KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 13.04.2012, Tartu Haldusasja number 3-12-525 Haldusasi XX XXXX (XXXX) taotlus esia

§ 252lg 7 ls 2).

ASJAOLUD

1. Viru Vangla teise üksuse inspektor-kontaktisik peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes määras 06.03.
2. a käskkirjaga nr 6.-3/329-D taotluse esitajale distsiplinaarkaristuseks 20 ööpäevaks kartserisse paigutamist selle eest, et ta 14.02.2012 ei allunud Viru Vangla E7 osakonnas kella 20:45 ajal vanglateenistuse ametniku seaduslikele korraldustele asuda tööle E7 osakonnas. 07.03.2012 esitas taotluse esitaja Viru Vanglale vaide 06.03.2012.a käskkirja nr 6.-3/329-D tühistamiseks ning taotluse käskkirja kehtivuse peatamiseks. Viru Vangla jättis 12.03.
3. a otsusega nr 6-12/96-1 taotluse esitaja taotluse haldusakti täitmise peatamiseks rahuldamata. Taotluse esitaja paigutati alates 07.03.2012 kartserirežiimile.
4. 09.03.2012 esitas taotluse esitaja Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, milles palus peatada Viru Vangla 06.03.
5. a käskkirja nr 6.-3/329-D kehtivuse.
6. Tartu Halduskohus jättis 15.03.
7. a määrusega taotluse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei loo esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine nimetatud haldusakti osas niisuguseid tagajärgi, mis hilisemalt võiksid kohtuotsuse täitmise võimatuks teha. Kaebaja vaide või hilisemalt halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamise korral saab kaebaja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Halduskohus märgib ka oma otsuses, et distsiplinaarkaristuse käskkirja täitmise peatamine kohtumenetluse ajaks võib kaasa tuua olukorra, et distsiplinaarkaristust ei saagi täita. Nimelt sätestab vangistusseaduse § 65 lg 6, et distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele kaheksa kuu jooksul arvates distsiplinaarkaristuse määramisest. Kui kohus kohaldaks kaebaja poolt soovitud viisil esialgset õiguskaitset ja kohtuvaidlus kestaks kauem, kui täitub kaheksa kuud distsiplinaarkaristuse määramisest, minetaks Viru Vangla üldse võimaluse kaebajale määratud distsiplinaarkaristuse täitmiseks. Kinnipidamisasutustes vangistuse eesmärkide saavutamine ja minimeeritud julgeolekuoht ühiskonnale on avalikes huvides. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8. 25.03.2012 esitas taotluse esitaja määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 15.03.
9. a määrus. Määruskaebuse kohaselt ei nõustu taotluse esitaja halduskohtu seisukohtadega ning selgitab, et talle oli Viru Vangla poolt võimaldatud pikaajaline kokkusaamine abikaasaga 20.03.2012, aga käskkirja täitmisele pööramise peatamata jätmine tõi kaasa pereelu riive, kuna kartserist ei võimaldata pikaajalisele kokkusaamisele minna. See rikub otseselt õigust austusele pereelu vastu Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 8 mõttes ja põhiseaduse §-st 26 tulenevat põhiõigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Taotluse esitaja leiab, et halduskohtu põhjendustest võib üheselt mõista, et kinnipeetavate distsiplinaarasjades ei ole võimalik rakendada esialgset õiguskaitset halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 249 lg 1 mõttes. Eelnevast tulenevalt palub taotluse esitaja kaaluda kohtul võimalust algatada antud olukorra suhtes põhiseaduspärasuse kontroll. Kuigi taotluse esitaja on distsiplinaarkaristuse juba ära kandnud, palub ta peatada käskkirja nr 6.-3/329-D kehtivus, kuna taotluse esitaja sõnul halvendab kehtiv distsiplinaarkaristus märgatavalt määruskaebuse esitaja igapäevast elukorraldust vanglas.

1. Taotluse esitaja kartserikaristus lõppes 27.03.
2. Määruskaebus jõudis Tartu Ringkonnakohtusse 28.03.
3. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.03.
5. a määrus muutmata.
6. Taotluse esitaja taotleb ringkonnakohtult Viru Vangla 06.03.
7. a käskkirja nr 6.-3/329D kehtivuse peatamist

§ 251

lg 1 p 1 tähenduses.

§ 249

lg 1 ls 1 järgi võib kohus teha kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. 2 Viru Vangla on kohtule avaldanud, et taotluse esitaja on käesolevaks ajaks talle määratud kartserikaristuse ära kandnud. Ringkonnakohus leiab, et kartserikaristuse määramise käskkirja kehtivuse peatamine käesoleval ajahetkel, mil käskkirjaga määratud karistus on kantud, ei ole kooskõlas esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärkidega. Kohtupraktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik (nt RKHKm 22.11.2004, 3-3-1-76-04, p 6). Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus haldusakt, mille kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse korras taotletakse, on täidetud, ei saa jaatada kahjuliku tagajärje esinemise ohtu ega muid esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseid. Haldusakti kehtivuse mõju määruskaebuse esitaja igapäevasele elukorraldusele vanglas ei saa olla antud asjas selliseks kahjulikuks tagajärjeks, mille tõttu saaks peatada karistuse kehtivuse. Taotluse esitajale määratud kartserikaristuse õiguspärasus saab peale selle ärakandmist olla peaasja menetluse esemeks. Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguses menetlusstaadiumis ei ole (enam) vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Seega ei saa ringkonnakohus kohaldada esialgset õiguskaitset Viru Vangla 06.03.

1. a käskkirja nr 6.-3/329-D kehtivuse peatamiseks.
2. Ringkonnakohus leiab, et taotluses kirjeldatud eesmärk, distsiplinaarkaristuse kehtivuse lõppemine, saab käesoleval juhul olla saavutatav üksnes käskkirja vaidlustamise teel, millega distsiplinaarkaristus määrati. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt ei ole taotluse esitaja vaidlustanud Viru Vangla 06.03.
3. a käskkirja, küll on ta aga 03.04.2012 esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla toimingu tema kartserist pikaajalisele kokkusaamisele mittelubamisel õigusvastaseks tunnistamiseks ja vangistusseaduse § 25 lg 3 põhiseaduspärasuse kontrollimiseks.
4. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et kinnipeetavate distsiplinaarasjades ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik. Kinnipeetavate distsiplinaarasjade puhul tuleb kohtul arvestada halduskohtumenetluses sätestatud esialgse õiguskaitse rakendamise eeldustega, mis kehtivad ka teiste haldusasjade puhul ning mille täidetavust kohus igal üksikjuhtumil hindab.
5. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et Tartu Halduskohus lahendas 15.03.
6. a määruses taotlust, mida ei ole esitatud, sest taotluse esitaja taotles käskkirja kehtivuse peatamist (tl 2 p), mitte käskkirja täitmise peatamist. See ei muuda aga ringkonnakohtu lõppjäreldust, sest eeltoodud kaalutlustel tuleb jätta taotlus käskkirja kehtivuse peatamiseks rahuldamata. 11.

§ 252

lg 7 teise lause kohaselt ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus edasi kaevatav. Maili Lokk Agu Timmi Madis Ernits 3