3-11-2223/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Madis Ernits ja Maili Lokk

1. oktoober 2012, Tartu 3-11-2223 XX XXXX kaebus Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju ja viivise hüvitamiseks ning osaliselt väljamõistetud hüvitise vanglasisesele isikuarvele kandmise õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu
2. aprilli
3. a otsus XX XXXX apellatsioonkaebus Lihtmenetlus Kaebaja XX XXXX Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
4. aprilli
5. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, st kuni 15.11.
6. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg 1 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 169 lg 1 järgi võib kohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui kaebus jääb rahuldamata; põhjendused kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 169 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.
8. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. XX XXXX ei nõustunud halduskohtule esitatud kaebuses sellega, et Viru Vangla 26.08.
9. a otsusega (tl 56-57) rahuldati tema kahjunõue osaliselt ja mõisteti talle 15 ööpäeva alusetult kartseris viibimise hüvitamiseks välja üksnes 95,85 eurot ning väljamõistetud hüvitis kanti tema vanglasisesele isikuarvele. XX XXXX soovis kaebuses esitatud taotluste kohaselt (tl 11), et halduskohus mõistaks talle alusetult kartseris viibitud aja eest välja hüvitise kogu selle summa ulatuses, mida ta vanglalt taotles (225 eurot), so mõistaks vanglalt täiendavalt välja veel 129,15 eurot ning ka viivise 0,25 % iga päeva eest alates 26.08.2011 ja tunnistaks õigusvastaseks vangla toimingu, mis seisnes selles, et väljamõistetud hüvitisesumma kanti kaebaja vanglasisesele isikuarvele, mitte aga kaebaja poolt märgitud teise isiku arvele. Vaidlustatud Viru Vangla 26.08.
10. a kahjunõude osalise rahuldamise käskkirjas (tl 56-57), Viru Vangla 02.12.
11. a vastuses kaebusele (tl 34-36) ja selles viidatud kirjalikes dokumentides (17.04.
12. a taotlus, 19.05.
13. a vastus, mida XX XXXX ei ole KIS-ist nähtuvalt vaidlustanud, sh ka vangla vormi kartserisse väljastamata jätmise osas, Viru Vangla 02.12.
14. a õiend küttesüsteemi toimimise kohta, Viru Vangla 02.12.
15. a õiend selle kohta, et XX XXXX ei ole 01.04.2011-05.05.2011 terviseprobleemidega meditsiiniosakonna poole pöördunud), samuti Tartu Halduskohtu 19.04.
16. a otsuses (tl 78-81) ning Viru Vangla 13.09.
17. a vastuses apellatsioonkaebusele on ammendavalt ja selgelt põhjendatud, miks oli XX XXXXe kahjunõude osaliselt rahuldamata jätmine ja osaliselt väljamõistetud hüvitise vanglasisesele isikuarvele kandmine õiguspärane ning viivisenõue alusetu. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.
18. Ringkonnakohus märgib veel, et apellatsioonkaebuse lahendamisel ei oma sisulist tähtsust kaebaja väide, mille kohaselt ei ole halduskohus 19.04.
19. a otsuse tegemisel arvestanud sellega, et kaebaja muutis vahepeal kahjunõude suurust. Toimiku materjalidest nähtuvalt (tl 76) suurendas kaebaja 02.02.2012 kirjaga kaebuses esitatud kahjunõuet 129,15 eurolt 15 000-le eurole ja halduskohtu vaidlustatud otsuse kirjeldavast ning põhjendavast osast ei nähtu tõesti, et halduskohus oleks kahjunõude suuruse muutmisele tähelepanu pööranud. Kohtueelses menetluses esitatud kahjunõude (antud juhul 225 eurot) suurendamine on kohtumenetluses lubatud ning see ei kujuta endast täiendava nõude esitamist (vt näiteks RkHK 17.03.
20. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-97-10, p 13). Samas ei too kahjunõude suurendamise fakti otsuses märkimata ja ehk ka sellega arvestamata jätmine ringkonnakohtu hinnangul veel kaasa halduskohtu otsuse tühistamist. Kahjunõude alus ja ese (inimväärikuse alandamine ja vabaduse võtmine alusetu kartserisse paigutamise ning seal hoidmisega ja sellest tulenenud täiendavate piirangutega ning eeltooduga kaebajale füüsilise ja hingelise valu ning kannatuste põhjustamine) on halduskohtumenetluses, sh ka pärast 02.02.
21. a täiendust jäänud endiselt samaks võrreldes sellega, mis oli märgitud Viru Vanglale 25.06.2011 (vanglas registreeritud 28.06.2011) esitatud mittevaralise kahju hüvitamise taotluses tulenevalt asjaolust, et kaebaja viibis
22. a aprillis 15 ööpäeva alusetult kartseris, kuna karistuse aluseks olev 18.02.
23. a käskkiri nr 6-3/360-D tunnistati 15.06.
24. a käskkirjaga kehtetuks. Kohtueelses menetluses leidis vangla, et neile esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude summast 225 eurot (15 eurot, e 234,70 krooni iga alusetult kartseris veedetud ööpäeva eest), kuulub taotluses esitatud asjaolusid ja kehtivat kohtupraktikat arvesse võttes väljamõistmisele üksnes 95,85 eurot (6,39 eurot, e 100 krooni ühe ööpäeva eest) ning ka halduskohus nõustus samal alusel ja samu asjaolusid esile tuues esitatud kaebuse lahendamisel sellega, et suuremat mittevaralise kahju hüvitist kui 95,85 eurot, ei ole põhjust kaebaja kasuks välja mõista, sest puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis tingiksid senise kohtupraktikaga kooskõlas oleva hüvitisesumma suurendamise. Kuna Viru Vangla ega ka halduskohus ei pidanud samade asjaolude pinnalt suurema hüvitise, kui 95,85 eurot, väljamõistmist põhjendatuks, siis ei saa suurema hüvitise väljamõistmist iseenesest kaasa tuua üksnes see, kui kaebaja suurendab kohtumenetluse käigus nõutava hüvitisesumma suurust, kuid kahjunõude alus ja ese jäävad samaks. Samuti ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks kaebaja viide RkHK 13.12.
25. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-84-10 ja väide, et halduskohus läheb Riigikohtu lahendiga vastuollu põhjendusega, mille kohaselt 18.02.
26. a käskkiri distsiplinaarkaristuse 2 määramise kohta tunnistati kehtetuks haldusorgani olulise kaalutlusvea tõttu ning seega on kaebaja väited hingeliste üleelamiste ja inimväärikuse alandamise kohta alusetud. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul on sellise väite esitamine esitatud kaebuse kontekstis mõnevõrra küsitav, sest vangla õigus rakendada kinnipeetavat majandustöödel ei ole samastatav kinnipidamisrežiimiga ega täiendava piiranguga, mis võib tekkida kinnipeetava kartserisse paigutamisel, ei ole halduskohus sellest siiski järeldanud kaebaja süüd distsiplinaarüleastumise toimepanemises ega vähendanud sel põhjusel kohtupraktikas väljakujunenud ning Viru Vangla poolt kaebajale hüvitisena väljamõistetud summat, nagu see toimus Riigikohtu viidatud lahendis käsitletud juhul.
27. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Agu Timmi Madis Ernits 3 Maili Lokk