei ole praeguse vaidluse esemeks ja ringkonnakohus sellel ei lähemalt ei peatu.
25. Apellatsioonkaebuse lisa tagastatakse apellandile, kuna ringkonnakohus ei näe sellel seost käesoleva vaidluse esemega. Riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel oli apellant vabastatud. Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene 3