Obsah (4)

§ 67§ 63§ 37§ 6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 37 lg 1 ja 67 p 1 sätestatud rikkumise eest seitsme ööpäeva oikkuse kartserikaristuse kohaldamisega. Käskkirja kohaselt anti XX XXXXle 14.05.2010 kella 20.15 paiku õhtuse loenduse ajal E8 osakonnas korraldus tööle asumiseks osakonna koristajana pärast õhtust loendust, millest kinnipeetav keeldus. XX XXXX esitas 09.07.2010 vaide, milles taotles käskkirja nr 6.-3/1184-D kehtetuks tunnistamist. Vangla ei jõudnud vaiet tähtaegselt menetleda.

1. XX XXXX esitas 09.08.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 10.06.
2. a käskkirja nr 6.-3/1184-D kehtetuks tunnistamiseks, vaide menetlemise tähtaegade rikkumise õigusvastaseks tunnistamiseks ja esialgse õiguskaitse kohaldamiseks – peatades käskkirja nr 6.-3/1184-D kehtivus kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni. Protokollist ega käskkirjast ei nähtu, kuidas anti kaebajale korraldus ja kas ta sai või pidi sellest aru saama. Seega on kaebaja seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane ja kuulub tühistamisele kui kaalutlemata ja ebaproportsionaalne haldusakt, kuna sellega rikuti kaebaja subjektiivseid õigusi. HALDUSKOHTU LAHEND
3. Tartu Halduskohtu 28.12.
4. a otsusega tunnistati vaidemenetlusega viivitamine õigusvastaseks ja muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Vastustaja on omaks võtnud, et ta ei lahendanud kaebaja poolt käskkirja 6-3/1184-D peale esitatud vaiet tähtaegselt. Vaidemenetluses tekkinud vaide lahendamise viivitus ei ole põhjuseks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks.

§ 67

p 1 kohaselt peavad kinnipeetavad alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kaebajal oli kohustus tööd teha, seega oli tema keeldumine sektoris E 8 koristaja tööülesannetest käsitletav vangla antud korralduse (käskkirja nr 6.-2/263-T ) mittetäitmisena.

§ 67

p 1 toodud kohustuse rikkumine on

§ 63

lg 1 järgi käsitletav distsipliinirikkumisena, mille eest on õigus määrata distsiplinaarkaristus. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et kaebajal ei olnud võimalik töötada tervisliku seisundi tõttu. Vanglaametnike korraldustele mitteallumine võib mõjutada ka teisi kinnipeetavaid vanglas kehtivat korda rikkuma ning viia massilisele allumatusele ja rahutustele. Olukorras, kus kinnipeetav kahtleb talle antud korralduse õiguspärasuses, ei ole tal õigus korralduse täitmisest keelduda. Vastustaja pole rikkunud kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse nõudeid. Distsiplinaarkaristus on vormistatud käskkirjana pädeva ametniku poolt ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud karistuse valik. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. XX XXXX esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse osaliselt tühistada ja kaebuse rahuldamata jäänud osas rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti jätnud käskkirja tühistamise nõude rahuldamata. Kohus pole vastanud kaebaja poolt esitatud kaebuse ja täiendava seisukoha põhjendustele ning esitatud tõenditele. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud kaebuses ja täiendavas seisukohas esitatud põhjenduste juurde.
2. Viru Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited ei ole aluseks kohtuotsuses toodud põhjenduste ümberhindamisele. Vastustaja jääb eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning rajaneb üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditel. Halduskohus on kohtuotsuses kaebaja esitatud nõuete osas eraldi otsustanud ja põhjendanud ning viidanud kohaldatud õigusaktidele ning jõudnud õiguspärasele järeldusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28.12.
4. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
5. Halduskohus on otsuses viidanud

§ 37

lg-le 1, millest tuleneb kinnipeetava kohustus töötada.

§ 67

lg 1 sätestab kinnipeetava kohustuse täita vangla sisekorraeeskirju ja alluda vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja oli 20.04.

1. a käskkirjaga nr 6-2/263-T määratud tööle finants- ja majandusosakonna majandustööle abitööliseks (osakonna E8 koristajana) alates 22.04.2010 kuni 21.07.
2. Tegemist on jõus oleva käskkirjaga, mida 2 kaebajale on allkirja vastu tutvustatud 22.04.
3. Seega on tegemist HMS §-de 60 ja 61 alusel adressaadile täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Kehtiva haldusakti alusel vanglaametniku poolt antud korralduse täitmata jätmine on õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.
4. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-103-06). Üksnes kinnipeetava teistsugune arusaam seadusest ja sellega seonduv arvamus ametniku korralduse seadusevastasusest ei anna kinnipeetavale õigust keelduda korralduse täitmisest. Seega oli kaebajal kohustus alluda korraldusele. 8.

§ 37

lg 2 p 3 alusel ei ole kohustatud töötama kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Kaebaja tööle määramise käskkiri on kooskõlastatud vangla meditsiiniosakonna juhatajaga, kes kinnitas, et kaebajal puudusid meditsiinilised vastunäidustused töötamiseks. Kaebaja on kogu aeg kinnitanud, et 14.05.2010 ei saanud ta tööle hakata seetõttu, et ta tundis end halvasti ja tal mõõdeti samal õhtul vererõhku, mis oli

1. Viru Vangla meditsiiniosakonna vanemõde E. Tiinas on väljastanud 26.05.
2. a meditsiinilise õiendi, mille kohaselt mõõdeti kaebajal 14.05.2010 vererõhku, mis oli 154/91 mmHg. Kinnipeetavale määrati tablettravi ning koristajana töötamisel 30 minutit vastunäidustusi ei olnud (tl 51). Seega ei ole tõendatud kaebaja väide, et tal ei olnud oma tervisliku seisundi tõttu võimalik tööle minna ning seetõttu on tema distsiplinaarkorras karistamine alusetu. 9.

§ 67

p-s 1 sätestatud kohustuse rikkumise eest on õigus määrata distsiplinaarkaristus.

§ 67

lg 1 näeb ette karistused, mida saab kinnipeetavale määrata vangistuseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest.

§ 63

lg 3 kohaselt võetakse karistuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke, milleks

§ 6

lg 1 kohaselt on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Vaidlustatud käskkirjas on leitud, et üheks viisiks, et edaspidi õiguskuulekalt elada, on vajalik omada teatud tööoskusi ja tööharjumust, mis on pika vangistusega kinnipeetavale äärmiselt vajalik. Samuti makstakse kinnipeetavale töö tegemise eest töötasu, mille arvel on kinnipeetaval võimalik tasuda temalt väljamõistetud kahjusummasid ning samuti koguneb raha ka kinnipeetava vabanemisfondi, mida tal on võimalik kasutada vabanemisel, mis aga omakorda vähendab uute kuritegude toimepanemise riski. Käskkirjas on märgitud, et kaebajal puuduvad varasemad distsiplinaarkaristused. Samas on leitud, et arvestades distsiplinaarmenetluse materjale ja seda, et kinnipeetav otsis erinevaid põhjendusi tööst keeldumiseks, siis oleks noomitus ja kokkusaamiste keelamine liiga kerge karistus distsipliinirikkumise eest. Kaebaja lühiajaline kartserisse paigutamine suudab vastustaja arvates mõjutada kinnipeetavat täitma vangistusega kaasnevaid kohustusi ja seadusest tulenevat töökohustust. Ringkonnakohtu arvates on vaidlustatud käskkirjas piisavalt põhjendatud, miks talle määrati 14.05.2010 toime pandud rikkumise eest tema isikut, käitumist ja rikkumise raskust arvestades kartserikaristus ning tegemist on karitusega, mille määramisel on jälgitud kaalutusõiguse piire, eesmärki ja proportsionaalsust. 10. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei ole rikkunud

§-s 64 sätestatud distsiplinaarmenetluse nõudeid. Distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud, kaebajale on protokolli tutvustatud ning ta on saanud esitada omapoolsed vastuväited. Kuigi distsiplinaarmenetluse käigus ei ole võetud seletust teiselt valvurilt M. Naprejevilt, ei ole tegemist rikkumisega, kuna kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ta keeldus tööle minemast. 3 Vaidlustatud käskkiri on vormistatud pädeva ametiisiku poolt ning sisaldab faktilisi ja õiguslikke aluseid, selles ei esine kaalutlus- ja vormivigu. Kuigi kinnipeetavat ei ole varem distsiplinaarkorras karistatud, ei anna see alust väita, et talle ei saaks määrata karistuseks kartserikaristust, kui kinnipeetav on oma suhtumise kaudu näidanud, et ta ei soovi käituda õiguskuulekalt. Samuti võiks põhjendamatult kerged karistused anda kinnipeetavatele võimaluse ka edaspidi samalaadsete rikkumiste toimepanemiseks. Iga distsiplinaarmenetlus viiakse läbi individuaalselt ning samadel alustel määratakse ka karistus. Seega on alusetu kaebaja väide, et teda oleks analoogse rikkumise eest pidanud karistama sama karistusega nagu mõnda teist kinnipeetavat. Einar Vene Maili Lokk 4 Agu Timmi